Äripäeva raadio

Aafrika seakatk lõi segi nii põllumajanduse, ametkondade töö kui ka avaliku arutelu. Miks kujunes Kärstna seafarmi juhtumist poliitiliselt laetud protest ning kuidas sarnases infosõjas tulla toime sotsiaalmeedias kiiresti levivate valedega? Äripäeva raadio uue saatesarja „Müüt või tõde?“ avasaates räägivad põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik ning Sakala peatoimetaja Hans Vare, kuidas kriis tegelikult kulges ja mida Eesti sellest õppima peab. Arutelu juhib Aivar Hundimägi. Fotol augustis Kärstnas Nurme seafarmi juures toimunud protestiaktsioon. Foto autor: Martin Pedaja/Postimees/Scanpix

Euroopa tööstuspoliitika on pöördepunktis. Venemaa energia, USA julgeolekukilp ja odav tööjõud on kadunud ning Euroopa Liit otsib uut majanduslikku jalgealust. Küsimus ei ole enam, kas tööstust on vaja, vaid kuidas toota rohkem nii, et tootlikkus, energia ja kapital samal ajal kokku ei jookseks. Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, miks senine mudel ei tööta ja millist rolli näeb Komisjon Eestil uues tööstuslikus faasis. „Peame loobuma illusioonist, et maailm läheb tagasi vanadesse rööbastesse. See muutus on püsiv ja Euroopa peab muutuma püsivalt.“ Euroopa Liidu konkurentsivõime probleem ei ole uus, kuid nüüd on see muutunud eksistentsiaalseks. Endise Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi raporti järgi on Euroopa tootlikkus langenud umbes 80 protsendini USA tasemest, samal ajal kui ameeriklaste sissetulekud on kasvanud kaks korda kiiremini. Rohepööre ei kao, kuid selle loogika muutub. Euroopa Komisjon räägib üha selgemalt Clean Industrial Deal’ist – katsest siduda kliimapoliitika konkurentsivõime ja tootmise kasvatamisega. „Dekarboniseerimine iseenesest ei ole probleem. Probleem tekib siis, kui see ei ole kokku viidud konkurentsivõimega.“ selgitas Schank-Lukas. Euroopa tööstuse jaoks on keskne küsimus energia hind. Euroopas moodustab energia tootmiskuludes kuni kolm korda suurema osa kui USA-s. Lahendust nähakse taastuvenergia, võrkude ühendamise ja hinnasignaalide lahti sidumise kaudu. Eesti tööstuse nõrk koht on väärtusahelas paiknemine. Sama tooraine annab siin keskmiselt vähem tulu kui paljudes teistes Euroopa riikides. Väärindamine eeldab aga kapitali, mida väikesel turul napib. „Kapitali on Euroopas tegelikult olemas, aga see ei liigu piisavalt hästi innovatsiooni ja skaleerimise suunas.“ ütles Schank-Lukas. Euroopa Liidu eelarveraha ei peaks tema sõnul tähendama ainult toetusi, vaid üha enam laene, garantiisid ja finantsinstrumente, mis tooksid iga avaliku euro vastu mitu eurot erakapitali. Suuresti veab Euroopa majandust uuel eelarveperioodil aga kaitsetööstusi. Uued laenuprogrammid ja ühishanked võivad järgmise nelja aastaga tuua sektorisse sadu miljardeid eurosid. Küsimus on, kas see veab kaasa ka ülejäänud tööstuse. „Kaitseinvesteeringud loovad alati kõrvalefekte – tehnoloogiaid, oskusi ja tarneahelaid, mis jõuavad ka tsiviiltööstusse,“ ütles Schank-Lukas. Tehisintellekti ja andmete puhul kardavad paljud ettevõtted ülereguleerimist. Euroopa Liidu AI Act ja Data Act on saanud kriitikat, kuid Komisjoni vaade on teine. „Enamik tööstuslikke AI-lahendusi kuulub madala riskiga kategooriasse ja neile ei lisandu sisulisi kohustusi,“ ütles Schank-Lukas. Data Acti eesmärk ei ole sundida ettevõtteid oma andmeid loovutama, vaid anda neile rohkem kontrolli, sh õigus keelduda andmete jagamisest, kui on oht, et need satuvad ebasõbralikesse kätesse. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Ave Schank-Lukas. Foto: Mart Valner

Agentuuri La Ecwador asutaja ja juht Heily Aavik ning loovjuht Taavi Lehari räägivad saates "Password", et Eesti ettevõtete ekspordiplaanid ebaõnnestuvad mitte toodete kvaliteedi, vaid brändi ja puudulike turundusmaterjalide tõttu. Välismaal ei oota sind keegi ega anna keegi sulle “koduväljaku” boonust. “Brändiraamat ei ole stiiliraamat. Kui sul on paigas ainult värvid ja logo, siis välisturgude edasimüüjatele sellest ei piisa,” ütleb Aavik. Saates “Password: Marketing & Money” arutame, kuidas Eesti ettevõtted saaksid välisturgudel turunduslikult edukamad olla: miks bränd on A ja O ning kuidas teha nii, et edasimüüjal oleks sinuga lihtne koostööd alustada. Juttu tuleb ka pakendist, messidest ja sellest, miks hästi disainitud presentatsioon võib messidel olla ootamatult tugev konkurentsieelis. Saates räägime ka tekstide tõlkimisest: ekspordis ei piisa sellest, et “tõlgime ChatGPT-ga ära”. Kohalik toon, kontekst ja detailid loovad usaldust – ja usaldus on see, mille pealt bränd välisturul üldse elama hakkab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: agentuuri La Ecwador asutaja ja juht Heily Aavik ning loovjuht Taavi Lehari Foto autor: Äripäev

Kui ELi ja USA kaubandussuhetega on seis nagu ta on, siis mõneti tähelepanuta on jäänud, et läinud nädalavahetusel allkirjastat Paraguays EL-Mercosure vabakaubandusleping, millega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond. „Logistikafirmadel tasub juba praegu vaadata Lõuna-Ameerika suunas,“ nentis välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi. Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi tegi viimasel logistika aastakonverentsil põhjaliku ülevaate maailma kaubanduses toimuvast, mis jõuab nüüd „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaates ka Äripäeva raadio kuulajateni. Kraavi-Käerdi sõnul on Euroopa Liit juba ajalooliselt olnud vabakaubanduse eestkõneleja, kuid viimaste aastate kriisid – pandeemia, geopoliitilised pinged ja tarneahelate katkestused – on toonud kaubanduspoliitikasse mõiste „avatud strateegiline autonoomia“. See tähendab turu avatuse säilitamist koos teadliku sõltuvuste vähendamisega. Kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformid liiguvad aeglaselt, on EL pannud suurema rõhu just kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele. Mis on Mercosur ja mida leping endast kujutab? Mercosur on Lõuna-Ameerika majandus- ja tolliliit, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Euroopa Liidu jaoks on tegu ühe mahukama kaubanduslepinguga: tööstuskaupade osas liberaliseeritakse ligi 91% kaubavahetusest ning põllumajanduses kaotatakse senised väga kõrged, kohati kuni 55% tollimaksud järk-järgult. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab see ELi ettevõtjatele ligikaudu nelja miljardi euro suurust kokkuhoidu ainuüksi tollitariifide vähenemise arvelt. Eesti kaubavahetus Mercosuri riikidega on seni olnud tagasihoidlik. Põllumajandussaaduste eksport jääb napilt üle miljoni euro, samas kui tööstuskaupade kaubavahetus ulatub juba kümnetesse miljonitesse eurodesse ning bilanss on selgelt Eesti kasuks. Teenuste ekspordis – sh logistika, IT ja muud äriga seotud teenused – on potentsiaal veelgi suurem. Prognooside järgi on Mercosuri suunalise ekspordiga Eestis seotud umbes 1500 töökohta ning lepingu jõustumise järel võib kaubavahetus kasvada 7–8%. See tähendab rohkem kaupu, rohkem teenuseid ja otseselt suuremaid veomahte. Logistikutele tähendab Mercosuri leping eeskätt uute kaubavoogude teket Lõuna-Ameerika ja Euroopa vahel. Pikad mereteed, suuremad konteinerimahud, vajadus usaldusväärsete sadama- ja laevaliikluse lahenduste järele ning keerukam tarneahela juhtimine tõstavad sektori rolli. Samuti kasvab nõudlus lisandväärtust pakkuvate teenuste järele – tollivormistus, ladustamine, multimodaalsed veod ja riskijuhtimine. Millised EL regulatsioonid mõjutavad lähitulevikus meie transpordisektorit? Lavajuttude erisaate teises pooles kuuleme värsket Euroopa Komisjoni esindajat Eestis, Ave Schank-Lukast, kelle ettekanne samal konverentsil keskendus erinevatele kliimareeglitele seoses transpordisektoriga ja raportitele, mis hakkavad sektorit lähiaastatel kõige enam mõjutama. Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Andreas Kralla, fotol Kristi Kraavi-Käerdi

