Äripäeva raadio

"Kui esimest korda Otiga esmakursuslaste tutvumispeol kohtusin, siis üks esimesi asju, mis ta mulle ütles oli: "Sinuga me teeme koos büroo". Võib-olla ta püüdis selle jutuga ka teisi, aga meie puhul osutus see üsna prohvetlikuks." Selle looga meenutab vandeadvokaat Kristjan Nõges tema ja Ott Lepmetsa ühiselt asutatud advokaadibüroo algusaegasid. Lepmetsa sõnul oli tal unistus oma büroost juba kaheksandas klassis. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges on kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi jõudnud juba kahel aastal, advokaadibüroode TOPi kolmel. Juhtivpartnerid ja vandeadvokaadid Kristjan Nõges ja Ott Lepmets olid büroo asutamise hetkel alles ülikooli õigusteaduskonna värsked ja ambitsioonikad vilistlased. Noored ja uljad juristid teadsid kohe alguses, et ühel hetkel jõuavad nad oma ettevõttega Eesti juhtivaimate advokaadibüroode sekka, kuid teekond kiire kasvuni võttis oodatust rohkem aega. Tagasi vaadates on aga mõlemad rahul ja peavad orgaanilist ning järjepidevat kasvu just oma büroo üheks trumbiks. Kuigi advokaadibürood teevad tihti teatud vaidlustes koostööd, siis tööjõu pärast käib tugev võitlus. Nõges tõdeb, et seda tuleb ette just eriti Tallinnas, kus nõudlus uute advokaatide järele ületab pakkumist. "Väga tihti kuuleme, kuidas meie töötajad saavad erinevaid pakkumisi meie konkurentidelt," sõnab Nõges. Tööturul aset leidev konkurents ei ole aga Lepmetsa ja Nõgese bürood heidutanud, sest 12 tegutsemisaasta jooksul pole ükski töötaja nende juurest lahkunud. Kuidas on Lepmets & Nõges suutnud kaadrivahetust stabiilsena hoida? Kuidas on advokaatide ambitsioonid ajas muutunud? Mis aitas advokaadibüroo kiirele kasvule? Mille poolest erineb advokaadibüroode äri tavapärasest ettevõtlusest? Millised on ettevõtte edasised plaanid seoses rahvusvahelistumisega? Kuula saatest "Kiired ja vihased". Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetab Finora Bank. Fotol: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges juhtivpartnerid ja vandeadvokaadid Ott Lepmets ja Kristjan Nõges Foto autor: Julia Laidvee

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates "Kinnisvaratund". Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök. "Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse. Arjuse sõnul on üle riigi maade lihtsalt võõrandamisega ühel pool, asemele tuleb riigi ja rahva hüvangu nimel maade väärindamine. Riigiarhitekt võtab maafondi valitsemise järjest enam kontrolli alla. Tallinnas on maaomanikud esimest korda hakanud linna poole pöörduma, et teada saada, milline on linna visioon edaspidi - senine kaevikusõda on asendumas koostööga. Mänd ja Arjus räägivad, milline on poliitikute mõju planeerimisele ning mida arvavad asjast noored. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Emotsionaalne turundus ei tähenda ainult reklaame, rääkis disainiagentuur Hable juht Otto Jaansoo. Tema sõnul ka koduleht peab tekitama tundeid - esimeste sekundite kogemus ja emotsioon on väga tähtis. “Hea veebileht peab olema selge struktuuriga, laadima kiiresti ja olema mobiilis laitmatu", räägib Jaansoo raadiosaates “Password.” Ta selgitab põhjalikult, kuidas tellija ja agentuuri koostöös head veebilehte luua. “AI-ajastu veebilehe puhul on ka oluline luua selline lehe struktuur, et näiteks ChatGPT suudaks sinu lehelt infot leida. Mõneti on see sarnane klassikalise SEO-ga, kuid on ka mitmeid erinevusi". Otto Jaansoo arvates on "hea" veebilehe kriteeriumid järgmised: – selge struktuur, kiire laadimine, mobiilis laitmatu; – emotsioon ja “wow”, mis jääb meelde; – brändi stiili järgimine; – AI jaoks kohandatud info struktuur. Saates on juttu ka sellest, et veebilehte uuendades ei pea kõike nullist uuesti alustama, tihti saab hakkama ka lihtsama facelift-iga. Lisaks räägitakse, kuidas valida agentuuri ning millal animatsioon ja video päriselt aitavad. Miks LLM-ide ajastul on lehel rohkem võrreldavat infot vaja, ning miks “Põhjamaine lihtsus” võib just eksportturgudel eristuda. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Hable juht ja asutaja Otto Jaansoo. Allikas: Hable

Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada. „Me ei saa ilma põllumeesteta ja põllumees ei saa ilma meieta,“ ütleb Scandagra juht Eigo Siimu, kelle sõnul on ettevõtte tugevus just omavahelises partnerluses. Scandagra müüb väetisi, seemneid ja taimekaitsevahendeid, ostab kokku vilja ning tegutseb ka söödasektoris – kõik need valdkonnad toetavad üksteist. „Me ei ole lihtsalt tarnija, vaid nõustame ja planeerime koos põllumehega, kuidas hooaja jooksul paremini hakkama saada,“ lisab Siimu. Tema hinnangul on tänane põllumajandus seismas keerulisel maastikul: ilmastikuolud ja turuhinnad on muutnud saagikuse ja kasumlikkuse kõikuvaks. „Kolm rasket aastat on olnud selja taga ja 2025. aasta andis alguses lootust, kuid lõpp jäi tagasihoidlikuks. Väetise ja vilja hinnad ei käi käsikäes – sisendite maksumus kaalub üle selle, mis põllult vastu saadakse,“ kirjeldab ta olukorda. Ettevõte on pidanud kohanema, pakkudes klientidele paindlikke lahendusi ja krediiti. „Põllumehel ei pruugi olla võimalik sisendeid kohe välja osta, seega teeme tehinguid aasta peale või isegi kaup kauba vastu,“ räägib Siimu. „See tähendab, et võtame ka ise riske, aga teisiti poleks võimalik – kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil.“ Lisaks puudutab saade vilja ja söödaturgu. Kuigi toidunisu ja rapsiga on ilmast ja turust sõltuvalt tulnud ette raskusi, on Scandagra suutnud eksportida toidunisu ja katta ka kohaliku söödavajaduse. „Viljakasvatus on riskantne, aga vajalik. Meie roll on aidata põllumehel oma saaki väärindada ja turule tuua,“ ütleb Siimu. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Eigo Siimu, Scandagra Eesti AS tegevjuht. Foto allikas: Scandagra arhiiv

Kaks eestlast jagavad "Ükssarvikute kasvulava" saates kogemusi, kuidas luua toimiv moodne pangandus riikides, kus see on erinevatel põhjustel takerdunud. Jaapanis fintech'i GIG-A asutaja Raul Allikivi kirjeldab pangandussüsteemi, mis pakub klientidele jätkuvalt paberkandjal pangaraamatuid. "Jaapanis tegelikult täna Fintech on mõnevõrra maha jäänud. Paljud mudelid, mis on mujal maailmas olemas, ei ole tegelikult siin tõesti rakendatud," räägib Allikivi. Ta toob näiteks ülekannete käsitlemise: "Kui meie kliendid tegid meie äpist ülekandeid, siis panga pool tegelikult oli inimene, kes printis selle tõmmise meie backendist välja ja pani käsitsi siis iga transaktsiooni. See oli konkreetselt kontrollitud ruumis, kus olid kaamerad üleval, et oleks väga turvaline." GIG-A sihib oma lahendusega Jaapanis töötavaid välismaalasi, kelle juurdepääs finantsteenustele on piiratud. Samal ajal ehitab Piret Reinson Kreekas Euroopa Keskpanga litsentsiga neopanka Snappi, kus peamine väljakutse on finantskriisi tõttu kadunud usalduse taastamine. "Meie saime selle litsentsi pooleteise aastaga. Ja pluss kreeklased, neil on see usalduse küsimus. Tegelikult, kui sul on Euroopa Keskpanga litsents, sa oled kohe usaldusväärne," ütleb Reinson. Eestlaste panus globaalsesse neopangandusse on märkimisväärne eelkõige Wise'i kaudu, mis raputas rahvusvaheliste maksete turgu ja sillutas teed paljudele järgmistele fintech-ettevõtetele. Wise’i edulugu ja Eesti IT-maine on loonud usalduse vundamendi, mis annab Eesti asutajatele eelise ka uutel ja keerulistel välisturgudel. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol vasakult: Tarmo Virki, Piret Reinson ja Raul Allikivi. Autor: Andres Laanem

Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse, kui lihtne või keeruline on ettevõtetel tänases majanduskeskkonnas kapitali kaasata ning millised on peamised rahastamisallikad ettevõtte elukaare erinevates etappides. Arutletakse, kas ettevõtetel on realistlik leida rahastust pankadest, kas äriinglite ja riskikapitalifondide huvi on viimastel aastatel vähenenud või on tekkinud hoopis uusi võimalusi. Samuti uurime, millal tasub kaaluda võlakirjaemissiooni ning mis määrab selle õnnestumise. Lisaks tuleb juttu rahastuse hinnast ja seda mõjutavatest teguritest. Saatekülalised jagavad praktilisi soovitusi, kuidas vältida tüüpilisi vigu rahastuse taotlemisel, kuidas kombineerida erinevaid kapitaliallikaid ning kuidas muuta ettevõte rahastajate silmis atraktiivsemaks. Stuudios on LHV Panga juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume, LHV Panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ning Eesti äriinglite võrgustiku EstBAN juhatuse liige ja finantstehnoloogiaettevõtte Fitek juhatuse esimees Mait Sooaru. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol vasakult: Indrek Nuume, Mait Sooaru, Paavo Siimann ja Silver Kalmus. Autor: Andres Laanem

Huvirühmade vaidlustamiste tõttu lähevad maismaatuulepargid edasi vaevaliselt, tunnistab aasta Enefit Greeni juhtinud Juhan Aguraiuja. Ometi soovib ta uue loodava ettevõtte potentsiaalse juhina nendega edasi minna. “Leitakse võimalusi ehitust edasi lükata,” seletab Aguraiuja saate “Energiatund” teises osas. “Arenduste tempo on kesine, Leedus on olnud parem,” tunnistab ta ausalt. “Aga arendused on olemas ja optsioonina me neid hoiame. Kindlasti tahame seda tuleviku ärimudelis kasutada,” vihjab ta uue loodava ettevõtte Enefit OÜ ärisuundadele. Hoolimata raskustest taastuvenergia arendamisel kandideerib Aguraiuja ka uue, loodava ettevõtte juhiks, sest teda kõnetab selle lähenemine ja ärimudel. Intervjuus rääkis Aguraiuja veel, millal sai tema teada seda et Enefit Green viiakse börsilt ära, kas ja kuipalju oli talle üllatus eelkäija Aavo Kärmase suhtes üles kerkinud süüdistused ning ka seda, kuidas kulges Enefit Greeni ja Sumitomo Corporationi koostöö Liivi lahe meretuulepargi planeerimisel ning kas ka Jaapani korporatsiooni üritati lahkumise osas ümber veenda. Saate esimeses osas kõlab intervjuu võrguhaldusettevõtte Eleringi juhatuse liikme liige Erkki Sappiga, kellega räägime uuenenud omaniku ootustest Eleringile, mille hulka käib ka konkurentsivõimelise elektri- ja gaasihinna pakkumine, samuti räägime sagedusreservide hankest ning elektrivõrgu ja välisühenduste kriisikindlusest. Fotol Juhan Aguraiuja, autor Liis Treimann. Saadet juhib Lauri Leet.

