Äripäeva raadio

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida! Foto: Liis Treimann

Laondus pole enam lihtsalt ruumi ja riiulite küsimus – nutikad lahendused, automatiseerimine ja jätkusuutlikkus määravad, kui tõhusalt ettevõte oma ressursse kasutab. Laomaailma eksperdid selgitavad, miks just nüüd tasub laoinvesteeringusse suhtuda kui ärilise kasu allikasse, mitte kulusse. Saates räägivad Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa, kuidas targalt planeeritud ladu võib olemasolevast pinnast võtta kuni 40% rohkem mahtu, miks automatiseerimine ei ole enam vaid suurte ettevõtete privileeg ning kuidas uus SPIM süsiniku piirmeetod muudab metalltoodete importi ja aruandlust. Juttu tuleb ka AI ja robootika rollist laonduses ning sellest, milline näeb välja Eesti ladu viie aasta pärast – kus iga kuupmeeter töötab, iga protsess on jälgitav ja iga liigutus loeb. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Laomaailm

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele. Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“ Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks. Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank kasutab turvatud ja kaitstud pilveteenuseid ja kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks. Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta. Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta. Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates räägib raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts, milliseid asju peaksid ettevõtjad ja finantsjuhid kindlasti enne aasta lõppu üle vaatama. Kõige olulisem on kinnisvara õiglane hindamine, eriti neil, kelle ettevõttel seisab ees audit. Hindamine tuleks teha enne majandusaasta lõppu, sest audiitor vajab selle kohta sõltumatut tõendusmaterjali. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata laovarusid ja laekumata arveid, sest liigne optimism võib bilansis anda tegelikkusest moonutatud pildi. Juttu tuleb ka kunsti, kaubamärkide ja põhivara väärtuse kajastamisest, audiitori rollist ning sellest, kuidas valida sobiv partner, kellega koostöö sujub. Lepvalts meenutab, et aasta lõpp pole ainult numbrite kokkulöömine, vaid ka hea aeg oma raamatupidamise rutiinid ja sisenddokumendid üle vaadata – enne, kui audiitor uue aasta alguses uksele koputab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil: Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts Foto: Meeli Küttim

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu. Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid. Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias. Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht. Saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest, tõdetakse saates "Digitark äri". Saates räägivad Taltechi kaasprofessor Kati Kõrbe ja logistika magistrant Toomas Kaljuvee-O'Brock kuidas tarneahelates liigub kaup, informatsioon ja raha. T Kaasaegse tarneahela efektiivsus sõltub füüsilisest ja digitaalsest infrastruktuurist, sensorühendused ja RFID-kiibid võimaldavad kaupade liikumist jälgida reaalajas. Saates tõdeti, et digitaliseerimine vajab inimlikku puudet. Eestis toimib digitaalne infrastruktuur siseriiklikult hästi, kuid rahvusvahelises suhtluses tekivad väljakutsed. Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol vasakult: Toomas Kaljuvee-O'Brock, Kati Kõrbe ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates räägitakse Pärnumaast kui aastaringse äriturismi sihtkohast, mis ühendab töö ja puhkuse elamuslikul moel. Pärnu pole enam vaid suvepealinn, vaid kujunemas tõeliseks ärikuurordiks, kus ettevõtted leiavad sobiva keskkonna konverentside, koolituste ja meeskonnaürituste korraldamiseks. Saates tutvustab MTÜ Destination Pärnu esindaja Margus Randmäe ettevõtjate eestvedamisel sündinud Business Pärnu brändi ja selle väärtuspakkumist. Ta avab, miks just Pärnumaa on ideaalne paik meeskondade inspireerimiseks ja koostöö edendamiseks – pakkudes üle 8000 majutuskoha, mugavat ligipääsu ning turvalist ja kompaktset keskkonda. Lottemaa Teemapargi tegevjuht Margit Toodu räägib, kuidas loovad sündmused ja eristuvad tegevused, nagu näiteks Kärbes Jaagu juhtimisel korraldatavad ettevõtteüritused, toovad värskust ja energiat tööellu. Hestia Hotel Strandi konverentsi- ja üritustemüügijuht Sander Väärtmaa jagab kogemusi hotelli pikaajalisest koostööst äriklientidega ning selgitab, kuidas Pärnu paindlikud ruumid ja mereäärne miljöö loovad sobiva raamistiku igale ärisündmusele. Saates tuleb juttu ka Pärnumaa tunnuslauseks kujunenud „ruumid + räätsad“ põhimõttest – kombinatsioonist, kus tööpäeva saab tasakaalustada looduses puhates või aktiivseid tegevusi nautides. Alates Soomaa kanuumatkadest kuni Valgeranna ettevõtete koostöös loodud seiklus-, veini- ja golfipakettideni on Pärnumaal olemas kõik, et töö ja puhkus moodustaksid ühtse terviku. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: MTÜ Destination Pärnu

Sellest, et Eesti metsamaa koondub järjest enam välismaiste suurte tegijate kätte, on Tehingukeskus OÜ juhatuse liige Matis Hint kuulnud korduvalt, ent ta usub, et ka nemad panevad varem või hiljem ostetud metsamaa müüki. Puiduturu olukorrast rääkivas “Energiatunni” saates märgib Matis Hint, et puiduturg on muutlik. “Olen seda juttu oma karjääri jooksul kuulnud pidevalt, et välismaalased ostavad kõik ära. Varem või hiljem hakkavad nad uuesti müüma.” Hint võrdleb saates metsamaa hinnadünaamikat elukondliku kinnisvaraturu hinnadünaamikaga. “Minu arvamus on, et elukondlik kinnisvara on oluliselt rohkem kõikunud üles-alla, sest metsamaa hind on üsna täpselt välja arvutatav ja seal ei saa tõus ei saa olla nii järsk.” Samas toob Hint välja, et küttepuidu kokkuostuhind on viimase kolme aasta jooksul kukkunud üle kahe korra – turu tipuaegadel, kolm aastat tagasi, oli see umbes 90 eurot tihumeetri eest, nüüdseks on hind langenud 30–40 euro peale. Saates annab oma kommentaari ka RMK puiduturustusosakonna juhataja Esko Oras, kes räägib puiduhindade kõrvale RMK metsamaterjali müügiprotsessi korraldusest, kuidas jõutakse ostjateni, millised on lepingud ja kui suur osa metsamaterjalist müüakse kestvuslepingutega. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Indrek Susi/Äripäev

Suvekodu müügiks video meisterdanud ning selle ootamatu populaarse läbi maja müügini jõudnud pulmaisa ja reisihuvilise Andres Karu sõnul võib sotsiaalmeedias ootamatult suure tähelepanu saada just üdini aus karakter. Karu toob saate “Ruutmeetrite taga” kommentaaris välja, et edu võib tuua ka naljaka fiktiivse karakteri loomine, mis aitab lugu rääkida. Kindlasti ei ole Karu sõnul aga huvitavad sellised müügi- ja turundusmaterjalid, mille sisu on ette aimatav. Kinnisvara müügist sotsiaalmeedias rääkiva saate üks peamistest kõnelejatest, kinnisvaraanalüütik, sisulooja ja arhitektuurihuviline Risto Vähi selgitab aga, et ilu, emotsiooni ja huumori kõrval otsivad inimesed sotsiaalmeediast ka tänasel meelelahutuslikul ajastul asjalikku infot. Saates kummutabki Vähi levinud arvamuse, et asjalik postitus on ebapopulaarne. “Väidan, et paljud inimesed tänasel meelelahutuse-ajastul otsivad sotsiaalmeediast ka hetke, kus nad saaksid midagi uut ja huvitavat teada. Otsitakse sellist ahaa-momenti,” märgib Elum Kinnisvara arendusjuht Vähi. Tema sõnul meeldib inimestele vaadata ilu, mis tekitab unistamise tunnet, mida kinnisvara müügivideo võiks pakkuda. “Inimestele meeldib mõtetega kuhugi minna, ennast kenasse kohta paigutada. Ja kui sa suudad sinna veel lahedat infot juurde panna, mis tekitab näiteks väikese arutelu – sellised videod on väga populaarsed.” Saates on Vähi kõrval teiseks külaliseks Elum Kinnisvara kutseline maakler Janely Laur, kes teeb kõikidest oma müügis olevatest objektidest ka videod. Laur märgib, et umbes veerand kontaktidest tuleb tema kui maakleri jaoks sotsmeediast. Samuti räägib Laur, kui palju nad ühe video tegemise ja ka levi eest keskmiselt maksavad ning milliste objektide videotesse panustatakse rohkem. Risto Vähi sõnul on maakleri eesmärk siduda üheks tervikuks objekti pakkumise kogumis: kuulutus, selle tekst, video, kogu lisainfo, mida maakler annab, ning mõistagi ka adekvaatne pakkumise hind – kui see õnnestub, on müügi õnnestumine lähedal. Räägime saates, kuidas tõmmata esimese paarikümne sekundiga vaataja tähelepanu ning mis nippidega tekitada karakter, mis hoiab vaatajat video juures. Vähi ja Laur räägivad, miks nad sotsiaalmeedias turundust ja müüki teevad, kui palju sellele aega ja raha panustavad ja millal see hakkab tagasi teenima. “Iga nädal tuleb ennast uute trendidega kurssi viia ja katsetada. Kõik mis õnnestub, võtame töösse,” sõnastab Vähi. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: icole Louise Powell / SWNS