Emotsioonid on osa inimlikkusest, ent kui need jäävad valitsemata, võivad suhted ja otsused kannatada. Doktorikraadiga psühholoog ning muutuste ja arengunõustaja Eva-Maria Kangro selgitab, mida tähendab emotsionaalne intelligentsus tänapäevases töökultuuris ja isiklikus elus. Saate fookuses on Stefani Cattella ja Matthew McKay praktiline käsiraamat „Emotsionaalse intelligentsuse tööraamat“, mis aitab arendada oskust mõista ja suunata oma emotsioone ilma neid alla surumata. Saates selgub, kuidas empaatia ei tähenda mitte teiste tunnete ülevõtmist, vaid võimet mõista maailma läbi teise inimese vaatepunkti – ka siis, kui me sellega ei nõustu. Arutame, miks impulsiivsus ei ole alati halb, kuidas vältida konfliktide võimendumist ja miks juhil tasub rohkem küsida, mitte vastuseid ette anda. Räägime erinevatest rollidest, lähisuhetest, juhtimispraktikatest ning sellest, kuidas oma emotsioonide lainel teadlikumalt liuelda. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Eva-Maria Kangro Pildi autor Kristiina Tammik

Maailmas on järjest rohkem levima hakanud tandemjuhtimine ehk kaksikjuhtimine - ühel ettevõttel on kaks võrdset tippjuhti. Rinel Pius ja Triin Oselein kirjutasid sel teemal Tartu Ülikoolis magistritöö ja tutvustavad saates "Ambitsioon" oma töö järeldusi. Koos Empowerment Estonia kasvutreeneri Andres Haaveliga teeme juttu, millised peaksid olema tandemjuhtide kompetentsid ja isikuomadused, millises faasis ettevõtetele ning milliste väljakutsete lahendamiseks see lahendus sobib ja millisel juhul kaksikjuhtimine ei toimi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Triin Oselein ja Rinel Pius Foto: erakogu

Aasta algus toob tööturule rohkem küsimusi kui vastuseid. Saates „Töö ja palk“ võeti vaatluse alla, kuidas on muutunud palgad, tasustamise õiglus ja töötajate ootused ning milliseid valikuid teevad tööandjad ja töötajad majanduslikult ebakindlas keskkonnas. Aasta esimeses saates "Töö ja palk" keskenduti tööturu ja tasustamise hetkeseisule ning otsiti mustreid, mis aitaksid mõista, kuhu palgad ja töötajate käitumine liiguvad. Fookuses olid nii tööandjate palgaotsused kui ka töötajate ootused, tasustamise õiglus ja motivatsioon – teemad, mis mõjutavad otseselt organisatsioonide toimimist ja juhtide igapäevaseid valikuid. Saates olid külas Kadri Seeder ja Henry Auväärt, kes tutvustasid Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värsket ühisuuringut tööturu ja tasustamise kohta. Arutleti, kuidas on viimase aasta jooksul muutunud töötajate põhipalgad ja palgaootused ning milliseid palgamuutusi tööandjad lähiajal kavandavad. Samuti räägiti sellest, millised tegurid palgaotsuseid enim mõjutavad ning kui suured on erinevused tööandjate ja töötajate tajutud palgareaalsuse vahel. Eraldi tähelepanu all oli tasustamise õiglus ja arusaadavus – kuidas töötajad hindavad oma tasustamist, millistes kohtades tekivad riskid ebavõrdsuseks ning kui teadlikult organisatsioonides neid teemasid analüüsitakse. Lisaks käsitleti lisatasude, preemiate ja soodustuste rolli ning seda, millised hüved ja motivaatorid aitavad inimesi organisatsioonis hoida. Saatest ei puudu ka ekspertide hinnang tööturukäitumisele: kui aktiivselt töötajad uusi võimalusi kaaluvad, kui enesekindlalt end tööturul tuntakse ning millised tingimused võivad panna inimesi töökohta vahetama. Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Helen Roots, Kadri Seeder ja Henry Auväärt. Foto: Andres Laanem

ABB ajamite tehase arendusjuhi Jaanus Karu sõnul on sagedusmuundur elektrimootori töö juhtimisel keskne komponent, millest sõltuvad nii energiatõhusus, töökindlus kui ka kogu süsteemi täpsus. „Seal, kus on liikumine, on väga suure tõenäosusega ka sagedusmuundur,“ ütleb Karu. Tema sõnul ei ole ajam lihtsalt üks elektriseade, vaid keerukas süsteem, mis koosneb jõuelektroonikast, juhtimissüsteemidest, tarkvarast ja mehaanikast ning peab töötama väga erinevates ja sageli äärmuslikes tingimustes. „Juhtimine toimub millisekundite tasemel ja iga väike viga võib tähendada energiakadu, müra, ülekuumenemist või riket,“ selgitab ta. Saates räägib Karu põhjalikumalt, kuidas Eestis arendatud ABB ajamid jõuavad kasutusse üle maailma ning miks on just Eestis kujunenud tugev ja pikaajaline ajamite tootearenduse kompetents. Tema sõnul on siinsete inseneride eelisoskus näha tervikpilti ja siduda eri valdkondade teadmisi üheks toimivaks süsteemiks. Karu sõnul eeldab selliste ajamite arendamine väga kõrgeid insenerioskusi ja süsteemset mõtlemist. „See on valdkond, kus ei piisa ainult ühest kitsast erialast – vaja on näha tervikut ja mõista, kuidas elektroonika, tarkvara ja mehaanika koos töötavad,“ ütleb ta. ABB otsib oma meeskonda nii kogenud tippspetsialiste kui ka alles karjääri alustavaid insenere, kellel on tehniline uudishimu ja soov samm-sammult oma teadmisi ning oskusi arendada. Saates kuuleb, kuidas ajamite tootearendus ABB-s samm-sammult käib – alates turuvajaduste analüüsist ja prototüüpimisest kuni mahukate töökindlus- ja keskkonnatestideni. Juttu tuleb ka sellest, miks tootearenduse projektid kestavad sageli üle kahe aasta ning millistes tingimustes peavad ajamid vastu pidama 10–20 aastat järjest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB ajamite tehase arendusjuht Jaanus Karu ja saatejuht Juuli Nemvalts Foto: ABB

Ettevõtte ostu-müügi tehingus ei määra tulemust üksnes hind, vaid ka see, kui põhjalikult on riskid kaardistatud. PwC eksperdid selgitavad saates, kuidas due diligence ehk eelanalüüs aitab tuvastada ettevõtte väärtust, varjatud kohustusi ja võimalikke pidureid tehingu lõpuni jõudmisel. Saates räägivad PwC Estonia tehingute nõustamise juht Raul Ruubel, PwC Legal Services vandeadvokaat Taavi Kõiv ja PwC maksunõustaja Martin Tois, millest koosneb finants-, maksu- ja juriidiline eelanalüüs ning kuidas need vaated omavahel kokku mängivad. Juttu tuleb sellest, kuidas hinnata ettevõtte tegelikku kasumlikkust, millised maksuriskid kõige sagedamini välja tulevad, mida juriidilises hoolsusauditis otsitakse ning millal piisab ohumärkidele keskenduvast lähenemisest. Samuti selgitatakse, kuidas eelanalüüsi tulemused mõjutavad tehinguhinda, lepingutingimusi ja tehingu kiirust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: PwC Legal Services vandeadvokaat Taavi Kõiv (vasakul), PwC Estonia tehingute nõustamise juht Raul Ruubel ja PwC maksunõustaja Martin Tois. Foto autor: PwC

Sunly soojaäri juht Sander Ots räägib saates sellest, miks ettevõte on otsustanud pakkuda elektriküttel põhinevat soojuslahendust nendes kaugküttepiirkondades, kus hind on ebamõistlikult kõrge ja miks seda teha just nüüd. Tema sõnul on Sunlyst saanud taastuvenergia arendajast terviklik energiateenuste pakkuja ning elektri baasil kombineeritud lahendus — soojuspump, soojussalvesti ja elektrikatel — võimaldab pakkuda tarbijale turupõhist ja stabiilset hinda. „Uute taastuvenergia võimsuste turuletulekuga oleme näinud viimastel aastatel elektrihinna langust. Ja see omakorda võimaldab elektrit targalt kasutades pakkuda konkurentsivõimelist soojuse hinda,“ sõnas Ots. Sander Ots toob välja, et Sunly soojaturule sisenemine on mõnes piirkonnas juba toonud kaasa kohaliku kaugküttehinna languse. See näitab tema hinnangul, et ka selles sektoris toimib konkurents. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütleb, et Eesti kaugküttes on pilt kirju: suuremates linnades on tarbijaid palju, võrgud korras ja hind konkurentsivõimeline, kuid väikestes piirkondades kasvavad kulud kiiresti ning osa süsteeme on üledimensioneeritud. „Me ei soovi, et üheski piirkonnas kujuneks kaugkütte hind talumatuks, aga lahendused on erinevad – mõnes kohas tuleb soojusmajandus ümber mõelda tervikuna,“ märgib Vaks. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Sunly soojaäri juht Sander Ots. Foto: Jassu Hertsmann

Eesti Keskmiste ja Väikeste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) valib traditsiooniliselt välja Eesti parimad väikeettevõtted. Kandidaate saab esitada EVEA kodulehel igaüks. Saates räägib EVEA president Ille Nakurt-Murumaa sellest, mis on konkursi eesmärk ja kuidas võitjad välja valitakse. Lisaks valib EVEA "Ettevõtluse Sõbra". Eelmistel kordadel on selle tiitli saanud näiteks Raul Eamets ja Kersti Kaljulaid. Väikeettevõtte jaoks on tihti suurimaks väljakutseks kapitali kättesaadavus. Saates teeme juttu kahest võimalikust finantseerimisvariandist. Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht Andrus Soodla selgitab, kuidas ettevõtted saavad kinnisvara tagatisel ka riskantsemate ja varajases faasis investeeringute jaoks rahastust. Kui aga äri juba hästi toimib, on võimalik sellist projekti pangalaenuga finantseerida. Coop Panga juht Arko Kurtmann selgitab, millised projektid ja ettevõtted saavad pangast rahastust ning millised on ka "punased laternad". Kurtmann heidab ka üsna optimistliku vaate tulevikku ja loodab, et käesoleval aastal hakkab Eesti majandus taas elavnema. Parimad väikeettevõtted kuulutatakse välja 11. märtsil Südi konverentsil. Auhinnagala ja konkursside kohta saab lisainfot sündmuse kodulehelt www.sydi.ee Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: ülemöödunud aastal "Ettevõtluse Sõbra" tiitli pälvinud president Kersti Kaljulaid Foto autor: Marko Mumm