Autopargi omamine pole enam mõistlik – see seob kapitali, koormab juhte ja röövib tööaega põhitegevuselt. Saates arutlevad Verston Eesti juhatuse esimees Jarmo Liiver ja Mobire juhatuse esimees Marek Kurs, miks üha rohkem ettevõtteid eelistab autopargi omamise asemel täisteenusrenti. Jarmo Liiver kirjeldab, kuidas nende ettevõttes viis kiire kasv ja autopargi kolmekordistumine otsuseni loobuda autode otsesest omamisest: „Kui autopark kasvas mitmesaja sõidukini, pidanuksime looma eraldi osakonna, kes tegeleks vaid autodega. Täisteenusrent vabastas meid sellest ja andis paindlikkuse.“ Saadet juhib Lauri Toomsalu. Pildil on Verston Eesti juhatuse esimees Jarmo Liiver ja Mobire juhatuse esimees Marek Kurs. Foto: Lauri Toomsalu

ABB tegi oma Jüri tehnoloogialinnakusse investeeringu, mis tõstis Eesti olulisust ka maailma suurima kruiisilaeva ehk Royal Caribbeani Icon-klassi laeva valmimises. Nimelt saab see merehiiglane oma mootorite „südamikud“ nüüd just Tallinna külje alt Jürist. Tööstuskontsern ABB käivitas septembris Jüri tehnoloogialinnakus korraga kaks strateegilist üksust: tuulegeneraatorite globaalse hoolduskeskuse ning mootorite ja generaatorite tehases asuva suurte sünkroonstaatorite tootmisliini. Sünkroonstaator on suurte laevade veealuste elektrimootorite ehk Azipod-mootorite oluline komponent. Azipod 360‑kraadise pöörlemisvõimega mootor, mis parandab laeva manööverdamisvõimet, on energiasäästlikum ja väiksema müraga. Üks kruiisilaev kasutab tavaliselt 3–4 sellist mootorit. Eriline on siin asjaolu, et varem tehti nii suuri staatoreid Soome tehases. Näiteks saavad kõik Royal Caribbeani tellitud ja maailma suurimad ehk Icon-klassi laevad Azipodid, mille südamikud on toodetud just Tallinna külje all. Seega on Eesti roll selles tarneahelas kasvanud. ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik ning mootorite ja generaatorite tehase juht Indrek Saarma selgitasid saates „Tööstusuudised eetris“, et sünkroonstaatorite tootmismahud on juba praegu paar aastat ette ära müüdud. „Kahtlemata on tegu väga olulise sündmusega meie jaoks, tegemist ei ole lihtsalt n‑ö ruumilise kasvuga, vaid pigem sammuga uute võimekuste ja kõrgema lisandväärtusega toodete suunas,“ selgitas Aavik. Saarma lisas, et väljakutsed on nüüd ka suuremad ja see puudutab eeskätt kvaliteedinõudeid. „Nüüd hakkavad tooted minema ka kohtadesse, kus hooldamine on viieaastase intervalliga,“ lisas Saarma. Aavik selgitas, et see mootor peab hoolduseta vee all vastu pidama viis aastat ja seda saab hooldada ainult kuivdokis. „Võib endale ette kujutada, mis juhtib, kui kruiisilaevaga, mille pardal on 10 000 inimest, peaks midagi juhtuma keset merd. Hinnanguliselt võib selle kulu olla kuni miljon eurot või dollarit päevas,“ sõnas Aavik. Veel ütles Saarma, et tehtud investeeringute tõttu on ABB Eestis tööle võtnud 60 uut inimest, kuid puudu on endiselt mitukümmend. „Et ära teenindada kogu see vajadus, mis meil täna on, siis pea 40 inimest läheb veel vaja,“ sõnas Saarma. Saadet toetab Radius Machining. Fotol paremalt ABB globaalse sünkroonstaatorite ärivaldkonna juht Tatu Järvenpää, ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik, majandusminister Erkki Keldo ning ABB mootorite ja generaatorite tehase juht Indrek Saarma. Pildi allikas ABB

Kui inimestele kodusid ehitav arendaja kasutab pangaväliseid laenuvõimalusi ning maksab saadud laenu eest 8-11% intressi, ei pruugi kallis kapital turuosaliste sõnul tähendada veel kõrgemat korteri hinda. Kinnisvaras on rahastamise variante tegelikult palju ja alati on kõik laual, rääkis saates “Ruutmeetrite taga” sel aastal muu hulgas investoritele võlakirju müünud Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik. “Pangad tegelikult tulevad sisse ju kõige hiljem ja tahavad välja minna kõige varem. Ehk tegelikult sa pead ju alguses saama hakkama mingi muu rahastusega.” Kui inimestele kodusid ehitav arendaja kasutab pangaväliseid laenuvõimalusi ning maksab saadud laenu eest 8-11% intressi, ei pruugi kallis kapital turuosaliste sõnul tähendada veel kõrgemat korteri hinda. Kinnisvaras on rahastamise variante tegelikult palju ja alati on kõik laual, rääkis saates “Ruutmeetrite taga” sel aastal muu hulgas investoritele võlakirju müünud Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik. “Pangad tegelikult tulevad sisse ju kõige hiljem ja tahavad välja minna kõige varem. Ehk tegelikult sa pead ju alguses saama hakkama mingi muu rahastusega.” Lisaks avanevad Muttiku sõnul pangarahad alles siis kui on tehtud 25-30% osas ettemüüki. “Sa pead tegelikult enne panema oma raha sisse, alles siis tulevad pangad järgi,” sõnastab Muttik ja selgitab ka 11% võlakirjade väljastamise loogikat. “Paljud küsivad, et miks te võtate seda nii-öelda kallist raha, miks omakapitali ei kasuta? Tegelikult ju omakapitali ootus on tootluse osas ju veel kõrgem.” Muttiku sõnul kasutavab Everaus projektide rahastamisel omakapitali keskmiselt 10% ulatuses, heal juhul 70% tuleb pangast ning sinna vahele jääv osa tuleb otsida mujalt. Saate esimeses osas rääkinud külaline, Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Hans Pajoma sõnul võidab arendaja kallima, pangavälise rahastusmudeli puhul tänu kiirusele. “Lõpuks võib meie kombinatsioon osutuda arendajale odavamaks kui oodata pankade järel. Me oleme valmis minema projektidesse sisse hetkel, kui panku seal veel ei ole.” Hüpoteeklaenu väljastatud kinnisvaralaenude keskmine intress jääb Pajoma sõnul 8-10% vahele. Ka Muttiku sõnul jäävad suurusjärgud samasse suurusjärku: pangast võttes on intress praegusel hetkel arendaja jaoks 5-7, alternatiivlaenude puhul 9-11%. Saates avasid osalised ka seda, kas ja millised moel mõjutavad erinevad rahastusmudelid korteri või maja lõpphinda ning millisel juhul on koduostjal suurem võimalus saada arendajalt allahindlust. Samuti selgub et kinnisvaras on saabunud paremad ajad ning millised on need tegevused, millele panustavad edule orienteeritud erinevad arendajad loodetavasti saabuva majanduskasvu olukorras. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Janar Muttik aasta alguses konverentsil esinemas. Foto autor: Liis Treimann.

Äripäeva raadio stuudiosse naasis Everaus Kinnisvara AS juht Janar Muttik, et rääkida Tõnu Einastoga ettevõtte teekonnast, hiljutistest arengutest ja ambitsioonikatest tulevikuplaanidest. Saade pakub sügavamat pilku Eesti kinnisvaraturu telgitagustesse, Everausi pikaajalistesse strateegiatesse ja uutesse investeerimisvõimalustesse. Möödunud vestluse teemasid meenutades rõhutab Janar Muttik taas Everausi põhimõtet, et olulised arenguhüpped sünnivad just keerulistel aegadel. Vestluses vaadatakse tagasi ka Everausi pühendumusele terviklike elukeskkondade loomisel, kus kvaliteet, energiatõhusus ja maaküte on saanud ettevõtte arendusstandardiks, ning kuidas üürikinnisvara portfelli kasvatamine on aidanud tururiske maandada ja rahavoogu tagada. Kuulajad saavad teada, kuidas eelmine, edukas võlakirjade kaasamine end õigustas – eriti pidades silmas, et kevadisel emissioonil märgiti võlakirju kolm korda üle, mis näitab suurt investorite huvi ja usaldust ettevõtte vastu. Saates selgitatakse, milliseid projekte see kaasatud kapital toetas ja kuidas see ettevõtte arengule on hoogu andnud. Saates sukeldutakse ka värsketesse uudistesse, analüüsides Everausi just avaldatud poolaasta tulemusi. Janar Muttik kommenteerib olulisemaid finantsnäitajaid, märkides ära nii edu kui ka turu pakutud väljakutsed. Vestluse teises pooles pööratakse pilgud tulevikku. Saate eetrisse mineku ajal on Everausil käimas teine võlakirjade kapitali kaasamise ring. Miks on see emissioon avatud ja milliseid ambitsioonikaid eesmärke sellega tahetakse saavutada? Muttik selgitab: "Kasvatame varade mahtu, et olla järgmiste aastate majanduskasvust tulenevaks tarbimise kasvuks valmis." Kuulajad saavad esmakordselt teada uutest projektidest ja strateegilistest suundadest, mis seda kapitalikaasamist motiveerivad, sealhulgas vastuse küsimusele: "Kuhu tekib uus Peetri keskuse ala?" Lisaks räägitakse laiemalt majanduspildist – intressimäärade, inflatsiooni ja tarbijakäitumise mõjust kinnisvaraturule. Janar Muttik jagab oma nägemust Eesti kinnisvaraturu edasistest arengutest, pakkudes prognoose nii lühikeseks kui ka pikemaks perioodiks. Milline võiks Eesti kinnisvaraturg välja näha näiteks viie aasta pärast ja millist rolli Everaus selles dünaamilises keskkonnas mängida tahab? Vastused nendele küsimustele ja sügav sukeldumine Everausi tulevikuvisiooni ootavad teid selles sisukas vestluses. Kuula saadet ja saa teada, kuidas Everaus Kinnisvara planeerib oma edasist kasvu ja panustab Eesti kinnisvara tulevikku. Saadet juhib Tõnu Einasto. Oluline teave: Käesolev teade ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumise või kutsena võlakirjade märkimiseks ja omandamiseks. Võlakirjade märkimise üksikasjad, pakkumise tingimused ja seotud dokumendid on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.everaus.ee ning NASDAQ Baltic kodulehel www.nasdaqbaltic.com. Võlakirja noteerimine Nasdaq Tallinn First North mitmepoolsel kauplemissüsteemil ei kujuta endast soovitust investeerida võlakirjadesse. Fotol: Janar Muttik