Värskelt aasta pereettevõtteks valitud Pro Optika virgus Võrumaa korterist. Äri algusaastail oli optika töökojaks köök viienda korruse kahetoalises korteris, rääkis firma asutaja poeg ja Pro Optika kaasomanik Bruno Lauri. Varju Lauri lõi Pro Optika 80ndate lõpus. Tema poeg Bruno Lauri on ettevõttega seotud aastast 1993. “Nägin, et emal on abi vaja ja mõtlesin, et lähen korraks, üheks aastaks emale appi prille tegema. Aga pereettevõtlus neelab enda sisse, kogu aeg on vaja midagi uut ja põnevat teha,” jagas Bruno Lauri saates “Kasvukursil”. Bruno sõnul ei ole tema ema kunagi olnud pidur – ta usaldas tema ideid ja otsust liikuda kauplustega Võrumaalt välja. Esimene pood avati Tallinnas aastal 2001. Möödunud aastal haaras firmas juhtohjad aga Bruno tütar Katriine Mark. Saates räägivadi Bruno ja Katriine Pro Optika loo. Arutame, kuidas perefirma mudel on aidanud ettevõttel kasvada ja areneda, millal on õige aeg juhtimine üle anda, kuidas hoida pereäris suhteid ja miks on kasulik koostada perekonna harta. Juttu tuleb ka möödunud aasta tehingust, millega Pro Optika omanikfirma OptiPRO omandas oma konkurendi Pere Optika. Samuti avavad Bruno ja Katriine, millised on optikaketi plaanid tulevikuks. OptiPRO pikaajaline nõustaja on Grant Thornton. Kuidas nemad pereäri tugevusi kõrvalt näevad ja milline on välise nõustaja roll ettevõtte kasvu juures, jagavad firma partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv ning ettevõtte õigusvaldkonna partner Kristel Tiits. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Tänavuse aasta seitsme kategooria parimad ettevõtted valisid välja EIS ja Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Pro Optikat vedav perekond. Foto: Pro Optika

Kliima heitlikkus ja muutuvad kasvutingimused on pannud Eesti põllumehed uute väljakutsete ette. Kui kevad on liiga külm ja suvi liialt kuiv, ei pruugi isegi parimad taimekaitsevahendid anda soovitud tulemust. Corteva Agriscience’i ja Jatiina eksperdid selgitavad saates „Kasvupinnas“, kuidas ilmastik mõjutab saagikust ja miks täppistaimekaitse ning uued bioloogilised lahendused muutuvad põllumajanduse tulevikus järjest olulisemaks. Novembrikuu saates „Kasvupinnas“ on juttu sellest, kuidas muutlik ilm paneb proovile nii põllumeeste teadmised kui ka taimekaitsevahendite tõhususe. Corteva Agriscience’i esindajad Priidu Adrijan ja Diana Peedel toovad välja, et jahedad kevaded ja tugevad tuuled on muutnud pritsimistööd üha keerulisemaks. Kui varem sai varahommikuti või hilisõhtul rahulikus tuules töid teha, siis nüüd ei pruugi see õnnestuda. Räägitakse ka talirapsi kasvatamise väljakutsetest ja sellest, miks põllumehed hoolimata viimaste aastate madalatest saakidest ja kahjurirünnakutest rapsist täielikult loobuda ei saa. „Taliraps jääb viljavahelduse seisukohalt väga oluliseks kultuuriks,“ rõhutab Adrijan. Diana Peedel lisab, et tänavune niiske kasvuperiood tõi kaasa teraviljade nakatumise mükotoksiinidega, kuid selliseid olukordi on võimalik ennetada õigeaegse taimekaitse ja heade agronoomiliste võtetega. Saates räägitakse ka sellest, milliseid uusi bioloogilisi tooteid on Corteva arendanud, et parandada taimede vastupanuvõimet ja vähendada keskkonnakoormust. Samuti toob Amazone’i esindaja Jaanus Põldmaa, ettevõttest Jatiina, välja, kuidas digitaalsed lahendused ja täppisviljelus aitavad põllumehel teha teadlikumaid otsuseid ja kasutada sisendeid säästlikumalt. Kokkuvõttes tõdetakse, et kuigi ilmastik jääb alati põllumehe suurimaks riskiks, on võimalik tehnoloogia, teadmiste ja uute lahenduste abil selle mõju oluliselt vähendada. Taimekaitsevahenditest räägivad Priidu Adrijan ja Diana Peedel (Corteva Agriscience) ning Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Priidu Adrijan, Diana Peedel (Corteva Agriscience), Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Autor: Juuli Nemvalts

"Eetris on turundusuudised" saade toob fookusesse piiride hägustumise turunduse ja müügi vahel. “Sellist asja nagu turundus ei olegi olemas – kõik on müük” rääkis saates müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe. Tema hinnangul on probleem selles, et turundajad ei oska ega taha müüa, samas kui müügiinimesed ei valda turunduse tööriistu ega visuaalset keelt. Ta soovitab turundajatele julgemalt telefon kätte võtta ja “päriselt” müüa ning müügiinimestel õppida kasutama turunduskanaleid ja ‑sõnumeid. Turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer toob näiteid ettevõtetest, kus turundus ja müük räägivad eri keelt – üks loeb klikke ja katvust, teine ootab tehinguid. “Ühel pool lauda tähistatakse tuhandeid veebikülastusi, teisel pool pole samal ajal ühtki tehingut,” kirjeldab ta. Tema hinnangul tuleks turundusrollides selgelt eristada turunduskommunikaatorit ja strateegilist turundajat: esimene tegeleb visuaalide ja bänneritega, teine osaleb tootearenduses, hinnastamises ja müügiprognoosides. „Tõeline turundaja on lüli kliendi ja organisatsiooni vahel – mitte lihtsalt ilusa sõnumi looja.“ Saade kutsub üles loobuma silotornidest ja mõtlema turundusest ja müügist kui ühisest väärtusahelast, mille keskmes on klient – mitte osakondade rollijaotus. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe ning turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer. Allikas: Äripäev

Paljudes ettevõtetes tähendab kliendihaldus pelgalt tellimuste vormistamist ja sissetulevatele päringutele vastamist. Samas võib seal peituda müügi suurim kasutamata potentsiaal ehk kui kliendihaldusest saab teadlikult juhitud kasvutegevus. Saates “Nimed müügitahvlil” arutavad Dominate Sales'i koolitajad ja konsultandid Silver Rooger ja Mardo Kase, miks kliendihaldust sageli valesti mõistetakse ning kuidas seda süsteemselt ümber kujundada. Saates selgitatakse, millised on strateegilise kliendihalduse viis tugisammast – alates eesmärgistamisest ja segmenteerimisest kuni tehnoloogiliste tööriistade ja rollide ümberdefineerimiseni. Räägitakse ka palgasüsteemide rollist motivatsiooni loomisel ning sellest, miks pelgalt süsteemi ehitamisest ei piisa, kui inimesi ei koolitata seda kasutama. Lisaks tuuakse näiteid, kuidas kliendihaldust ettevõtetes edukalt praktikas rakendada ja milliseid vigu vältida. Graafik: Kliendihalduse 5 strateegilist sammu. Allikas: Silver Rooger

Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda. Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ütleb saates otsekoheselt: "Küsimus ei ole, kas rünnak tuleb – küsimus on, millal see juhtub." Juhtkond, kes peab küberkaitset vaid IT-teemaks, teeb juba esimese vea. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Pildil on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson. Foto: Lauri Toomsalu

Saatesarjas „Password: Make Marketing Fun Again“ keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Sel korral annab Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri nõu, kuidas oma reklaamidega silma paista. Saates tuleb juttu emotsioonidest, kontekstist, erinevate meelte kaasamisest, kuid ka keskkonnast ja sellest, kuidas erinevad loovlahendusi meediavalikuga sobitada. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol saatejuht Hando Sinisalu ja Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri. Foto: Äripäev

Euronics ja Tele2 on viimastel aastatel strateegiliselt panustanud kliendikogemuse arendamisse. "Kui kliendist ei lähtu, ei saa ettevõte pikas plaanis edukas olla," ütleb Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Tele2 erakliendiüksuse juhi Rasmus Nurga sõnul on kliendikogemus täna kihiline süsteem, mille mõju ulatub organisatsiooni kultuurist kasuminumbrite ja töötajakogemuseni. Saates „Teeninduse teejuht“ tuleb juttu sellest, kuidas mõtestada kliendikesksust kui investeeringut, millal see tasub end ära ja kuidas mõõta mõju müügile ja kliendi elueale. Samuti räägivad külalised, miks töötajakogemus ja protsesside selgus on klientide rahulolu aluseks, millist rolli mängib iseteenindus ja AI, ning miks jääb füüsiline teenindus ka tulevikus oluliseks. Saates jagatakse praktilisi näiteid, mõõdikuid ja sisulisi juhtimispõhimõtteid, mis aitavad kliendikogemust süsteemselt juhtida ka keerulises majanduskeskkonnas. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol: Tele2 erakliendiüksuse juht Rasmus Nurk ja Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Allikas: Äripäev