Meil on päringuid rohkem kui kunagi varem ja installeerimisjärjekorras on masinaid rohkem kui kunagi varem, sõnab Venteni juht Toomas Tammer. „Tööstus üleüldiselt näitab kasvutrendi,“ ütles tööstussektorile seadmeid pakkuva Venteni omanikeringi kuuluv Toomas Tammer saates „Tööstusuudised eetris“. Üheks positiivseks märgiks võib pidada ka Venteni olukorda, mis näitab samuti, et trendid on positiivsed. „Meil on päringuid rohkem kui kunagi varem ja meil on installeerimisjärjekorras masinaid rohkem kui kunagi varem. Oleme juurde palkamas ka uusi inimesi,“ rääkis Tammer. Siiski on tööstussektori kasvuteel ka takistusi. „Kui vaadata, kuidas töösturitel täna läheb, siis kasvu takistavad peamiselt kaks asja: osadel on [vähene] ambitsioon, aga enamasti on see hea kvaliteetse tööjõu kättesaadavus,“ hindas ta. Mis puudutab riigi hiljutist plaani lubada riiki lisaks ametlikule sisserändekvoodile veel täiendavaid spetsialiste, siis seda peab Tammer positiivseks arenguks, kuid jääb seejuures ettevaatlikuks. „See on positiivne, aga eks aeg näitab, kas see lihtsustamine jõuab ka tegelikkusesse ja kas võõrtööjõudu on võimalik kaasata kaugemalt ja kergemalt,“ sõnas ta. Tammer rääkis saates, et kui vaadata lisandväärtust töötaja kohta tööstuses, siis tööd on endiselt palju. „Kaks aastat tagasi oli Euroopa Liidu keskmine üle 90 000 euro inimese kohta, Eestis alla 50 000 inimese kohta. Skandinaavias on see üks suurimaid, Soomes oli 110 000 eurot. Meil on pikk maa minna,“ rääkis Tammer. Tammer rääkis, et oluline on kasvatada ambitsiooni ja tulla välja olukorrast, et sihime vaid Soome ja Rootsi turge. „Me peame vaatama Lääne turgu, üksjagu asju hakkab pihta ambitsioonist ja riskide võtmisest,“ lisas ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Toomas Tammer. Foto: Harro Puusild

Kaheksast "Mälupäeva" saates võistlema asunud ettevõttest on järel kaks: Swedbank ja Schöttli Keskkonnatehnika. Tänasest saatest selgub, kes kroonitakse mälumängusaate "Mälupäev" teise hooaja võitjaks. Finaalis peavad teadmiste lahingu Swedbankist Igor Habal ja Henri Kaarma ning Schöttli Keskkonnatehnikast Indrek Salis ja Alo Landberg. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Fotol Alo Landberg, Indrek Salis, saatejuht Janar Tiiroja, Igor Habal ja Henri Kaarma. Foto: Liis Treimann

Et juhtida mõistlikult ja hästi nii inimesi kui protsesse, tuleb esmalt osata juhtida ennast. Mida see aga sisuliselt tähendab ja kuidas see erineb lihtsalt emotsioonide alla surumisest? Saates selgitab psühholoog, nõustaja ja koolitaja Eva-Maria Kangro, miks ja kuidas peaks juhid õppima eneseregulatsiooni ning millist mõju võib selle oskuse puudumine avaldada nii töötulemustele kui –keskkonnale. Juttu tuleb sellest, kuidas kasutada enesejuhtimise juures ära neuroteadusi, millised mõtlemisvead võivad meie otsusevõimet hägustada ning miks on juhtimises eriti ohtlik kärsitu loomuse ja madala eneseteadlikkuse kombinatsioon. Samuti saame teada paar Äripäeva Akadeemia koolituselt “Eduka enesejuhi oskused” pärit nippi ja harjutust. Saatejuht on Tuuli Seinberg Fotol Eva-Maria Kangro, fotograaf Kristiina Tammik

Tulu- ja käibemaksu osas on Eesti jõudnud inimliku taluvuspiiri lähedale ja maksude edasine tõstmine suurendaks tugevalt soovi nende tasumist vältida, märgib KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask. „Eestis on maksuauk on olnud seni väike, aga see õrn piir, mille murdumisel kukutakse kuristikku, on praegu väga lähedal. Tugev soovitus seadusandjatele on seda äärt mitte kõvasti nügida,“ räägib Zernask „Teabevara tunnis“ ja nendib, et möödunud aasta algusest algas tõeline maksufestival, sest nii palju maksumuudatusi ei ole Eestis tükk aega korraga nähtud. KPMG maksuspetsialist Einar Rosin ütleb, et tulumaksutõusu võib vaadata ka niimoodi: see oli vajalik maksuküüru kaotamiseks. „Raske aga öelda, keda maksuküüru kaotamine aitas või õnnelikumaks tegi. Samas on näiteks vahepeal ära kadunud täiendav maksuvaba miinimum laste eest.“ „Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Einar Rosin ja Joel Zernask. Autor: Andres Laanem

Rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok tõdes, et puhta tehnoloogia hind on soodsam või vähemasti konkureerib fossiilsete lahendustega. Kuid selleks, et uued lahenduseks pääseksid laia maailma, on neid vaja kohalikul turul toetada, mida Eesti pole Ristkoki hinnangul piisavalt teinud. “Meil on hirm teha rätsepaülikonna meetmeid, tahaks kõigile ühe puuga lüüa. Siis on justkui selge, et kellelegi ei ole ebaausalt eelist loodud,” rääkis Ristkok saates “Kestlikul kursil”. Saates arutati veel seda, kas Eesti, Euroopa Liit ja USA on keskkonnapoliitikas teinud lubamatuid järeleandmisi. Ristkok aga ei nõustu, et Euroopa on roheambitsiooni alla tõmmanud. "Vaadates ettevõtete investeeringuid ja turgude arenguid, siis mina ei näe seda Euroopas ega mujal. See on pigem sõnades ja poliitilistes loosungites,” märkis ta. Ta tõstis positiivse näitena esile Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärgi. “Mind ei tee murelikuks lühiajalised muudatused, kui me näeme, et pikas perspektiivis me lähme õiges suunas." Saates tuleb veel juttu sellest, kas riigikogu jõuab enne 2027. aasta valimisi kliimaseaduse vastu võtta, ning sellest, kuidas mõjutab USA presidendi Donald Trumpi kliimavastane poliitika riikide tahet pingutada. Samuti tõdes Ristkok saates, et ühiskondlik pinge ja kriitiline debatt keskkonnateemades on tervitatav. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Kädi Ristkok, foto autor on Raul Mee.

Triniti advokaadid Karmen Turk ja Maarja-Pild Freiberg kirjeldasid lõppenud õigusaastat kui üht viimaste aastakümnete erilisemat. "Kaasused, mis me välja valimise ei ole isegi aasta lõikes kõige tähtsamad, vaid suuremal osal neist võib olla aastakümnete tähtsus. 2025 paistis kuidagi sellega silma, et riigikohtust tulid tõesti märkimisväärsed kaasused ja otsused," rääkis Freiberg. Saates võeti arutada seitse kaasust, mis ühel või teisel viisil ajaga üha mõjukamaks muutunud. Saates tuli juttu sotsiaalmeedias otseülekannete tegemisest, riigipoolsest salajasest pealtkuulamisest, avalikus kohas napsitamisest ja paljust muust. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Liis Treimann.