Tehisintellekti poole tehtav esimene samm ei pea olema suur ega kulukas, madala vea hinnaga katsetused on kõige mõistlikum algus, ütles NetGroupi innovatsioonijuht Rait Matiisen saates "AI faktor". „Oluline on selgelt sõnastada äriline probleem – kas on võimalik võita aega, raha või kvaliteeti,“ lisas Rait Matiisen. Hinnanguliselt vaid 8,3% Eesti ettevõtetest on AI mingil moel kasutusele võtnud. Mis on esimesed sammud ja kus peituvad madalal rippuvad õunad, selgitavad saates "AI faktor" Mikk Mihkel Vaabel ja Rait Matiisen NetGroupist ning Rauno Varblas Tehnopolist. „Tööstusettevõtted on valdavalt veel Exceli-ajastus. Andmeid kogutakse käsitsi, kuigi täna võiksid sama tööd teha andurid või kaamerad,“ nentis Mikk Mihkel Vaabel. „Samas ei pea tehisintellekti rakendamine olema raketiteadus – see on lihtsalt tööriist, mis aitab igapäevast tööd teha targemalt ja kiiremini.“ Rauno Varblase sõnul on Eestis tehtud rohkem kui saja tööstusettevõtte analüüsi, mis kaardistavad ettevõtete valmisolekut. „Huvi on tõusnud, aga süsteemset AI kasutust on vähe. Sageli jäädakse katsetuste faasi,“ ütles ta. „Edukamad näited on need, kus alustatakse väga konkreetsest probleemist – näiteks visuaalne kvaliteedikontroll tootmisliinil.“ Saates tuleb juttu ka digitaalsest võlast – ajas kuhjunud puudujääkidest andmete ja protsesside korrastamises, mis pidurdavad automatiseerimist. „Iga edasi lükatud päev digitaliseerimises tähendab homme rohkem tööd,“ märkis Vaabel. „Enne kui midagi automatiseerida, peab teadma, kuidas su majas asjad täna käivad.“ Varblase hinnangul on ettevõtted, kes suudavad siduda ärivajadused ja tehnoloogilised võimalused, tuleviku võitjad. „Kui ettevõte ei mõtle, kuidas homme targemini toimetada, siis on tema kõrval juba putka, kes teeb sama tööd mitu korda efektiivsemalt.“ Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Mikk Mihkel Vaabel, Rait Matiisen ja Rauno Varblas. Autor: Andres Laanem

Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusega on Eestis loodud täiesti ainulaadne võimalus koolitusettevõtetele - pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. See on mitmete õigusaktidega reguleeritud pikk ja põhjalik protsess, mille eesmärk on tagada õppijale usaldusväärne ja kvaliteetne õpe, mis vastab tööturu ja ühiskonna vajadustele. „Kui kõik õpiväljundid on saavutatud ja nende saavutatus hinnatud, väljastatakse õppijale e‑tunnistus – Eesti riigi digitempliga kinnitatud dokument,“ ütleb Trine Tamm, tuues esile mikrokvalifikatsiooni väärtuse õppija jaoks. Septembri lõpus selgusid esimesed koolitusasutused, kes on läbinud kvaliteedihindamise ja saanud õiguse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. „Mikrokvalifikatsioon on heaks kvaliteedimärgiks täiendkoolituse asutusele ning õppija jaoks võib olla sild täienduskoolituse ja kõrghariduse vahel,“ rõhutab Anni Sild saates "Õppetund". Saates räägime, kuidas kogu protsess käib, milliseid kogemusi ja õppetunde andsid esimesed hindamised ning miks mikrokvalifikatsiooniõpe on oluline samm nii koolitusasutuste arengus kui kogu täiskasvanuhariduse maastikul. Stuudios on Trine Tamm, HARNO Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituste hindamisjuht, Anni Sild, BCS Koolituse tegevjuht ja Sven Lööndre, BCS Koolituse teostusjuht. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Sven Lööndre, Anni Sild ja Trine Tamm. Autor: Andres Laanem

Saates “Digitark äri” kuuleme äriregistri häid uudiseid arengutest, mis ettevõtjale tõotab senisest kordi lihtsamat aruandlust. Eesootavaid muutusi valgustab registrite ja infosüsteemide keskuse nullaruandluse tiimi juht Aleksandr Beloussov. Äriregistri suurpuhastusega on viimase paari aasta jooksul kustutatud registrist tuhandeid ettevõtteid, kellel on esitamata majandusaasta aruanded või puudub kontaktisik. Äriregister on loonud läbipaistva süsteemi, kus iga ettevõtja näeb oma ühingu staatust – võimalikud puudused, trahvid ja järelevalveprotsessid on avalikud. Hea uudis: äriregister pakub nüüd ka praktilisi tööriistu – automaatseid teavitusi näiteks konkurentide, partnerite või muu info jälgimiseks. Aga ka lihtsustatud protsesse ettevõtte vabatahtlikuks kustutamiseks ja likvideerimiseks. Majandusaasta aruannete esitamine muutub revolutsiooniliselt tänu uuele andmesilla teenusele. Kui ettevõtte majandustarkvara on sellega liidestunud, toimub kogu protsess tulevikus automaatselt – tarkvara saadab äriregistrile andmed ja saab tagasi valmis aruande. Aasta lõpuks laieneb teenus täisaruannetele. Andmesild võimaldab tulevikus saata andmeid ühe kanali kaudu kõigile ametkondadele – lõpp korduvale sisestamisele erinevates portaalides. Muutus toob märkimisväärse ajasäästu ja vähendab vigu. Paari aasta pärast võib aastaaruande esitamine tähendada vaid kinnitusklikki telefonis – tuleviku ärikeskkond muutub lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Riik toetab ettevõtjaid ka rahaliselt majandustarkvarade üleminekul uutele lahendustele. See tähendab, et muutus ei tohiks ettevõtjale lisakulusid tuua. Saade on salvestatud Pärnu raamatupidamiskonverentsil septembris, kus registrite ja infosüsteemide keskuse nullaruandluse tiimi juht Aleksandr Beloussov tutvustas äriregistri pöördelisi arenguid. Moderaator oli Tauri Tallermaa. Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Pildil Aleksandr Beloussov. Autor: Raul Mee

Kütuseäri on mahuäri ning selles on võitjateks need, kes suudavad oma tarneahelat juhtida ja turu arenguid prognoosida kõige efektiivsemalt ning optimeeritumalt, ütles transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare saates "Energiakool". September tõi Eesti kütuseturule hinnasõja, millesarnast pole nähtud aastaid. Ühe välismaisel kapitalil põhineva turuosalise algatatud hinnasõda viis lühikese ajaga kütuse hinnad lähimineviku madalaimatele tasemetele, mille järel tekib õigustatud küsimus – kas see on jätkusuutlik ning mis võivad olla sellise arengu pikemad tagajärjed? Mida tähendab Eesti energiajulgeoleku jaoks sõltumine sisuliselt kahest allikast? Kas kapitalil on rahvus ning mida võtab arvesse kohalik klient otsustamisel, millise keti tanklast ta kütust ostab? Kui kütusehinnad kujunevad suures osas turu konkurentsiolukorras ning hinnaerinevus tanklakettide vahel on sisuliselt olematu, siis saavad aina olulisemaks muud, pehmed väärtused – kütusemüüja seotus Eesti igapäevaeluga, nende osalemine kohaliku elu arendamisel, sotsiaalne vastutus ning hoolimine oma töötajatest. "Kohalik klient eelistab tõenäoliselt kodumaist kütusemüüjat ka siis, kui selle postihinnad on pisut kallimad," usub Vare. "Energiakooli" hooaja esimeses saates on sarja uue saatejuhi Brent Pere külaliseks Raivo Vare, üks Eesti tuntumaid energeetika- ja majandusseksperte. Saates tuleb juttu Eesti energiastrateegiast muutunud geopoliitilises olukorras, kohalikul kapitalil põhineva, mitmekesise ning juhitava tootmisvõimekuse olulisusest praegusel ajastul ning sellest, millised on lähituleviku väljavaated. Saadet juhib Brent Pere. Fotol Brent Pere ja Raivo Vare. Foto: Alexela

Kui kokku liita kogu käsitsi tehtav töö, mis personalitarkvara kasutamisel tegemata jääb, aitab see kokku hoida 40–60% tööaega, toovad välja personali- ja raamatatupidamise valdkonna juhid saates “Kasvukursil”. Fujitsu, mis pakub personalihaldustarkvara Persona, on palunud oma klientidel aega võtta, on seda ka ise teinud ja sellise tulemuseni jõudnud. Persona tootejuht Sirli Vaher ütleb, et kuigi tarkvaraga hoitakse kokku personalitöötaja ja palgaarvestaja tööaega, on tegelikult argumendiks tihti, kui palju saab kokku hoida juhtide tööaega. “See on kõige kallim tööaeg ja nemad on kõige rohkem frustreeritud, kui nad peavad oma protsesse haldama eri kohtades.” Pidevalt kasvav Metrosert alles hakkab endale HR-tarkvara valima ja juurutama. Riigifirma inimeste ja töökultuuri valdkonna juht Helina Pajussaar jagas saates, et 127 inimese puudumiste manuaalne menetlemine võib tähendada kokku umbes neli tööpäeva tööd kuus. Tarkvara abil, mil andmed sisestatakse vaid ühe korra ja need liiguvad automaatselt, vabaneb aga aeg, mil tegeleda ettevõtte kasvu ja ärieesmärkide täitmisega. Grant Thorntoni partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik rõhutab lisaks ajavõidule ka töötaja kogemuse parandamist. “Kui töötaja panustab meisse, siis meie panustame töötajasse ka. Töötajale peab jääma lisandväärtus ettevõttest – on see läbitud koolituste logi, on see puhkusestaaži arvestus, mida ta kogu aeg näeb, igasugused hüvitised, mida ta on saanud kasutada – töötaja tahab omada pilti sellest, mis võimalused tal selles ettevõttes on ja mis on tema oskused, mis on tema pädevused.” Saates arutamegi, kuidas tehnoloogia muudab personalitööd, millise osa tööst HR-tarkvara ära teeb, milliseid riske maandab ja mille kõigega tuleks arvestada, kui seda valida ja kasutama hakata. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Sirli Vaher, Gaily Kuusik ja Helina Pajussaar. Foto: Mai Kroonmäe