Äripäeva raadio värskes saates räägib saatejuht Tõnu Einasto tehnoloogiaettevõtte VeeRa partneri ja finantsjuhi Helika Partsi ning Saku valla finantsjuhi Randar Lohuga sellest, kuidas finantsjuhtimine on jõudnud uude ajastusse. Kui varem piirdus finantsjuhi roll sageli Exceli tabelite täitmisega, siis nüüd eeldatakse temalt strateegilist mõtlemist ja selget panust organisatsiooni juhtimisse. Helika Parts avab kuulajatele 2016. aastal Tartus asutatud tehnoloogiaettevõtte VeeRa teekonna. Nende pilvepõhist eelarverakendust kasutab tänaseks ligi 85% Eesti omavalitsustest, enamik riigi IT-majadest ning mitmed haiglad, spordiorganisatsioonid ja ettevõtted. Rakenduse kaudu hallatakse iga päev üle 5 miljardi euro eelarveid ning ettevõte omab rahvusvahelist ISO 27001 infoturbe sertifikaati. VeeRa aitab oluliselt vähendada Exceli-mahtu, tuues eelarveprotsessidesse aega säästva süsteemsuse, läbipaistvuse ja järjepidevuse. Randar Lohu jagab oma kogemusi nii Viimsi kui ka Saku vallast, tuues esile, kuidas VeeRa on muutnud eelarve koostamise ja jälgimise oluliselt lihtsamaks. Tema sõnul aitab platvorm juhtidel vastutust jagada ja kulujuhte tõhusamalt kaasata. Saates räägitakse ka VeeRa ulatuslikest liidestustest — juba 11 erineva majandustarkvaraga, sealhulgas riigi SAP BO-ga, ning võimalusest kasutada intuitiivseid MS Power BI töölaudu, mis muudavad finantsinfo ka mittefinantsinimestele hõlpsasti mõistetavaks. Lisaks käsitletakse VeeRa juurutusprotsessi, kasutajate tagasisidet ning ettevõtte ambitsioone laieneda välisturgudele, sh Lätti, Poola ja Brasiiliasse, jälgides samal ajal tähelepanelikult AI arenguid. Digitaliseerimine ei ole enam tulevik – see on praegu. Ning see tõstab kogu organisatsiooni efektiivsust. Pildil: Saku valla finantsjuht Randar Lohu ja VeeRa partner ja finantsjuht Helika Parts

31.10.2025 Terviseuudised: Priit Tampere: Haigla ei tohi piirduda seintega – peame liikuma patsiendile lähemale by Äripäev

Kui Eesti on maailmas vabaduselt tipus, siis mida tähendab see meie endi vastutuse jaoks? „Soraineni sageduse“ valimistekuu saates arutavad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, miks demokraatia püsimine ei sõltu ainult valitsusest, vaid iga kodaniku valmisolekust oma rolli täita. Kaljulaidi ja Jõksi sõnul on kriisid toonud kaasa ohu, et otsuseid tehakse liiga kiirelt ja demokraatlik arutelu jääb tagaplaanile. Samas näevad nad lahendust aktiivses kodanikuks olemises ning uue põlvkonna kaasamises ühiskondlikesse aruteludesse. Saates räägitakse ka Demokraatia Akadeemiast – noortele suunatud programmist, mis aitab kasvatada tulevasi liidreid ja tugevdada Eesti demokraatia alustalasid. Saatejuhid Helery Maidlas ja Mario Sõrm kutsuvad kuulama mõttevahetust, kus selgub, miks valimiste ajal on igaühel meist rohkem võimu kui ministri portfellis. Pildil vasakult: Helery Maidlas, Kersti Kaljulaid, Allar Jõks ja Mario Sõrm Pildi autor: Andres Laanem

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil. Thorgate Digitali digitaliseerimise ekspert Karl Õkva rääkis oktoobris Puidutööstuse äriplaani konverentsil, et kolm osapoolt – ülikool, riik ja ettevõtjad – mõtleksid, kuidas peaksime edasi liikuma. „Oluline on, et liiguksime ühes suunas. Meil peab olema ühtne poliitika väljapoole, mida soovime saavutada,“ kõneles Õkva. „Peame minu arvates keskenduma sellele, kuidas me väärtust ühe tihumeetri ja ühe inimese kohta suurendame nii tehisintellekti kui digilahendustega. Ja andmevood võivad saada konkurentsieeliselks,“ rääkis ekspert. Õkva lisas, et reaalajas info tähendab vähem bürokraatiat, kiiremat tarneahelat ja paremat konkurentsivõimet. „Minu tagasihoidlik soovitus on, et alustage juba täna,“ pöördus ta publiku poole. „Kaardistage oma andmevoog, pange kirja, kuidas teil praegused protsessid toimivad. Tihtilugu oleme ise avastanud, et ainuüksi kirjapanekuga näevad ettevõtted, et mõned asjad ei tööta täpselt nii, nagu nad arvasid.“ Opstar Profiti asutaja ning pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuhi Andres Kase sõnul on üks olulisemaid asju nõrk strateegia ja juhtimiskompetentsi puudus. „Juhtimiskompetentsi puudumine minu meelest mõjutab ka mingil määral töötajate kompetentsi. Õnnelik töötaja, tähenduslik töö, hästi organiseeritud tööprotsess ja töökorraldus paneb tegelikult inimesed paremini tööle,“ selgitas ta. „Hea süsteem paneb ta sealt voolama nagu jõgi mööda, jõesängi. Arvan, et see on see asi, mida me võiksime juhtidena rohkem teadvustada ja hakata uurima, et kuidas seda parandada. Need on omavahel seotud,“ rääkis Kase. Saadet toetab Leanest. Fotodel: Andres Kase ja Karl Õkva. Autor: Jarmo Järvsalu

Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata. Saates “Eetris on ehitusuudised” sõnas Arteri kvartalit ehitanud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe, et esmakordselt ehitati Tallinnas tõstetud põrandatega büroo, mis on kallis lahendus, aga võimaldab põrandate all lihtsa vaevaga vajalikke kommunikatsioone ringi vedada et siis bürooruumide planeeringut ja olemust muuta. “Ohverdasime peahoones lausa kaks korrust, sest tõstetud põrandate teema vähendas mõnevõrra korruste puhaskõrgust, aga meil oli väga selge soov ja eelistus ikkagi arendada hoone, kus korruste puhaskõrgus oleks märkvisväärne,” sõnastas Kapitel juht Taavi Ojala. Tema sõnul muudeti seeläbi ka esialgset projekti ning excelis nägi see muudatus välja kohutav välja, kuna üüripindade vähenedes muutus ka potentsiaalne üüriutulu väiksemaks. “Loodame et muudatused annavad meile pikaajalise edu tulevikus, et kvartalis oleks kõrge täituvus kümne ja viieteist aasta pärast.” Arteri kvartali 160 miljonisest kogumaksumusest läks ehituseks ligikaudu 90%. Ehitaja Merko Ehituse ja Kapiteli vahel sõlmiti avatud arvetega leping nii et sisuliselt oli kokku lepitud süsteem, kus ehitushind kujunes materjalitarnijate ja alltöövõtjatega sõlmitud hangete käigus jooksvalt, millele lisati fikseeritud üldkulud ja kasumi kate. Taoline lepinguvorm ehituses aga valdavalt levinud ei ole. Kui riiklike tellijate lepingud sisaldavad ehitushinna indeksi tõusu osas kallima ehitushinna ehitajale kompenseerimist, siis eratellijad soovivad Jaan Mäe sõnul valdavalt siiski fikseeritud lõpphinnaga ehituslepinguid. Merko kirjutab taolistele lepingutele tema sõnul alla küll, aga peale riski hinnastamist. “Me ei kirjuta automaatselt alla. Loomulikult oleks mõistlik lahendus kui kui eratellija kasutaks ehitushina indeksit mis ehitaja jaoks riski maandaks.” Saates avab Männik kui suur hulk Merko Eesti ehituslepingutest on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kui suure osa muudustavad väiksema riskiga lepingud. Lisaks räägiti pikemalt kuidas kulges neli ja pool aastat kestnud Arteri kvartali ehitus, kuidas täpselt pandi paika ehitusmaksumus, millised olid teholoogilised lahendused ja mis muudab ehituse erakordseks. Lisaks kommenteeris Ojala avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tervisekassa üürikulu näitel Arteri üürihindu. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol kinnisvaraarendaja Kapiteli juht Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla.

Ehitusprojektide elluviimisel on lisa- ja muudatustööd igapäevane reaalsus, ent sageli ka konfliktide allikas. Miks tekivad vaidlused tellijate, projekteerijate ja ehitajate vahel ning kuidas neid vältida, selgitavad saates „Eetris on ehitusuudised“ projekteerimisbüroo Esplani juhatuse esimees Kadi Metsmaa ja Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak. Saates selgub, kuidas sõlmida ehituslepingut ja planeerida ehituse etappe nii, et lisa- ja muudatustööd ei kujuneks osapooltele üllatuseks ja tülide allikaks. Probleem algab tihti sellest, et nii projekteerimis- kui ka ehituslepingutes on lisa- ja muudatustööde defineerimine ja selge eristamine algselt puudulik. "Lepingutingimused võivad olla hägused, jättes ruumi laiaks tõlgendamiseks, mis tähendab, et mõnikord ei käsitleta teatud muudatusi lisatöödena, kuigi need nõuavad projekteerijalt või ehitajalt märkimisväärselt aega ja ressurssi," rääkis Metsmaa. Mida hiljem projekti käigus muudatusi tehakse, seda suurem on nende mõju ja kulu. "Näiteks tundub lihtne seina nihutamine tööprojekti faasis tühisena, kuid see nõuab kümne erineva projekteerija panust ja võib võtta kaks tööpäeva, kuna mõjutab kõiki eriosi ja süsteeme. Ehituses tähendab peaaegu valmis seina asukoha nihutamine palju rohkem muudatusi, kui tihti eeldatakse," lisas Pohlak. Saates jagatakse ka praktilisi kogemusi nii renoveerimisprojektide ootamatustest kui ka parimatest lepingutüüpidest. Kõlama jääb mõte: Sageli puudub tellija ja töövõtjate vahel usaldus, sest tellija kahtlustab, et lisatöödega tahetakse rikastuda. See toob tervesse projekti usaldamatuse õhkkonna, mis takistab sujuvat protsessi. Usaldus ja põhjalik ettevalmistus on eduka koostöö võtmesõnad. Saatejuht on Teeli Remmelg. Foto: Äripäev

Äripäeva raadio sisuturundussaade süveneb taksondusmaailma kiiretesse arengutesse. Saatejuht Tõnu Einasto vestleb kolme ala eksperdiga: Forus Takso tegevjuhi Tiit Isopi, Enefiti laadimistaristu ja partnersuhete juhi Robert Kutsari ning pikaajalise autoajakirjaniku Raivo Murdega. Arutluse all on elektri- ja hübriidtaksode kasvav populaarsus, mis pakuvad vaikset ja mugavat sõidukogemust ning efektiivsemat opereerimist. Tiit Isop räägib Forus Takso kogemusest uute tehnoloogiate integreerimisel ja taksojuhtide toetamisel. Robert Kutsar selgitab, kuidas Enefiti laadimistaristu toetab elektritranspordi arengut Eestis, tagades taksodele töökindluse ja mugavuse. Raivo Murde annab laiema ülevaate globaalsetest trendidest, vesiniktaksode ja isesõitvate autode võimalustest ning nendega kaasnevatest väljakutsetest. Miks eelistavad kliendid kaasaegseid lahendusi ning kuidas tehnoloogia kujundab taksonduse tulevikku? Külalised kummutavad müüte ja pakuvad visiooni tuleviku taksondusest, mis on täis uusi lahendusi ja mugavamaid teenuseid. Kuula saadet ja saa teada, millised on taksondusmaailma kõige põnevamad innovatsioonid! Foto allikas: Forus Takso

DHL Express Estonia tegevjuht Kristina Laaneots kolib tuleval nädalal Viini, kus ta hakkab asepresidendina juhtima DHL Express Austria müügi- ja turundusmeeskonda. Eestit jääb meenutama verivärske investeering – esmaspäeval tööd alustanud DHL Expressi uus logistikaterminal Tallinn Airport Citys. Sellest nädalast alustas DHL Express Estonia tööd uues terminalis, mis on ehitatud nullist energiatõhususe ja digitaliseerimise põhimõtteid järgides. Hoone saab LEED Gold sertifikaadi ning sealne täisautomaatne sorteerimissüsteem suudab töödelda ligi 3700 saadetist tunnis, mis teeb sellest Baltikumi ühe moodsama logistikakeskuse. „See terminal on meie jaoks täiesti uus ajajärk,“ ütles Laaneots saates Logistikauudised eetris. „Oleme loonud keskkonna, mis toetab nii kasvu kui ka keskkonnasäästlikkust. Näiteks kõik 40 kulleripositsiooni on varustatud elektrilaadijatega, et tagada sujuv üleminek fossiilkütuselt elektrile ja kaubalaadimine ei toimu enam õues, vaid soojas ruumis.“ Ettevõtte eesmärk on, et järgmise aasta lõpuks oleks 80% DHL-i sõidukitest elektrilised. Laaneotsa sõnul on akutehnoloogia areng muutnud sellise ülemineku realistlikuks ning Eesti tingimustes ka majanduslikult otstarbekaks. Digitaliseerimine on jõudnud DHL-i igapäevatöösse igal tasandil. „Meie kontor on paberivaba – isegi pastakat on raske leida,“ märkis Laaneots, kes on aastaid toetanud ideed, et Eestis peaks eri logistikafirmad kasutama ühist pakiautomaadivõrku. Tema sõnul on see ainus mõistlik viis tagada klientidele kiirem ja mugavam teenus. „Omaette võrgu ülalpidamine on tohutult kulukas,“ selgitas ta. „Kui kõik teenusepakkujad saaksid kasutada sama süsteemi, oleks see nii keskkonnasäästlikum kui ka kliendisõbralikum.“ DHL kasutab juba Omniva automaatide võrku eraklientide saadetiste toimetamiseks ning kogemus on Laaneotsa sõnul olnud väga positiivne. Uus töökoht Austrias Uue terminali valmimine on Laaneotsa jaoks sümboolne, sest sellega saab läbi ka 26 aastat kestnud karjäär DHL Express Estonias. Ees ootavad uued väljakutsed Austrioas, kus ta hakkab DHL Express Austria asepresidendina vastutama sealse ettevõtte müügi- ja turundusstrateegia eest. Austria DHL Express on neli korda suurem kui Eesti üksus ning töötajaid on üle kogu riigi. „Minu jaoks on see põnev väljakutse – uus turg, uus kultuur ja teistsugune mastaap,“ sõnas Laaneots. „Aga üks asi jääb samaks: me ei müü transporti, vaid usaldust ja kindlustunnet. Klient tahab teada, et tema saadetis jõuab õigel ajal ja õigesse kohta. Kui midagi läheb valesti, on kõige tähtsam, kuidas ettevõte reageerib.“ Laaneotsa sõnul on kliendisuhtlus logistikaäri tuum. „Halb klienditeenindus on hullem kui hilinenud pakk. Kui mind ebaprofessionaalselt teenindatakse, hääletan jalgadega – ja nii teeb enamik kliente.“ Eesti kogemus annab eelise Kuna Laaneots alustas 26 aastat tagasi DHL-is tööd klienditeenindajana, peab ta väga oluliseks pidevat õppimist. „Väikeses riigis tuleb olla loov ja paindlik, sest ressursse on vähe,“ ütles ta. „See õpetab mitte kurtma, vaid otsima lahendusi. Sellise mõtteviisi võtan endaga Austriasse kaasa.“ Tema sõnul on Eesti väiksus pigem eelis: see võimaldab kiiremini katsetada ja juurutada uusi lahendusi. „Paljud ideed, mida maailm nüüd kasutab, sündisid Eestis – näiteks pakiautomaadid ja isejuhtivad robotkullerid. Meie ühiskond on uutele lahendustele avatum ja julgem.“ Detsembri alguses tuleb Laaneots veel korraks tagasi Eestisse, et juhtida tänavust Logistika aastakonverentsi. „Ka see ettepanek oli minu jaoks väga põnev väljakutse, mille ma suurima rõõmuga vastu võtsin,“ tunnistas Laaneots.

Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides. Vaimse tervise kuu lõpetuseks tundus olevat paslik uurida, kuidas juhid saavad hoida meeskonna tööõnne ja ennetada tööpiina, mistõttu oktoobrikuises saates "Töö ja palk" oli sel teemal kõnelemas Motivaator.ee juht ja kogenud juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa. Saates otsiti vastuseid küsimustele, mis on terve meeskonna tunnused ja kuidas tööpiin üldse tekib. Selgub, et sageli ei ole põhjuseks mitte liigne töökoormus, vaid psühholoogilise turvalisuse puudumine – tunne, et inimest ei kuulata ega märgata. Räägiti ka sellest, kuidas head juhid võivad tahtmatult tekitada kiusu või hirmukultuuri, kui keskenduvad liialt tulemustele ja jätavad unarusse inimliku poole. Millal muutub aga nõudlik juhtimine töökiusuks? Ja kuidas väsinud juht ise võib saada tööpiina allikaks? Pajumaa jagas ka kolme praktilist sammu, millega iga juht saab juba homme suurendada oma meeskonna töörõõmu. * Loo avatud suhtluskeskkond! * Anna selget, toetavat tagasisidet! * Hoolitse iseenda energiataseme ja vaimse tasakaalu eest! „Vaimne tervis pole pehme teema,“ rõhutas Pajumaa, „see on ettevõtte tootlikkuse ja inimeste püsivuse alus.“ Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil Helen Roots ja Kaido Pajumaa. Autor: Andres Laanem

„Meil ei ole enam odav tööjõud, odavaid sisendeid on raske saada, mis tähendab, et meie konkurentsivõime peab olema tark tööstus ja nutikad lahendused,“ ütles minister Erkki Keldo. ”Peame suutma aina kõrgema hinnaga tooteid ja teenuseid väljapoole müüa.“ Minister lisas, et selleks on riigil pakkuda ka mitmeid meetmeid. Hiljuti selgus, et Saksa kaitsetööstushiid Rheinmetall oli valmis Eestisse ka tehase rajama, kuid riik keeldus, tuues põhjuseks ebasobivad tingimused. Samas Läti võttis Rheinmetalli pakkumise vastu ja nõnda kerkib lõunanaabrite juurde peagi uus tehas. Keldo sõnul on Eesti jaoks oluline juba see, et Rheinmetall on kohal nii Leedus kui Lätis. „See on tegelikult kogu regiooni kaitsevõimele ja turvalisusele oluline, sest me oleme ju kõik liitlased,“ selgitas minister. Meie oleme hetkel läinud natuke teist suunda, ütles Keldo. “See teema on küll kaitseministri ja kaitseministeeriumi vastutada, aga meie mõte on see, et loome riigina keskkonna, et nendes kaitsetööstusparkides, kus on tehtud planeeringuid, mõjude hindamisi ja investeeringuid, saavad ettevõtted tulla kohale ja ilma suuremate takistusteta hakata ehitama. See on see, mida on maksumaksja jaoks soodsam,” rääkis Keldo. Ta märkis, et kaitseminister on avalikkusele kinnitanud, et eelarutelud käivad päris mitme suure rahvusvahelise tootjaga. Saadet "Tööstusuudised eetris" juhtis Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Erkki Keldo. Autor: Jarmo Järvsalu