Kaubandus liigub järjest enam iseteeninduse suunas, kuid koos sellega kasvavad ka riskid. Saates "Kaupmehe edu valem" analüüsitakse, miks muutub kaubakadu kaupmeeste jaoks järjest suuremaks probleemiks ja miks ei piisa enam traditsioonilistest turvameetmetest. Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko toob välja, et keskmine kaubakadu sööb ära lausa poole jaeketi kasumist. Uurime, milliseid uusi võimalusi pakuvad AI-põhised lahendused, näiteks kaamerate abil toimuv käitumismustrite jälgimine ja tootetuvastus. Saates kuuleb, kuidas need lahendused aitavad tuvastada pahatahtlikku käitumist, nagu ribakoodide vahetamine või skaneerimise simuleerimine, ja vähendada kaubakadu kuni 92%. Samuti tuleb juttu töötajate rollist, koolituse vajalikkusest ja sellest, milliseid samme peaks kaupmees astuma, et vähendada vargusi juba täna. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil Foto.: Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko ja saatejuht Nele Peil

Kui Matsimoka pere läks umbes seitse aastat tagasi jaeketiga kohtumisele mõttega koostöö lõpetada, ei osanud nad aimatagi, et just sellest vestlusest saab ettevõtte jaoks pöördeline hetk. “Me mõtlesime, et lähme ja ütleme, et me lihtsalt ei saa sellega hakkama,“ meenutab lihatööstuse üks omanikest ja juhtidest Jan Inno saates “Võitjate põlvkonnad“. Matsimoka lugu sai alguse turgudel ja laatadel, kus pere müüs oma toodangut aastaid käsitööna ja väikestes kogustes. Aja jooksul kasvas ettevõte oma poodideni ning sealt edasi jaeketiprojektini, mis alguses osutus oodatust keerulisemaks. Koostöö jaeketiga tähendas lühikest säilivusaega, keerulist logistikat ja suurt lisatööd. Vennad olid valmis projekti katkestama, kuni tuli ettepanek proovida pakendamist. “Rimi esindajad ütlesid, et proovige ikka pakendada, veensid meid ära ühesõnaga“ ütleb Jan. “Võib öelda, et see oli ajalooline hetk.“ Kvaliteet kui teadlik valik Investeering vaakumpakendajasse muutis ettevõtte ärimudelit põhjalikult. Praegu on Matsimokal kaasaegne pakendamisliin ning jaeketimüük moodustab ligikaudu 70 protsenti kogu tootmismahust. Kasv jaeketis on toonud kaasa ka konkurentsi oma poodidega, mida pere peab loomulikuks osaks kasvust. “Kett müüb seda, mida ta tahab müüa, me pakume talle kõike, mida me toodame ja see on tema valik, mida ta võtab. Me ei taha kindlasti ketimüüki kuidagi pidurdada “ selgitab Sten Inno. Lahenduseks on olnud lisandväärtuse loomine oma poodides – uued tooted ja lahendused, mida jaeketist ei leia. Hoolimata kiirest kasvust ei ole Matsimoka pere valmis järele andma oma põhimõtetes. “Meil teadlikult ei ole hinnatase kõrgem, kuna me kasutame väga kvaliteetset toorainet, siis toode muutubki selle tõttu kallimaks“ ütleb Jan Inno. Kuidas edasi? Matsimokas mõeldakse üha enam sellele, millised on pereettevõtte järgmised sammud. Juttu tuleb tootmismahu piiridest, võimalikust laienemisest ning sellest, millistel tingimustel võiks päevakorda tõusta välisturgudele minek ja millised on selle juures peamised kitsaskohad. Millised on Matsimoka viimased majandustulemused ja kas nad plaanivad ka börsiletulekut? Millised investeeringud on plaanis ja mis valikud on pereettevõtte jaoks kõige keerulisemad? Kõigest sellest kuuled saatest “Võitjate põlvkonnad“. Saadet juhib Kristel Viitmann.

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate "Cleantech" seitsmenda hooaja esimeses saates on külas Teele Niidas, UP Catalyst COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine. Räägime, kuidas süsinikdioksiidist saab toota akudes kasutatavat grafiiti, miks CO₂ pole ettevõtetele sugugi odav tooraine ning miks rohetehnoloogia ettevõtete suurimaks kitsaskohaks Eestis on tootmise skaleerimine. Samuti arutame, kas ja miks kaaluvad Eesti rohetehnoloogia firmad tootmise viimist välismaale ning mida peaks riik tegema, et need siia jääksid. UP Catalyst aasta on olnud väga hea. Ettevõte sai ainsa Baltikumi ettevõttena Euroopa komisjoni strateegilise projekti staatuse kriitiliste toormete valdkonnas. Lisaks andis Euroopa Investeerimispank 18 miljoni euro suuruse laenu uue tehase ehitamiseks ja Soome riik andis mitu miljonit maksukrediiti. Niidas leiab, et ka Eesti võiks selliseid lahendusi rohkem kasutada: „Soomes pakutakse suurtele tehaseinvesteeringutele kuni 20% investeeringutoetusi ning 2025. aasta lõpus eraldati kaks miljardit eurot maksukrediiti ettevõtetele, kes toovad tulevikutehnoloogiad Soome ja skaleerivad seal tootmist.“ ütleb ta. „See, et rohetehnoloogia või puhas tehnoloogia oleks oma aktuaalsust kaotamas, on minu jaoks hästi eksitav. Suur rohetehnoloogia mull, mis vahepeal tekkis, on nüüd tühjemaks lastud ja see on väga tervitatav,“ ütleb Teele Niidas. Tema sõnul on viimastel aastatel turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita. Investorite ja tööstuse fookus on liikunud pragmaatilisemate lahenduste poole, mis suudavad konkureerida hinna ja kvaliteediga, mitte üksnes rohelise lubadusega. Niidase hinnangul jäävad ellu need puhttehnoloogia ettevõtted, mis lahendavad päris probleeme ja on suutelised ka tööstuslikult skaleerima. Pikemalt nii rohetehnoloogiast kui Up Catalysti tulevikust saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Teele Niidas. Foto autor: Arno Mikkor

Öeldakse, et pea iga ettevõte on varsti tehnoloogiaettevõte. Saates arutletakse tehnoloogiajuhi rolli muutumise üle. Nii vastutab ühe stuudiokülalise, Bolti tehnoloogiajuhi Sergei Anikini sõnul äri tulemuste eest tehnoloogiajuht juba rohkemgi kui tegevjuht. Mida see laiemalt tähendab? Mis väljakutsetega tuleb IT- ja tehnoloogiajuhtidel tänavu silmitsi seista? Kuidas mõjutab valdkonda tehisaru pealetung? Miks on AI rohkem uus kolleeg kui lihtsalt tööriist? Sergei Anikini kõrval on teiseks saatekülaliseks IT-ettevõtja Kalle Volkov, kes oktoobris lahkus Bondora IT-juhi kohalt. Mõlemad stuudiokülalised esinevad ka Äripäeva korraldataval IT-juhtimise aastakonverentsil 10. märtsil Tallinnas, mille teemasid samuti saates avatakse. "Äri ja tehnoloogia" saadet juhib äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Eestis on täna vähenenud töövõime määratud veidi enam kui 90 000 inimesele, see tähendab, et iga üheksas tööealine Eesti inimene puutub iga päev kokku olukorraga, kus tal on tervise tõttu raske tööd leida või seda teha. Vähenenud töövõime ei tähenda aga, et inimene ei saa üldse töötada, sest mõnikord piisab päris väikesest asjast või nutikast lahendusest, et inimest tema tegemistes aidata saaks. Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas räägib saates, et nii tööandjad kui töötajad põrkuvad sageli kokku just hirmudega - tööandjad pelgavad ressursipuudust ja meeskonnasiseseid konflikte, samas kui töötajad kardavad stigmatiseerimist. Ent paljud tervisemured, nagu näiteks diabeet, on nähtamatud ning ilma avatud suhtluseta ei saa tööandja pakkuda vajalikku tuge, mis hoiaks ära kriitilisi olukordi töökohal. Töötukassa pakub laia valikut teenuseid töötakistuste eemaldamiseks – lisaks füüsilistele abivahenditele aidatakse ekspertidega, kes nii juhte kui kolleege nõustama tulevad, nende teadlikkust tõsta aitavad ning ühtlasi ka võimalikke pingeid ennetavad. Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kersti Jaani räägib saates, et töötukassa on neid aidanud näiteks kassabokside ümberehitamisel või tõstemehhanismide soetamisel, et vältida töötaja tervisele kahjulikke liigutusi. Olgu mure milline tahes, tasub esimese sammuna ühendust võtta oma maakondliku töötukassa osakonna ja tööandjate konsultandiga, kes aitavad leida just sinu ettevõttele ja töötajale vajaliku lahenduse. Saadet juhib Riina Jussila. Fotol: Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas (paremal) ja Coop Eesti Keskühistu personalidirektor ning PARE juhatuse liige Kerstin Jaani. Foto: Andres Laanem

Kuna erakorralise meditsiini osakondadesse jõuab üha rohkem patsiente, tekib paratamatult küsimus: kuidas tagada, et arstid saaksid keskenduda neile, kes vajavad kiireimat abi? “Terviseuudiste” saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht dr Marit Märk, kelle eestvedamisel käivitati Regionaalhaiglas eriõdede iseseisev vastuvõtt. Just selle uuenduse eest valisid Meditsiiniuudiste lugejad ta 2025. aasta meditsiinimõjutajaks. Märk räägib, kuidas uus töökorraldus aitab vähendada EMO ülekoormust, ennetada arstide läbipõlemist ja suurendada patsientide rahulolu. Kuuleme, milliseid otsuseid ja samme see muutus eeldas ning miks eriõdede rolli laiendamine võib olla üks võti Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse suunas. Küsimusi esitas Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas. Pildil dr Marit Märk Pildi autor Meeli Küttim