Tänavused head viljasaagid on maailmas kaasa toonud hinnalanguse söödaturul, kuid samal ajal on suurenenud riskid kodumaise teravilja kvaliteedis ja mükotoksiinide esinemises. „Kasvupinnase“ saates arutlevad Pro Grupp Investi OÜ tegevjuht Leonid Dulub ja Alltech Eesti tegevjuht Pilleriin Puskar, kuidas tooraine kvaliteet mõjutab sööta ja seeläbi looma tervist. Dulub tutvustab hiljuti Jõgevamaal avatud Kantküla söödatehase uuenduslikke lahendusi, mis toovad Eesti turule uue põlvkonna söödatootmise ja kindlustavad kvaliteetse söödaga loomakasvatajad. Puskar selgitab, miks Alltechi Euroopa analüüsid näitavad tänavu kõrget mükotoksiinide riski ja milliseid samme Eesti farmid on juba astunud loomade tervise ja bioohutuse tagamiseks. Lisaks tuleb juttu, kuidas sööt mõjutab loomade eluiga ja miks hollandlased annavad oma piimaveistele rikkalikku söödavalikut. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Fotol: Pro Grupp Investi OÜ tegevjuht Leonid Dulub. Foto: Andres Laanem

Septembris kuulutati välja Aasta Digitegu 2025 võitjad ning seekordne võidutegu oli kampaania, mis tehti küberturbeettevõttele Malwarebytes. Saates "Eetris on turundusuudised" räägivad ePPC asutaja Karl Pae ja ePPC Apps kaasasutaja ning strateegiajuht Markus Seppam Malwarebytesile tehtud kampaaniast. Seppami sõnul oli tegemist Meta-reklaamidel põhineva globaalse projektiga, kus tulemused ületasid kõiki ootuseid. Kampaania eelarvet kasvatati 13 ja käivet 20 korda. „Suur osa edust tuli pidevast testimisest ja sellest, et julgesime katsetada erinevaid sisuvorme. Meie jaoks toimisid kõige paremini näitlejate loodud UGC-videod, kus räägiti päris kasutajakogemuse võtmes,“ kirjeldab Seppam. Karl Pae avab omakorda, kuidas Ecoshi digiturunduses kasutati andmemudeleid ja tehisintellekti, et mõista erinevate reklaamikanalite tegelikku mõju ning suunata eelarveid targemalt. „Kui Google ja Facebook näitavad sama kampaania tulemusi väga erinevalt, tuleb minna sügavamale,“ selgitab Pae. „Meie eesmärk oligi aru saada, milline kanal päriselt müüki toob ja kuidas seda mõju mõõta. Tulemuseks olid ettevõtte rekordkuud ja ligi 50-protsendiline kasv.“ Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Markus Seppam ja Karl Pae ettevõttest ePPC. Allikas: Äripäev

Klient ütleb, et helistame hiljem, vaatame uuel aastal või ei vasta enam üldse? Müügis tähendab edasilükkamine sageli ummikseisu, kus lahendus venib ja selgust ei saabu. Tänases saates analüüsitakse, miks sellised olukorrad tekivad ja kuidas neist välja tulla viisil, mis hoiab kliendisuhte usaldusväärsena ning viib müügi ikkagi tulemuseni. Saates “Nimed müügitahvlil” vaatavad müügikoolitajad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist otsa keerulisele, ent igapäevasele nähtusele müügimaailmas - edasilükkamisele. Arutatakse, millised on tüüpilised põhjused, miks kliendid otsuseid edasi lükkavad: kas on tõesti prioriteedid mujal, on tegemist hirmu või ebakindlusega, või lihtsalt soovimatusest öelda "ei"? Saatejuhid jagavad praktilisi kogemusi, kuidas neid põhjuseid ära tunda ja milliseid suhtlustehnikaid kasutada, et vestlus ei jääks toppama, vaid liiguks konstruktiivselt edasi. Juttu tuleb ka sellest, miks ei tasu kohe hakata kliendi toodud “põhjuseid” lahendama, vaid esmalt tuleks veenduda, kas need on päriselt otsust pidurdavad tegurid või pelgalt viis vestlust edasi lükata. Käsitleme ka müüja rolli selles protsessis, kui suur mõju on enesekindlusel, häälestusel ja oskuslikul tonaalsusel keerulise suhtluse suunamisel. Kogenud koolitajad selgitavad, kuidas kliendil aidata langetada otsus nii, et see ei sünniks surve all, vaid teadlikult ja koostöös. Lisaks tuleb jutuks, kuidas taastada kontakti juba kaugeneva kliendiga ning millal on mõistlik selgust küsida või hoopis loobuda. Arutame ka, kuidas vältida olukorda, kus klient valib odavama, kuid halvema lahenduse, ning kuidas tuua esile väärtus, mis on rohkemat kui lihtsalt hind. Fotodel: Silver Rooger ja Mardo Kase. Autor: Andras Kralla

„Kui kellelgi on jõud kestlikke muutusi ellu viia, siis on see ettevõtetel – neil on partnerid, tarneahel ja kliendid, keda nad oma tegevuse kaudu mõjutavad,“ rõhutavad SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ja Rohetiigri kogukonna koordinaator Emily Sepp. Saates arutlevad Laura Kostiak ja Impact Day turundusjuht Emily Sepp, kuidas jaguneb vastutus kestlike muutuste elluviimisel ning miks ei saa seda palli veeretada ainult eraisiku või ainult regulatsioonide suunas. Juttu tuleb ettevõtete motivatsioonist ja takistustest, sealhulgas CSRD-direktiivi mõjust, aga ka sellest, kas ja kuidas tarbijate valikud turgu kujundavad. Samuti räägitakse hariduse ja teadlikkuse rollist – kuidas ettevõtted saavad oma tegevuse kaudu inimesi harida ning miks kestlikkus ei ole usu-, vaid teaduspõhine teema. Lisaks vaadatakse ette Impact Day aruteludele, kus kõne all on koostöömudelid, mis ühendaksid eraisikud, ettevõtted ja regulaatorid ühise eesmärgi nimel. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil Laura Kostiak ja Emily Sepp. Foto: Juuli Nemvalts

Majandusseisak on vajalike oskustega töötajate leidmist veidi lihtsustanud, kuid probleemi ära lahendanud see ei ole, räägivad juhid saates „Tööandjate tund“. Töötajate puudusest omakorda tingitud kiire palgakasv on üks eksportivate tööstuste konkurentsivõime räsija. „Kuigi tööjõud on võibolla kättesaadavamaks muutunud, siis odavamaks see muutunud ei ole. Ega muutu ka, see on päevselge,“ kirjeldab klaaspakette tootva Glassense juhatuse liige Markus Kirsberg. „Demograafiline olukord ei ole meil ju lühiajaline kriis, vaid juba aastakümneid oleme saanud ette ennustada, mis seis meil 2025–2026. aastal on. Selleks ei ole vaja ka selgeltnägija olla, piisab statistika vaatamisest,“ täiendab Eesti Turvaettevõtete Liidu juht Andre Lilleleht. Lisaks kiiresti kasvanud palgakuludele teevad eksportivatele ettevõtetele veel muret energia ja toorme kallinemine ning tollisõda ja protektsionism. Kuidas sellistes keerulistes oludes siiski edukalt äri arendada, mis on Eesti majanduse kasutamata võimalused ja kuidas turgutada ajalooliselt madalat kindlustunnet, sellest räägivad saates klaaskiust lipumaste tootva Flagmore juhataja Rivo Sisas, klaaspakettide tootja Glassense juhatuse liige Markus Kirsberg ja Eesti Turvaettevõtete Liidu juht Andre Lilleleht. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol: Markus Kirsberg, Andre Lilleleht ja Rivo Sisas. Autor: Andres Laanem

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muudab inimesed haavatavaks ning kuidas juht saab oma kohalolu ja selge suhtlusega olla tasakaalustav jõud. Hästi juhitud muutused ei alga PowerPointist, vaid usaldusest. Muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit. Paraku keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi. Saates selgitavad Krevets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest. „Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütles Junolainen. „Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud.“ Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi. Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“ Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Saatejuht Maarit Kallas, superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog, coach Tuuli Junolainen. Allikas: Äripäev

Meeskonnasündmused ja koolitused ei pea olema kuluread, vaid väärtust loovad investeeringud. Kuidas luua sündmusi, mis pole pelgalt meelelahutus, vaid toovad kaasa ka reaalset ärilist väärtust ja meeskonna arengut, sellesse teemasse värskes saates sukeldumegi. Külas on kaks valdkonna tippu: Tiina-Katrina Kaber EnterTraining OÜst ja Gerli Taniloo-Sunduk Createventsi kaubamärgi all tegutsevast Chandelier Group OÜst. Tiina-Katrina Kaber EnterTrainingust toob vestlusesse oma kogemuse meeskonda arendavate ürituste, koolituste ja mängude loomisel. Tema fookus on arengul läbi lõbusate ja kaasahaaravate väljakutsete. Gerli Taniloo-Sunduk Createventsist pakub laia spektrit sündmuste korraldust, alates ettevõtte suvepäevadest ja jõulupidudest kuni koolituste ja eraüritusteni. Mõlema ettevõtte ühine eesmärk on näidata, et meeskonnasündmused ja koolitused on väärtust loovad investeeringud. Saates arutletakse, kuidas olla ettevõtetele partnerid, kes aitavad sündmustel eesmärki teenida, olgu selleks siis meeskonna liitmine, uute oskuste arendamine või organisatsioonikultuuri tugevdamine. Tiina-Katrina Kaber selgitab süvitsi EnterTrainingu kontseptsiooni, mis ühendab mängulisuse ja sügavama arengu. Gerli Taniloo-Sunduk toob esile, kuidas ka traditsioonilised meelelahutusüritused saavad luua ärilist väärtust ja olla mõõdetavad. Juttu tuleb ka koostööst kahe ettevõtte vahel – millal ja miks üks teise kampa kutsub, et pakkuda klientidele parimat lahendust. Arutluse alla tuleb ka praktiline pool: millest alustada meeskonnasündmuse planeerimist, millised sündmused tänapäeval väärtust loovad ja millal on hoopis õige aeg sündmuse korraldamisest loobuda. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: Pexels.com