Investeerimisfondid ja välismaalased on hakanud rohkem kortereid müüma, kuna rasked ajad on pikalt kestnud ja väljavaated on hägused, rääkis Kinnisvarainvestor ja Elum Kinnisvara arendusjuht Risto Vähi. Üüriturul jääb tootlus endiselt inflatsioonile alla, mistõttu otsivad buumi ajal siia panustanud investorid nüüd mujalt paremaid võimalusi, rääkis Vähi. See negatiivne areng on aga hea võimalus ostjatele. “On pandud näiteks investeerimisportfelle müüki, mis tähendab, et on huvitavamaid kortereid saadaval. On ka Tallinna kesklinnas näiteks põnevamaid järelturukortereid, võib-olla on vanemates majades renoveeritud kortereid,” kirjeldas Vähi raadiosaates “Ruutmeetrite taga”. Saates tegi Vähi ülevaate tänavusest kinnisvaraturu konarlikust taastumisest ja kummutas arvamuse, et käibemaksutõusu eel toimus uute korterite müügibuum. Samuti tuli juttu järelturu taastumise põhjustest ning Vähi tõi ka välja, millised korterid on praegu turul eriti hinnatud. Samuti prognoosis ta, millist hinnatõusu võiks järgmise aastaga kinnisvaraturul näha. Vähi arutles veel, kuidas võiks lahendada probleemi, et Tallinna korterid jäävad aina rohkematele kättesaamatuks ja mis rolli peaks seal mängima regionaalpoliitika. Juttu tuli ka arendustegevuse hoogustumisest ja sellest, miks arendajad lõunanaabrite turgudele tikuvad. Saadet juhtis Kristjan Kurg. Foto autor: Andras Kralla

Äripäeva raadiosaade keskendub Ida-Virumaa majandusarengule, piirkonna potentsiaalile ja ettevõtluse edulugudele. Fookuses on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) ja selle roll uute töökohtade loomisel ning tööstusparkide arendamisel, mis on piirkonda toonud märkimisväärseid investeeringuid. Saates on kaks külalist - Teet Kuusmik (IVIA), kes tutvustab, kuias avaliku sektori arendusorganisatsioon aitab ettevõtjatel alustada ja kasvada, ning Alar Saluste (R-S OSA SERVICE OÜ), kes jagab kogemust, miks nende teadus- ja arendusettevõte valis asukohaks just Narva tööstuspargi. Teet Kuusmik toob esile, et IVIA tööstuspargid pakuvad palju enamat kui ainult head asukohta ja tugevat taristut. Tähtis on just see, kuidas pargid erinevad ja millist lisaväärtust need ettevõtetele loovad. Lisaks taristule pakub IVIA ka tugiteenuseid, mis aitavad ettevõtetel piirkonda paremini integreeruda. IVIA 15-aastase kogemusega meeskond tegutseb ettevõtjate jaoks kui „one-stop-shop“, aidates ületada turutõrkeid ja soodustades kasvu. Kuusmiku sõnul on paljud ettevõtjad piirkonna võimalustega nii rahul, et tehakse ka kordusinvesteeringuid. “Kohalikud ei ole arendusprojektide vastu, vaid pigem vastupidi. Ida-Virumaal on tööstustraditsioon ja inimesed on harjunud tootmises töötama. Suhtumine on väga positiivne,” ütleb Kuusmik. Alar Saluste sõnul oli Narva tööstuspark loogiline valik, kuna IVIA on loonud võimalused, mida Eestis varem nappis: “Tehnoloogiaarendust pole Eestis palju tehtud, sest selleks polnud sobivaid kohti.“ Ta kirjeldab koostööd IVIA-ga kui sujuvat ja meeldivat – hea näide sellest, kuidas IVIA visioon ettevõtlust toetab. Narva Tööstupargi areng ja tulevik Saates räägitakse ka Narva Tööstuspargi arengust, mis on tänaseks laienenud 130 hektarini ning kuhu on investeeritud juba üle 200 miljoni euro. Esile tõstetakse reaalseid näiteid, nagu uued tootmishooned, päikesepargid ja magnetitehas. Suurema tähelepanu all on 2025. aastal valmiv Narva Kulgu Tööstuspargi tööstusinkubaator, mida Alar Saluste peab oluliseks murdepunktiks Eesti teadus- ja arendustegevusele. Ta rõhutab, et senini on puudunud koht, kus uusi ideid piloteerida ja demonstreerida, ent see inkubaator täidab selle tühimiku. Inkubaatorist saab uus kasvumootor, mis loob eelduseid uutele edulugudele ja edendab ka tööstussümbioosi Eestis. "Tööstussümbioos on Eestis veel algusjärgus, kuid selle arendamine on tööstuse arengu seisukohalt kriitiline," tõdeb Saluste. Kuusmik lisab, et toetust saab ka Euroopa Liidu õiglasest üleminekufondist ning VKE-toetused avanevad taas – see annab alustavatele ettevõtjatele tugeva tõuke. Kuula saadet ja saa osa Ida-Virumaa eduloost! Saatejuht on Tõnu Einasto.

Синдром сухого глаза (ССГ) — это многофакторное хроническое заболевание, при котором нарушается стабильность слёзной плёнки. Она слишком быстро испаряется и перестаёт защищать поверхность глаза, что приводит к воспалению, раздражению, повреждению роговицы и нервных окончаний. Об этом рассказала Анастасия Марышева, оптометрист из Kreutzwald Silmakeskus Kuiva Silma Kliinik, в подкасте «Tervisетark». Почему сегодня всё больше людей жалуются на ощущение песка в глазах, покраснение и усталость после работы за компьютером? Как понять, где проходит грань между временной сухостью и хроническим заболеванием? Что происходит со слёзной плёнкой и почему она разрушается? В выпуске вы узнаете, какие современные методы диагностики и лечения применяются в клинике Kuiva Silma Kliinik, какие увлажняющие капли действительно работают, а также почему макияж, наращённые ресницы и даже рацион питания могут влиять на здоровье глаз. Анастасия объясняет, как правильно ухаживать за глазами, чтобы сохранить комфорт и предотвратить хроническую сухость — даже если вы каждый день проводите часы перед экраном. Факторы риска синдрома сухого глаза: • гормональные изменения, менопауза; • хронические и системные заболевания: диабет, синдром Шегрена, глаукома, болезни щитовидной железы, онкология; • рефракционные и хирургические операции на глазах (в том числе блефаропластика); • длительная работа за компьютером или с мелкими деталями, пыльная среда, ношение маски; • приём гормональных, антигистаминных и антибиотических препаратов; • вредные привычки (курение, алкоголь); • ношение контактных линз; • тяжёлый макияж и наращённые ресницы. В подкасте «Tervisетark» гостья Анастасия Марышева рассказывает о том, как сохранить здоровье глаз в современном мире, полном экранов, сухого воздуха и стресса. Узнайте, как вернуть своим глазам комфорт и ясность взгляда. Ведущая Алена Стадник.

Saates Äripäeva TOP käsitleme olukorda Eesti IKT-sektoris. Nimelt kuulutas Äripäev 14. oktoobril IKT aastakonverentsil tavakohaselt välja IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjad. Saate esimeses pooles selgitavad konverentsilavalt oma ettevõtte edu saladusi Linnar Viik (Mobi Solutions), Tarvo Topolev (RebelRoam) ja Janno Mängli (NabuMinds). Teises pooles räägib Elisa Eesti tehnoloogiajuht Toomas Polli tehisaru mõjust ärile. Saatejuht on Indrek Kald. Foto: Marko Mumm

Mis juhtub hea spetsialistiga, kui ta astub juhirolli? Kas juhina alustamisel on vanusepiirangud? Saates arutleb koolitaja ja juht Kristo Krumm selle üle, millised omadused on vajalikud selleks, et alustava juhina tulla edukalt toime nii inimeste kui protsesside juhtimisega. Saame teada, et inimeste juhtimine on loovtöö ning et üks keerukamaid juhtimisülesandeid on see, kuidas panna õige inimene õigesse rolli ehk õigele toolile istuma. Juttu tuleb ka nn juhimaterjalist ehk olulistest isikuomadustest nagu soov otsustada, julgus vastutada, oskus suhelda, ning sellest, mis vahe on liidril ja juhil. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Juhtide arenguprogrammi Spetsialistist juhiks leiate siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-arenguprogramm-spetsialistist-juhiks Foto: Äripäev, fotol Kristo Krumm