Kolme aastaga enam kui kahekordse käibekasvu saavutanud Pindi Kinnisvarahaldus tugineb edu saavutamisel nn nelja võitja mudelile, ütleb ettevõtte tegevjuht Ronald Tõnisson. Tema sõnul pani kasvule aluse töötajate motivatsiooni süsteemne kaardistamine, mille tulemusel kujunes välja uus juhtimismudel. „Märkasime, et mitmed asjad olid paigast ära, ja hakkasime tasakaalu otsima. See kujunes murranguliseks hetkeks, mis pani tugeva vundamendi edasiseks kasvuks,“ selgitas Tõnisson. Selle käigus sündiski nelja võitja mudel. Tõnisson jõudis ettevõttesse juhuse läbi. „Ühel pühapäeva õhtul sirvisin Facebooki ja nägin Pindi kinnisvaratesti. Täitsin testi ja sain umbes 80 punkti sajast ning juba järgmisel päeval võttis personalijuht minuga ühendust,“ meenutas ta. Vestlusel kohtus Tõnisson ka ettevõtte suurosanikuga, kellega koos hakati Pindi Kinnisvarahalduse edulugu kirjutama. Vastutuse võtmine eri rollides on viinud Tõnissoni tänaseks ettevõtte tegevjuhi ametikohale. Edulooks võib ettevõtte arengut pidada ka numbrite põhjal. Neli aastat hiljem kuulub Pindi Kinnisvarahaldus Gaselli TOPi ehk Eesti kiiremini kasvavate ettevõtete hulka. Saates räägib Tõnisson lähemalt, millega kinnisvarahaldusettevõte igapäevaselt tegeleb, millised on valdkonna innovatsioonivõimalused ning kuhu ettevõte plaanib laieneda. Samuti selgitab ta, miks toob just talv esile suvel tegemata jäänud tööde tagajärjed ning milliseid juhtimispõhimõtteid ta ise järgib. Kasvuplatoo ületanud ettevõtte juhina jagab Tõnisson ka praktilisi soovitusi juhtidele, kes otsivad viise, kuidas anda oma ärile uus kasvutõuge ja vältida paigalseisu. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson Foto: Risto Unt

Kriisis on olulisem tegutseda kui oodata, sest reageerimata jätmine võib hiljem kalliks maksma minna, jagavad asjatundjad oma tähtsaimat põhimõtet saates “Kriisiplaan”. Kuidas omavalitsus päriselt kriisideks valmistub ja mida on õpetanud viimaste aastate suurim proovikivi COVID, avavad Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Evelin Uibokand ja kriisijuhtimise praktik Kristjan Kostabi. “Omavalitsus suudab tihti reageerida kiiremini kui riik – väiksemat laeva on lihtsam manööverdada,” selgitab Uibokand. Ta kirjeldab, kuidas kriisiõppused paljastasid, et liiga keeruline kriisimeeskonna struktuur ei tööta. Kriisi ajal ei saa inimestele anda täiesti uusi rolle, vaid töö peab jätkuma tuttavate ülesannete kaudu, lihtsalt teises tempos. Saates arutatakse ka seda, kuidas infomüra ja sotsiaalmeedia arvamuste torm tekitavad segadust ning miks peab olema kindel ametlik kanal, kust inimene saab värske ja õige info. Juttu tuleb Tartu riskidest nagu üleujutused, valingvihmad, elektrikatkestused. Aga ka elutähtsatest teenustest nagu joogivesi, kanalisatsioon, kaugküte ja teede läbitavus. Näitena tuuakse olukord, kus joogivesi võib olla reostunud: kõigepealt tuleb kiiresti öelda ära tarbi, seejärel anda konkreetne juhis, kust inimene saab joogivett saab. Elektrikatkestuste puhul räägitakse ka praktilisest lahendusest: linnal on valmis kohad, mida saab mõne tunni jooksul avada, et inimesed saaksid vajadusel oma seadmeid laadida ja esmaseid toiminguid teha. Saates puudutatakse ka kriisi lõpetamise teemat – miks on oluline öelda selgelt välja, millal eriolukord on läbi ning eemaldada ajutised sildid ja piirangud, mis muidu muutuvad taustamüraks ja õõnestavad tulevast usaldust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Kostabi. Foto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Kohila tehasele äsja nurgakivi pannud BLRT Grupil on investeeringuid plaanis veel kümnete miljonite eest, edukaks tegevuseks läheb vaja aga ka sadu oskustöölisi ja see on ettevõtte juhatuse nõuniku Roman Vinartshuki sõnul nende peamure. Vinartshuk rääkis saates "Tööstusuudised eetris", et septembris nurgakivi saanud värske Valukoda on grupile oluline investeering, sest võimaldab toodangumahu praeguselt tasemelt kolm korda suuremaks kasvatada. Kohilas asuvas tehases saab tööd 70 inimest ja töötajate otsing on juba alanud. Uus Valukoda peaks tööd alustama uue aasta sügisel. Vinartshuki sõnul on ettevõttes prioriteetsed nii laevaremont kui ka -ehitus. Sellega seoses plaanib ettevõte järgmistel aastatel investeerida laevaremonti kümneid miljoneid eurosid. Investeeringu üks osa on näiteks uue doki soetamine Klaipeda sadamasse. Tema sõnul annab BLRT oma panuse ka Royal Caribbeani suurimate Icon-klassi laevade valmimisse, tootes Eesti selle jaoks kerekonstruktsioone, mille sisse paigutatakse kajutid. Saatejuht on Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining.

Tehisintellekt on kinnisvarahaldusse kohale jõudnud ja teenustedisain muutub oluliselt, sõnas Proact Halduse asutaja Janek Hintsov saates "Kinnisvaratund". Saates vaatame otsa kinnisvarahaldusele aastal 2025: mis, kuidas ja miks nii läks. Lisaks tuleb juttu lähiaastate arengutest ärikinnisvaras, kinnisvaraarenduses ja investeeringutes. Ühe teemana tuleb kõne alla Ida-Virumaa fenomen. Fotol (Siim Sultson) on Janek Hintsov Saatejuht on Siim Sultson.

Eesti riskikapitaliturg on jõudnud uude arengufaasi. Lihtsate tarkvaralahenduste kõrval ruulivad üha enam teadusmahukad ettevõtted ja kaitsetööstus, selgub saatest "Ükssarvikute kasvulava". Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Madis Lehtmets analüüsib saates, kuidas kohalikud fondid on kohanenud keerulise majanduskeskkonnaga ja miks on just praegu kriitiline aeg pensionifondide raha suunamiseks Eesti innovatsiooni. Madis Lehtmets tähistab oma esimest aastat EstVCA juhina. 2025. aastale tagasi vaadates tõdeb ta, et kuigi välisraha kaasamine on endiselt keeruline, on kohalik ökosüsteem näidanud üles märkimisväärset vastupidavust ja koostöövõimet. Lehtmets rõhutab, et olukorras, kus USA ja Euroopa suured fondid on ettevaatlikud, on Eesti oma pensionifondid ja erakapital need, mis peavad tühimiku täitma. Saates arutletakse riiklike garantiide ja regulatsioonide üle, mis võimaldaksid pensionifondidel julgemalt riskikapitali fondidesse investeerida ja kohalikku majandust elavdada. Lehtmets toob välja, et kui varem oli kaitsetööstus investorite jaoks hall ala või isegi tabu, siis 2026. aastaks on see muutunud üheks atraktiivsemaks sektoriks. Räägime sellest, kuidas on muutunud fondide mandaadid ja kuidas Eesti suudab luua spetsiifilise kaitsetööstuse fondi, mis aitaks meie ettevõtetel globaalsel areenil läbi lüüa. Saates peatutakse pikemalt süvatehnoloogial (deeptech) ja ülikoolide rollil. Lehtmets näeb, et üha enam uusi ja edukaid ettevõtteid ei sünni mitte häkatonidel koodi kirjutades, vaid aastatepikkuse teadustöö tulemusena laborites. Saates on külas Madis Lehtmets, saadet juhib Tarmo Virki. Fotol Madis Lehtmets. Foto: Helena Lehtmets

Innovatsioonist räägitakse sageli kui suurte ettevõtete või idufirmade mängumaast, kuid tegelikkuses on see eelkõige juhi teadlik valik, selgitab investor ja mentor Heidi Kakko. Tema sõnul on ka väikese tiimi ja piiratud eelarvega võimalik teha otsuseid, mis hoiavad ettevõtte konkurentsivõimelisena, parandavad tootlikkust ja loovad pikaajalist väärtust. Saates "Finantsuudised fookuses" vaatame innovatsiooni juhtimise, finantsi ja investori vaatest – ilma müütide ja üleliigse glamuurita. Räägime, mida innovatsioon Eesti ettevõtetes tegelikult tähendab ja mida see ei ole. Samuti arutleme, miks ei saa ka mikro- ja väikeettevõtted innovatsiooni edasi lükata. Tähelepanu all on küsimus, kust innovatsioon päriselt algab – kas juhist, klientidest, protsessidest või andmetest. Lisaks vaatleme, kuidas on võimalik innoveerida ilma kalli arendustiimi ja suure eelarveta ning milline roll on innovatsioonis andmetel, sealhulgas finantsnäitajatel. Anname ülevaate innovatsiooni rahastamise võimalustest Eestis ning selgitame, mida ettevõtjad saavad teha, et innovatsioon oleks investori jaoks usutav, mitte lihtsalt hea idee. Lõpetuseks käsitleme innovatsiooni juhtimist olukorras, kus igapäevane äritegevus nõuab suurema osa juhi tähelepanust. Külas on investor ja mentor Heidi Kakko. Saatejuht on Paavo Siimann. Pildil Heidi Kakko ja Paavo Siimann. Foto autor: Andres Laanem

Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski ja kelle puhul partnerid on muutunud ettevaatlikuks, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Turul on kujunenud välja vaikiv pingerida arendajatest, kelle puhul ostjad ja partnerid muutuvad ettevaatlikuks, mainis advokaadibüroo Walless vandeadvokaat Angela Kase. „Turg teab väga hästi, millise arendaja lepingule on julgem alla kirjutada ja millise puhul tekib juba eos kerge kõhklus. See suhtumine ei saa olla juhuslik." Tema hinnangul ei kujune halb maine välja üksikute apsude tõttu, vaid korduvate mustrite tulemusena: puudulikud projektid, kiirustamine ja vastutuse hajumine. Kui projekt on poolik, on vaidlused paratamatud ning need jõuavad lõpuks juristide lauale. Merko ehituskvaliteedijuht Uku-Tanel Laast rõhutas, et ehitusplats ei ole koht, kus projekteerimisvigu ära siluda. „Projekteerimise puhul on meil nulltolerants – seal ei tohi olla ühtegi viga. Kui läheme ehitama valesti projekteeritud lahendust, on sisuliselt kindel, et probleem realiseerub ka ehitusplatsil,“ ütles Laast, kelle sõnul on tehnoloogilisi ja materjaliprobleeme võimalik juhtida, kuid halb projekt mürgitab kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni. Ehitaja võib küll vastutada tulemuse eest, kuid ilma toimiva projektita muutub see vastutus sisuliselt fiktsiooniks. Fotol: Uku-Tanel Laast ja Angela Kase Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Autor: Andras Kralla

Selles "Energiakooli" osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma. Selgitame, miks miinushinnad ei ole tootjale rõõm, miks investeeringud ilma salvestuseta enam ei tööta ning milline roll on akudel, gaasil ja tulevikus ka tuumaenergial. Juttu tuleb ka sellest, mida saab tavatarbija päriselt teha, et odavatest tundidest kasu lõigata – ja miks pesumasina öösel käivitamine ei ole alati elu parim kompromiss. Saade heidab ausa ja süsteemse pilgu elektriturule, kus lihtsaid vastuseid ei ole, aga häid küsimusi on palju. Saatejuht on Brent Pere. Fotol Mario Kadastik. Foto allikas: Alexela.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et mõistab suurettevõtja Raul Kirjaneni kriitikat, et majanduskasvu on pidurdanud ka ettevõtjate usaldamatus poliitikute vastu, kuid samas tuleb arvestada, et viimased aastad pole olnud riigile kerged. „Ma saan aru, et see on viide sellele, et Eesti poliitika ja poliitilised otsused on olnud kiires muutumises. Sellega saab nõus olla, sest see kriitika on ju objektiivne, aga kui vaatame viimaseid aastaid ja muutuste põhjuseid, siis ei ole olnud lihtsad ajad,“ selgitas minister. Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi. Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb teda enim muretsema just välisnõudlus. Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid. „Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EIS-i reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta. Intervjuus räägib Keldo veel tõusust väärtusahelas ja teadus- ja arendustegevusest, kuhu Eesti panustas 2024. aastal 2% SKPst. „Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund,meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol Erkki Keldo. Foto autor: Andras Kralla

Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist. Saates on külas Marju Meejärv, Wise’i talendiarenduse juht, ning Reelika Palu, Riigi Tugiteenuste Keskuse personalipartner. Räägime töötajate koolitamisest ja arendamisest, tehnoloogia ja tehisintellekti rollist õppimises, ootustest koolitajatele ning sellest, mida toob eesolev aasta. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Marju Meejärv ja Reelika Palu. Foto autor: Andres Laanem

Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagrikülli sõnul tehisintellekt täna veel mutrit ei keera aga pikas plaanis see ilmselt nii läheb. Einar Laagriküll tuletas novembri lõpus toimunud kinnisvara korrashoiu konverentsil esinedes meelde, et lühikeses plaanis me üle hindame tehnoloogia mõju üle ning pikas plaanis alahindame. “Ehk et kui täna tundub, et AI on võluvits, mis kõik lahendab, siis ma väidaks, et ilmselt ta kõike ei lahenda.” Vestlusringis osalenud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov lisas, et kui tekib arvamus, et tehisintellekti tõttu pole ka halduses enam vaja mõelda, siis see tõsi pole. “Ei ole nii, et paned mingi mõte sinna sisse ja kõik. Tehisintellekt on järjekordne võimalus laiendada oma infovälja.” Saates "Ruutmeetrite taga" vahendame konverentsil salvestatud vestlusringi, kus eksperdid analüüsisid tehisintellekti ja digilahenduste rolli kaasaegses kinnisvarahalduses. Arutelu keskmes oli küsimus, kas tehnoloogia asendab tulevikus inimese, kusjuures osalejad rõhutasid et kuigi AI on võimekas tööriist rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks ja andmete analüüsimiseks, jäävad kriitilised otsused ning empaatiline suhtlus endiselt inimese vastutusalasse. Lisaks AI-le käsitleti ka BIM-mudelite ja digitaalsete kaksikute praktilist väärtust hoone elukaare juhtimisel, avati millised tööriistad ja pilvelahendused on juba kasutusel, mida need reaalselt muudavad, mil moel muuta inimfaktor vastuvõtlikkus muutusele ehk kuidas muuta koristusteenindajad, tehnikud ja haldurid uue tehnoloogiale vastuvõtlikuks. Ning ka seda kes vastutab, kui AI teeb vale otsuse. Oma kogemusi ja vaateid jagasid SOL Balticsi müügi- ja turundusdirektor Mergit Inno, R8 Technologiesi operatiivjuht Allan Hani, Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagriküll ning ka konverentsi moderaator, PROACT Haldus asutaja Janek Hintsov. Vestluringi juhtis kinnisvarauudiste portaali juht Siim Sultson. Fotol vestlusringis osalenud ning konverentsipäeva modereerinud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov. Foto autor Karli Saul.

50aastasel võivad olla kanavarbad ja mõned naerukortsud – esteetiline meditsiin ei peaks neid peitma ega ära kaotama. Räägime Tervisetarga saates sellest, kuidas teaduspõhised protseduurid aitavad parandada enesetunnet, taastada näo loomulikku ilmet ja anda hoolitsetud jume. Saates selgitab Turmani Silmakliiniku arst doktor Margarita Rebrov, miks tänapäeva esteetiline meditsiin tugineb põhjalikule anamneesile ja personaalsele raviplaanile, mitte pelgale soovile noorem välja näha. Räägime süstitavatest protseduuridest ja laseritest – mida milleks kasutatakse, millised on võimalikud riskid ja mida võiks oodata. Rebrov kirjeldab, kuidas koostöös patsiendiga valitakse protseduure, et tulemus jääks võimalikult loomulik. Ta ütleb, et kedagi uuesti nooreks ei tehta, vaid eesmärk on hoolitsetud välimus. „Meie eesmärk ei ole muuta 50aastast 20aastaseks – see oleks ebaloomulik,“ rõhutab ta. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margarita Rebrov Pildi autor Violetta Riidas

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar. Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida. Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism. Pikemalt saad Laari ja Lepasepa vestlust kuulata saatest "Soraineni sagedus". Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Fotol: ajaloolane ja poliitik Mart Laar (vasakul) ja advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp (paremal) Foto autor: Priit Vare

Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg. Sageli tunnevad töötajad, et neid ei kaasata piisavalt ja nad ei saa rääkida olulistes arenguprotsessides, rääkis Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg saates „Fookuses: tark tööstus“. Seda olukorda aitaks lahendada süsteemne parenduskultuur, mille loomisesse on kaasatud nii juhid kui tootmismeeskonnad. „Ma ütleksin, et motivatsiooni vaates otsitakse alati mingisuguseid preemiaid ja preemiasüsteemi, et „ma tegin parendusettepaneku ja nüüd saan rahalise preemia“, aga see preemia peaks just olema see, et saame rollid selgeks, töövoo lihtsamaks, osaleda ettevõtte ümberkujundamise projektides ja suurendada väärtust lisava töö osakaalu,“ usub Klettenberg. „Parenduskultuur tähendab mõttelaadi muutust, aga kui me otsime seda, et parendusprojektist saaks kohe kätte mingisuguse prääniku – olgu siis rahalise või mõne muu boonuse –, siis see tekitabki initsiatiivi, et tegemist on ühekordse projektiga,“ tõi ekspert välja põhjuse, miks tasub kiirete boonuste andmisel ettevaatlik olla. Ta selgitas, et parendusprojekti tulebki alati vaadate kahe pilguga. „Ehk milline on võit organisatsioonile ja töötajale. Töötaja võit on selgus rollides, vastutusalades, lihtsamates töövoogudes. See on võimalus rääkida kaasa selles, mida paremaks muuta,“ selgitas ekspert, et just nendest väärtustest peaks kujunema motivatsioon. Ettevõte saab aga kaasamise abil suurendada oma meeskondade motivatsiooni, mis omakorda aitab luua ühekordse projekti asemel luua pikaajalist parenduskultuuri. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Pildil Helen Klettenberg. Foto autor: Rain Jüristo

Halb rüht ei võrdu automaatselt halva tervisega, kuid istuv töö ja vähene liikumine võivad viia pikaajaliste probleemideni. Saates „Raamatuklubi“ on külas Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi, kes aitab avada Steven Low’ ja Jarlo Ilano 2017. aastal ilmunud raamatu „Overcoming Poor Posture“ põhisõnumeid. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja „Vabane halvast rühist“. Saates tuleb juttu sellest, kuidas istuv töö ja nutiseadmete pidev kasutamine mõjutavad rühti juba noores eas ning kuidas sundasendid võivad viia ülekoormuse, lihaspingete ja kroonilise valuni. Selgitame, kuidas kössis istumine ja ette vajunud pea vähendavad kopsude töömahtu ning panevad tööle lihased, mis pole mõeldud hingamiseks — see võib viia peavalude ja väsimuseni. Arutame, miks ei tohi harjuda valuga, isegi kui see tundub igapäevane, ning millal tasub otsida spetsialisti abi. Juttu tuleb ka sellest, miks 10 000 sammu päevas ei pruugi kõigi jaoks olla piisav ning kuidas leida sobiv, mitmekülgne liikumisviis, mis aitab kehal paremini vastu pidada ja loob harjumuse, mis püsib. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Reigo Jörsi Pildi autor Violetta Riidas

Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeeringu eesmärk oli tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes. Jõululaupäevale kohaselt keskendus aasta viimane „Logistikauudised eetris“ saade Eesti õhuruumi turvalisusele ning lennuliiklusteeninduse ja kaitseministeeriumi koostöös ellu viidud radariprojektile. Saatekülaline, Lennuliiklusteeninduse projektijuht Viljar Vooremäe selgitas, et mitmeaastase ja 5,1 miljoni euro suuruse investeeringu unikaalsus seisneb mitme erineva seiretehnoloogia kombineerimises: uue kaasaegse sekundaarradari rajamises Tallinna lähedale, multilateratsioonivõrgustiku laiendamises üle Eesti ning õhuväe primaarradariandmete integreerimises tsiviillennujuhtimisse. See võimaldab senisest paremini tuvastada ka transponderita õhusõidukeid ja tagada olukorrateadlikkus kogu riigi õhuruumis. Projektiga kaasnenud tegevuste hulk on olnud üsna märkimisväärne, sest ainult ühe süsteemi uuendamisega poleks olnud võimalik kõiki probleeme lahendada. „Selgus, et tuleb teha kombinatsioon erinevatest arendustes nii olemasolevates süsteemides kui mingid asjad ka konkreetselt välja vahetada ja liidestada teiste süsteemidega,“ rääkis Vooremäe. Nii saigi Tallinna külje alla paigaldatud täiesti uus sekundaarradar, mis asub sama koha peal, kus oli vana, juba pea 30 aastat töötanud radar. Kuna see asub lennujuhtimiskeskusele väga lähedal, sai rajatud ka täiesti uus sideühendus juhtimiskeskusega. Lisaks turvalisusele on projektil laiem mõju Eesti energiajulgeolekule, sest uuendatud seiretaristu võimaldab leevendada piiranguid tuuleparkide rajamisel maismaal ja merel. Saates rõhutati, et tegemist on heaks näiteks tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööst, kus Euroopa Liidu rahastuse toel saavutati nii turvalisem taevas kui ka paremad eeldused taastuvenergia arenguks. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Lennuliiklusteenindus Fotol: Viljar Vooremäe

Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad. Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud peagi kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv, mis valmistab paljudes ettevõtetes parasjagu peavalu. Et asja veidigi leevendada, jagame seekordses saates Wolti kogemuslugu, kuidas nende ettevõttes on palgaläbipaistvust kujundama hakatud. Wolti rahvusvahelise tasustamise juhi Kaie Peetre ettekanne on salvestatud Palga Päeva konverentsil septembris 2025. Euroopa palkade läbipaistvuse direktiiv toob tööandjatele kaasa senisest suuremad kohustused, mis eeldavad ausust, süsteemsust ja põhjalikku ettevalmistust. Mida läbipaistvus tegelikult tähendab, milliseid muutusi see tööandjatelt nõuab ning miks ootamine võib kalliks maksma minna? Need ja paljud teised küsimused leiavad vastuse aasta viimases saates "Töö ja palk". Pildil Kaie Peetre. Foto autor: Raul Mee

Eesti e‑kaubanduse sektori 2025. aasta võtmesõnad olid ellujäämine, konkurentsi surve ja küberohud. Aasta viimases saates arutavad Eesti E‑kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät ja CERT‑EE juht Taavi Kupper, kuidas karm rahvusvaheline hinnasurve ning kasvav pettuste hulk mõjutavad e‑kaupmeeste toimetulekut. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägitakse sellest, miks kolmandatest riikidest saabuvate odavate pakkide voog ohustab Euroopa ettevõtteid ning miks kolmeeurone maks ei ole piisav lahendus. Samuti analüüsitakse, miks isegi väikese e‑poe turvalisus vajab pidevaid investeeringuid ja miks platvormide uuendamata jätmine võib viia fataalsete tagajärgedeni. Millised turvalahendused aitavad vältida konto ülevõtmisi ja andmeleket? Kuidas petulehti ära tunda? Miks usaldada Eesti ettevõtteid ja mida teha, kui on juba petta saadud? Saates antakse ka soovitusi, kuidas olla konkurentsivõimeline järgmisel aastal – muutes kasutajakogemuse võimalikult sujuvaks ja investeerides turvalisusse. Saadet juhib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest. Fotol: Tõnu Väät ja Taavi Kupper. Allikas: Äripäev

Energiakooli värskes saates räägib Eleringi juht Kalle Kilk kahest uuest reast elektriarvel, millega iga Eesti majapidamine ja ettevõte uuest aastast arvestama peab - tasakaalustamisvõimsuse ning varustuskindluse tasust. Saame teada, miks need üldse tekivad, kuhu nendelt laekunud raha läheb ja kuidas need on seotud elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisega - seda igal sekundil. Saade avab ka laiemalt, kuidas tänapäeva energiasüsteem toimib: miks juhitavaid elektrijaamu on vaja isegi siis, kui taastuvenergia katab suure osa tarbimisest, millest kujuneb uute tasude suurus ja miks see kõik ei ole tingimata tarbija jaoks lisakulu, vaid pelgalt ümberkorraldus senises praktikas. Kilk räägib ausalt ka tootjate valmisolekust, võimalike hinnakõikumiste põhjustest ja sellest, kuidas tulevikus tagada, et tuled püsiksid põlemas ning seda võimalikult väikese hinnaga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: saatejuht Brent Pere (vasakul) ja Eleringi juht Kalle Kilk (paremal). Foto: Alexela

Detsembris koostööst autotootjaga Renault teatanud Eesti kastirataste tootja Vok Bikes ei välista, et suurtootjast võib tulevikus saada ka rattatootja osanik. „Ma ei saa öelda, et seda huvi seal ei ole, aga need otsad jätame praegu veel lahtiseks,“ ütles Vok Bikesi juht Indrek Petjärv saates „Tööstusuudised eetris“. Elektriliste kastirataste tootja Vok Bikes teatas detsembri alguses, et on sõlminud koostöölepingu autotootja Renault Grupiga, et alustada Prantsusmaal rataste masstootmisega ja kiirendada tarneid suurtele turgudele. Suure tootmispartneri lisandumine ja masstootmiseni jõudmine oli Vok Bikesi asutaja ja juhi Indrek Petjärve sõnul viimane puuduv lüli. „Viimaste aastate põhifookus on meil tegelikult olnud testimisel ja demode tegemisel, aga meie toode on täna sealmaal, et saame seda ka seeriatoota, ka meeskond on selleks valmis,“ kinnitas Petjärv. Tootmispartneriga Renault Grupiga algasid läbirääkimised aasta tagasi, 2024. aasta lõpus. Vok Bikes oleks võinud rattaid ka ise Eestis toota, kuid oli paar põhjust, miks nii ei läinud. „Saime üsna kiiresti aru, et seda peaks tegema autotööstuse tasemel. Esiteks, nõuab see väga palju investeeringuid ja teiseks me teeksime seda endiselt Euroopa servas – kohas, kus meile justkui turgu ei ole,“ selgitas Petjärv, miks oli loogiline tootmine Läände viia. „Oli päris loogiline, et viia see Euroopa keskele ja lasta teha seda kellelgi, kellel on kogu oskusteave ja infrastruktuur. Vaatame seda kui ideaalset kombinatsiooni: meil säilib startup´ilik agiilsus, kiirus, arendusvõime, aga teisalt on see võimendatud päris tootmisettevõtte tootmisvõimekusega,“ lisas ta. Renaulti kaasamisega kaob Vok Bikesi jaoks ära „lagi“, sest autotootja võimekus lubab toota niipalju kui turg nõuab. „Kui nad (Renault – toim) ühendust võtsid, siis algul pidi koostööpunkt olema tegelikult teine. Aga siis hakkasime järjest rohkem potentsiaali nägema ja lõpuks jõudsime sinna, et loogiline koostöövorm võiks olla tootmine. Ja tootmine alguses kitsamalt ehk lõppkooste tegemine. Uudisest võis jääda vale mulje, et me viiks justkui kogu tootmise Eestist ära, aga tegelikult ei vii. Eestist läheb teele ikkagi n-ö sõitev raam, kus on mootorid ja elektroonika küljes,“ selgitas Petjärv, et lõplikult ja koos kõikide detailidega pannaks ratas kokku siiski juba Prantsusmaal. Petjärv selgitas saates, et mitmed autotootjad otsivad võimalusi ka rataste segmendis ja konkurentsi on tihe. Ka Renault on püüdnud kastirataste segmenti siseneda, kuid seni edutult. Kas selle valguses võib Prantsuse autotootjast saada Vok Bikesi osanik? „Mul on täna raske seda öelda ja seda ei saa kindlasti välistada. Ma ei saa täna öelda, et seda huvi seal ei ole. See on ka pigem meie strateegiline küsimus, kas me tahame olla kellegagi nii soetud. Need otsad jätame praegu veel lahtiseks.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Foto: Vok Bikes