Äriklienditurunduses on visalt püsimas väide, et sisuturundust ei loe keegi. Uus saatesari “Müüdid B2B turunduses” võtab selle müüdi ette ning arutleb, kas sisu loomine on aja- ja raharaisk või tõhus viis usalduse kasvatamiseks. Praktikute hinnangul ei piisa äriklienditurunduses pelgalt brändi tutvustamisest – sisuturundus peab lahendama kliendi päris probleeme ja pakkuma talle väärtust. Kui sisu on ajakirjanduslikus vormis ja päriselt huvitav, ei ole enam vahet, kas see on makstud või orgaaniline. Vastupidiselt levinud arvamusele ei taandu sisuturundus reklaamijutuks, vaid võib olla kanal, mis toob meediapäringuid, loob uusi kontakte ja kasvatab eksperdi usaldusväärsust. Just järjepidevalt loodud sisukad lood võivad ettevõttele tuua nii uusi päringuid kui ka koostöövõimalusi. Saates jagatakse kogemusi, kuidas planeerida sisuturundust pikemas vaates, kuid samas reageerida kiiresti aktuaalsetele teemadele. Räägitakse, miks kvaliteet kaalub alati üles kvantiteedi, kuidas kord juba hästi toiminud sisu tasub uuesti ringlusse lasta ning milliseid võtteid kasutada ekspertide kaasamisel ja tulemuste mõõtmisel. Saates on külas Iizi kindlustusmaakleri korporatiiv- ja ärikliendi turundusjuht Kadri Kalme ning PwC Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristin Pedak. Saadet juhib Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman. Fotol vasakult paremale: Iizi kindlustusmaakleri korporatiiv- ja ärikliendi turundusjuht Kadri Kalme, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman ning PwC Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristin Pedak. Foto: Äripäev

Seekordses „Tervisetarga“ saates võtame vaatluse alla kaks rasket, ent väga olulist teemat – vähi ja sõltuvuste omavahelised seosed. Stuudios on Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog dr Vahur Valvere ja Toompargi Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene. Arutleme, miks vähk tekib, kuidas sõltuvused kujunevad ja millisel moel riskikäitumine, sealhulgas suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, võivad kasvajate arengut soodustada. Näiteks sigaretid on kopsuvähi peamine riskitegur, kuid kui haigus on jõudnud juba 4. staadiumisse, ei ole enam mõtet patsienti jõuga loobuma sundida – dr Valvere leiab, et siis on olulisem empaatia ja toetav suhtumine. Lisaks räägime sellest, kuidas sõltuvused mõjutavad ravi tulemusi, millest sõltub ravisoostumus, miks mõned patsiendid otsivad alternatiivseid ravivõimalusi, mis on täiendravi ning kui oluline on pere ja ühiskonna roll tervisekäitumise kujundamisel. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margus Lõokene ja dr Vahur Valvere Pildi autor Violetta Riidas

Eesti teede-ettevõte Verston kavatseb saada oma valdkonna kestlikkuse suunanäitajaks Euroopas. Esimese sammuna kaardistati sel teel oma jalajälje suurus ning võeti eesmärk vähendada süsinikuheidet kümnendiku võrra aastas. „Kui keegi küsib, kust me selle numbri saime, siis esimesel aastal lihtsalt võtsime selle laest, sest me ei teadnud, kui palju võiks vähendada. Hakkasime vaikselt tegelema – kütus, energia, vahetasime masinad säästlikuma vastu,“ selgitab saates „Juhtides tulevikku“ Verston Eesti juht Jarmo Liiver. „Roheliseks saamise teemaga on väga palju teadmatust. Olles kolm aastat sellega sisuliselt tegelenud, siis maailma päästvat lahendust pole leidnud. Kõik saamegi omas valdkonnas lihtsalt võtta ja hakata tasakesi tegelema.“ Miks tasub olla oma valdkonna teenäitaja, mis eelised see annab ja mis samme selleks veel peab astuma ning kuidas muudatusi inimesi polariseerimata ära juhtida, sellest räägib Jarmo Liiver saates lähemalt. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkusuudistega koostöös. Fotol Jarmo Liiver. Allikas: Verston

Trükitööstuse Joon juht Kristo Kaugija rääkis, et koosolekul vaadatakse vahel tiimiliikme leitud videot ja selline meetod on ka investeerimisotsuseni viinud. „Näiteks ostsime Youtube’i video põhjal kaardimängude lõikuri,“ ütleb ta. „Meil on meeskonnas hardcore-fänne, kes lihtsalt vaatavad Youtube´ist videosid, milliseid ägedaid seadmeid on kuskil trükitööstusele juurde tulnud,“ kiidab Kaugija saates „Fookuses: tark tööstus“ oma meeskonda. „Ägedaid seadmeid on saadaval palju, aga oluline on just hoolduspool, et tehniline tugi oleks kuskil lähedal olemas,“ kirjeldab ta oma ootust seadmemüüjatele. Kaugija räägib intervjuus, et viimase aja üks suuremaid pingutusi on üleminek uuele ERP-süsteemile (Enterprise Resource Planning – toim), mille juurutamine sujus tema hinnangul hästi. Ta jagab saates ka õppetunde, milliseid ämbreid on ettevõte uuele süsteemile üleminekul kolistanud, ja annab soovitusi, mida tasuks vältida, et nii suur projekt ära juhtida. „Meil oli tegelikult ka tootmistööliste koolitus puudulik, oleksime pidanud alustama tehnilisest koolitusest neile ja seletama rohkem lahti, mida mingi asi teeb,“ analüüsib ta tagantjärele. „Kui anda õigusi rohkem, kui mingisugusel positsioonil vaja on, siis iga muudatus, mida ta teeb, mõjutab 40 inimest peale teda. Seal meil oli omajagu pusimist ja eksimist,“ räägib Kaugija. ”Võib-olla meie valusad vitsad olidki seal, et kui keegi tootmises muutis mingisugust parameetrit, siis järgmised viis tööd said kliendid väga hea hinnaga, aga kahjuks maja kannatas sellepärast.“ Kaugija sõnul tuleb neil ilmselt kahe aasta pärast lauale võtta uue tehase projekt. Praegu töötab ettevõte 1300ruutmeetrisel pinnal, mis võimaldab müügitulu kasvatada praeguselt 3,5 miljoni euro tasemelt umbes kuni 5 miljonini. „Oleme selle pinna nii ära optimeerinud, et meil kannatab seal käivet tõsta nii palju uute seadmetega,“ sõnas ta. Saadet toetab Leanest. Fotol Kristo Kaugija. Autor: Harro Puusild

Diagnoosimata või teadvustamata ATH mõjutab nii paari- kui ka töösuhteid olulisel määral, ja mitte just positiivses suunas. Piltlikult öeldes võib olla nii, et neurotüüpilise kaaslase jaoks ootamatult muutub paarisuhte-tango hoopis rajuks rock’n’rolliks või hoopistükkis tuljakuks. Saates jagab täiskasvanueas ATH-diagnoosi saanud kogemusnõustaja Silver Kleimann-Leimann enda kogemusi, eksimusi ja õppetunde. Juttu tuleb Sari-Marika Durchmani raamatu “ATH ja paarisuhe” harjutustest ja peatükkidest, kus on eraldi välja toodud nõuanded ATHga paarilisele ja neurotüüpilisele kaaslasele – kõik ikka selleks, et läbi mõistmise hoida armastust nii kaaslase kui iseenda vastu. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Raamatu "ATH ja paarisuhe" leiad Äripäeva e-poest: https://pood.aripaev.ee/raamatud-ath-ja-paarisuhe?bookType=paper-books

Logistikasektori tööjõuturu dünaamika on viimastel aastatel olnud kõike muud kui stabiilne – vahelduvad majandusolud, kasvav automatiseerimine ja muutuv tööjõuootus kujundavad sektori tulevikku kiiremini kui kunagi varem, tõdeti saates „Logistikauudised eetris.“ „Tööjõu voolavus logistikasektoris on jätkuvalt kõrge, eeskätt lihtsamatel ametikohtadel ning Tallinna kandis. Väiksemates kohtades hinnatakse püsivust rohkem,“ nentis DPD Eesti personali- ja ESG juht Annika Oruaas. Oluliseks teemaks on kujunemas robotiseerimine, mis ei tähenda mitte töökohtade kadumist, vaid nende muutumist. „Näiteks sorteerimisrobotid on võimaldanud naistel senisest aktiivsemalt laotöödesse siseneda. Samuti on näha naiskullerite osakaalu kasvu pärast elektrikaubikute kasutuselevõttu, kuna see tehnoloogia on mugavam ja inimsõbralikum,“ lisas Oruaas. AI roll tööjõuturul on hetkel veel toetav, kuid ootus digipädevustele kasvab, märkis Oruaas. „Aga päris nii, et homme on kontoris 20 asemel 2 inimest, ei juhtu. Muutub töö iseloom ja sellega tuleb õppida kaasa minema. Ka ei usu ma, et AI inimesi rumalamaks teeb. Kunagi arvati sama televisiooni kohta aga inimesed harjusid, nagu harjutakse ka tehisintellektiga.” Teine saatekülaline, Balti Logistika ja MyDello personalijuht Pirjo Falten lisas, et tõeliseks väärtuseks on kiirelt arenevas valdkonnas õhinapõhised noored. „Praktikaprogrammid ja ettevõttesisene järelkasvu arendamine on kujunemas meie värbamisstrateegia keskseks osaks,“ nentis Falten, kes MyDello laienemisega teistesse riikidesse, peab puutuma kokku ka värbamistega rahvusvahelistel tasandil kuni Hiinas asuva kontorini välja. „Me teame täpselt, keda otsime, ja seetõttu ei kuuluta me reeglina vabu töökohti ka avalikult – läheneme personaalselt, tunnistas Falten, kelle sõnul on üheks selle põhjuseks nn konkursil osalevate kandidaatide madal tase. „Kuulutuse peale võib laekuda 150 kandideerimist, aga sobivate kandidaatide osakaal on ikka väga väike – kvantiteet ei asenda kvaliteeti.“ Logistikauudised eetris saadet juhib Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Balti Logistika ja MyDello personalijuht Pirjo Falten ja DPD Eesti personali- ja ESG juht Annika Oruaas.