Personalijuhtimine ei ole enam pelgalt „pehme teema“, vaid organisatsiooni edu ja jätkusuutlikkuse süda. Käitumisteadlane ja strateegilise arengu nõustaja Merle Liisu Lindma räägib „Teabevara tunnis“, kuidas muuta inimeste juhtimine ettevõttes strateegiliseks tööriistaks, mis toetab äristrateegiat, arendab kultuuri ja soodustab innovatsiooni. Arutame, miks personalijuhtimine ei ole enam lihtsalt personaliosakonna teema, vaid organisatsiooni edu süda. Räägime, kuidas siduda personalistrateegia äristrateegiaga, milline on juhi roll kultuuri kujundajana, kuidas mõõta personalistrateegia mõju ärile ning kuidas käitumisteadus aitab muuta juhtimist teadlikumaks ja tulemuslikumaks. Küsimusi esitavad Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Merle Liisu Lindma ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Eesti ettevõtted ja liidud on koos Rohetiigriga pannud paika, kuhu majandus liigub järgmisel 15 aastal. Terava luubi all on energeetika, transport, ehitus, maakasutus ning tööstus ja ringmajandus. Kuu aja pärast on valmis neid ühendav peateekaart, mis võtab valdkonnad kokku ning näitab riske ja vajalikke tegevusi. “Teekaartide mõte on pakkuda pikaajalist kindlustunnet nii ettevõtjatele kui näidata riigile, mida ettevõtjad ja erasektor on valmis tegema selleks, et riik saaks endale püstitatud ülesanded täita,” ütles Rohetiigri eestvedaja Andres Veske saates “Kestlikul kursil”. Kindlustunnet pole tema sõnutsi pikalt olnud energeetikas, kus pole aru saada, kuhu liigume, milliseid energialiike arendame ja miks planeeringud takerduvad. “See on riigi tasemel üks väga suur küsimus, sest täna otsustatakse ühte, homme öeldakse juba midagi teist, kui tuleb uus valitsus ja uus ideoloogia,” nentis Veske. Samuti on selgusetus transpordis, kus oleme maha kukkunud trajektoorilt, mida transpordi teekaart pea kaks aastat tagasi ette nägi, tõi saates välja Rohetiigri peateekaardi koostaja ja autoettevõtete liidu juht Kersten Kattai. “Tuumprobleem transpordis ei ole mitte see transport, mis tegeleb ettevõtlusega – raskeveondus ja bussid –, vaid ennekõike meie kõigi isiklikud sõiduautod, kus tuleb enam kui kaks kolmandikku süsinikuheitmest,” rääkis Kattai. Lahendus oleks tema sõnul platvorm, mis ühendaks kõik transpordivahendid, ka tõuksid ja taksod. Samuti ühtne pilet, mida saaks igal pool kasutada. Nagu välismaal tehakse, ainult me ei ole seda siiani suutnud, tõdes Kattai. “Sellise keskkonna loomist arutame enam kui kümme aastat, see ei ole nii keeruline.” Samuti räägime saates hoonete energiatõhustamisest. Hinnangute järgi on vaja renoveerida 25 miljonit ruutmeetrit hoonefondi ning renoveerimise maht on 2050. aastani 24 miljardit eurot. Kuidas kümneid miljardeid mõistlikult kasutada ja miks teeb odav elekter hoopis karuteene, kuuleb lähemalt saatest. Ka on juttu maakasutusest ja metsandusest ning töösturite huvidest ning tööstusest ja ringmajandusest, mille teekaart alles valmib. Teekaartidest kuuleb lähemalt 26. novembril toimuval Tasakaalus majanduse foorumil "Elevant toas". Fotol on vasakul Andres Veske ja paremal Kersten Kattai. Foto autor on Egle Palm.

Esmaspäeval kuulutas president Alar Karis välja politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse, millega reguleeritakse numbrituvastuskaamerate kasutamist PPA töös. Triniti advokaadibüroo vandeadvokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul on väga tähtis, et ka politsei töö oleks jäligimisseadmeid kasutades kindlas raamistikus. Pild-Freibergi hinnangul on oluline, et igaks selliseks tegevuseks oleks seaduslik alus. "Seaduste usaldamise eeldus on see, et keegi kontrollib seda, kes meid kaitseb. Politseinik on ka inimene," rääkis ta. Pild-Freibergi sõnul ei tohi aga seadust ja politsei tegevust liigselt üle täpsustada. "Seaduse liigse täpsustamise poolt ma ei ole, sest muidu hakkab see piirama politsei tööd. Kaamerad või jälgimisseaded ei saa olla aga mõeldud abstraktseks või oletuslikuks ohuks," lisas Pild-Freiberg. Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm suhtub muutustesse positiivselt. "Me oleme kevadest alates selle nimel kõik teinud, et neid protsesse muuta, et kõik vastaks sellele uuele seadusele," rääkis Kumm. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Liis Treimann

Tehnoloogia roll kaubanduses pole kunagi olnud olulisem, sest see aitab säästa tööjõukulu, vähendada kaubakadu ning kujundada kliendikogemust keset kiireid muutusi, rääkis Hansabi tegevjuht Kristo Timberg. Tema sõnul ei seisne eduka kaupmehe valem ainult seadmetes, vaid võimes kohandada protsesse ja mõtteviisi. Efektiivsuse otsimisest on saanud kaubanduse uus normaalsus, eriti madala kasumimarginaaliga toidukaubanduses. Tööjõupuudust leevendatakse nutikate automatiseeritud lahendustega – alates elektroonilistest hinnasiltidest kuni sularaha käitlemise automaatikani. Timberg rõhutab, et tehnoloogia ei toimi iseseisva „imevahendina“, vaid peab olema osa terviklikust protsesside muutmisest. Osaliselt tähendab see ka kaupmeeste ja nende organisatsioonide võimekuse kasvatamist, sest „ainult seadmeid müües ei muutu midagi“. Saates tuleb juttu ka ligipääsetavuse nõuetest, mille täitmisel ootab kaubandussektor senini suuremat selgust. Timberg kinnitab, et tehnoloogilised lahendused on valmis, ent arusaam rakendamise mahust ja sisust on jäänud paljuski ebaselgeks. Kaubakadu, eriti iseteeninduskassade levikuga, on muutunud päevakajaliseks probleemiks. Saates arutatakse, millised on seadusega lubatud tehnoloogilised vahendid, mis aitavad vähendada vargusi, ilma et rikuks isikuandmete kaitset. Samuti räägitakse sellest, kuidas andmete kogumine ja analüüs, alates kliendivoogudest kuni turvasüsteemide logideni - võiks olla iga kaupmehe igapäevane tööriist, mitte kasutamata potentsiaal. Saates sõnastab Kristo Timberg ka tänase kaupmehe edu valemi: paindlikkus, kohanemisvõime ja valmisolek pidevaks muutumiseks. Sisuturundussaadet juhib Nele Peil Eesti Kaupmeeste Liidust. Fotol: Hansabi tegevjuht Kristo Timberg Foto autor: Helen Purge

Valimistulemused näitasid, et inimsõbralik linnaruum on sõnum, millega tuleb hääli juurde küll. Saates "Cleantech" on külas Vok Bikes'i kaasasutaja Indrek Petjärv ja Ampler Bikes'i juhatuse liige Kristjan Maruste, kes selgitavad, miks Euroopa on maailma suurim elektrirataste turg ning kuidas Eesti ettevõtted aitavad kujundada uut linnaliikumise kultuuri. Tallinnas kasvab jalgratta ja tõukeratta kasutus kiiresti, kuid rattateede võrgustik vajab veel läbimõeldust. Kui me planeeriksime raudteed samamoodi nagu rattateed, siis me jääksimegi paarikilomeetriste üksikute juppide juurde rongi ootama ning imestaksime, miks see ei käi, toovad saatekülalised välja. „Tallinna kui linna probleem ei ole mitte kikilipsu kuju, vaid see, et on nagu saartel põhinev linn – Kadriorus on hea liigelda, Kalamajas samuti, aga kui need omavahel ühendada, tekivad vastikud surnud tsoonid,“ märgib Kristjan Maruste. Indrek Petjärve sõnul näitab statistika, et rattaliiklus moodustab Tallinnas juba 4–5% kogu liikumisest, mis on võrreldav Londoni näitajatega. „Arenguruumi on palju, aga viimastel aastatel on progress väga selgelt näha.“ lisab ta. Kuigi mõlema ettevõtte kodu on Eestis, käib suurem osa müügist ja arengust väljaspool. „Me müüme 70% oma ratastest Saksamaal ja 20% Šveitsis – seega oleme sisuliselt Saksa turu ettevõte, kuigi tootmine ja arendus on Tallinnas,“ ütleb Kristjan Maruste. Ampler on viimastel kuudel saanud uue hoo tänu uuele mudelile Nova, mis pälvis Euroopa suurimal jalgrattanäitusel Eurobike Gold Award'i, mis on tõstnud aasta võrdluses müüki juba üle 40%. Ka Vok Bikes on hetkel rohkem kui 14 välisturul ning Eesti osakaal on äris pigem väikene. "Võib öelda, et kui eelmine aasta müüsime ühe ratta Eesti turul, siis see aasta oli rahulikum." naljatab Petjärv. Lähemalt nii kergliikluse tulevikust, rataste järelturust, Euroopa suurlinnadest õpitust ning selle Eestisse üle toomisest saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Indrek Petjärv ja Kristjan Maruste. Autor: Andres Laanem

Mis on Pärsia lahe regioonis äriajamise eripära, mis vahe on seal erasektoriga ja avaliku sektoriga koostöö tegemises, mis rolli mängib Eesti riigi tugi - seda arutavad saates Äri ja tehnoloogia Nortali Lähis-​Ida ja Aafrika piirkonna juht Taavi Einaste, Ridango müügijuht Sven Rosenberg ja välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna juht Priit Kallakas. Hiljuti käis peamiselt Eesti IKT-ettevõtete esindajatest koosnev delegatsioon koos meie välisministriga Saudi-Araabias ja Omaanis, kus allkirjastati koostöökokkulepped ja loodi ärinõukogud. Avame saates Eesti ettevõtete huve, potentsiaali ja võimalusi Laheriikides. Saadet juhib ITuudiste juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

B2B-turunduses hinnatakse kampaaniate edu sageli vaid müügivihjete ja päringute põhjal, ent ilma usalduseta need uksed ei avane. „Bränd ei ole kuluartikkel, vaid nõudluse loomise tööriist,“ rõhutab Foruse turundus- ja kommunikatsioonijuht Berit Väljaots saates „Müüdid B2B turunduses“. Tema sõnul aitab tugev bränd müügitiimil üldse jutule pääseda ning luua usaldust, mis on B2B-s ostuotsuse eelduseks.

Sisuturundussaates arutlevad Neutra müügi- ja turundusjuht Sandra Metsa, strateegiline nõustaja Aavo Kokk ja IF Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde, miks investeerivad ettevõtted uutesse kontoritesse ajal, mil töötajad on harjunud paindliku tööviisiga. Räägime sellest, kuidas uus IF Kindlustuse kontor Fahle kvartalis kannab edasi ettevõtte väärtusi – hoolivust, vastutust ja jätkusuutlikkust ning kuidas puidust kõrghoone ehitus ise sümboliseerib teadlikku ja vastutustundlikku valikut. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol Neutra müügi- ja turundusjuht Sandra Metsa, strateegiline nõustaja Aavo Kokk ja IF Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde. Foto autor: Lauri Toomsalu

Metallitööde allhankeettevõtte Danival MW tegevjuht Rainer Daniel rõhutab, et eksportturgudele laienemine algab enesetutvustamisest. “Eesti tööstusettevõtted teevad väga kvaliteetset tööd, aga liiga vähesed julgevad seda ka väljapoole näidata,” ütleb Daniel Äripäeva raadiosaates. Tema sõnul on messidel kohalolek, professionaalne müügitiim ja kannatlikkus võtmetegurid rahvusvahelisel turul edu saavutamiseks. Saates kuuleb: • miks Danival MW peab Soomet ja Rootsit oma peamisteks sihtturgudeks ja millist rolli mängib sealne allhankemess ettevõtte kasvus; • millised on Rainer Danieli praktilised soovitused Eesti tööstusettevõtetele, kes soovivad välisturgudel nähtavamaks saada; • kuidas muutub müügipõhine mõtteviis tööstuses ja miks tehniline oskus üksi enam ei piisa; • millised on Danival MW olulisemad arenguetapid ja kuidas ettevõte ühendab tootmiskogemuse ja turunduse, et kasvatada oma brändi tuntust. Rainer Daniel selgitab, miks välismessil osalemine on pigem kontaktide loomise kui kohapealsete lepingute sõlmimise koht ning kui pika vinnaga on tegelikult B2B müük. Tema kogemusel võib üks Soomes tekkinud kontakt tuua tulemuse alles kuue aasta pärast. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Danival MW tegevjuht Rainer Daniel (allikas: Danival MW)

Südamehaigused on salakavalad ja inimene ei tunne ennast sageli kehvasti enne, kui peab kutsuma kiirabi. Edasi tuleb haiglaravi ja tabletid, kuid süda enam päris terveks ei saa. Kui kahjustusi on juba päris palju, tekib südamepuudulikkus, mis tähendab, et mõned funktsioonid ei toimi enam nii, nagu peaks ja tunda annab sellest õhupuudus või sassi läinud rütm. Seekord räägimegi südamepuudulikkusest, kuidas sellise diagnoosini jõutakse ja kuidas elada võimalikult kaua võimalikult terve südamega. Seekordne saade on salvestatud Tartu Ülikooli kliinikumis dr Märt Elmetiga, kes on kardioloog ja südamepuudulikkuse valdkonna arst-õppejõud. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Märt Elmet Pildi autor Violetta Riidas

"Kui esimest korda Otiga esmakursuslaste tutvumispeol kohtusin, siis üks esimesi asju, mis ta mulle ütles oli: "Sinuga me teeme koos büroo". Võib-olla ta püüdis selle jutuga ka teisi, aga meie puhul osutus see üsna prohvetlikuks." Selle looga meenutab vandeadvokaat Kristjan Nõges tema ja Ott Lepmetsa ühiselt asutatud advokaadibüroo algusaegasid. Lepmetsa sõnul oli tal unistus oma büroost juba kaheksandas klassis. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges on kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi jõudnud juba kahel aastal, advokaadibüroode TOPi kolmel. Juhtivpartnerid ja vandeadvokaadid Kristjan Nõges ja Ott Lepmets olid büroo asutamise hetkel alles ülikooli õigusteaduskonna värsked ja ambitsioonikad vilistlased. Noored ja uljad juristid teadsid kohe alguses, et ühel hetkel jõuavad nad oma ettevõttega Eesti juhtivaimate advokaadibüroode sekka, kuid teekond kiire kasvuni võttis oodatust rohkem aega. Tagasi vaadates on aga mõlemad rahul ja peavad orgaanilist ning järjepidevat kasvu just oma büroo üheks trumbiks. Kuigi advokaadibürood teevad tihti teatud vaidlustes koostööd, siis tööjõu pärast käib tugev võitlus. Nõges tõdeb, et seda tuleb ette just eriti Tallinnas, kus nõudlus uute advokaatide järele ületab pakkumist. "Väga tihti kuuleme, kuidas meie töötajad saavad erinevaid pakkumisi meie konkurentidelt," sõnab Nõges. Tööturul aset leidev konkurents ei ole aga Lepmetsa ja Nõgese bürood heidutanud, sest 12 tegutsemisaasta jooksul pole ükski töötaja nende juurest lahkunud. Kuidas on Lepmets & Nõges suutnud kaadrivahetust stabiilsena hoida? Kuidas on advokaatide ambitsioonid ajas muutunud? Mis aitas advokaadibüroo kiirele kasvule? Mille poolest erineb advokaadibüroode äri tavapärasest ettevõtlusest? Millised on ettevõtte edasised plaanid seoses rahvusvahelistumisega? Kuula saatest "Kiired ja vihased". Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetab Finora Bank. Fotol: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges juhtivpartnerid ja vandeadvokaadid Ott Lepmets ja Kristjan Nõges Foto autor: Julia Laidvee

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates "Kinnisvaratund". Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök. "Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse. Arjuse sõnul on üle riigi maade lihtsalt võõrandamisega ühel pool, asemele tuleb riigi ja rahva hüvangu nimel maade väärindamine. Riigiarhitekt võtab maafondi valitsemise järjest enam kontrolli alla. Tallinnas on maaomanikud esimest korda hakanud linna poole pöörduma, et teada saada, milline on linna visioon edaspidi - senine kaevikusõda on asendumas koostööga. Mänd ja Arjus räägivad, milline on poliitikute mõju planeerimisele ning mida arvavad asjast noored. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Emotsionaalne turundus ei tähenda ainult reklaame, rääkis disainiagentuur Hable juht Otto Jaansoo. Tema sõnul ka koduleht peab tekitama tundeid - esimeste sekundite kogemus ja emotsioon on väga tähtis. “Hea veebileht peab olema selge struktuuriga, laadima kiiresti ja olema mobiilis laitmatu", räägib Jaansoo raadiosaates “Password.” Ta selgitab põhjalikult, kuidas tellija ja agentuuri koostöös head veebilehte luua. “AI-ajastu veebilehe puhul on ka oluline luua selline lehe struktuur, et näiteks ChatGPT suudaks sinu lehelt infot leida. Mõneti on see sarnane klassikalise SEO-ga, kuid on ka mitmeid erinevusi". Otto Jaansoo arvates on "hea" veebilehe kriteeriumid järgmised: – selge struktuur, kiire laadimine, mobiilis laitmatu; – emotsioon ja “wow”, mis jääb meelde; – brändi stiili järgimine; – AI jaoks kohandatud info struktuur. Saates on juttu ka sellest, et veebilehte uuendades ei pea kõike nullist uuesti alustama, tihti saab hakkama ka lihtsama facelift-iga. Lisaks räägitakse, kuidas valida agentuuri ning millal animatsioon ja video päriselt aitavad. Miks LLM-ide ajastul on lehel rohkem võrreldavat infot vaja, ning miks “Põhjamaine lihtsus” võib just eksportturgudel eristuda. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Hable juht ja asutaja Otto Jaansoo. Allikas: Hable

Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada. „Me ei saa ilma põllumeesteta ja põllumees ei saa ilma meieta,“ ütleb Scandagra juht Eigo Siimu, kelle sõnul on ettevõtte tugevus just omavahelises partnerluses. Scandagra müüb väetisi, seemneid ja taimekaitsevahendeid, ostab kokku vilja ning tegutseb ka söödasektoris – kõik need valdkonnad toetavad üksteist. „Me ei ole lihtsalt tarnija, vaid nõustame ja planeerime koos põllumehega, kuidas hooaja jooksul paremini hakkama saada,“ lisab Siimu. Tema hinnangul on tänane põllumajandus seismas keerulisel maastikul: ilmastikuolud ja turuhinnad on muutnud saagikuse ja kasumlikkuse kõikuvaks. „Kolm rasket aastat on olnud selja taga ja 2025. aasta andis alguses lootust, kuid lõpp jäi tagasihoidlikuks. Väetise ja vilja hinnad ei käi käsikäes – sisendite maksumus kaalub üle selle, mis põllult vastu saadakse,“ kirjeldab ta olukorda. Ettevõte on pidanud kohanema, pakkudes klientidele paindlikke lahendusi ja krediiti. „Põllumehel ei pruugi olla võimalik sisendeid kohe välja osta, seega teeme tehinguid aasta peale või isegi kaup kauba vastu,“ räägib Siimu. „See tähendab, et võtame ka ise riske, aga teisiti poleks võimalik – kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil.“ Lisaks puudutab saade vilja ja söödaturgu. Kuigi toidunisu ja rapsiga on ilmast ja turust sõltuvalt tulnud ette raskusi, on Scandagra suutnud eksportida toidunisu ja katta ka kohaliku söödavajaduse. „Viljakasvatus on riskantne, aga vajalik. Meie roll on aidata põllumehel oma saaki väärindada ja turule tuua,“ ütleb Siimu. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Eigo Siimu, Scandagra Eesti AS tegevjuht. Foto allikas: Scandagra arhiiv

Kaks eestlast jagavad "Ükssarvikute kasvulava" saates kogemusi, kuidas luua toimiv moodne pangandus riikides, kus see on erinevatel põhjustel takerdunud. Jaapanis fintech'i GIG-A asutaja Raul Allikivi kirjeldab pangandussüsteemi, mis pakub klientidele jätkuvalt paberkandjal pangaraamatuid. "Jaapanis tegelikult täna Fintech on mõnevõrra maha jäänud. Paljud mudelid, mis on mujal maailmas olemas, ei ole tegelikult siin tõesti rakendatud," räägib Allikivi. Ta toob näiteks ülekannete käsitlemise: "Kui meie kliendid tegid meie äpist ülekandeid, siis panga pool tegelikult oli inimene, kes printis selle tõmmise meie backendist välja ja pani käsitsi siis iga transaktsiooni. See oli konkreetselt kontrollitud ruumis, kus olid kaamerad üleval, et oleks väga turvaline." GIG-A sihib oma lahendusega Jaapanis töötavaid välismaalasi, kelle juurdepääs finantsteenustele on piiratud. Samal ajal ehitab Piret Reinson Kreekas Euroopa Keskpanga litsentsiga neopanka Snappi, kus peamine väljakutse on finantskriisi tõttu kadunud usalduse taastamine. "Meie saime selle litsentsi pooleteise aastaga. Ja pluss kreeklased, neil on see usalduse küsimus. Tegelikult, kui sul on Euroopa Keskpanga litsents, sa oled kohe usaldusväärne," ütleb Reinson. Eestlaste panus globaalsesse neopangandusse on märkimisväärne eelkõige Wise'i kaudu, mis raputas rahvusvaheliste maksete turgu ja sillutas teed paljudele järgmistele fintech-ettevõtetele. Wise’i edulugu ja Eesti IT-maine on loonud usalduse vundamendi, mis annab Eesti asutajatele eelise ka uutel ja keerulistel välisturgudel. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol vasakult: Tarmo Virki, Piret Reinson ja Raul Allikivi. Autor: Andres Laanem

Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse, kui lihtne või keeruline on ettevõtetel tänases majanduskeskkonnas kapitali kaasata ning millised on peamised rahastamisallikad ettevõtte elukaare erinevates etappides. Arutletakse, kas ettevõtetel on realistlik leida rahastust pankadest, kas äriinglite ja riskikapitalifondide huvi on viimastel aastatel vähenenud või on tekkinud hoopis uusi võimalusi. Samuti uurime, millal tasub kaaluda võlakirjaemissiooni ning mis määrab selle õnnestumise. Lisaks tuleb juttu rahastuse hinnast ja seda mõjutavatest teguritest. Saatekülalised jagavad praktilisi soovitusi, kuidas vältida tüüpilisi vigu rahastuse taotlemisel, kuidas kombineerida erinevaid kapitaliallikaid ning kuidas muuta ettevõte rahastajate silmis atraktiivsemaks. Stuudios on LHV Panga juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume, LHV Panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ning Eesti äriinglite võrgustiku EstBAN juhatuse liige ja finantstehnoloogiaettevõtte Fitek juhatuse esimees Mait Sooaru. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol vasakult: Indrek Nuume, Mait Sooaru, Paavo Siimann ja Silver Kalmus. Autor: Andres Laanem

Huvirühmade vaidlustamiste tõttu lähevad maismaatuulepargid edasi vaevaliselt, tunnistab aasta Enefit Greeni juhtinud Juhan Aguraiuja. Ometi soovib ta uue loodava ettevõtte potentsiaalse juhina nendega edasi minna. “Leitakse võimalusi ehitust edasi lükata,” seletab Aguraiuja saate “Energiatund” teises osas. “Arenduste tempo on kesine, Leedus on olnud parem,” tunnistab ta ausalt. “Aga arendused on olemas ja optsioonina me neid hoiame. Kindlasti tahame seda tuleviku ärimudelis kasutada,” vihjab ta uue loodava ettevõtte Enefit OÜ ärisuundadele. Hoolimata raskustest taastuvenergia arendamisel kandideerib Aguraiuja ka uue, loodava ettevõtte juhiks, sest teda kõnetab selle lähenemine ja ärimudel. Intervjuus rääkis Aguraiuja veel, millal sai tema teada seda et Enefit Green viiakse börsilt ära, kas ja kuipalju oli talle üllatus eelkäija Aavo Kärmase suhtes üles kerkinud süüdistused ning ka seda, kuidas kulges Enefit Greeni ja Sumitomo Corporationi koostöö Liivi lahe meretuulepargi planeerimisel ning kas ka Jaapani korporatsiooni üritati lahkumise osas ümber veenda. Saate esimeses osas kõlab intervjuu võrguhaldusettevõtte Eleringi juhatuse liikme liige Erkki Sappiga, kellega räägime uuenenud omaniku ootustest Eleringile, mille hulka käib ka konkurentsivõimelise elektri- ja gaasihinna pakkumine, samuti räägime sagedusreservide hankest ning elektrivõrgu ja välisühenduste kriisikindlusest. Fotol Juhan Aguraiuja, autor Liis Treimann. Saadet juhib Lauri Leet.

Autopargi omamine pole enam mõistlik – see seob kapitali, koormab juhte ja röövib tööaega põhitegevuselt. Saates arutlevad Verston Eesti juhatuse esimees Jarmo Liiver ja Mobire juhatuse esimees Marek Kurs, miks üha rohkem ettevõtteid eelistab autopargi omamise asemel täisteenusrenti. Jarmo Liiver kirjeldab, kuidas nende ettevõttes viis kiire kasv ja autopargi kolmekordistumine otsuseni loobuda autode otsesest omamisest: „Kui autopark kasvas mitmesaja sõidukini, pidanuksime looma eraldi osakonna, kes tegeleks vaid autodega. Täisteenusrent vabastas meid sellest ja andis paindlikkuse.“ Saadet juhib Lauri Toomsalu. Pildil on Verston Eesti juhatuse esimees Jarmo Liiver ja Mobire juhatuse esimees Marek Kurs. Foto: Lauri Toomsalu

ABB tegi oma Jüri tehnoloogialinnakusse investeeringu, mis tõstis Eesti olulisust ka maailma suurima kruiisilaeva ehk Royal Caribbeani Icon-klassi laeva valmimises. Nimelt saab see merehiiglane oma mootorite „südamikud“ nüüd just Tallinna külje alt Jürist. Tööstuskontsern ABB käivitas septembris Jüri tehnoloogialinnakus korraga kaks strateegilist üksust: tuulegeneraatorite globaalse hoolduskeskuse ning mootorite ja generaatorite tehases asuva suurte sünkroonstaatorite tootmisliini. Sünkroonstaator on suurte laevade veealuste elektrimootorite ehk Azipod-mootorite oluline komponent. Azipod 360‑kraadise pöörlemisvõimega mootor, mis parandab laeva manööverdamisvõimet, on energiasäästlikum ja väiksema müraga. Üks kruiisilaev kasutab tavaliselt 3–4 sellist mootorit. Eriline on siin asjaolu, et varem tehti nii suuri staatoreid Soome tehases. Näiteks saavad kõik Royal Caribbeani tellitud ja maailma suurimad ehk Icon-klassi laevad Azipodid, mille südamikud on toodetud just Tallinna külje all. Seega on Eesti roll selles tarneahelas kasvanud. ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik ning mootorite ja generaatorite tehase juht Indrek Saarma selgitasid saates „Tööstusuudised eetris“, et sünkroonstaatorite tootmismahud on juba praegu paar aastat ette ära müüdud. „Kahtlemata on tegu väga olulise sündmusega meie jaoks, tegemist ei ole lihtsalt n‑ö ruumilise kasvuga, vaid pigem sammuga uute võimekuste ja kõrgema lisandväärtusega toodete suunas,“ selgitas Aavik. Saarma lisas, et väljakutsed on nüüd ka suuremad ja see puudutab eeskätt kvaliteedinõudeid. „Nüüd hakkavad tooted minema ka kohtadesse, kus hooldamine on viieaastase intervalliga,“ lisas Saarma. Aavik selgitas, et see mootor peab hoolduseta vee all vastu pidama viis aastat ja seda saab hooldada ainult kuivdokis. „Võib endale ette kujutada, mis juhtib, kui kruiisilaevaga, mille pardal on 10 000 inimest, peaks midagi juhtuma keset merd. Hinnanguliselt võib selle kulu olla kuni miljon eurot või dollarit päevas,“ sõnas Aavik. Veel ütles Saarma, et tehtud investeeringute tõttu on ABB Eestis tööle võtnud 60 uut inimest, kuid puudu on endiselt mitukümmend. „Et ära teenindada kogu see vajadus, mis meil täna on, siis pea 40 inimest läheb veel vaja,“ sõnas Saarma. Saadet toetab Radius Machining. Fotol paremalt ABB globaalse sünkroonstaatorite ärivaldkonna juht Tatu Järvenpää, ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik, majandusminister Erkki Keldo ning ABB mootorite ja generaatorite tehase juht Indrek Saarma. Pildi allikas ABB