Äripäeva raadio

Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise. Sadama juht Valdo Kalm selgitab saates, kuidas kestlike lahenduste pakkumine loob uusi ärivõimalusi ja konkurentsieeliseid ning milliste sammudega sadam oma jalajälge vähendab ja mis sel teekonnal hetkel keerulised kohad on. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Valdo Kalm. Foto: Tallinna Sadam

Siiski päris kõike AI-le loovutada ei saa, tõdesid Mainor Ülemiste arendusjuht Rauno Mätas ja WHAT IF juhtivkonsultant Juhan Kangilaski saates Kinnisvaratund. "Tänapäeval ei kujuta keegi ette, et keegi hoonet 2D-s projekteeriks. Kui mul on ettevõte, kes teeb 2D hinnapakkumise ilma 3D mudelita, siis ma lükkan selle kohe kõrvale," sõnas Mätas. Ta lootis, et AI on see, mis arhitekti elu edaspidi lihtsamaks teeb. "AI pigem vabastab loomingulise inimese tüütust osast," märkis Kangilaski ja täiendas, et tulemas on loovuse plahvatuslik kasv. Samas Mätas päris kõike AI-e anda ei söandaks. Saates tuleb lähemalt juttu tehisintellekti kasvavast osast arenduses, arhitektuuris ja planeerimises, selle perspektiividest, ent ka varjukülgedest. Eraldi peatutakse siinses kontekstis renoveerimisel. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Mainor Ülemiste arendusjuht Rauno Mätas ja WHAT IF juhtivkonsultant Juhan Kangilaski

“Kasvupinnase” saade toob kuulajateni loo sellest, kuidas energia- ja infrastruktuurigigant Infortar teeb järjest julgemalt samme põllumajandussektoris. Hiljuti on ju omandatud kaks suurt piimatootjat – Halinga OÜ ja Estonia Farmid. Saatekülaline on Infortari tegevjuht Martti Talgre, kes selgitab, miks nad on otsustanud piimandusse investeerida ja millised on nende plaanid edaspidiseks. Infortari sisenemine piimakarjakasvatussektorisse algas 2023. aastal, kui ettevõte ostis Halinga OÜ. See oli strateegiline samm, mis andis ettevõttele esimese kogemuse piimatootmises. Üle 3500 looma, kaasaegne farmitaristu ja rohegaasiprojekt sillutasid tee suuremate ambitsioonide poole. Poolteist aastat hiljem tehti otsus Estonia Farmid ära osta. Nüüd harib Infortar üle 13 000 hektari maad, peab üle 8000 looma ja toodab päevas enam kui 160 tonni piima ning on viinud lehmade piimatootmise Eesti absoluutsesse tippu. Saates saab kuulata, kas Eesti peaks julgemalt toetama kohaliku rohegaasi tootmist ja tarbimist ning kas Eestil on potentsiaali saada Põhjala piimariigiks. Martti Talgre räägib muu hulgas riigi konkurentsivõimest ja Eesti maksupoliitika mõjust majandusele. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Infortar AS‑i tegevjuht Martti Talgre. Autor: Andres Laanem

Ajal mil uute idufirmade loomine on järsult vähenenud, avab uksed kogukonnapõhine keskkond nimega Ruum, mis on loodud selleks, et anda noortele asutajatele ja „häkkeritele“ tagasi liivakast, kus nad saavad luua, katsetada ja ka ebaõnnestuda. Saates "Ükssarvikute kasvulava" arutame Ruumi kaasasutajate Liisa Jõerüüdi ja Aksel Joonas Reediga idufirmade maastiku hetkeseisu. Jõerüüt ja Reedi selgitavad, miks on Ruumi ehk kogukondliku tööruumi loomine praegu kriitiliselt tähtis, räägivad lähemalt, kuidas see keskkond erineb traditsioonilistest inkubaatoritest ja miks on nende fookus just ehitamisel, mitte rahakaasamisel. Saates kuuleb ka, kuidas Ruumi kontseptsioon sündis, millised on Ruumi esimesed sammud ja millal alustatakse pilootprojektiga ning kuidas ambitsioonikad noored saavad sellel nädalal kogukonnaga liituda. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Aksel Joonas Reedi, Liisa Jõerüüt ja Tarmo Virki. Allikas: Äripäev

Ettevõtte müük on omaniku jaoks sageli elu üks olulisemaid ja emotsionaalsemaid otsuseid. Ostja seevastu ei maksa kunagi emotsionaalse väärtuse eest, vaid otsib ratsionaalselt hinnatud võimalust oma äri kasvatada. Tehinguni jõudmine ei tähenda aga pelgalt hinnas kokkuleppimist – see on pikk ja mitmetahuline protsess, mis kätkeb endas nii ootamatusi kui ka keerulisi valikuid. Seekordses saates räägime, kas praegu on pigem ostjate või müüjate turg ning millised tegurid seda mõjutavad. Arutleme, kuidas üldse ostja ja müüja teineteist leiavad, kui pikk ja keerukas on tehinguprotsess ning mis vahe on ettevõtte ja ärilise üksuse müügil. Juttu tuleb ka sellest, kuidas taustauuring ehk due diligence tegelikult välja näeb, millised „punased lipud“ võivad ostjat eemale peletada või müügihinda vähendada ning miks tekivad hinnakäärid, mida püütakse ületada. Lisaks uurime, kuidas hoitakse protsessi käigus konfidentsiaalsust, millal ja miks kaasatakse tehingu- ja õigusnõustajaid ning kuidas tehinguid tavaliselt finantseeritakse. Kuuleme, millised riskid kipuvad ostjate ja müüjate poolt sageli alahinnatuks jääma. Saatekülalised on PwC Eesti tehingute nõustamise valdkonna juht Sass Karemäe ning advokaadibüroo COBALT ühinemiste ja omandamiste valdkonna vandeadvokaat Ott Aava. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol vasakult: Ott Aava, Sass Karemäe ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem

Krediidikindlustus aitab ettevõtetel oma müüki kasvatada kuni 30%, sest annab võimaluse maandada makseriske ja võtta ette julgeid ekspordiprojekte. KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige ja müügiosakonna juht Katrin Savi sõnul peavad ettevõtjad krediidikindlustust tihti ekslikult laenukindlustuseks. Tegelikult on tegemist lahendusega, mis katab ostja maksevõimetuse riski. „Kui ostja ei maksa arvet või läheb pankrotti, hüvitab krediidikindlustus ettevõttele saamata jäänud raha. See annab müüjale kindlustunde ja võimaluse tehingutega julgemalt edasi liikuda,“ selgitas Savi. Krediidikindlustus ei piirdu vaid koduturu tehingutega – kaitse laieneb ka ekspordile. „Klient võib asuda ükskõik millises maailma nurgas. Kindlustada saab nii üksikuid tehinguid, mitut ostjat kui ka kogu müügikäivet. Vähem teatakse pikaajalise krediidikindlustuse võimalust, kus maksetähtajad algavad kahest aastast. See on eriti oluline just ekspordiprojektide puhul,“ ütles Savi. Baltlineri finantsjuht Natalja Valdmann rääkis, et krediidikindlustus on muutnud nende ettevõtte töökorraldust. Nad ei pea oma kliente ise niivõrd detailselt monitoorima ja riskihindamine on osaliselt kindlustaja ülesanne. See aga vabastab ressursse ja võimaldab keskenduda müügile. Hekoteki juhatuse liige ja müügidirektor Tõnis Haldna, lisas, et just KredExi pakutud kombineeritud lahendus koos EISi ekspordilaenuga on aidanud neil sõlmida suuri eksporditehinguid. „Näiteks ühes projektis oli vajalik kaasata välisriigi pank, kellele KredEx andis omakorda tagatise. See aitas meil lepingu ära teha ja riske maandada,“ tõi Haldna välja. Sisuturundussaates kuuleb täpsemalt, milliseid riske ettevõtted igapäevaselt jälgivad, kuidas hinnatakse uute klientide maksevõimet ning miks krediidikindlustus võib osutuda ettevõtte kasvu peidetud mootoriks. Lisaks andis Katrin Savi teada, et 23. septembril toimub teemast huvitatutele veebiseminar, kus fookuses on kahjukäsitluse protsess. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Katrin Savi. Allikas: KredEx