Eesti transpordisektori kestlikkus eeldab sisulist koostööd riigi ja ettevõtjate vahel, et murda bürokraatlikke tõkkeid, hoida elus sektori konkurentsivõimet, et kindlustada logistiline iseseisvus ka kriisiolukordades, nenditi saates Äripäeva TOP, kus oli fookuses käinud nädalal ilmunud Autotranspordi TOP. Äripäeva TOP saade sukeldus värske Autotranspordi TOPi valguses Eesti maanteetranspordi sektori valupunktidesse ja võimalustesse. Stuudios olid ATV Transpordi juht ja omanik Oliver Tatar, kelle ettevõte tõusis TOPis teisele kohale, ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen. Tatar näeb oma ettevõtte edu alusena pikaaegset koostööd lojaalse kliendibaasiga ja paindlikkust teenuste pakkumisel. „Me ei keskendu ühele kindlale veoliigile – teeme külmikuid, ülegabariidilisi vedusid, liikuvate põrandatega veokeid. Oleme pidanud kohanema projektipõhise lähenemisega, sest kliendid ootavad lahendusi, mitte ainult transporti,“ sõnas Tatar. Saates tõstatus ka küsimus pikemate autorongide lubamisest Eesti teedele. Kui Skandinaavias on 25–34 meetrised veokid edukalt kasutuses, siis Eestis on areng aeglane. Perolaineni sõnul ei näe ERAA selles praeguse regulatsiooni juures rahvusvahelistele vedajatele suurt eelist. Samas tunnistas ta, et järgmise sammuna võiks Eesti liikuda 34-meetriste rongide suunas, õppides rohkem naabritelt, mitte kulutades mõttetud aega analüüsimisele. Rohkelt tähelepanu pälvis ka veoautojuhtide järelkasvu kriis. Lahendusena pakuti välja, et noored võiksid ajateenistuse käigus omandada C-kategooria ametikoolituse, mis võimaldaks neil kohe pärast teenistust tööle asuda. Soome praktika näitab, et selline lähenemine töötab – ligi pooled sealsed noored juhid tulevad otse kaitseväest. Oluline probleem on ka võõrtööjõu kaasamise keerukus. Lubade ja viisade menetlus on aeglane ning see sunnib Eesti ettevõtteid juhte rentima naaberriikidest – koos sellega liiguvad ka maksutulud Eestist välja. „Tahaksime maksta makse Eestis, aga süsteem sunnib teisiti,“ tõdes Perolainen. Kriitiline hinnang anti ka Eesti maksusüsteemile. „Vedaja on logistikaahela viimane lüli, ent just temalt nõutakse kõige rohkem – maksude, aruannete ja regulatsioonide osas. Meil on töötegija väärtustamine kaduma läinud,“ sõnas Tatar. Tema sõnul tuleks rohkem panustada noorte kutsumusse ja elukutselise autojuhi kuvandi taastamisse. Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et Eesti transpordisektori kestlikkus eeldab sisulist koostööd riigi ja ettevõtjate vahel, et murda bürokraatlikke tõkkeid, hoida elus sektori konkurentsivõime ja kindlustada logistiline iseseisvus ka kriisiolukordades. Vestlust juhtis Logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen ja ATV Transpordi juht Oliver Tatar.

Kuidas AI muudab värbamist ja personalitööd – kas see teeb elu lihtsamaks või hoopis keerulisemaks? Millistes protsessides toob tehnoloogia suurimat kasu ja kus võib see tekitada uusi probleeme? Just neid küsimusi arutame saates “Töö ja palk” globaalse värbamisjuhi Renita Käsperiga. Saates tuleb juttu sellest, miks ühe klikiga kandideerimine ja robotitest CV‑lugejad võivad tööturu umbe ajada, ning kuidas note taker’id ehk märkmete tegijad aitavad intervjuusid analüüsida ja eelarvamusi vähendada. Räägime ka sellest, miks on onboarding ja koolitused ühed parimad valdkonnad, kus tehisintellekti rakendada, ning arutame, kuidas tagada, et tehnoloogia ei varjutaks inimlikku otsust ega kustutaks kandidaadi silmis sära. Juttu tuleb ka sellest, miks paljud organisatsioonid kasutavad personalitarkvarast vaid murdosa võimalustest. Täna jäävad paljud kandidaadid pärast kandideerimist lihtsalt teadmatusse, aga AI võiks muuta selle automaatseks ja põhjalikuks. Näiteks saab masin koostada intervjuu transkripti põhjal kokkuvõtte, tuua välja kandidaadi tugevused ja nõrkused ning saata need kandidaadile kiirelt ja viisakalt. Nii paraneb tööandja maine ja säästetakse värbajate aega. Kui korduvad tegevused – nagu töökorralduse tutvustused või baaskoolitused – anda AI-le, jääb juhendajatel rohkem ressurssi tegeleda just inimlike, keerulisemate teemadega. Uus töötaja saab õppida õpiampsude kaupa, videote ja interaktiivsete lahenduste toel ning kogu onboarding muutub sujuvamaks ja personaalsemaks. Unustada ei saa seda, et AI võimekus sõltub eeltööst. Kui ametikohad ja oskused on süsteemselt kirjeldatud, saab AI pakkuda märksa täpsemaid lahendusi – olgu see kandidaatide filtreerimisel, oskuste kaardistamisel või arenguplaanide koostamisel. Kui aga lähteandmed on segased, võib juhtuda, et tehnoloogia hoopis võimendab probleeme, mitte ei lahenda neid. Saadet juhib Helen Roots. Fotol vasakult: Globaalne värbamisjuht Renita Käsper ja Personaliuudiste juht Helen Roots. Autor: Andres Laanem

Klienditugi on e‑kaubanduses sageli määrava tähtsusega ja just sellest sõltub, kas ost saab teoks või jääb katki. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" on külas juturoboteid loova idufirma Askly asutaja Sandra Roosna, kellega arutame, miks paljud automaatsed klienditoe lahendused seni pole toiminud, kuidas tehisaru saab müüki toetada ja mida tähendab, kui AI muutub meeskonnaliikmeks. Saates selgub, miks vestlusaken peaks olema seal, kus on "osta" nupp, ja kuidas üks hästi seadistatud juturobot võib pikendada kliendi sessiooni veebilehel kuni kümnekordselt. Roosna jagab praktilisi näiteid sellest, kuidas lihtsate korduvate küsimuste automatiseerimine vähendab meeskonna töökoormust ning tõstab kliendikogemuse kvaliteeti. Ta ütles, et täna ei päde enam see, et info on lihtsalt veebilehel olemas, klient tahab vastust kohe. Räägime ka sellest, miks suurettevõtete AI‑lahendused kipuvad hätta jääma ja kuidas väiksemad e‑poed suudavad oma fookusega luua paremaid vestlusroboteid. Saate lõpuks vaatame aastasse 2030: kas e‑poes ostlemine tähendab siis vaid vestlust virtuaalse assistendiga? Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Fotol: Askly asutaja Sandra Roosna ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Kui räägime bürokraatiast, testimisvõimalustest või tugevast koostööst, siis neli aastat oleme maganud, kirjeldab Atalanta Systemsi kaasasutaja ja tippinsener Margus Sammelsaar oma vaadet koostööle kaitsetööstuses. Sammelsaar räägib, et ehkki Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on tugevad, peaksime siiski olema kiiremad. „Eesti kaitsetööstus on väike, aga tubli. Tegelikult kõik ettevõtjad, kes seal toimetavad, ja kõik insenerid pingutavad tõesti palju,“ kiidab ta sektori ettevõtteid. „See väärtus, mis neile järgneb, ei ole proportsioonis, see võiks olla suurem. Eesti kaitsetööstuse kogukäive on 8–10 korda väiksem kui töötleval tööstusel. Mitte, et see nüüd mõõdupuu oleks, aga arvan, et täna, mil kaitsetööstus on väga soositud ja mil sinna suunatakse väga suured summad, võiks see olla meie majanduse lipulaev, vähemalt praegustel aegadel – aga ta ei ole,“ selgitab Sammelsaar. „Oleme neli aastat tegelikult maganud, mis puudutab bürokraatiat, testimist ja koostööd,“ on ta kriitiline. Kuidas siis kiiremini edasi saada? „See on kõige raskem küsimus ja ma vaevan oma pead sellega iga päev, aga ma kardan, et selles sektoris tuleb olla radikaalsem, otsustusvõimelisem, vaja on väga tugeva visiooniga juhtimist, mis peab tulema riigi poolt,“ sõnab ta. Saates räägib Margus Sammelsaar oma inseneriteekonnast, analüüsib Eesti inseneeria olukorda, samuti räägib ta kaitsetööstusest, droonimüürist, kaitsetööstusparkidest ja paljust muust. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Margus Sammelsaar. Autor: Harro Puusild

Kiiresti muutuvas maailmas, kus energiatõhusus, keskkonnahoid ja tervislik elukeskkond on saanud prioriteediks, otsib ehitussektor pidevalt uusi ja nutikaid lahendusi. Saates räägime innovaatilistest põhuplaatidest, mis kõik need olulised punktid ühendab, ja jagame elamuskogemusi neist ehitatud majades. Saates on külas kaks valdkonna visionääri: Kodu Kuubis OÜ juht Germo Karro, kes tõi Eesti turule tuleviku ehitusmaterjali, ja Tanel Talve, kelle eestvedamisel on Kõrvemaa südamesse kerkinud ainulaadne Voose Päikesekodu. Saates kuuleb, kuidas valmib tipptasemel ehitusmaterjal, mis pakub ületamatut soojustust, heliisolatsiooni ja tugevust ning miks on põhu valimine nutikas samm nii koduomaniku kui ettevõtja jaoks. Karro kummutab levinud müüte põhumajade kohta ja selgitab, kuidas Kodu Kuubis lahendused aitavad vähendada süsinikujalajälge ja luua tervislikku sisekliimat. Tanel Talve jagab, kuidas tema eelarvamused põhuplaatide kohta kogemuse käigus hajusid. "Väljas on korralikud miinuskraadid juba jupp aega, õhksoojuspump hoiab 19 kraadi hoones sees ja küttekulud on täiesti uskumatult madalad. Pakun, et ka suvel palavaga on meie Päikesekodus hubane temperatuur ilma suurte energiakuludeta, nii et tõesti, hea töö Kodu Kuubis!" Talve selgitab, mis inspireeris teda looma just sellist elamuskohta, mis pakub majutust kärjemajades, meeldejäävaid sündmusi ja seiklusi looduses. "Hullud ideed tuleb kähku ära teha, enne kui mõistus koju tagasi tuleb." Tema sõnul on innovatsioon, digitaliseerimine ja automatiseerimine maapiirkonnas ellujäämise märksõnad. Saatekülalised jagavad väärtuslikke soovitusi neile, kes unistavad säästlikust kodust või plaanivad innovaatilist ettevõtmist loodusesse. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Tanel Talve ja Germo Karro. Foto: Äripäev