TAI eksperdid rõhutavad, et ühe toote asendamine teisega ei ole nikotiinist loobumine. Arutame, miks uued nikotiinitooted on loonud petliku mulje ning kuidas töökeskkond võib loobumist toetada. Uute nikotiinitoodete, nagu e-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine on saanud tavaliseks harjumuseks eriti nooremate hulgas. Ent just nendest toodetest loobumine võib osutuda keerulisemaks kui tavasigarettide puhul, sest tarvitamine on peidetum, sagedam ja sotsiaalselt vähem häiriv. Saates „Tervisetark“ räägivad Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel ning ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Katrin Kärner-Rebane, miks see nii on ja kuidas tööandja saab aidata sõltuvusahelast välja murda. Töökoht on oluline mõjutaja – see kujundab harjumusi, norme ja suudab pakkuda tuge. Saates selgitatakse, miks tööandjad peaksid tubaka- ja nikotiinivabasse töökeskkonda senisest tõsisemalt suhtuma, millised on selleks olemasolevad lahendused ning millal ja kuidas toetada töötajat loobumisteekonnal. Lisaks tuleb juttu sellest, millised on peamised motivatsiooniallikad nikotiinitoodetest loobumiseks, milliseid toetavaid rutiine saab tööandja pakkuda ning kuidas tekitada keskkond, kus suitsetamisest loobumine ei ole erand, vaid norm. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil TAI eksperdid Anneli Sammel ja Katrin Kärner-Rebane Pildi autor Violetta Riidas

Alates 2026. aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad makse, töötuskindlustust, tööjõu kasutamist, palkade läbipaistvust ja küberturvalisust. PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitab, millisteks muutusteks peavad Eesti ettevõtted valmistuma ja milline on nende praktiline mõju. Saates anname ülevaate olulisematest seadusemuudatustest, mis hakkavad 2026. aastal mõjutama Eesti ärikeskkonda. Räägime maksuvaba tulu ja tulumaksu muudatustest ning sellest, kuidas uued avalduse esitamise nõuded mõjutavad tööandjate ja töötajate igapäevast palgaarvestust. Käsitleme ka töötuskindlustushüvitise uut süsteemi, kus senise töötutoetuse asemel rakendub sissetulekupõhine ja baasmääras hüvitis. Arutame, kuidas see võib mõjutada töötajate turvatunnet ja motivatsiooni ning millised on muudatuse praktilised mõjud töövõtjale. Saates võtame vaatluse alla palkade läbipaistvuse direktiivi ning selle mõju värbamisprotsessidele, ettevõtete sisekultuurile ja mainele. Räägime ka soolise palgalõhe aruandlusest ning võimalikest sanktsioonidest direktiivi nõuete rikkumisel. Lisaks puudutame välismaalaste töötamisega seotud muudatusi, sealhulgas tööandjatele kehtestatud uusi nõudeid, renditöövahendajate regulatsiooni ning mõju ettevõtetele, kes plaanivad kaasata tööjõudu välismaalt. Saate lõpuosas keskendume küberturvalisusele ja NIS2-direktiivile, mis seab uued nõuded paljudele sektoritele. Arutame, milliseid ettevõtteid direktiiv enim mõjutab, kuidas hakkab toimima küberintsidentidest teavitamine ning kui ranged on sanktsioonid nõuete rikkumise korral. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv Foto allikas: PwC

Mida teha teisiti, et müügitulemused püsiks või kasvaks? Selgub, et kui nihutada fookus toote müümiselt hoopis kliendi aitamisele, võib saavutada paremad ja püsivamad tulemused ning muuta kogu protsessi meeldivamaks nii müüjale kui ostjale. Saates selgitab Äripäeva Akadeemia juht, coach ja koolitaja Tiina Tohver, mida tähendab kaasav müük, millised on selle põhialused, kes on ostutreener ning kui palju kallim on uue kliendi pardale toomine püsikliendi hoidmisest. Ühtlasi saame saatest teada, milline on oluline kulurida, mida Excel ei näita, ent mis võib kogu äri välja suretada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Tiina Tohver

Eestis on ebaseaduslik tubaka- ja nikotiiniturg viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ning probleem ei piirdu enam ainult maksutulude kaotusega. Philip Morris Eesti välissuhete juhi Kai Tammisti hinnangul on tegemist laiema nähtusega, mis puudutab lisaks rahvatervisele ka organiseeritud kuritegevust ja riiklikku julgeolekut. Saates räägime ebaseadusliku tubaka- ja nikotiinituru hetkeseisust Eestis ning sellest, miks on varimajandus viimastel aastatel taas jõuliselt kasvanud. Arutame, kui suur osa Eestis tarbitavatest sigarettidest ja e-sigarettidest on maksustamata ning millist kahju see tekitab riigieelarvele. Juttu tuleb ebaseaduslike e-sigarettide laialdasest levikust ja noorte lihtsast ligipääsust keelatud toodetele, samuti sellest, kuidas organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja salajased tehased Balti riikides turgu mõjutavad. Käsitleme Valgevene rolli salakaubanduses, hinnavahede mõju ning geopoliitilisi riske, sealhulgas Venemaa mõju hübriidohtude kaudu. Saates vaatame ka laiemat pilti: kuidas on aktsiisipoliitika mõjutanud ebaseadusliku turu kasvu Euroopas, milliseid õppetunde saab võtta teiste riikide kogemusest ning millised meetmed võiksid aidata varimajandust piirata, ilma et legaalset turgu veelgi moonutataks. Samuti käsitleme tööstuse vastutuse piire ja koostöövõimalusi riigiga. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Philip Morris Eesti välissuhete juht Kai Tammist Foto autor: Jake Farra

Kohalike südameid võitnud Suhe baar pidi hiljuti kolima Tallinna ööelu tuiksoonelt Telliskivist kaugemale Koplisse. Seda aga siiski ajutiselt, sest süda ja hing jäid Telliskivisse. "Arvan, et Suhtest saab ära võtta kõik muud aspektid, aga mitte Telliskivi," ütleb Suhte tegevjuht Inger-Helene Värat. Suhte loomise ajal teadsid asutajad kohe, et nende tegutsemine Telliskivi 60 aadressil saab olema lühiajaline. Nimelt hoone, kus Suhe tegutses, pidi minema rekonstureerimisele. Kuigi täpset ajaakent ei seatud, arvestasid Värat ja tema äripartner, et neil on Tallinna ööeluskeenes oma ettevõtmise tõestamiseks aega umbes aasta. Seda tehti edukalt, sest käibe ja kasumi hüppeline kasv tõi Suhte ka kiirelt kasvanud ettevõtete ehk Gaselli TOPi. Kuigi linnalegende uue asukoha kohta liikus mitmeid, siis ajutiseks peatuspaigaks sai Manufaktuuri 3 hoone. Kolimine läks Suhtele kiirelt, kuid stressirohkelt. Samas peab Värat seda ka Suhte edu aluseks. "Rahavoogude tekitamine on oluline ja seepärast tulebki pingutada," märgib Värat, et uksed hoiti kinni vaid ühel nädalavahetusel. Kas nüüd on siis Suhe valmis? "Suhe on nagu Tallinna linn. See ei saa kunagi valmis," ütleb Värat. Saatest saame teada, mis saab siis, kui Suhe naaseb tagasi Telliskivisse, millised on Suhte ambitsioonikad tulevikuplaanid ning kuhu plaanitakse laieneda. Lisaks kuuleme Inger-Helene Värati juhtimispõhimõtetest ning millised tööprotsessid on aidanud viia Suhte kiire kasvuni. Pikaaegse baaripidamiskogemusega ja noorelt ettevõtlusega alustanud Värat jagab ka nõuandeid alustavatele või noortele ettevõtjatele, kes samuti sooviks oma baari või mõne muu ettevõtmise püsti panna. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja Advokaadibüroo Hedman. Fotol: Suhe baari tegevjuht Inger-Helene Värat Foto: Julia Laidvee

Aasta viimases „Teabevara tunnis“ keskendume e-kaubanduse kõige sagedasematele probleemidele. Jõuluostude hooajal on petturid eriti aktiivsed ja oluline on teada, kuidas end kaitsta ning mida õigused ja kohustused tegelikult tähendavad. Saates räägime sellest, kuidas ära tunda ebaausaid veebipoode ning millised riskid kaasnevad väikeste e-poodidega ning selliste poodidega, mis kasutavad dropshipping’ut – ehk müüvad kaupa, mida neil tegelikult laos ei. Lisaks saame teada, kes vastutab, kui kaup saabub katkisena. Arutleme selle üle, kui palju võib tarbija toodet enne tagastamist proovida ja millal muutub proovimine tegelikuks kasutamiseks. Veel võtame luubi alla saritagastajate probleemi, mis tekitab kaupmeestele märkimisväärseid kulusid. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid ja partnerid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar. Advokaadibüroo Lindeberg on ka Eesti E-kaubanduse Liidu õiguspartner. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Eesti digiriiki esitletakse maailmas sageli kui riiklikku edulugu. Tegelikkus on nüansirikkam ja oluliselt ausam. Äripäeva sisuturundussaates avab Datel ASi tegevjuht Urmas Kõlli, kuidas Eesti e-riigi vundament pandi 1990. aastatel olukorras, kus riigil puudus sisuline tellija kompetents ning lahendusi loodi käsikäes erasektoriga. Just see tihe koostöö, mitte valmislahenduste ostmine, lõi aluse süsteemidele, mida täna ekspordime kui „Eesti mudelit“. 35 aastat pärast asutamist seisab Datel endiselt samal põhimõttel: keerulised probleemid vajavad rätseplahendusi, mitte karbitooteid. Küsimus on, kas Eesti riik oskab seda kompetentsi ka edaspidi kasutada. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Unsplash