Masina- ja metallitööstus peab end välismaal paremini turundama, sest elame ajal, mil turud ärkavad ja tarneahelaid mängitakse ringi, leiavad Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran ja ekspordi valdkonna juht Gustav Kotkas saates "Tööstusuudised eetris". „Seis on toimekas, need ennustused, mis aasta tagasi hakkasid tekkisid, et nõudlus tuleb tagasi ja turud ärkavad, on tegelikult realiseerunud. Meil on taas väljaktuse, kus pole jälle piisavalt töökäsi ja oskustöölisi, kes aitaks selle mahu ära teha,“ ütleb masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Ka masinatööstuse liidu ekspordi valdkonna juht August Kotkas näeb, et olukord sektoris on paranenud. „Eelmise aasta augustis-septembris, kui tegin esimesi ringe meie ekspordiprogrammi liikmete seas, siis oli olukord suhteliselt nutune. Ei olnud seda kindlust, et kohe läheb paremaks, aga kui me nüüd kuuleme, kuidas neil lähen, siis on olukord selgelt paranenud,“ tõdeb Kotkas. Nii Haran kui Kotkas tõdevad saates, et tööstuse nõrk koht on siiski müük ja turundus, samas on praegu ekspordivõimalusi piisavalt, sest tarneahelatest püütakse välja võtta Hiina tarnijaid ja ka kaitsetööstus buumib. „Meile on praegu n-ö kukkunud sülle olukord, kus maailmas mängitakse asju ringi, tarneahelaid tehakse ringi, ja peame koostöös ettevõtete ja riigiga pingutama, et oleksime pildil olemas,“ rõhutab Haran. „Ma oskan hetkel võib-olla kahe käe sõrmedel kokku lugeda meie sektori ettevõtteid, kellel on reaalselt turundusinimesed tööl. Ma väga loodan, et see muutub,“ sõnab liidu juht. „Kui klassikaline tööstusettevõte müüb oma teenust, kvaliteeti, oskust ja mingit tükki, siis turunduse vaates me peaks kindlasti müüma oma väärtuseid, brändi ja usaldust ehk asju, mida välismaine partner tegelikult meie käest otsib,“ täiendab Kotkas. Kui küsida, mille taha meil turundus takerdub, vastab Haran, et osati on põhjus ka eestlaslikus tagasihoidlikkuses. „Ühelt poolt on see meie selline eestlaslik tagasihoidlikkus. Me teeme ju tegelikult väga kvaliteetset tööd, oleme usaldusväärssed, aga meis ei ole sellist ameerikalikku enesekindlust. Meil on selle arendamisega vaja kõvasti tööd teha,“ rõhutab Haran. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol: Andri Haran ja Gustav Kotkas. Allikas: Tööstusuudised

R8 Technologies kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Siim Täkker usub, et tehisintellektist saab lähiajal kinnisvarasektori uus standard. Tema sõnul on võimalik AI abil vähendada hoonete energiakulu ligi viiendiku võrra ning muuta hoonete haldamine targemaks ja säästlikumaks. Saates “AI faktor” räägib Siim Täkker, kuidas R8 Technologies on arendanud digitaalse operaatori ehk tehnilise töötaja Jenny, kes juhib suurte ärihoonete tehnosüsteeme reaalajas ja leiab igal hetkel kõige tõhusamad seadistused. „Keskmiselt on võimalik energiatarvet vähendada 20% võrra, see tähendab ka otsest mõju kuludele ja süsinikuheitmetele,“ selgitab Täkker. Lisaks klassikalistele küte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidele juhib tehisintellekt ka näiteks päikesepaneelide kasutust või isegi poodide külmkappe. „On see külmhoone, külmkapp või maja – printsiip on läbivalt igal pool sama. Mudelid hindavad, kui kiiresti temperatuur erinevates tingimustes muutub, ja see võimaldab süsteeme palju efektiivsemalt tööle panna,“ kirjeldab Täkker. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas AI kasutuselevõtul mängib rolli inimeste usaldus uute süsteemide vastu, millised riigid liiguvad kiiremini tehnoloogia rakendamisel ja miks saavad just põhjamaad olla teerajajad. Samuti arutleme, milline on AI roll uute hoonete projekteerimisel ja milline kinnisvaratehnoloogia maailm ootab meid aastaks 2030. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Siim Täkker. Autor: Andres Laanem

Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi? Saates räägivad If Kindlustuse eksperdid – isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm ja kahjukäsitleja Irina Burakova –, millist lisaväärtust loob tervisekindlustus töötajatele ja tööandjatele. Arutame, kuidas kindlustus mõjutab töötajate produktiivsust, millised on kõige populaarsemad teenused (sh vaimse tervise tugi ja hambaravi) ning kuidas erinevad väike- ja suurettevõtete vajadused. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas töötajad kindlustust tegelikult kasutavad, kui paindlikud on paketid ja miks tervisekindlustus võib olla osa laiemast tööandja terviseprogrammist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pexels

Septembriga algab uus koolitushooaeg nii ettevõtetes kui ka koolitajatel. Saates uurime, kuidas ettevõtted korraldavad töötajate õppimist ja arengut ka majanduslikult keerulistel aegadel ning kuidas koolitajad vastavad turu ootustele ja suunavad uusi arenguid. Juttu tuleb koolitustest kui äritegevuse loomulikust osast, sisekoolitajate väärtusest, digilahendustest ja personaliseeritud arenguteedest. Samuti räägime turu-uuendusest – koolitusettevõtete võimalusest pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet, aga ka oskustest, mida nõuab tulevik juba täna, ning sellest, kuidas hinnata koolituste tegelikku mõju. Aeternumi partner Kati Tikenberg toob näite koolituse tulemuste ja hinnastamise seosest: “Mina oma praktikas olen sidunud müügikoolituste puhul koolituse hinna selgete tulemusnäitajatega – kui need saavutatakse või isegi ületatakse, on hind kõrgem; kui mitte, siis soodsam. Nii saab koolituse mõju ka reaalselt mõõta.“ Stuudios jagavad kogemusi Merko Ehitus Eesti koolitusjuht Virge Karba ja Tallink Grupi koolitus- ja arendusjuht Krista Tuulik, samuti Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liikmed Kati Tikenberg, Aeternumi partner ja konsultant-koolitaja, ning Alek Kozlov, Ettevõtluskeskuse peaprodutsent ja koolitaja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Kati Tikenberg ja Alek Kozlov ning Virge Karba ja Krista Tuulik. Allikas: Äripäev

Sinu arvuti must monitor, millel võib ühel päeval seista kiri "maksa 5 miljonit, sul on aega 72 tundi ..." – tundub kauge ja võimatu hetkeni, kui see sinuga päriselt juhtub. Mida edasi teha, lahkab saade "Digitark äri". Sellised intsidendid saavad sageli alguse kuid ja vahel ka aastaid varem. Digikuriteod on hästi planeeritud, kus tegevus toimub vaikselt ja salaja logifailides, krüpteeritud andmetes ja süsteemides ning eriti keeruline on, kui see kõik toimub riikide-üleselt. Digimaailmas ei tule politseiauto vilkuritega, vaid võib tulla hoopis ettevõtte juhi karm otsus: „Peame tehase sulgema. Meie töö on seiskunud. Me ei saa mitte midagi teha, kuniks …“ Kuniks keegi suudab tuvastada, mis, millal, kuidas ja mis ulatuses täpselt juhtus. See ei ole lihtsalt tehniline töö – see on kriminalistika. Saates on külas Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Saadet juhib Mare Timian. Saate toovad teieni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol: Livio Nimmer, Mare Timian ja Harri Uljas. Autor: Andres Laanem

Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova. Arco Vara võlakirjaga panustab investor uue Tallinna kesklinna tekkesse. See tähendab, et investor ei paiguta oma raha lihtsalt finantsinstrumenti, vaid saab hiljem jalutada ja vaadata, kuidas raha reaalselt töötab ja investeering kasvab, ütles Bolshakova. "Võlakiri on hea alternatiiv kinnisvarasse investeerimiseks neile, kellel kohe suurt rahasummat üürikorteri ostmiseks pole ja ei taha endale suurt laenukoormust," tõi Bolshakova välja ühe võlakirja eelise kinnisvara soetamise ees. Sisuturundussaates tuleb ühtlasi teemaks, miks ettevõte just nüüd turult kapitali kaasab, milliseid riske ja võimalusi see investorile pakub ning milline on laiem pilt Eesti kinnisvaraturul. Saates on külaliseks Arco Vara finantsjuht Darja Bolshakova. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Arco Vara

Eesti on võtmas sihti, et elektri hind peab olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavva. Erinevalt värskest Eleringile suunatud omaniku ootusest, mis sõnastab, et Elering vastutab muu hulgas ka selle eest, et elektri hind oleks Läänemere-ääretete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, on valmivas uues energiamajanduse aregukavas mindud veelgi konkreetsemaks. Seal sõnastatekse, et elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbijaruppides peab jääma “alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna”. Saates “Energiatund” räägib kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga, et arengukavas ei panda samas paika, kuidas see eesmärk aastaks 2035. aastaks saavutada. Tööandjate keskliidu juht ning endine Eesti Energia juht Hando Sutter on rahul, et elektri lõpphind on eermägina sõnastatud. Saates räägitakse uuest riigi energiamajanduse arengukava eelnõust lähtudes Eesti riigi pikaaegsetest valikutest energiapoliitikas, käsitledes energia julgeolekut, kättesaadavust, taskukohast hinda ja ka kliimapoliitika eesmärke. Küsitakse muu hulgas, kes peaks kinni maksma juhitavate elektritootmisvõimsuste rajamise ning kuidas ühildada kontseptsioone, mis nõuavad odavat elektrihinda ning samal ajal riigi dotatsioonidee ja garantiisid tootjatele. Selgub ka, millises mahus peaks riik muu hulgas toetama tuumajaama ja hiilgasliku vesisalvesti rajamist ning kas põlevkiviõli tootmisel on perskektiivi. Külas on kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ning Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, saatejuht on Lauri Leet. Fotol Jaanus Uiga 2024. aastal, foto autor Liis Treimann.

Ettevõtete suurimad probleemid sünnivad endiselt strateegiast — eelkõige sellest, et seda ei viida ellu. “Strateegia on valik — mida me teeme ja mida me ei tee. Strateegia peab looma selgust, mitte keerukust,” selgitab kasvutreener Anti Orav. Saates "Ambitsioon" räägime Empowerment Estonia kasvutreenerite Anti Orava ja Toomas Dannenbergiga, kuidas ehitada strateegiat, mis päriselt ellu viidakse. Väliskeskkond muutub kordades kiiremini kui varem, seega sihti tuleb kvartaalselt valideerida ja vajadusel kursimuutused sisse viia. “Kohanemisvõimekus on täna üks suurimaid edutegureid strateegilises võtmes,” rõhutab Toomas Danneberg. Kasvutreenerid tõid veelgi soovitusi, mida strateegia ehitamisel silmas pidada: - Hajuta riske ja ehita võimekusi: üks välisturg turg ei tohi olla 80% portfellist. Heaks näiteks on siin USA. - Kultuur × strateegia: väärtused on kokkulepe, mis peab sobituma valitud mänguplaaniga. - Tee ruumi ambitsioonile, kuid ehita see üles konkreetse kvartaalse tegevusplaanina — selgus, hajutatus, mõõdikud, case’ide dokumenteerimine. - Elluviimine on süsteem, mitte loosung: aitavad üks-leht strateegia, kvartaalsed fookused, mõõdikud/OKRid ja pidev õppimine, kus olulisel kohal on case study’d, andmed ning protsessid. Saate "Ambitsioon" juht on Hando Sinisalu ja saadet toetab Empowerment Estonia. Fotol Empowerment Estonia kasvutreener Anti Orav. Foto: Raul Mee

Septembrikuu "Kasvupinnase" saade keskendub viljaärile. Arutame, millised ilmastikunähtused kujundasid tänavuse vilja-aasta, kuidas saagikus ja kvaliteet piirkonniti erinesid ning miks globaalsed turud hindu alla suruvad. Samuti räägime, kuidas mõjutavad põllumeeste müügistrateegiat ladustamisvõimekus ja teadmatus tulevaste kokkuostuhindade suhtes, millist rolli mängivad ühistud ning kas noorem põllumeeste põlvkond müüb saaki teistmoodi kui vanemad. Kevadel oodati rekordsaaki, kuid sügisel tuli põllumeestel pettuda – tänavune saagikus jäi alla prognooside ning hinnadki on mullusest ligi veerandi võrra madalamad. Lõuna-Eesti põldusid räsisid vihm ja liigne niiskus, samal ajal kui Põhja- ja Lääne-Eestis saadi paremaid tulemusi. Lisaks mõjutavad vilja kvaliteeti madalad mahukaalud, mis võivad muuta toidunisu söödanisuks. „Kevadel nägid põllud väga ilusad välja ja oodati rekordsaaki, aga koristuse ajal sai selgeks, et olukord on oodatust oluliselt kehvem. See on põllumeestele olnud suur pettumus,“ ütles põllumeeste ühistu KEVILI viljaäri müügijuht Janno Toomet. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel lisas: „Kui võrdleme eelmise aastaga, siis põllumeest, kes ei ole oma vilja ette müünud, mõjutab tänane seis väga valusalt – hinnatasemed on mullusest umbes 25% madalamad.“ Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Erik Prozes

„Ühe töötaja asendamise kulu on keskmiselt pool tema aastapalgast,“ ütleb tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. ”Kui voolavus on suur ja tööandja maine nõrk, muutub see ettevõttele väga kulukaks.“ „Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab ta saates ta saates „Eetris on turundusuudised“. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia. Vannas toob esile veel ühe olulise erinevuse: „Me võime kõik teada Microsofti kui brändi, aga kui paljud teavad, milline tööandja Microsoft on? Brändi tuntus ei tähenda automaatselt atraktiivsust tööandjana.“ Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin tunnistab, et ainult värbamiskampaaniatele lootma jääda ei saa: „Kampaania ajal saad küll palju kandideerijaid, aga kohe pärast seda langeb huvi. Bränding aitab hoida püsivat nähtavust ja usaldust.“ Personalidirektor Maren Penu lisab, et suurim õppetund senises tööandjabrändingu projektis on olnud töötajate kaasamine: väärtused peavad tulema pärisinimestelt, mitte juhtkonnalt – ainult nii sünnib usutav tööandja bränd. Saates räägime, kuidas tööandja brändingut sisuliselt üles ehitada, milliseid mõõdikuid jälgida ning kuidas vältida tüüpvigu. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin ja personalidirektor Maren Penu ning tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja/tegevjuht Kersti Vannas. Allikas: Äripäev

Kuidas taastada pärast puhkuselt naasmist distsipliin, vältida edasilükkamisi ning seada uuesti kõrged tööstandardid, arutavad Silver Rooger ja Mardo Kase saates "Nimed müügitahvlil". Distsipliini kirjeldatakse kui lihast, mis vajab regulaarset treeningut – ilma teadliku pingutuseta see nõrgeneb. Saatejuhid toovad esile, kuidas väikestest järeleandmistest võivad kujuneda püsivad harjumused, mis õõnestavad tulemuslikkust ja eneseusku. Arutletakse, miks motivatsioonist üksi ei piisa ning kuidas luua toetavaid süsteeme ja rutiine, mis aitavad püsivalt vormis olla. Praktilise lahendusena pakutakse välja "hommiku võitmise" rutiin, et luua vaimne selgus, võita hommik ja alustada päeva sihipäraselt. Foto: Pexels.com

Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid. „Tänapäevased tippjuhid on nagu püstolreporterid. Kogu aeg vaatavad, kust järgmine kuul tuleb, kas saab pihta või haavata, mida teha, kas esmaabi anda või jätta haavatu ise tegelema,“ illustreerib saates majanduse haprust valgustilahenduste tootja ASi Glamox juht Virve Jõgeva. „Samas, kõik, kes äriga tegelevad, saavad aru, et ei saa oodata seda, et nüüd näeb kümme aastat ette ja kõik on stabiilne. Õpitakse ja kohanetakse uues keskkonnas hakkama saama,“ ütleb ta. Saates “Tööandjate tund” tuleb juttu sellest, kuidas Eesti rahvusvahelist atraktiivust investorite silmis parandada, töötajate puuduse kriisi lahendamisest, mis nõu annaksid tippjuhid majandusministrile majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, maksudest ja paljust muust. Saates on külas Glamoxi juht Virve Jõgeva, Scania Baltikumi juht Janno Karu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Külli Kraner. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Glamoxi juht Virve Jõgeva. Foto: Liis Treimann

Milline on kliendikogemus, mis mitte ainult ei rahulda, vaid loob väärtust ja jääb meelde? Saates „Teeninduse teejuht“ arutlevad Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm koos saatejuhi Maarit Kallasega, kuidas kujundada suurepärast kliendikogemust kõikides kanalites – esindustes, veebis, kõnekeskustes ja iseteeninduses. Vestluses rõhutatakse, et parim kliendikogemus on nähtamatu: see on sujuv, loogiline ja emotsionaalselt positiivne. Kogemuse kujundamine peab algama strateegiast, milles kliendikesksus on juurdunud igale tasandile - alates juhtkonnast kuni eesliini töötajateni. Saatekülalised toovad näiteid, kuidas tagasiside põhjal arendatakse teenuseid, rõhutavad tehnoloogia ja inimkontakti tasakaalu ning jagavad mõõdikuid, mille kaudu tulemuslikkust hinnata. Saate lõpuks saavad kuulajad ka konkreetsed soovitused, millest lähtuda kliendikogemuse parandamisel. Saates saab praktilisi näpunäiteid ja strateegilist mõtteainet, kuidas ehitada kestlikult tugevat teeninduskultuuri. Fotol: Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm. Allikas: Äripäev

Eesti kaitseinnovatsioon areneb kiiresti – idufirmad, investorid ja kaitsevägi otsivad koos lahendusi, mis töötavad nii tsiviilis kui ka lahinguväljal. Sisuturundussaates tuleb juttu kaitseinnovatsioonist ja tsiviilsektori idufirmade võimalustest kaitsetööstuses. Eesti on kujunemas kaitseinnovatsiooni testplatvormiks, kus tsiviilis tegutsevad idufirmad saavad oma lahendusi reaalselt kaitseväega katsetada. Külas on Startup inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ja loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets. Räägime, miks on praegu parim aeg ettevõtetel kaitsetööstusesse siseneda, kuidas NATO DIANA kiirendi aitab iduettevõtetel oma ideid kaitsevaldkonnas testida, millist rolli mängib Defence Innovation Day ning ka sellest, et Eesti Kaitsevägi on valmis katsetama uusi lahendusi ja tegijaid. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Ivo Peets. Foto autor: Lauri Toomsalu

Atoopiline dermatiit ei ole lihtsalt kerge nahaärritus, vaid painava sügeluse ja ketendusega kulgev krooniline haigus. Kuigi arvatakse, et see kimbutab eelkõige lapsi, siis tegelikult põevad seda ka täikskasvanud. Haigus mõjutab kogu elukvaliteeti – und, töövõimet ja enesehinnangut. „Tervisetarga“ saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja nahaarst Maigi Eisen, kes jagab teadmisi ja praktilisi soovitusi nii patsientidele kui ka nende lähedastele. Räägime atoopilise dermatiidi olemusest, sügeluse ja naha kuivuse taga peituvatest geneetilistest teguritest ning haiguskulgu mõjutavast keskkonnast. Sellestki, kas tegemist on vaid allergiliste inimeste probleemiga. Dr Eisen rõhutab, et väga oluline on naha regulaarne ja „heldekäeline“ niisutamine kreemidega: „Niisutamine on ravi vundament.“ Saade toob kuulajani ülevaate igapäevastest hoolduspraktikatest ja ravivõimalustest, millega nahale leevendust tuua. Saadet juhib Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas. Fotol dr Maigi Eisen Foto: erakogu

Merko Kodude kinnisvara arendusjuht Artur Keerov toob saates “Ruutmeetrite taga” näiteid, kuidas arendajad turu survel uusi elemente korteritele lisades hoiavad lõpphinda kontrolli all. Koos saate teise külalise, Pärnu kinnisvaraarendaja Miston Capitali arendusjuhi Kuldar Kirikaliga avatakse uusarenduste planeerimise ja projekteerimise protsessi ning selgitatakse, millised on need elemendid, mida eesti ostja hindab ja mida mitte. Saates räägime uusarendustest ja uurime, millised need tegurid, mis muudavad kinnisvaraprojekti edukaks. Küsime, millised on need uute korterite ja majade omadused ja elemendid, mida ostjad Eestis hindavad ja mis on need detailid, millest eriti ei hoolita. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Merko Veerenni arenduse ehitus Tallinnas. Foto autor: Andras Kralla.

Tööstusettevõtete investeerimisvalmidus ja uutele projektidele toetuste küsimine näitavad kasvutrendi, kinnitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi ja rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, lisades, et ettevõtetel on palju häid arenguideid. „Kui 2023. aastal oli ettevõtetel tellimusi palju ja energia läks nende täitmisele, siis praegu otsitakse uusi võimalusi, kas siis läbi digitaliseerimise või siis vaadatakse uusi turge ja ärisuundi, et oma toodet ja teenust arendada,“ kirjeldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi tööstussektori trende. Ka rakendusuuringute programmi juht Mart Toots kinnitab, et tööstuses, aga ka ettevõtluses laiemalt on kasvanud huvi uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks. „Aga üks ülisuur üllatus on see, et tegeletakse väga mitmesuguste asjadega. Loomulikult on päevakajalised valdkonnad nagu tervis, energia või kaitsetööstus – need domineerivad –, aga meie osakonna kaudu on ettevõtted alustada 35-40 tehnoloogia arendusi. Lisaks digitaalsetele lahendustele, ka tehisintellektile, on popimad automaatika ja robootika, aga ka näiteks toiduainetööstus,“ rääkis Toots. Toots selgitas, et rakendusuuringu projekt läbi enne toetuse saamist kolmeetapilise sõela, millest viimane ettevõtjate hinnang. „Tüüpiliselt on ka kolm põhjust, miks projektid välja jäävad, millest üks on ebapiisav finantseerimisvõimekus,“ selgitas ta. Digitaliseerimise valmidust kommenteerides märkis Liivandi, et neid tegevusi tehakse selgelt samm-sammult ning see on julguse, ambitsiooni, vajaduse ja konkurentsivõime küsimus. „Täna tuleb ettevõtetel teha midagi teistmoodi, et rahvusvahelises konkurentsis püsida,“ toonitab Liivandi. „Kui räägime tööstusest, siis innovatsiooni või innovaatiliste tegevustega tegelevad peamiseslt keskmisest suuremad ettevõtted, ja neil on üllatavalt ägedaid ideid. On üllatav, mida ollakse suutelised tegema,“ kiidab Toots tööstussektori aktiivsust. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Fotol Eero Liivandi ja Mart Toots. Autor: Harro Puusild

Septembrikuus räägime Äripäeva raamatuklubi saates tööõnnest. USAs tegutsev psühholoog ja terapeut Stella Grizont on süvendatult uurinud tööõnne ja seda, kuidas saavutada võimalikult püsiv rahulolu oma tööst. Oleme tõlkinud tema raamatu “Tööõnne meetod”, kus ta jagab palju praktilisi soovitusi, kuidas õnnelikumalt töötada. Grizonti raamatu põhiteemad on, kuidas säilitada avastamisrõõmu rutiinses töös, kuidas leida taas sihti, kui see on kadumas, olla säilenõtke ja teha head koostööd kolleegidega. Näiteks soovitab autor võtta “kaebepuhkust” (complaint vacation) – nädal ilma virisemiseta. Ta räägib ka sellest, kuidas leida endas julgust midagi elus muuta, kui töö enam ei sobi. Grizont kinnitab, et tööõnne saab õppida nagu oskust. Kui jah, siis millest alustada? Tööõnne analüüsime ja räägime ka töötüdimusest Eesti tööõnne uurija psühholoog Tiina Saar-Veelmaaga. Saatekülalist küsitleb Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Fotol Tiina Saar-Veelmaa Foto autor Andres Laanem

Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. Saates „Logistikauudised eetris“ avavad kolonel Erki Soo ja major Toomas Pärnpuu Kaitseväe toetuse väejuhatusest Eesti militaarlogistika kitsaskohti ja kriitilisi õppetunde. Keskseks väljakutseks on Eesti geograafiline väiksus ja piiratud tagala, mis muudab kogu territooriumi haavatavaks nii kineetilisteks kui küberrünneteks. „Meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat,“ tõdeb kolonel Soo. Räägitakse ka liitlaste liikumisega kaasnevatest koormustest taristule, tsiviilelanikkonna võimalikust evakuatsioonist ja vajadusest varude akumuleerimiseks. Oluline roll on ka erasektori kaasamisel – näiteks on kaitseväel kokkuleppeid kaubanduskettidega, et tagada elutähtsate kaupade kättesaadavus mitte ainult sõduritele, vaid ka tsiviilelanikele. Saade toob välja, et Eesti ühiskonna kaitsetahe on pärast Ukraina sõja algust selgelt tõusnud ning koostöövõimekus – nii riigiasutuste kui erasektori vahel – on üha enam läbi harjutatud. Covid-19 kriis tõi omakorda esile vajaduse varuda elutähtsaid ressursse ka rahuajal, et tagada autonoomsus võimalike tarneraskuste korral ja väga palju oleme õppinud ka suhetes Ukrainaga. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Eesti kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu

Sisuturundussaates „Energiakool“ arutlevad president Kersti Kaljulaid ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana. Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“ Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni. Arutelu käigus tõdeti, et energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes. Kuula saadet ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. „Energiakooli" juhib Henrik Kalmet. Fotol Henrik Kalmet, Kersti Kaljulaud ja Marko Mihkelson. Foto: Alexela

Kui praktikaprogramm on strateegiliselt üles ehitatud, toob see tööandjale rohkem kasu kui vaid abikäed suveks. Saatesarja „Töö ja palk“ seekordses episoodis võtab Personaliuudiste juht Helen Roots fookusesse praktikakultuuri – kuidas noorte kaasamine tööellu aitab ettevõtetel areneda ning milliseid hirme ja väljakutseid see tööandjatele kaasa toob. Stuudios on Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist ja „Parima praktikakoha“ konkursi eestvedaja Evelyn Parv ning logistikaplatvormi MyDello tegevjuht Joel Timm, kelle juhitud ettevõte pälvis 2024. aastal parima väikeettevõttest praktikakoha tiitli. Vestluses tõdetakse, et praktika on Eestis viimase kümne aastaga arenenud lisakohustusest strateegiliseks võimaluseks. Kui varem käsitleti praktikante pigem ajutiste abilistena, siis üha enam nähakse neis tulevasi töötajaid ja organisatsiooni värskendajaid. „Hea praktikakoht on süsteemne, läbimõeldud ja toetav – see on kogemus, mis valmistab noore ette päris tööks ning annab samal ajal tööandjale võimaluse talente avastada,“ selgitab Evelyn Parv. Joel Timm rõhutab, et praktikandid on MyDello jaoks olnud pigem arengumootor kui lisakohustus. „Kahe kolmandiku Tallinna kontori töötajate teekond algas meie juures praktikandina,“ ütleb ta. Tema sõnul on kõige olulisem pakkuda noortele reaalseid tööülesandeid ja selget sisseelamisprogrammi – ainult nii saab praktikast mõlemale poolele väärtuslik kogemus. Saates arutletakse ka tööandjate hirmude üle: kas praktikant võtab liiga palju aega, kas ta vajab liigselt juhendamist või toob kaasa lisakulusid. Saatekülalised on ühel meelel, et hästi korraldatud ja põhjalikult läbimõeldud praktikaprogramm toob kasu kordades rohkem – alates uuest vaatenurgast ja ideedest kuni positiivse tööandja maine ja pikaajalise järelkasvuni. Lisaks käsitletakse praktikakohtade regionaalseid eripärasid, konkursi rolli praktikakultuuri arendamises ning seda, kuidas väiksemad ettevõtted saavad praktikat enda jaoks jõukohaselt korraldada. Mõlemad külalised rõhutavad, et praktika ei ole pelgalt noorele õpikogemus, vaid kogu organisatsiooni arenguvõimalus ja ühiskondlik investeering. Fotol vasakult: Helen Roots, Evelyn Parv ja Joel Timm. Autor: Andres Laanem

Isikupärastatud ja automaatsed e‑kirjad pole pelgalt lisaturundus. Need võivad olla e-poe stabiilse käibe selgroog. Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse sellest, kuidas meiliturundus aitab hoida klienti, kasvatada kordusoste ning muuta AI abil andmed reaalseks tuluks. Saates keskendutakse meiliturunduse rollile e‑kaubanduses ja sellele, kuidas isikupärastatud sõnumid ning nutikas andmekasutus võivad muuta e‑kirjad üheks kõige olulisemaks ja mõõdetavamaks turunduskanaliks. Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest vestleb Smaily tegevjuhi Erkki Markusega, kes toob praktiliste näidete varal esile, miks meiliturundus ei ole ajale jalgu jäänud, vaid vastupidi – muutunud täpsemaks, targemaks ja tihti otseselt käivet mõjutavaks tööriistaks. Arutelu keskmes on küsimused: kui suurt osa käibest võib meiliturundus tuua? Miks on isikustatud elutsükli-kirjad kriitilise tähtsusega ja kuidas neid efektiivselt kasutada? Kuidas koguda andmeid vastutustundlikult ning millist rolli mängib siinkohal GDPR? Räägitakse ka A/B testimisest, avamismäärade tähendusest ja sellest, milliseid kirju inimesed päriselt avavad ja miks. AI võimalused ja piirangud saavad samuti tähelepanu. Kuidas luua masinõppe toel paremaid pakkumisi ning millal võib nutikas automatiseerimine asendada mahuka manuaalse töö? Saates kõlavad konkreetsed soovitused alustavale e‑kauplejale: tehniline korrashoid, esimene automaatika ja fookus väärtusele. Fotol: Smaily tegevjuht Erkki Markus ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Kuidas kasvada spetsialistist juhiks ettevõttes, kus ringmajandus ja kestliku tuleviku põhimõtted on saanud tööelu loomulikuks osaks? Lindströmi juhid Kadri Jaaska ja Heli Tappo jagavad oma inspireerivat lugu – teekonda, mille käigus sai algsest spetsialistist meeskonna juht. „Minu jaoks tähendas see kõigepealt julgust öelda jah uutele võimalustele – isegi siis, kui kõik vastused polnud veel olemas,“ tunnistas Heli Tappo. „Juhtimine ei ole ainult tulemuste saavutamine, vaid eelkõige inimeste märkamine ja nende arengu toetamine.“ Kadri Jaaska lisas, et kõige olulisem oli teadmine, et vigu tohib teha ja neist õppida: „Lindströmi kultuur on andnud mulle kindluse, et eksimine ei ole läbikukkumine, vaid osa arengust. See on tohutult aidanud juhina kasvada.“ Sisuturundussaates "Minu karjäär" arutletakse, miks tasub võtta vastu uusi väljakutseid ja kuidas õppida nii edulugudest kui ka vigadest. Kuuleb, millist rolli mängivad koolitused ja rahvusvaheline koostöö, kuidas hoida motivatsiooni muutuste ajal ning mida tähendab töötada ettevõttes, mille mudel põhineb ringmajandusel ja inimeste loodud organisatsioonikultuuril. „See ei ole lihtsalt töö, vaid missioon – aidata klientidel tegutseda kestlikumalt ja rohelisemalt,“ sõnas Jaaska. Lisaks jagavad mõlemad juhid oma raamatu- ja taskuhäälingusoovitusi ning praktilisi nõuandeid, kuidas karjääris nähtavam olla ja miks tasub julgelt uusi samme astuda. Saatekülalised on Kadri Jaaska, Lindströmi klienditeeninduse juht ja Heli Tappo, Lindströmi müügitiimi juht. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Lindströmi juhid Kadri Jaaska ja Heli Tappo. Foto autor: Juuli Nemvalts

Möödunud aastal 22%-lise käibekasvu 14 miljoni piiri ületanud Chemi-Pharm jätkab investeerimist digitaliseerimisse ja küberturvalisusesse, kuid kavandab endiselt ka uue tehase rajamist. Peamiselt desinfektsiooni-, puhastus- ja hügieenivahendite tootjana tuntud Chemi-Pharmi jaoks oli möödunud aasta edukas – ettevõte müügitulu kerkis 22% 14 miljoni euroni. Nüüdseks kaks aastat Chemi-Pharmi juhtinud Joonas Lahe ütleb, et tulemused ületasid ootusi ja selle taga on aastatepikkune töö. „Kasv on tulnud eelkõige eksporditurgudelt, meil on tugev võrgustik. Meil on tugevad edasimüüjad Euroopas ja väljaspool, kellega oleme koos kasvanud,“ avab Lahe tulemuste tagamaid. „Sel aastal on eesmärk kasvada 10%, 15,5 miljoni euroni,“ avaldab ta. Lahe lisab, et möödunud aastal tehti ettevõttes ka mitmeid muudatusi, millest üks olulisemaid on kvaliteediosakonna jagunemine kaheks. Eelmise aasta investeeringud hõlmasid ennekõike digilahendusi. „Oleme võtnud fookuse kvaliteedijuhtimisele, et seda digitaliseerida, lisaks on fookus ka müügi digitaliseerimise. Need on olnud meie jaoks võtmevaldkonnad, millesse investeerimist jätkame ka tänavu,“ sõnab tegevjuht. Teine oluline suund on tehase automatiseerimine, et vähendada käsitöö hulka. „Oleme ostnud juurde tootmisliine ja teatud protsesse olemasolevatel liinidel automatiseerinud. Need fookused on ka sel aastal,“ märgib Lahe. Ta lisab, et ka pikalt planeeritud ravimitehase rajamine ei ole pildilt maas ja praegu käib äriplaani ümbervaatamine ja täpsustamine. Veel ütleb Joonas Lahe, et küberturvalisuse probleem on Eestis jõudsalt kasvamas ja nemadki pööravad sellele palju tähelepanu. „Oleme sellega omajagu tegelenud, oleme teinud küberauditi ja oma IT-partneri valikul lähtume alati tema kübervõimekusest,“ sõnab Lahe, lisades, et probleem on suur ja rünnakuid tuleb tõrjuda pidevalt. Saadet "Tööstusuudised eetris" juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Joonas Lahe. Autor: Harro Puusild

PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel. „Töökogemuseta, aga õigete väärtushinnangutega noori tasub kindlasti tööle võtta,“ rõhutas Ligi. Samas peab tööandja arvestama, et Z-generatsiooni jaoks on töö mõte, väärtused ja paindlikkus olulisemad kui palganumber. Sisuturundussaates "PwC juhtimistase" räägime Eesti tööjõuturu trendidest ja sellest, kuidas noorem põlvkond muudab värbamist. Alice Ligi selgitab, miks kandidaadid hindavad järjest enam paindlikkust, väärtuspõhist tegutsemist ja töökeskkonna kvaliteeti. Juttu tuleb ka tööandjate suurimatest väljakutsetest talentide leidmisel, hoidmisel ja arendamisel. Stuudios on PwC Eesti personalijuht Alice Ligi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alice Ligi. Autor: Karen Härms

Tehisintellekt toob endaga palju võimalusi, ent ka riske, millest tuleb suuremate kahjude vältimiseks olla teadlik nii suurettevõtetel kui väikeäridel. Saates räägib koolitaja ning Maksu- ja Tolliameti infoturbejuht Thea Sogenbits sellest, kuidas kaardistada AI riske ja määrata riskitaset ning miks ei saa AI puhul rääkida riskide maandamisest, vaid nende leevendamisest. Juttu tuleb nii peatselt rakenduvast uuest AI määrusest kui olulistest küsimustest ja sammudest, mis tuleks igal ettevõttel astuda just nüüd. Praktilised näited avavad ootamatuid ohukohti väga erinevates valdkondades ning toovad välja ettevõtte juhtkonna vastutuse. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol Thea Sogenbits. Koolituse "Tehisintellekti riskijuhtimine" leiad Äripäeva e-poest: https://pood.aripaev.ee/tehisintellekti-riskijuhtimine

Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad. Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud nendega ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson saates. „Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Saatekülalised on LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson ning Soraineni ühinemis- ja ülevõtmistehingute, ühingu- ja tööõiguse valdkonna juht Piret Jesse. Fotol Marie Gustavson, Oliver Ämarik ja Piret Jesse. Foto autor: Andres Laanem

Kui töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on põhjustanud töötajal kutsehaiguse või tööga seotud haiguse, saab ta nõuda tööandjalt tervisekahju eest hüvitist. Kuigi Eestis on juba kaks aastat kuulunud kutsehaiguste hulka ka töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused, nagu näiteks posttraumaatiline stressihäire, on neid diagnoositud siiani vähe. "Teabevara tunnis" räägivad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töökeskkonnas, nendest tingitud haiguste diagnoosimisest ja ennetamisest Taltechi ärikorralduse instituudi professorid ja tööohutuse eksperdid Karin Reinhold ja Marina Järvis ning nooremteadur ja tööohutuse konsultant Mari-Liis Ivask. Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Maria Made Laas, Mari-Liis Ivask, Karin Reinhold ja Marina Järvis. Autor: Eve Noormägi

Tööstustele, kes tahavad taastuvenergia abil elektrivõrgust sõltumatuks saada, on energia salvestamine hädavajalik. Kui seni on akusid nähtud pigem varutoitena, siis nüüd kerkivad need esile ka täiesti uute ärivõimaluste loojatena. „Akud ei taga ainult varustuskindlust – need annavad ettevõtetele võimaluse osaleda reguleerimisturgudel ja teenida lisatulu,“ ütleb RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld. Tema sõnul on akude kasutamise mõju ulatuslik. „Omatarbe maksimeerimine, osalemine Nord Pool Spot turul või reguleerimisteenuste pakkumine. Need kõik on võimalused, mis muudavad aku investeeringu kasumlikuks,“ selgitab Lillepõld. Arendusjuht Mihhail Mitrofanov lisab, et valikuprotsessis tuleb arvestada nii tehniliste kui ka rahaliste riskidega. „Levinud viga on võtta odavaim lahendus, aga hiljem ilmneb, et aku ei vasta võrguoperaatori nõuetele või puudub garantii. Tuntud ja end tõestanud akubrändid pakuvad stabiilsust ja töökindlust, mida tundmatu päritoluga seadmed ei suuda,“ märgib ta. Saates räägitakse ka värskest PRIA toetusmeetmest, mis võimaldab toidutööstusettevõtetel soetada nii päikesepaneele kui ka salvestusseadmeid. „Toetus annab võimaluse teha sammu energiasõltumatuse suunas. Meie aitame kliente kogu protsessis – alates taotluse vormistamisest kuni lahenduse paigaldamise ja testimiseni,“ kinnitab Mitrofanov. Saates on külas RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld ja arendusjuht Mihhail Mitrofanov. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld ja arendusjuht Mihhail Mitrofanov. Foto: Juuli Nemvalts

Eesti inimesed on Euroopas kõige kliimaskeptilisemad, näitab suve algul avaldatud Eurobaromeetri uuring. Kuigi eestlased pole kunagi olnud rohevaimustuses, kuulusime kõigest neli aastat tagasi Euroopa keskmikke sekka. 2023. aastal algas aga suur langus, mis ei pidurdu. Põhjusteks nimetavad politoloog Tõnis Leht ning ettevõtja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo keerulist majanduslikku olukorda, julgeolekuohtu ja naeruvääristavat meediapilti. "Kui sul on majandus kehv ja julgeoleku pärast pead muretsema, kas sa jõuad siis veel kliima pärast muretseda,“ nentis Leht saates "Kestlikul kursil". Teisalt tõi ta välja, et leedukatele lähevad kliimateemad rohkem korda, kuigi riigi seis sarnaneb meile. Kummalisel kombel on eestlastele looduskaitse, eriti metsandus, küllalt südamelähedane, kuid seda ei seostata kliimaga, märkis Leht. Tema sõnul ei tohiks rääkida Brüsselis seatud kohustustest ega maalida katastroofilisi pilte, vaid tuleb näidata kasu inimestele. "Luisata ka ei saa, asja ilusamaks rääkida ei saa," möönis ta. Tammo sõnul jätkavad ettevõtjad eesotsas maailma suurimatega kestlikkusse investeerimist ja seda ei kannusta üksnes maailmavaade. "See jutt, et kõik läheb kallimaks, kui on roheline, on vale. See on tavaline investeerimistsükkel," lausus ta. Siiski tõdevad mõlemad, et poliitiline toetus nii Eestis kui mujal jaheneb. Mida tähendab see peatsetele kohalike omavalitsuste valimistele ja aina nõrgeneva toetusega valitsusele, kuula täpsemalt saatest. Samuti on saates juttu sellest, millised keskkonnahoidlikud tegevused on eestlastele meelepärased. Saatejuht on Karmen Laur. Fotol on politoloog Tõnis Leht (vasakul) ja ettevõtja Mihkel Tammo. Foto autor on Karmen Laur.

Tänavune suvi on Eesti põllumeestele olnud erakordselt raske, sest külmad ja vihmased ilmad on hädavajalikud põllutööd võimatuks muutnud. Triniti vandeadvokaadi ja põllumajanduse töögrupi juhi Siim Maripuu sõnul oli kevadel põllumeestel palju lootust saagirikkaks suveks. "Varakevadel räägiti isegi sellest, et äkki on oodata Eestis rekordsaake. Sellest tulenevalt tegid mõned põllumehed otsuseid, mis praegu väga karmilt kätte maksavad," tõdes ta. Lisaks on põllumehed seisnud silmitsi väga külma ja vihmase augustiga, mis on ujutanud üle põlde ja teinud teravilja võtmise kohati mõeldamatuks. "Kui me räägime olukorrast, kus põllu peal ujub luik, siis sinna kombainiga minna ei tasu. Lisaks on levima hakanud igasugused taimehaigused, seened ja umbrohi," nentis Maripuu. Põllumajandusministeeriumi keskkonnapoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku hinnangul on pihta saanud ka teised põllumajandusharud. "Maasika- ja marjakasvatus on samuti pihta saanud. See mõju on kindlasti pikaajalisem, mitte lihtsalt üks hooaeg," rääkis Rannik. Saates tuli jutuks veel ka Vabariigi valitsuse avaldus, kus kinnitati korraldus, et Eestis esinesid tänavu aprillist juulini tavapärasest oluliselt ebasoodsamad ilmastikutingimused. Äripäeva raadio stuudios võeti pulkadeks lahti, mis on sellise avalduse tagamaad ning kuidas tulevikus ilmast tingitud probleeme lahendada. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: erakogu

Ettevõtte Plaan 2 juhatuse liige Kristjan Järvel hoiatab kinnisvaraomanikke turul levinud stamp-pakkujate eest, kes pakuvad pealtnäha soodsaid lahendusi, kuid tegelevad probleemiga pinnapealselt. Järveli sõnul on iga objekti puhul edu aluseks detailne esialgne tegevuskava. "Igavaid objekte pole, igal asjal on oma sisu," rõhutas ta, viidates vajadusele süveneda iga juhtumi eripäradesse. Sisuturundussaates "Eramaja ehitus" avab Kristjan Järvel ehitusbürokraatia tagamaid ja selgitab, miks professionaalne lähenemine dokumentatsioonile on kinnisvaraomaniku jaoks kriitilise tähtsusega. Lisaks tõi ta esile mitu olulist punkti, mis on hoiatuseks ja juhiseks igale ehitajale või kinnisvara arendajale. Plaan 2 sisenes turule, et pakkuda lahendust levinud, kuid sageli ignoreeritud probleemile – enne 2015. aastat ehitatud hoonete seadustamisele ja kasutuslubade hankimisele. Järveli sõnul tekkis reaalne turunõudlus alles siis, 2009-2010 paiku, kui pangad hakkasid laenu- ja müügiprotsessides korrektseid dokumente nõudma, muutes kasutusloa olemasolu oluliseks finantsteguriks. Fookus on paigast Järvel tõi esile murettekitava trendi menetluspraktikas: kui eraisikute ehitustegevust kontrollitakse sageli ülima põhjalikkusega, siis nii mõnigi äri- või tootmishoone toimib ilma kehtiva kasutusloata aastakümneid. "Me tegeleme tihti n-ö komakoha probleemidega, kui peaks tegelema päris probleemidega, mis mõjutavad inimeste elusid," kritiseeris ta praegust fookust. Samas jagas ta praktilist nõuannet: kohalikud omavalitsused on koostöövalmid ja toetavad, kui vältida "minu kinnistu, teen mis tahan" suhtumist. Avatud ja argumenteeritud dialoog on parim viis eesmärkideni jõudmiseks. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Tallinna Ülikooli avatud õppe peaspetsialisti Marge Kõrvitsa sõnul on populaarse mikrokraadi kõrval täienduskoolituse valdkonnas veel paindlike õppevõimalustena pakkuda avatud ja eksternõpe. Ta räägib sisuturundussaates “Minu karjäär“, millised on täiendusõppe paindlikud õppevormid ja millal inimesed neid valivad. Tavapärane õpitee on keskkool, bakalaureuse kraad ja magistrikraad. Inimesed ja nende eluteed on aga erinevad – Tallinna Ülikooli täienduskoolitus on hea viis oma õpiteed paindlikult jätkata. Täienduskoolituse õppijate arv on samal tasemel püsinud juba aastaid, kokku on õppijaid umbes 11 000. Seda on pea poole rohkem kui üliõpilasi. Küll aga muutub käsikäes muutustega ühiskonnas huvi eri valdkondade ja õppekavade vastu. Marge Kõrvits toonitab, et tööandjate tugi töötajate õpingute ajal on oluline, sest töötada ja õppida samal ajal ei ole lihtne, see tähendab töötaja jaoks lisapanust ja lisakoormust. Osa tööandjaid näiteks motiveerib oma töötajaid nende õpingute eest tasudes. Saates kuuleb, millised on ühe elukestva õppija omadused ja mida peaks endas arendama, et muutlikus maailmas toime tulla. Lisaks kuuleb, kuidas saada abi oma õpitee kujundamisel ja milline on täienduskoolituse tulevik. Saadet juhib Helena Viiroja. Fotol Marge Kõrvits. Foto: Andres Laanem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv rõhutab "Cleantechi" saates, et Eesti tööstuse konkurentsivõime sõltub üha enam rohepöördest ja innovatsioonist. Teekaardid, regulatsioonid ja ettevõtjate kasvav huvi näitavad, et muutuste vajadus on teadvustatud, kuid koostöö ja investeeringud määravad, kui kiiresti suudame liikuda kliimaneutraalsuse poole, aga ilma ettevõtjateta ei suuda riik vajalikke muutusi ellu kutsuda. „Ettevõtted teavad, et turul küsitakse järjest enam: milline on sinu jalajälg, kas oled kliimaneutraalsuse poole teel? Väga paljud ettevõtted on oma suuna seadnud rohelisele tehnoloogiale – kas juba palgatud teadus-arendusmeeskondadega või uute lahendusi otsides.“ rääkis Kõiv. Laiemalt tulevad saates jutuks veel kliimaseaduse arutelud ja teekaartide roll tööstuse muutmisel, vesiniku ja taastuvenergia arenduste perspektiiv Eestis ning tööstussümbioos. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv. Autor: Andres Laanem

Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau rääkis "Cleantechi" saates, et rohelise vesiniku turg on juba olemas, kuid 98% kasutatavast vesinikust on endiselt hall. „Maailmas kasutatakse juba täna üle 100 miljoni tonni vesinikku aastas – küsimus on, kui kiiresti see asendub rohelisega.“ sõnas Virkebau. Eesti ettevõte on välja töötanud unikaalse keraamilise tehnoloogia, mis aitab vesiniku tootmise hinda alla tuua, ja seab sihiks viie aasta jooksul saada Euroopa suurimaks oma valdkonnas. „Meie tehnoloogia eelis on unikaalsed materjalid ja protsessid, mida on keerulisem kopeerida. Eesmärk on viie aasta jooksul saada Euroopa suurimaks elektrolüüsi virnade tootjaks.“ ütles Virkebau. "Cleantechi" saates tuli veel juttu vesiniku rollist energia salvestamises ja tööstuse dekarboniseerimises, Stargate Hydrogeni uue tehase avamisest ning uuest kahe miljoni suurusest investeeringust Euroopa energiahiiu Repsoli poolt. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau. Autor: Tanel Meos

Playtech Estonia andmehaldustoote osakonnajuhataja Ivo Tamm ja tarkvara testimise tiimijuht Jorma Pärn on kahepeale ettevõttes töötanud 31 aastat. Meeste sõnul sõltub inimeste firmas püsimine suuresti just juhtimiskvaliteedist ning sellest, kas töötajate pidev areng võimaldab teha ettevõtte-sisest karjääri. Ivo Tamm ütles, et kõige enam peab juht usaldama oma alluvaid, sest vastasel juhul hakatakse pideva kontrollimise ja mikromanageerimisega segama töötajate töösooritust. „Eks see otsus, kas usaldada töötajaid, peab tulema enda seest – muidu head tulemust ei tule,“ kinnitas ta. Jorma Pärna sõnul aitab tal enda juhi kompetentsi tõsta coach’i väljaõpe ja oma otsese juhi toetus. Saates räägitakse, millised juhtimisvõtted annavad häid tulemusi, kuidas juhi julgustavad sõnad mõjuvad positiivselt ka aastaid hiljem ning kuidas ehitada üles juhtimiskultuur, mis hoiab töötajad ettevõttes ka aastate pärast. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Playtech Estonia

Dr Ilmar Kauri poolt juhitav Kaalukirurgia Keskus tegutseb ilma tervisekassa lepinguta, kuna piiri tõmmata tasuliste ja n-ö tasuta teenuste vahele on keeruline. Dr Kaur, kes on elukutselt kirurg, otsustas rajada erakliiniku põhjusel, et ei soovinud suures haiglas oma erialale vaid palukesi korjata. Tänaseks üle 13 aasta tegutsenud AS Bariatric Services ehk Kaalukirurgia Keskus võimaldab keskenduda just bariaatrilistele operatsioonidele. „Väikeses erakliinikus saab otsuseid kiiremini ellu viia ja vastutus on selgelt määratletud. Riiklikus süsteemis tuleb aga selleks, et astuda üks samm soovitud suunas, teha kümme jänesehaaki,“ ütleb keskuse omanik ja ülemarst Ilmar Kaur. Dr Kauri tööajast umbes kaks kolmandikku kulub kirurgiale ja kolmandik juhtimisele. Ta kirjeldab end strateegi ja visionäärina, kes usaldab meeskonda ega kipu mikromanageerima. Lisaks vastab ta eelmise saate külalise, Roche Eesti juhi ja coach’i Kadri Mägi-Lehtsi küsimusele ning esitab omapoolse küsimuse järgmisele saatekülalisele – Järveotsa perearstikeskuse juhile ja Riigikogu liikmele dr Diana Ingerainenile. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saadet toimetab Violetta Riidas. Fotol dr Ilmar Kaur Foto autor Violetta Riidas

Siret Elmil oli unistuste lapsepõlv - maal lastega mängimine, heinalakas magamine, taluloomad ja oma aia saadustest valmistatud hoidised. Kõigi nende mälestuste krooniks on vanaema Minna, kes Elmi hilisemas elus inspireeris teda oma enda marmelaadiäri looma. "Minu vanaema oli minu jaoks maailma parim inimene. Ta oli heasüdamlik, hell ja hea," räägib Elmi, Minna Marmelaadi asutaja ja juht, kes 15 aastat tagasi hakkas koduköögis valmistama mahemarmelaadi, mis peagi kasvas Raplamaa üheks edukaimaks väiketootmiseks. Vanaema Minna oli väga töökas, varahommikust hiliste õhtutundideni toimetas ta aiamaal. Elmi sõnul süstis vanaema seda sama töökust ka oma lastesse ja lastelastesse, kuid tema peamised sõnad olid, et laste töö on mängimine. Saates "Kiired ja vihased" saame veel teada, kuidas balansseerib Elmi enda jaoks tööd ja vaba aega, millised on tema juhtimispõhimõtted ja suuremad unistused ning milliste väljakutsetega peab mahetootja igapäevaselt rinda pistma. Lisaks kuuleme, kuidas jõudis Minna Marmelaad kiire kasvuni ja miks eelistab Elmi koduturgu välisturule. Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: Minna Marmelaadi asutaja ja tegevjuht Siret Elmi Foto autor: Julia Laidvee

Läti eluasemeturg on põnev väljakutse, seal on palju potentsiaali, ent eks aeg näitab, mis sellest edasi saab märkisid LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Reterra Estate´i tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund. Saksing võrdles Lätti minekut paari-kolme aastataguse Hispaania vaimustusega. Samuti osutas ta Lätti minekule 10-15 aastat tagasi. Eks nüüd aeg näitab, mis seekordsest Lätikäigust saab. Randmets jagas Reterra kogemusi Lätiga. Saates tuli muuhulgas juttu ka eluasemeturu praegusest olukorrast, uusarenduste seisust, oodatavast aastalõpust, aga ka kinnisvarale lisamaksu kehtestamisest. Nimelt pea 10 päeva tagasi olevat ERR andmeil Pärnu linnavalitsus teinud regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepaneku kaaluda kohalikele omavalitsustele teise elukoha maksu kehtestamise võimalust. Kui selle maksu osas olid mõlemad saatekülalised skeptiliselt meelestatud, siis laiemas plaanis kinnisvaramaksu teemal tuli lahkarvamusi. Fotol (Siim Sultson) on LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Reterra Estate´i tegevjuht Reigo Randmets. Saatejuht on Siim Sultson

Turunduse edu ei peegeldu ainult tuntuses või nähtavuses meedias. Brändi kasvatamine ja äriline mõju nõuavad täpsemat analüütikat, õigete mõõdikute valikut ja ostjate arvu suurendamist. Kuidas mõõta turundust nii, et see päriselt ärile väärtust looks, räägivad saates "Password – Make Marketing Fun Again" Initiative’i tegevjuht Indrek Soom, turu-uuringute juht Kadri Tirs ja Analytical Alley kaasasutaja Karl Mattias Õige. Meedia- ja turundusmaailm on kiiresti muutumas ning agentuurid positsioneerivad end aina enam tulemuspõhisteks partneriteks. „Täna julgeme nimetada ennast performance-agentuuriks. Me suudame mõõta turunduse mõju nii brändile kui äritulemustele. See ei ole enam ainult meedia planeerimine, vaid andmepõhine otsuste tegemine,” rääkis Soom meediaagentuuri muutunud olemusest. Tirs rõhutas, et brändi mõõtmisel ei saa piirduda pelgalt tuntusega. „On palju tuntud brände, aga see ei tähenda, et ostuhetkel neid ka eelistatakse. Oluline on küsida, milline mõõdik omab otsest ja tõestatud seost äritulemustega.” „Turundus on nagu organism, mis koosneb paljudest komponentidest. Ei tohi lihtsustada üle ja arvata, et panen ühe ühiku sisse ja saan kohe kaks tagasi,“ tõi Õige näite turunduse keerukusest. Tirs kinnitas Ehrenberg-Bassi instituudi uurimistöö tulemuste põhjal, et brändid kasvavad, kui nad kasvatavad ostjate arvu. "See tähendab, et tuleb olla tarbija jaoks olemas seal, kus ta sinu kategooriat ostab, ja luua seoseid tarbija mõtetes. Lojaalsetelt klientidelt enam suurt kasvu ei tule, uued ostjad on need, kes brändi kasvatavad.” Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Initiative turu-uuringute juht Kadri Tirs, Analytical Alley kaasasutaja Karl Mattias Õige ja Initiative tegevjuht Indrek Soom. Allikas: Äripäev

Osa ettevõtlusharusid on juba mõnda aega öelnud, et kohe-kohe saab kännu tagant minema. Sellel ütlusel võib olla nüüd rohkem alust, ütles Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja. Paljudes ettevõtetes on algamas järgmise aasta eelarve koostamine. LHV makroanalüütik ja TalTechi vanemlektor Triinu Tapver ning Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja soovitavad tulude ja kasumite planeerimisel hoida endiselt konservatiivset joont. Saates "Finantsuudised fookuses" keskendume sellele, kuidas eristada makromürast need märgid, mis määravad ettevõtete 2026. aasta müügitulu, kasumivõime ja rahastuse kättesaadavuse. Arutleme, kui suured on Eestis tööviljakuse ja reaalpalgakasvu käärid ning milliseid samme saaks juhid teha nende vähendamiseks. Räägime, kas tööjõupuudust aitab kiiremini leevendada migratsioon või tehnoloogia ning milline on nende mõju ettevõtete kulubaasile. Samuti käsitleme energiahindade ja varustuskindluse riske eesootavaks talveks, küsides, kas nutikam on hinnad fikseerida või jääda börsipõhisele lahendusele. Vaatame ka laiemat geopoliitilist pilti ja arutame, milliseid uusi võimalusi võiks Eesti ettevõtetele tuua Ukraina sõja lõppemine. Saadet "Finantsuudised fookuses" juhib Paavo Siimann. Fotol: Kaspar Oja, Paavo Siimann ja Triinu Tapver. Autor: Andres Laanem

Finantskuritegevuse maht kasvab igal aastal 15–20% ja olukorra paranemist ei ole näha, tõdeb SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk. Sisuturundussaates räägib ta, kuidas ettevõtted saavad end paremini kaitsta, millised on levinumad pettusevormid ja miks just töötajate heausklikkus loob kurjategijatele soodsa pinnase. Saates tuleb juttu hiljutisest Euroopa finantskuritegude raportist, kus Eesti kuulub „Rest of EU“ gruppi, mille rahapesu osakaal SKP-st on 1,49%. Arutletakse, kas Eesti digitaalsus muudab meid haavatavamaks või hoopis paremini kaitstuks. Kukk selgitab, kuidas ettevõtted saavad tuvastada kahtlaseid tehinguid ja koostööpartnereid ning millised on kõige olulisemad sammud, et vältida sattumist rahapesu või pettuste ohvriks. Fookuses on ka reaalajas maksete mõju kuritegevuse mustritele ning see, kuidas kiired ülekanded võivad soodustada pettusi. Kukk räägib, kuidas rahamuulad tegutsevad ja mida selline tegevus endaga kaasa toob. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk. Foto: erakogu

Kuigi Eesti idusektori jalad on Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi sõnul kindlalt maas, iseloomustab meie tehnoloogiamaailma ohtlikult suur kriitilisus. "Meid ähvardab vingusurma diagnoos," ütles Mikheim, tsiteerides sektoris levinud fraasi. See, et meile meeldib väga palju ja kõige üle vinguda, mõjutab tema sõnul otsuseid mikrotasandil – see on probleem. “Keegi kusagil, üks ametnik, otsustab, et ei, ma ei anna seda elamis- ja töötamisluba ja keegi otsustab, et ma ei rahulda seda e-residendi või viisataotlust. Need pisikesed otsused kumuleeruvad ja väga raske on sõrme peale panna ja öelda, et üks kindel asi mõjutas meie edu või ebaedu," selgitas ta. Saates "Ükssarvikute kasvulava" annab Mikheim põhjaliku ülevaate Eesti idumaastiku arengust viimase 34 aasta jooksul. Ta selgitab, miks sektori kasv on enamiku näitajate alusel lõppenud ja mõnes osas kahaneb, ja miks peamine fookus on liikunud edasi pelgalt rahastuse leidmiselt müügikasvule ja kasumlikkusele. Mikheim räägib ka tehisintellekti-valdkonna arengutest, tõdedes, et ta ei jaga selles osas laia üldsuse eufooriat. "Me ei adu seda konkurentsivõime tegelikku seisu tipptegijatega," selgitab ta ja viitab globaalsete tehnoloogiahiidude tohututele ressurssidele. Saates kuuleb ka sellest, miks on kaitsetööstusest saanud üks viimase aasta buumivaid sektoreid ja mis saab edasi süvatehnoloogia arendusest. Lisaks avab Vaido Mikheim ukse Startup Estonia sügisestele tegemistele, sealhulgas Garage48 juubeli-häkatonile ja laiemale koostööle ülikoolidega, mille eesmärk on tuua teadusmaailma ideed otse ettevõtlusesse. Saatekülaline on Startup Estonia juht Vaido Mikheim. Saatejuht on Tarmo Virki. Fotol Vaido Mihkheim. Foto: Taavi Sepp/Postimees/Scanpix

Kui riigi jaoks on oluline, et inimesed tervislikult toituksid, siis võiks olla lillkapsal oluliselt väiksem käibemaksumäär kui näiteks alkoholil või tubakal, leiab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Enno Lepvalts toob sisuturundussaates välja, et tõstetud käibemaks pidi olema ajutine, kuid nüüd on igavene. "Ma üldse ei imesta, et varsti näeme käibemaksumäära 25 või 26.” Ta usub, et olulise osa maksukoormast kannavad ikkagi vähemkindlustatud ühiskonnakihid. "Suuremate mänguasjade ostjad leiavad alati viisi neid ettevõtluskuludesse paigutada,” põhjendas ta. OÜ‑tamisest rääkides kommenteeris ta, et maksuametnikele on jätkuvalt väga selge kont hambus, kui ettevõttel on vaid üks klient, omanik endale palka ei maksa ja teeb aktiivset tööd. Saates räägimegi maksudega seotud teemadest, erinevatest ärimudelitest ja ka OÜ‑tamisest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Vesiiri juht Enno Lepvalts. Foto: erakogu