Kiiresti muutuv ärikeskkond nõuab juhtidelt paindlikkust, vaimset vastupidavust ning võimekust ausalt peeglisse vaadata. Saates räägib kogenud juht ja koolitaja Meeli Laane sellest, kuidas leida endas üles ressursid, mis aitavad edukalt kohaneda ja parandada toimetulekut muutustega nii indiviidi kui ettevõtte tasandil. “On kuus kategooriat ressursse, millest enamasti kasutame vaid paari-kolme,” tõdeb Laane ja lisab, et kui me ei märka seda, mis hetkel toimub, ei suuda me ka kohaneda. Lisaks tuleb juttu sellest, mis on üldse vaimne vastupidavus, kuidas töötajaid muutustega kohanemisel toetada ning mis juhtub siis, kui liigud juhina eesmärkide poole nagu tank. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Meeli Laane

„Soraineni sageduse“ saates saavad kokku kaks soome päritolu ärimeest: omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Mõlemat meest seob tihe side Eestiga, mis sai alguse 90ndatel. Arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle – miks Eesti Lätist ja Leedust 90ndatel ikkagi kiiremini arenes ning millised on täna Eesti suurimad väljakutsed. Saadet juhivad Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning riigihangete ekspert Mario Sõrm. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ saatest. Fotol Mario Sõrm, Oliver Ämarik, Joakim Helenius ja Aku Sorainen. Foto: Andres Laanem

Kui paar aastat tagasi rääkisime „Teabevara tunnis“ kinnisvara ostmise riskidest, siis seekord võtame luubi alla müüja vaate. Millised ohud võivad varitseda kinnisvara müüjat? Kas maakleriga lepingut sõlmides on alati selge, kellega tegelikult lepingusse astutakse? Ning kui palju võib hiljem probleeme tekitada olukord, kus kuulutuses on vara kirjeldust liigselt ilustatud? Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg, kes jagavad praktilisi nõuandeid, kuidas lepingutega riske maandada ja oma huve kaitsta. Juttu tuleb nii maakleri rollist kui ka sellest, mida lepingutesse kindlasti kirja panna, et müügitehing kulgeks turvaliselt ja läbipaistvalt. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Kuidas Eesti elutähtis side ja meedia püsivad töös siis, kui internet ja mobiilside tõrguvad – olgu põhjuseks torm, üleujutus või sõjaline kriis –, teeme selgeks värske saatesarja “Levira – eetris ja ühenduses” esimeses saates. Stuudios on digiteenuste ettevõtte Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan ning siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas. Saatejuht Hando Sinisalu uurib, millised on realistlikud ohustsenaariumid, kuidas Levira tagab ERRi tele- ja raadioprogrammide eetrisoleku ka ilma elektri ja internetita, ning millist rolli mängivad varuvõrgud, generaatorid, satelliitlahendused ja piirkondlikud saatjad. Juttu tuleb ka uuest hädaolukorra seadusest: edaspidi saavad teleteenuse edastajad (nt Levira, Telia, Elisa) kuvada kiiret ohuteadet, sõltumata vaadatavast kanalist, ning sireenid muutuvad ametlikuks hoiatusvahendiks. Selgitame, miks digiraadio (DAB+) on kriisiteavituses võtmetähtsusega – seade võib ärgata ise, suunata õigele kanalile ning näidata tekstilist juhist –, ja meenutame, et tavaline patareitoitel FM-raadio ning teleri toaantenni olemasolu võib kriisis olla otsustava tähtsusega. Kuulajad saavad praktilised nõuanded: mida koju varuda, kuidas infot usaldusväärselt kätte saada ja miks tasub oma vastuvõtjad juba praegu üle kontrollida. Foto: erakogu

Oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste eel ütleb politoloog ja teadur Lauri Peterson, et kliimapoliitika kahvatub toimetuleku ja julgeoleku kõrval, nagu on märgata riigipoliitikas. "Ma ei märganud, et valimisprogrammid rõhutaksid üldist lähenemist kliimapoliitikale või oleks süsteemne arusaam sellest, kuidas me kliimakriisi lahendame," rääkis ta saates "Kestlikul kursil". Ühest küljest ei keskendu poliitikud kliimale, teisalt ei nõua seda ka valijad. Miks peaks poliitik rääkima kliimast, kui inimesed muretsevad, kas nad tulevad majanduslikult toime ja pääsevad bussiga arsti juurde või jookseb küla elanikest tühjaks? "Meil on nii palju kriise korraga, et valijatel on raske keskenduda. Kliimakriis tuleb viimase teemana tänu sellele," nentis Peterson, kuid lisas, et kliima on tihedalt seotud teiste suurte probleemidega nagu sõjad, inflatsioon ja takistused tarneahelates. Räägime lähemalt neljast valimisprogrammides esile kerkinud teemast, mis keskkonda puudutavad: energeetika, transport, linnaruum ja rohealad ning hooned. Samuti sellest, kuidas erinevad need teemad linnas ja maal. Juttu tuleb ka sellest, millised erakonnad näevad taastuvenergias võimalusi, kes tahab jätkata põlevkiviga ning kes rohepöörde ümber keerata. Saadet juhib Karmen Laur. Pildil Lauri Peterson, foto: erakogu

Äripäeva uus raadiosaade „Kaupmehe eduvalem“ alustab Eesti jaekaubanduse hetke kuumima teemaga: toiduhinnad. Saatejuht ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil vestleb Coop Eesti juhatuse esimehe Rainer Rohtla ja Rimi Eesti tegevjuhi Kristel Metsaga, et välja selgitada, mis mõjutab seda, kui palju me poes maksame. Tippjuhid nõustuvad, et elu Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt kallimaks läinud, eriti tunnetavad seda väljaspool Tallinna elavad pered, kelle mediaanpalga ostujõud on pealinnaga võrreldes kuni 35% väiksem. Sisuturundussaates selgitatakse põhjalikult, millest kujuneb poe lõpphind ja miks 70/10/20 valem (toote omahind/kaupmehe osa/käibemaks) peegeldab jaekaubanduse reaalsust. Arutelu fookuses on regionaalsed erinevused, ostukorvide mõõtmise metoodika ja käibemaksuerisuse võimalused Eestis võrreldes naaberriikidega. Rohtla sõnul võidab toiduainete käibemaksu erisusest tarbija ja Eesti tootja, mitte kaupmees. Mets rõhutab, et tihe konkurents ja tarbijate kõrged ootused kvaliteedi ning sortimendi osas on Eestis unikaalsed. Just see tagab, et iga hinnasoodustus, sealhulgas võimalik käibemaksulangetus, jõuab kindlasti tarbijani. Rohtla sõnul ei tee nad sooduskampaaniaid ja põhitoiduainete müüki madala hinnaga mitte enda omakasu silmas pidades, vaid tegemist on nende igapäevase tööriistaga. Fotol Rimi Eesti Food tegevjuht Kristel Mets, saatejuht ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ning Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. Foto: Äripäev

Ärikingituste ekspert Anti Saluneem näeb ärikingituses enamat kui nipsasjakest – see on päris tööriist suhete hoidmisel. “Kui sa kingid kalamehele personaalse landi tema nimega, töötab see paremini kui ükskõik milline üldine joogipudel,” toob ta näite. Kuidas jõuda klientide südamesse läbi praktilise, läbimõeldud ja emotsiooni tekitava kingituse, räägib saates "Password: Make Marketing Fun Again" Logotrade'i asutaja ja tegevjuht Anti Saluneem, kellel on valdkonnas kogemust üle kahekümne aasta. Saates tuleb juttu sellest, miks ärikingitused pole pelgalt “nännikott”, vaid strateegiline osa turundusest ja brändingust. Saluneem selgitab, miks üha enam eelistatakse personaalseid, praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning kuidas kingitused tugevdavad kliendisuhteid ja töötajate lojaalsust. Samuti jagab ta, millised trendid valitsevad 2025. aasta jõulukingituste maailmas – alates toon-toonis logodest kuni padelireketiteni. Saluneeme sõnul tehakse Logotrade'is 80% tellimusi korduvklientidelt. See on märk sellest, et kingitused töötavad. Ja kui plaanida jõuludeks midagi erilist, siis praegu on kõige õigem aeg tellimiseks. Septembris on valik kõige laiem ja aega piisavalt, et kujundused, näidised ja tootmine sujuksid ootuspäraselt. Arutlusele tulevad ka logistikaküsimused, personaliseerimise võimalused ja erisoodustuse maksureeglid. Aga ka see, mida kindlasti vältida, et ärikingitus ei muutuks kasutuks prügiks. Saates pakutakse inspiratsiooni nii turundajatele, personalijuhtidele kui ka ettevõtetele, kes soovivad jõuluks rõõmu tuua. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Anti Saluneem ja Hando Sinisalu. Allikas: Äripäev

Tänavu Ehitusmaterjalide tootjate TOPi võitnud Silikaat ASi tegevjuht Priit Poks rääkis saates „Eetris on ehitusuudised“, et kuigi Rail Balticu mõju ettevõtte tulemustele on selgelt tajutav, ei tulnud edu üleöö. „Varasematel aastatel liivakarjääridesse investeeritud miljonid tasusid end 2024. aastaks ära. Oma osa oli tänavu ka kliimal, sest betoonihooaeg algas juba veebruaris,“ selgitas Poks, lisades, et soojad talved muudavad Eestis ehitustsüklit. Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tunnistas, et ehitusturul ollakse jätkuvalt ooteseisundis. „Viimased kolm aastat oleme elanud pidur peal. Ehitussektor kõhkleb – projekte on sahtlis valmis palju, aga turul valitseb vaikus, justkui oodataks kellegi märguannet ja stardipauku, et nüüd on õige aeg alustada.“ Elamuehituses on nõudlus jätkuvalt tagasihoidlik, mistõttu on ka materjalitootjatel keeruline hindu tõsta, kuigi sisendkulud jätkavad kasvamist. Kevadel loodeti elavnemist, kuid tegelikkus on hoogu tagasi tõmmanud. Vaganova sõnul ei saa lihtsate ja odavate toodetega välisturgudel enam konkureerida. „Pigem pakuvad nutikad ja sertifitseeritud tooted võimalust hinnasurvele vastu seista,“ märkis ta. Tulevikuprognoosid jäävad aga ettevaatlikuks. Sektori areng sõltub teedeehituse rahastamisest, uute kaevandusalade kättesaadavusest ja ettevõtjate julgusest investeerida. Samal ajal vajavad materjalide taaskasutus ja ESG-ootused veel laiemat rakendamist. Saadet juhib Teeli Remmelg.

Saates tuleb juttu hetkel väga põletavast teemast – kaitsetööstusest ja sellest, kus toimub kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioos. Skycorp Technologies'i tegevjuht Marek Alliksoo leiab, et kogu kaitsetööstuse jätkusuutlikumaks muutumine kaasneb möödapääsmatult tänapäeva kaitsevajadustega. "Dekarboniseerimine on boonus, mis kaasneb suurema energiajulgeolekuga ja võimekusega oma logistikaahelat vähendada ja efektiivsem olla. Energiajulgeoleku saavutamise nimel tuleb kaitsetööstuses kaasata erinevaid rohetehnoloogia ettevõtteid," leiab Alliksoo. Jätkusuutlikkuse vajadusega nõustub ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esimees Taavi Veskimägi. "Vaadates Ukraina kogemust, siis me näeme, et suur osa inimesi saab hukka mitte rinnetel, vaid logistilistes operatsioonides. Kui me suudame taastuvenergiapõhiste lahendustega toota energia kohapeal selle asemel, et pika logistikaahelaga tuua diislit tagalast, siis me suudame väga palju inimesi sõjaolukorras säästa," sõnas Veskimägi. "Me tahame jätkusuutlikke lahendusi, kus me ei sõltu kolmandatest riikidest toorme või tehnoloogia osas. Me suudame ja saame teha neid siin Euroopas," lisas ta. "Cleantechi" saadet kaitsetööstuse ja rohetehnoloogiate sümbioosist juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Taavi Veskimägi. Autor: Andres Laanem

„Ükski tarkvara ilma protsessita ei tööta – aga kui tarkvara ja protsessid koos liikuma saada, on võit tohutu,“ ütleb Foruse personalijuht Merje Kärner, kes kirjeldab teekonda digitaalse tööaja ja personaliarvestuse lahenduse kasutuselevõtul. Saates räägime, millised olid Foruse personalitiimi peamised väljakutsed enne uue süsteemi juurutamist – killustatud tarkvarad, ajale jalgu jäänud lahendused ja keeruline graafikute haldamine enam kui 1600 töötajale. Uurime, kuidas Wemply arendas Foruse vajadustest lähtuvalt unikaalse tööaja registreerimise lahenduse telefonikõnedega, kuidas automatiseeriti puhkuste ja graafikute haldus ning miks on personalijuhi jaoks kriitilise tähtsusega reaalajas ülevaade töötajate töökoormusest. Saatekülalised selgitavad, kui keeruline oli tarkvara juurutamine, kuidas kaasati töötajaid, millised mõõdikud näitavad juba täna edu ning miks ei ole Wemply pelgalt „pakitoode“, vaid pidevalt arenev platvorm, mis areneb koos kliendi vajadustega. Räägime ka, kuidas on muutunud töötajate kogemus – puhkuseavaldusest palgaarvestuseni – ja milliseid funktsioone ootab Forus tulevikus personalitarkvaralt. Saates on Wemply kaasasutaja ja tegevjuht Karl Kristjan Luberg ning Forus grupi personalijuht Merje Kärner. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Pexels.com

Kuulame kahte põnevat ettekannet augusti lõpus toimunud AI praktikute aastakonverentsilt. Kunagine tehnoloogiaettevõtja ning tänane füüsikaõpetaja ja sihtasutuse TI-Hüpe nõukogu liige Oleg Shvaikovsky räägib tehisintellekti mõjust haridusele. Nimelt algas sellest õppeaastast Eestis maailmas ainulaadne haridusprojekt TI-Hüpe ehk süsteemne AI rakendamine gümnaasiumis. Muuhulgas saame teada, et tehisaru muudab õppeprotsessi kardinaalselt ning klassikaline kodutöö on kaotanud mõtte. Teises ettekandes võtame vaatluse alla finantsjuhtimise. Tehisaru võimaldab seal automatiseerida analüüse ning teha kiirelt täpsemaid prognoose ja andmepõhiseid otsuseid. Kuidas aga AI-d finantsjuhtimises strateegiliselt rakendada, räägib Eesti AI kogukonna üks eestvedajaid Gerlyn Tiigemäe. Pildil Oleg Shvaikovsky (fotograaf Andras Kralla).

„Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,“ ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi. Sisuturundussaates "PwC juhtimistase" räägime sellest, millised pettused on Eestis kõige tüüpilisemad, kuidas need on viimastel aastatel muutunud ning miks jäävad just huvide konfliktid, sisetehingud ja IT-haavatavused sageli radarilt välja. Mägi selgitab, millest alustada ennetust: väärtuspõhine juhtimine, selged sisekorraeeskirjad, taustakontroll ning endiselt asjakohane nelja silma reegel koos kohustuste lahususega. Arutame ka seda, kuidas rahvusvahelised skeemid ettevõtteid mõjutavad, milliseid ennetavaid ja avastavaid samme tasub rakendada ning kuidas tagada, et organisatsioon säilitaks pettuste tõrjumisel pädevuse – olgu selleks koolitused, rahvusvaheline võrgustik või praktikute kogemus. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil Erki Mägi. Foto: Juuli Nemvalts

„Dubai võlu peitub selles, et seal on maksuvaba ja turvaline keskkond, kuhu inimesed kolivad peredega. Neil on raha ning nad tahavad midagi omada väljaspool Euroopat,“ ütleb Skover Kinnisvara juht Sanders Skorik, kes on viimase poole aastaga korraldanud seal juba sada kinnisvara tutvustavat tuuri. Sisuturundussaaates räägime, kuidas kinnisvarasektorit on mõjutanud see, et Dubai rahvaarv on kasvanud üle nelja miljoni, miks eurooplaste jaoks on üürihinnad endiselt mõistlikud ning kuidas mõjutavad investeerimisotsuseid Euroopa majanduslangus ja poliitilised riskid. Skorik selgitab, miks ei tasu piirduda arendaja kodulehe pakkumistega, millised on peamised vead, mida ostjad Dubais teevad, ning kuidas valida õige partner, kes aitab nii uusarenduste tutvustuse, ostuprotsessi kui hilisema üürikorraldusega. Juttu tuleb ka sellest, kes Dubais kinnisvara ostavad ja kes üürivad, miks on seal eelistatud pigem kallimad ja eksklusiivsemad objektid ning kuidas toimib maksegraafik, kus 60–70% summast tuleb tasuda enne valmimist. Lisaks vaatleme Dubai kinnisvaraturu riske – alates hinnatasemest ja piirkondade valikust kuni edasimüügi väljakutseteni – ning arutame, milliseid kogemusi ja õppetunde on Skorik Dubai kinnisvaraturul saanud. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dubais ehitab suurarendaja välja terve piikonna. Allikas: Skover Kinnisvara

Seekordses saates "Kiired ja vihased" vestleme Mustamäe Elamus Spa asutaja ja juhi Andres Tiigiga. Pea kümme aastat tegutsenud Mustamäe Elamus Spa jõudis esmakordselt Gaselli TOPi ehk kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelisse sel aastal. Kiirele kasvule eelnevate aastate sisse mahub nii suuri investeeringuid kui ka innovatsioone. Vaid spaateenuseid pakkuv ettevõte kaotas muu hulgas tänu lasteala loomisele ära spaadele omase hooajalisuse. Koroonaperioodi kasutati spaa parendustöödeks, lisaks osteti hiljuti ära samas hoones tegutsev bowlinguäri. Muu hulgas astuti rahvusvahelisse Aufgussi liitu, mis spaamaailmas on võrreldav Michelini kõrgeima tärniga ja kuhu igaüks ei pääse. Saates tegime juttu ka Eesti turismisektori üldisest seisust. "Tahaks olla optimistlik, tahaks rohkem näha kõikide inimeste optimismi, aga turismivaldkonnas kahjuks seda olla ei saa. Turism ei taastu kahe-kolme aastaga. See on nagu veniv püksinöör," tõdeb pikaaegse spaajuhtimise kogemusega Tiik. "Olen tajunud, et inimene mõtleb alati nii, et turism on ainult hotellindus. Ei ole. Turism on nagu suur toitumisahel, mis jõuab välja ka lillemüüjani, juuksurini, kütusemüüjateni. Turismis ei juhtu mitte midagi kunagi ühe päeva, ühe kuuga ega ühe aastaga," selgitab Tiik, et Eesti sõltub turismist väga palju ja vaatamata üldise majanduse elavnemise märkidele läheb turismi taastumisega veel pikalt aega. Mida saaks aga teha ära, et Eesti turism paraneks? "Ilmselge on see, et kui majutuse käibemaksu ei alandata ja see jääb samadesse piiridesse, siis ei saa mitte kuidagi olla optimistlik." Saates "Kiired ja vihased" tuleb juttu veel Tiigi juhtimispõhimõtetest, tiimijuhtimisest, äripartnerlusest Ott Tänakuga ning tema vaadetest Eesti turismisektorile. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Mustamäe Elamus Spa asutaja ja juht Andres Tiik Foto autor: Joosep Ints, GoodNews Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

Perearstist Riigikogu liige Diana Ingerainen vaatab seadusloomele arsti pilguga ja leiab, et ega üks seaduseelnõu ei erinegi väga palju näiteks kõrgvererõhktõve ravijuhisest. Järveotsa Perearstikeskuse juht dr Ingerainen räägib Terviseuudiste saates tervisesuunajana oma teekonnast arstiks saamisel ning sellest, kuidas ta igapäevaselt tasakaalustab rollid perearsti, juhi ja poliitikuna. Juttu tuleb perearstisüsteemi kvaliteedist, tervisekeskuste arengust, rahastamismudeli muutmisest ning tehisintellekti ja digilahenduste võimalustest perearstiabis. Ingerainen avab ka oma vaateid tervishoiu rollile poliitikas ning ettevõtja muljeid seadusloome protsessist. Ühtlasi vastab ta eelmise saatekülalise, Kaalukirurgia Keskuse juhi dr Ilmar Kauri küsimusele tasulise arstiabi soovitamisest ja esitab omakorda küsimuse järgmisele saatekülalisele – Viljandi haigla juhile Priit Tamperele. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saadet toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Diana Ingerainen Pilt: Raul Mee

Katus ei ole vaid maja esteetiline kroon, vaid kriitiline kaitse inimese ja vara jaoks. Vihmaveesüsteemid, lumetõkked ja turvaline ligipääs korstnale on lahendused, mille lisamine juba ehituse algfaasis võib säästa suuri summasid ning hoida ära õnnetusi. Saates tuleb juttu, miks vihmaveesüsteemid on hoone kaitsel hädavajalikud, levinumad vead katuse ja turvatoodete planeerimisel, korstnate ligipääsu seaduslikest nõuetest, ohutuse tagamisest ning paljust muust, Saates on külas Ruukki ärivaldkonna juht Kristjan Õsso. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki