Äripäeva raadio

Kolme aastaga purjekal Serenada ümber maailma seilanud Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik jõudsid tagasi Eestisse septembri alguses. Neid hämmastas, kui soe on kodune Läänemeri, mis on üks viiest maailma kõige kehvema tervisega merest. “Ainuke, mis on kalasupist puudu, on see, et pane kartul ja porgand sisse. Sisuliselt meil meri keeb,” rääkis Saluveer. “Ei ole vahet, kas oled Abrukal või Kariibidel, Saint Lucial või Martinique'il, temperatuuriandur paadil näitab sama numbrit.” Kliimamuutuste kahju jõudis kohale ka snorgeldades, kus kirkad värvid asendusid tuhmunud surnud korallidega. Samuti looduslikuks paradiisiks kutsutud Galapagose saarte külje all, kus hiiglaslik Hiina kalalaevastik oli ookeani kalast tühjaks püüdnud. Saates on veel juttu sellest, kuidas maailma eri nurkades loodusesse suhtutakse: kes valab mootoriõli otse vette ja kes annab ookeanile pääsemiseks külavanemale andamit. Samuti räägime võimsatest tormidest ja ettearvamatust ilmast ning aastaaegade vahetumisest. Saluveer ja Luik jagavad ka oma kõige vapustavamaid loodusmuljeid. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik, foto on erakogust.

Lõppenud aasta tehinguturu tegemisi jäävad peamiselt kirjeldama generatsioonide vahetus ja vinduma jäänud otsuste lõpule viimine. Ettevõtja Veiko Visnapuu sõnul on aeg sealmaal, kus Vabariigi algusaastatel alustanud ettevõtjaid tõmbuvad järjest rohkem tagasi. "Ma arvan, et paljud tehingud on seotud generatsioonide vahetusega. Need üheksakümnendatel alustanud ettevõtjad on jõudnud punkti, kus nad ei jõua enam rabeleda," rääkis Visnapuu. Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu sõnul andis lõppev aasta väga paljudele küsimustele vastuse. "Triniti tehingutiimi ajaloos mina ei mäletagi sellist aastat, kus nii kaua vinduvaid sisemisi tehinguid sai tehtud," tõdes Maripuu. Intervjuus tuli juttu veel ka tehisaru mullist ja selle võimalikust lõhkemisest ning Eesti ärikeskkonna rahvusvahelisest positsioonist. Saates osalesid veel ka Fitek Group'i juht Mait Sooaru ja Triniti vandeadvokaat Karin Oras. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Empowerment Estonia poolt eetrisse jõudvas "Ambitsioonis" vestleb saatejuht Hando Sinisalu Anti Oravaga, kes on lisaks kasvutreeneri rollile asunud E-Piim Tootmise tegevjuhiks. Juttu tuleb Paidesse rajatud uuest, kõrgelt automatiseeritud juustutehasest, mille ehitamine läks Covidi tõttu oluliselt kallimaks kui algselt planeeriti. Lisaks oluliselt kallinenud ehitusele tabas ettevõtet ka teine kriis: globaalne juustuhind kukkus järsult, samal ajal kui piima sisendhind püsib kõrgel. Saates uuritakse, mida saab tegevjuht teha kolmik-kriisi olukorras: maailmaturu hinda mõjutada ei saa, ettevõttel on käibevahendite nappus ja omanike vahel suured erimeelsused. Orav räägib, et tema fookus on esmalt ettevõtte ühtse juhtimiskultuuri loomisel. Lisaks tuleb jutuks, kuidas veenda kreeditore ettevõtte jätkusuutlikkuses. Saade avab, kuidas kriisis ettevõtet juhtida, kui samaaegselt tuleb tegeleda turutsüklite, omanike dünaamika ja sisendihindade survega. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: E-Piim Tootmine AS tegevjuht Anti Orav Foto autor: Dmitri Kotjuh

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus. Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad. Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures. Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest. Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist. „Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele. Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele. Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Foto: Andras Kralla

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Saadet juhib Kristel Viitmann. Foto autor: Rain Nirgi

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad. Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus. Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis. Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann. Foto: Anne-Liis Paenurm

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on. Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada. Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil Foto: Äripäev

Andmekvaliteet, andmete puudumine või liiasus, aga eriti andmemudelid ja -sõnastikud ning metoodikad andmete kogumiseks muutuvad üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead. Kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses? Kes ja mis rollis peab analüütikas osalema? Mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas? Kuuleme kasvustrateeg Indrek Sauli ettekannet detsembri alguses toimunud traditsiooniliselt andmekonverentsilt Big Data. Foto: Raul Mee

Käes on mälumängusaate teine poolfinaal ehk saab selgeks, kes lähevad vastastikku jaanuarikuises finaalis. Finaalikoha nimel võistlevad Zone Media ja Schöttli Keskkonnatehnika. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga näiteks Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Arne Meier on kolleegidega Raplas ja episoodiliselt Mustas Puudlis enda teadmisi proovile pannud. Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda kuuluvad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus. Alo Landberg küll jälgib mälumängusaateid, kuid seni mälumänguga aktiivselt tegelenud pole. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Võitja astub jaanuaris vastu Swedbanki tiimile, kuhu kuuluvad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Kuula ja testi ka oma teadmisi. Kollaaž: Julia Laidvee

Eesti meditsiinisüsteemi ühe suurima muudatusena alustas tegevust ühendatud Tallinna Haigla. Kuidas mõjutab see Eesti haiglavõrku, mida toob kaasa patsientidele ja kuidas suudetakse vältida, et uus süsteem ei koorma olemasolevat veelgi? Saates „Terviseuudised“ räägib tervisesuunajana vastse Tallinna Haigla juht Arkadi Popov, miks ta näeb uues haiglas võimalust muuta kogu tervishoiusüsteemi loogikat – siduda paremini eri tasandid, jagada ressurssi tõhusamalt ning pakkuda patsiendikeskset ravi, mis põhineb vajadusel, mitte ainult nõudlusel. Popov selgitab, kuidas ühine haigla ühendab seni hajali olnud Tallinna raviasutused, milline saab olema selle roll võrreldes regionaalhaiglaga ning miks projekti õnnestumine on oluline kogu Eesti julgeoleku ja valmisoleku kontekstis. Samuti räägib ta, miks usub juhtimises meeskonna jõusse ja millised tehnoloogilised lahendused võiksid tervishoidu lähiaastatel radikaalselt muuta. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Hensalu, saate toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Arkadi Popov Pildi autor Violetta Riidas

INVL Family Office’i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor jagab, kuidas jõukad investorid täna oma vara juhivad ja milliseid võimalusi pakuvad alternatiivsed varaklassid. Kondori sõnul võiksid jõukamad investorid mõelda riskide hajutamise peale ning aktsiaturgude kõrval vaadata ka teisi varaklasse. “Aktsiaturgude langus võib olla väga kiire ja sa ei jõuagi sisuliselt reageerida, kui langus on juba olnud 15-20%. Siis sa mõtled, kas nüüd müüa või mitte. See psühholoogia on investori seisukohalt väga raske. Näiteks globaalsed infrastruktuuri objektid ja USA kinnisvarafondid, mis on väljaspool börsi, selliseid liikumisi läbi ei tee,” toob ta välja. Kondor räägib, millega tegelevad multi-family office’id, kuidas aitavad nad varasid põlvkondadeüleselt juhtida ning millistele investeeringutele saab varahaldurite kaudu ligi väljaspool aktsiaturge. Saates tuleb juttu kinnisvaraturu hetkeseisust ja väljavaadetest nii Baltikumis kui USAs, aga ka metsa- ja põllumaade võimalustest, taristusektorist ning tehnoloogiast. Saadet juhib Simo Sepp. Fotol: Rait Kondor Foto: Simo Sepp

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oktoobri algul toimunud Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestlusringis võtsid Mänd, Randmets ja Rask Tallinna eluasemeturu armutult osadeks. Vestlusringi juhtis Siim Sultson Fotol (Andras Kralla) Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Paljud sündmuste tellijad alahindavad tehnilise ettevalmistuse keerukust, kuid just seal sünnib edu või ebaõnn. Pikaajalise kogemusega Eventechi projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin näevad riske ette ja teavad, kuidas vältida olukordi, kus hea idee jääb teostamata. Sündmustele tehnilisi lahendusi pakkuva firma Eventech projektijuhid rõhutavad, et emotsionaalne turundus ei sünni ainult laval – sama oluline on nähtamatu tehniline pool. Valgus, heli, LED-ekraanid, pürotehnika ja lavalahendused loovad selle tunde, mida külalised veel aastaid hiljem mäletavad. Saates „Password: Make marketing fun again” räägivad Tammik ja Verlin, miks tehniline produktsioon ei ole pelgalt „kõlarid ja valgus“, vaid loominguline ja sageli ettearvamatu protsess, mis nõuab koostööd ja läbimõeldust. Kuuleme lugusid lavatagustest väljakutsetest – alates miinuskraadides töötamisest kuni kapriissete superstaarideni ning saame teada, kuidas sünnivad tõeliselt ägedad sündmused tellija, agentuuri ja tehnikatiimi koostöös. Lisaks tuleb juttu LED- ja hologrammilahendustest, öösel töötamisest, minimaalselt vajalikest tehnilistest lahendustest ja sellest, kus jookseb piir sisulise elamuse ning “üle võlli”-produktsiooni vahel. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev Fotol: Eventech projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin

"Nii nagu kingsepal ei ole kingi, ei olnud ka meil pikalt oma strateegiat," ütleb strateegilise planeerimise tarkvara arendava PlanPro asutaja ja juht Kalev Truusalu. Kolm aastat tagasi loodud strateegia järgimine on aga nüüdseks aidanud ettevõttel lausa kahel korral kiiret kasvu näidata. Kümmekond aastat keskastme- ja tippjuhina suurtes organisatsioonides, sh avalikus sektoris töötanud Truusalu märkas, et planeerimisprotsessid olid sageli killustunud erinevate dokumentide ja Exceli tabelite vahel, mistõttu info ei liikunud terviklikult. Eriti suur puudus oli heast tööriistast, mis aitaks eesmärkide täitmist seirata. Sellest tähelepanekust sündiski Truusalul idee luua terviklik juhtimistarkvara, mis koondaks kõik need protsessid, alates strateegilisest planeerimisest kuni arenguvestlusteni, ühte kohta ja annaks juhtidele reaalajas ülevaate. Viis aastat tagasi loodi mentorprogrammis PlanProle kaks strateegiat: eesmärgipõhine ja tunnetel põhinev strateegia. Kui esimene sisaldab traditsioonilisi finants- ja käibe-eesmärke ning nendega seotud mõõdikuid, siis teine on juba uuenduslikum lähenemine. Selle strateegia puhul loeb see, mida tunned pärast eesmärgi saavutamist, mis omakorda aitab kaasa sisemisele motivatsioonile ja ettevõtte kasvule. See lähenemine on aidanud PlanProl seada tähendusrikkamaid sihte. Saatest kuuleme, miks on PlanPro valinud just 100% kaugtöö tegemise. Seda, milliseid põhimõtteid järgitakse PlanPros värbamisprotsessis, et iga uus tiimiliige sobituks kaugtööd tegevasse tiimi, saab kuulata saatest "Kiired ja vihased". Lisaks räägime bürokraatia hetkeseisust Eestis, PlanPro tegevusest Balkanimaades ja edasistest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: PlanPro asutaja ja tegevjuht Kalev Truusalu Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad Luminor, Merit Tarkvara ja Advokaadibüroo Hedman.

Majandus on ühtaegu nii täis võimalusi kui ka ootamatuid piiranguid, mistõttu muutub finantsjuhi roll ettevõtte kompassiks. Saates "Finantsuudised fookuses" avame, kuidas mõtlevad juhid, kes peavad iga päev tõlgendama ebakindlust, tegema raskeid valikuid ja hoidma kogu ettevõtte kurssi, kui kulusurve kasvab kiiremini kui tulud. Saates räägime kõige põletavamatest finantsjuhtimise väljakutsetest ning sellest, kuidas juhtida kasvu ajal, mil ressursid kallinevad ja regulatsioonid järjest paisuvad. Käsitleme, kuidas teha otsuseid ja koostada eelarvet, kui majanduskeskkond püsib ebamäärane. Arutleme ka selle üle, millist rolli mängivad andmed, tehisintellekt, digitaliseerimine ja automatiseerimine. Stuudios on kolm kogenud finantsjuhti: Klick Eestist Kaire Koik, endine Fractory finantsjuht Fred Metsma ja Peninuki Distilleryst Taavi Hõbejõgi. Avame nende teekonda, räägime senistest väljakutsetest ja strateegiatest, mis aitavad juhtida ettevõtet muutlikus majanduskeskkonnas. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev

Energiakooli seekordses saates võetakse luubi alla selle sügise kütuseturu hinnasõja — kust see alguse sai, miks hinnad kõiguvad ning kas sellele on üldse lõppu näha. Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna selgitab ausalt ja konkreetselt, mis on kujundanud viimaste kuude tanklakettide omavahelist konkurentsiolukorda ning mis mõju on maailmaturu hindadel - samuti kuidas mõjutavad turgu sanktsioonid, valuutakurss ja rahvusvaheliste turuosaliste käigud. Juttu tuleb ka tarbijate käitumisest: miks otsitakse odavaimat hinda, mis aga jääb sageli märkamata ning kuidas "hinnapidu“ võib lõppeda sootuks kallima argipäevaga. Räägime ka kütuseturu laiemast tulevikust — CO₂-komponentidest, võimalikest maksutõusudest ja sellest, kuidas Euroopa roheline agenda mõjutab nii ettevõtteid kui autojuhte. Kärsna avab, miks investeeringud tanklatesse, kogukondadesse ja sporti pole kadunud ning mis võiks tulevikus asendada fossiilkütuseid. Samuti räägib ta, mis on tegelikult kütuse liitrihinna taga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna (foto: Alexela)

Pidevas hinnasurves püüavad ehitusturu osapooled veeretada vastutust vigade eest partneritele ja otsida süüdlasi, jäi kõlama novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi ettekannetes. Samuti, et praeguses tihedas konkurentsis, kus tugevamad Eesti arendajad kinnitavad kanda Lätis ja vaatavad sealt ka kaugemale, peavad ehitajad mõtestama parema efektiivuse saavutamiseks tegevusi ümber. Oma Ehitaja juht Indrek Moorats selgitas, kuidas nende ettevõte otsustas keerulisel ajal mitte kaasa minna süüdlaste otsimisega, vaid pöörata pilk hoopis enda sisse ja keskenduda tegevuste ümbermõtestamisele. "Koroona- ja sõjakriisist tekkinud uus reaalsus nõudis kiiret kohanemist ja teistsugust vaadet juhtimisele," kinnitas Moorats ettekandes. Moorats tõi välja ka "pärdiku" metafoori, mis kirjeldas, kuidas ehitusprotsessis põrgatatakse vastutust vigade eest ühelt osapoolelt teisele – projekteerijalt tellijale, tellijalt ehitajale jne. Ta rõhutas, et selles “pärdiku põrgatamises” kaob sisuline probleemide lahendamine ja nemad on otsustanud keskenduda arengule, mitte süüdlaste otsimisele. Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer rääkis, miks nemad on otsustanud Riias tugevalt kanda kinnitada ja seal koguni uue ehitusfirma asutada. Tööjõu kättesaadavus on Riias küll parem, kuid kvaliteedis esineb suuremat kõikumist kui Tallinnas. See nõuab aga arendajalt rangemat kontrolli. „Just seetõttu otsustasime Riias luua oma ehitusettevõtte – et tagada kvaliteet ja töökindlus,“ selgitas Murer. Saates räägitakse veel Tallinna ja Riia kinnisvaraturu erinevustest. Juttu tuleb turutrendidest, müügimahtudest, hindadest ja sellest, miks Riia turg Eesti arendajatele üha atraktiivsemaks muutub. Fotol Indrek Moorats. Autor: Andras Kralla.

Eesti keemiatööstuse TOPis tänavu kaheksandaks tõusnud Careria, tuntud kaubamärgi Wild and Mild kaudu, suutis 2024. aastal, mis paljude ettevõtete jaoks oli väga keerulike, kasvatada müügitulu 18% ja kasumit 34%. Ettevõtte juhatuse liikme Marko Nurmiku sõnul oli kasumi kasvu taga eelkõige pidev tootearendus. Ettevõte tõi eelmisel aastal turule terve uusi tooteid, mille marginaal oli suurem ning mida õnnestus müüa ekspordiklientidele. Ilutööstus on kiire ja volatiilne ning pidev tootearendus ülioluline. „Arendusega mitte tegeledes jääks paratamatult rongist maha,“ ütleb Marko Nurmik. Careria keskendub peamiselt oma kaubamärgi Wild and Mild toodete arendamisele ja müügile, sest oma kaubamärgi tooted toovad suuremat kasumit kui private label tootmine. Eksporditurgude eripärad Careria jaoks on Eesti turg oluline katsetuste ja vahetu tagasiside saamise paik, kuid umbes 80% käibest tuleb ekspordist. Ettevõte on kasvatanud ekspordikäivet mitmetel turgudel, sealhulgas Saksamaal, Rootsis, Hispaanias, Rumeenias ning on sisenenud ka Saudi Araabia ja Iraagi turgudele. Marko Nurmik räägib ka nõudmistest, mida erinevad eksporditurud seavad. Nii näiteks nõuavad Saudi Araabia ja Iraagi turud eraldi halal ehk hingava koostisega (inglise keeles breathable) küünelakki. „Enne palvetamist peavad käed olema pestud ja traditsiooniline küünelakk ei lase vett küüntele,“ räägib Nurmik. Halal-koostis tähendab, et küünelakk laseb vett läbi ja käed saavad nõuetekohaselt puhastatud. Ent näiteks Saksamaa turg tahab, et tootes oleks komponent, mis väldiks lakipudelis nitrosamiini tekkimist. „Kuigi Euroopa Liidu regulatsioonid seda ei nõua, on Saksamaa tarbijad selles osas sammu võrra ees,“ ütleb Nurmik. Meeste maniküüri on tulevikutrend Kuigi hetkel keskendub Careria küünetoodetele ega kavatse saada traditsiooniliseks meigibrändiks, ootab tootja ka uue turusegmendi avanemist: meeste maniküüri, see tähendaks potentsiaalselt kaks korda suuremat turgu. Ettevõte on selleks ka ettevalmistusi teinud: välja on töötatud kontseptsioon, mis sisaldab küünehooldusvahendeid ja diskreetsemaid lakitoone. Careria näitas eelmisel aastal oma väikest meestesarja prototüüpi ka maailma suurimal kosmeetikamessil Bolognas, kuid vähemalt toona tundus, et seda on veel vara pakkuda. Aga tootjana on Careria valmis ja ootab, et nõudlus järele jõuaks. Saadet "Äripäeva TOP" juhib Sigrid Kõiv. Foto: Neeme Korv.

Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule. Saates selgitab Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel, kuidas ettevõtjad tänast majandustunnetust tajuvad ja mis neid järgmise aasta otsustes mõjutab. "Umbes kolmandik Eesti ettevõtjatest arvab, et majandus jääb samaks, veidi üle veerandi prognoosib kasvu ja sama suur hulk langust,“ ütleb Moppel. "Sarnane pilt avaneb ka Lätis ja Leedus, kuigi Leedus on optimism oluliselt tugevam.“ Räägime sellest, kuhu ettevõtjad investeerida plaanivad. Nagu Moppel selgitab, on pilt Balti riikides paljuski sarnane: "Esimesena panustatakse töötajatesse, seejärel efektiivsuse tõusu ja uutesse tehnoloogiatesse.“ Erinevused ilmnevad hoopis prioriteedi järjekorras – Eestis ja Leedus hoitakse fookust töötajatel, Lätis aga seatakse esikohale uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. Saates vaatame ka laiemat pilti: mida näitab intressikeskkond, kuidas liigub liisinguturg ja kas põllumajandus ning töötlev tööstus saadavad välja signaale, mis viitavad tugevale investeerimisvalmidusele. Saadet juhib Juuli Nemvalts Foto: Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel (foto: Jake Farra)

Ettevõtted kavandavad tehaselaiendusi, tootearendusi ja protsesside parendamisi, selgus saates „Tööstusuudised eetris“ kõlanud seitsme tööstusjuhi intervjuudest, mis on salvestatud novembri keskel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2026“. Ensto juht Margus Leinbock räägib intervjuus, et ettevõte tegi lõppeval aastal investeeringuid, mis aitavad edaspidi osaleda hangetes, kus seni polnud võimalik osaleda. „Investeerisime uutesse puutekindlatesse lahutatavatesse nurkliidestesse ehk tooteportfelli laiendusse. Sellel aastal tootmisesse juurutatud uute toodete kaudu avame enda jaoks ukse mitmetesse meile atraktiivsetesse hangetesse,“ rääkis Leinbock. Ta selgitas, et tooteportfelli laiendati eesmärgiga kasvatada müüki, edasi on plaanis keskenduda juba protsesside parendamisele, et tõsta kompetentsi survevaluehnoloogias. Lemeks gruppi kuuluva Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais rääkis intervjuus, et 2025. aasta teises kvartalis omandatud mööblitööstus Flexa suurendas töötajaskonda 100 inimese võrra ja tootmispinda 27 000 ruutmeetri võrra. Samas märkis Ehrpais, et ettevõttel on plaanis ka edaspidi oste teha, kuid tehinguteks peaksid kõik asjad omavahel kokku sobima. Samuti Lemeksi gruppi kuuluva vineeritehase Estonian Plywoodi juht Timo Hermlin rääkis saates, et ettevõte plaanib investeerida 25 miljonit eurot uue tehase ehitamiseks. Uus tehas peaks nelja aastaga käivet ja kasumit tõstma umbes 50%. Saates võtavad aasta kokku ja teevad prognoose Yooki tegevjuht Katre Kõvask, Utilitase juhatuse esimees Priit Koit, Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, Threod Systemsi kommertsdirektor Ranno Pajuri, Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais, Ensto juht Margus Leinbock ja Estonian Plywoodi tegevjuht Timo Hermlin. Tööstusjuhte intervjueerib Annika Kald. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Katre Kõvask. Autor: Raul Mee

Kestlikum majandus on sajandi ärivõimalus ‒ nii arvab EISi ja tööandjate keskliidu ettevõtluskonkursil “Aasta kestliku ettevõtte” tiitli võitnud värvitootja Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht Anu Ruul. Saates “Juhtides tulevikku” tõi Anu Ruul näiteid sellest, millised sammud aitavad muuta kestliku toimetamise ettevõttele konkurentsieeliseks. Vesteldi ka teemal, miks aruandluse peale surumine tekitas vastuseisu antud teema suhtes, kuidas suhtuda kriitikutesse ning millistelt riikidelt ja ettevõtetelt saab inspiratsiooni ammutada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkuse rubriigiga. Fotol: Anu Ruul, Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht (foto allikas: Akzo Nobel)

Eesti juhtide kvaliteet on surve all – IMD raport paigutab meid 69 riigi seas 53. kohale. Miks see nii on ja mis oskused määravad, kas suurettevõtte tippjuht suudab järgmise kümnendi väljakutsetes ellu jääda või mitte? Sisuturundussaates selgitavad EBS-i õppejõud Marko Rillo ja Kaarel Suuk, kuidas juhtide õppimine on viimase kümnendi jooksul radikaalselt muutunud. Kui varem käidi koolis „igaks juhuks“, siis täna domineerib just in time õppimine – oskused omandatakse hetkel, mil vajadus päriselt tekib. Saatejuht on Lauri Toomsalu Foto: EBS

Mälumängusaate esimeses poolfinaalis selgub, milline võistkond pääseb edasi finaali ja on sammukese lähemal kogu hooaja võidule. Teadmistelahingu peavad maha Swedbanki vanemspetsialist Henri Kaarma ja panga kinnisvarahindaja Igor Habal ning Ahto Alliksaar ja Kristo Aav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskonnast. Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. Henri Kaarma on võitnud mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. “Mälupäeva” esimesest hooajast tuttav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskond võitis Kaitseliidu Tallinna maleva lahtistel esivõistlustel peaauhinna. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal.

Tehisintellekt ei kao enam ühegi valdkonna töölaualt ja eriti kiiresti muudab see õigustehnoloogiat, kuuleb Äripäeva raadio saatest “AI faktor”. Äripäeva raadiosaates avab õigustehnoloogiaettevõtte Avokaado juht Mariana Hagström, kuidas ettevõtete dokumendimaailm ja juriidilised protsessid liiguvad klassikaliselt käsitööliselt töölt täielikult andmepõhisesse ja orkestreeritud keskkonda. Hagström lükkab ümber eksiarvamuse, et tehisaru teeks juristi ebavajalikuks. Tema sõnul muutub küll töö iseloom kiiresti, kuid just juristide teadmised ja võime süsteeme üles ehitada muutuvad tulevikus väärtuslikumaks kui kunagi varem. Pikemalt juristide ja tehisaru koostööst saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Foto autor: Andres Laanem

Aasta lõpp jätkub traditsiooniliselt tunnustuste radadel ning seekord on saate “Õppetund” külalised kolm aasta koolitajat. Äripäeva raadios kõnelevad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning haridus- ja teadusministeeriumi aasta koolitaja tiitli kandja Valeria Lavrova, Äripäeva ja Personaliuudiste aasta koolitaja, tööõiguse ekspert Heli Raidve ning Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu poolt aasta osalise ajaga sisekoolitajaks valitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindusjuht Anneli Habicht. Saates tuleb juttu koolitaja argipäevast, andragoogika- ja kutsepädevustest, sisulisest ettevalmistusest, tehnoloogilistest väljakutsetest ning sellest, kuidas koolitajast on saanud ühtaegu ekspert, kiirreageerija, selguse looja ja julgustaja õppija arenguteekonnal. Uurime ka, kuhu koolitusmaailm liigub ‒ lühivormid, personaalsed õpirajad, tehnoloogia kasvav tugi ja tehisintellekt. Fotol Heli Raidve ja Anneli Habicht. Allikas: Äripäev

Audiitorite puudus on teada ja jätkuvalt terav probleem – ettevõtted otsivad audiitorit tikutulega. On tehtud mõningaid muudatusi audiitortegevuse seaduses, kuid isegi piirmäärade tõstmine pole aidanud. Kuidas seda olukorda leevendada? Saates "Digitark äri" kuuleme aruteluringi, kus vandeaudiitor Egle Vainula arutleb koos kahe kogenud vandeaudiitoriga – Ree Tamm ja Robert Pirk – kuidas lisada auditiprotsessi efektiivsust mõlema poole jaoks. Jutuks tuleb nö ideaalne auditiprotsess, kus sügisel lepitakse kokku ajakava, tehakse vaheaudit rahulikult ja materjalid jõuavad õigeaegselt ja mugavalt masinloetavalt audiitori kätte. Arutelu keskmes on ka küsimus, kuidas teha tõhusamalt koostööd ja mida saavad raamatupidajad teistmoodi teha. Audiitorid selgitavad, et nad ootavad eelkõige dialoogi ja võimet argumenteerida oma valikuid rahvusvaheliste standardite kontekstis. Nad ei oota vastuseid stiilis "nii on alati tehtud" või "eelmine audiitor ei küsinud midagi". Raamatupidaja roll ei ole pelgalt numbrite sisestamine, vaid strateegiliste otsuste tegemine: millal on vaja vara alla hinnata, kuidas hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust negatiivse omakapitali korral jne. Saates käsitleme ka andmete standardiseerimise väljakutseid. Kuigi maailmas räägitakse reaalajas andmete auditeerimisest, ollakse Eestis sellest veel päris kaugel. Takistuseks on raamatupidamisprogrammide erisugused väljundid ja pole liideseid auditeerimistarkvaradega. Samas tunnevad suuremad tarkvaraarendajad juba huvi, et luua ühtne standardiseeritud lahendus. Saade on salvestatud Pärnu Raamatupidamiskonverentsil septembris. Aruteluringis on vandeaudiitor Egle Vainula, vandeaudiitor Ree Tamm ning vandeaudiitor, ESG-audiitor ja Audiitorkogu juhatuse liige Robert Pirk. Arutelu juhib Egle Vainula. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Pildil Egle Vainula. Autor: Raul Mee

Selleks et end vana korterit või maja müües hilisemate kahjunõuete tõttu mitte lõhki maksta, on olemas kindlad tegevused, mida müügiprotsessis järgida. Saates “Ruutmeetrite taga” räägime varjatud puuduste teema lahti. “Pidi olema vaikne maha, aga varesed kraaksuvad”, toob jurist ja maakler Kairi Ummus välja ekstreemsema näite ostja hilisemast kaebustest. Üsna tavapärased on mõistagi nõuded kui ostu järel remonti alustades tuleb seina või lae seest välja hallitus või muu niiskuskahjustus. “Küttekolletega seotud vaidlused on sagedased,” lisab kutseline maakler Ardo Lepp. Nõuete reaalne nimekiri, mida praktikas esitatakse, pikeneb iga aastaga. Ardo Leppa sõnul ei julge järjest enam kinnisvaramüüjad enam tehingusse minna ega oma vara müüa. “Minu poole on päris mitmed, just vanemad inimesed pöördunud, kes on kuulnud sellest, et neile võib hiljem tulla mingi nõue ja nad tõsiselt kardavad.” Kairi Ummuse sõnul on turul järjest enam tegutsemas ka varjatud puudustele keskendunud juriste, sest kui juba tekib vaidlus, siis tavaliselt vaieldakse läbi nende. Kohtusse jõuavad Leppa ja Ummuse hinnangul siiski väike osa vaidlustest. Üks olulisemast nõuannetest hilisemate kaebuste vältimiseks on olla oma müügiobjekti tutvustades lõpuni aus, ei tohiks varjata ka näiteks seda kui müüja ise mõnda konkreetset aspekti ei tea. “Kõik tuleks ostu-müügilepingusse ka kirja panna, mitte midagi varjata. Mis siis et need lepingud võivad muutuda seetõttu väga pikaks,” toob Lepp välja. “Kääksuvaid põrandaid olen kirja pannud, samuti vanade majade puhul kui seda mõni uks ei lähegi korralikult kinni või mõni hing ei tööta korralikult,” toob Ummus ostu-müügi lepingu detailsuse kohta näiteid. Saates räägivad Ummus ja Lepp ka seda, mil viisil puudusi ausalt tunnistades objekti ostuhinda siiski hoida ja kuidas kaitseb võimalikult suur detailsus ka ostjat. Lisaks selgitame, kellel on seadusest tulenev kohustus on ostu-müügiportsessis kõik aspektid selgeks teha ning ka seda kuidas ostjana selgeks teha, et ostetav objekt ei sisaldaks varjatud puudusi. Samuti toome konkreetseid näiteid esitatud kaebustest, nende põhjustest ning avaldame ka kui suured summad mida tavaliselt nõutakse ja milles kokku lepitakse. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Kuigi Euroopa Liit liigub Vene gaasi täieliku keelamise suunas, on Elengeri juhi Margus Kaasiku sõnul keskmise gaasikaupleja ootus, et relvad vaikiks ja toimuks taaskord Vene energia voolamine üle maailma. Kaasik märgib saates “Energiatund”, et viimaste aegade rahupüüdlused gaasiturgu rahustanud ning ka sentimenti muutnud. Kuigi üldmahtude osas on Venemaa energiakandjate põhilised ostjad olnud Hiina ja India, pole saladus ka see, et veel oktoobris oli LNG ostjate seas üldmahu poolest esikohal just Euroopa Liit. Liidu riikidest hankisid lisaks Ungarile ja Slovakkiale märkimisväärses mahus Vene gaasi ka Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia. “Sanktsioonipakette on ju ka tehtud, kogu aeg vaieldakse ja kaubeldakse selle üle, mida siis parasjagu sanktsioneerida, aga siin me praeguseks oleme,” nendib Kaasik. “Selliseid valikuid, mida on teinud Venemaa piiririigid - Baltikum, Soome, Poola, pole muu Euroopa teinud ja siin on põhjuseks tihtipeale raha.” Milliseks kujuneb Euroopa Liidu lõppotsus Vene gaasi osas, selgub parlamendis veel detsembris toimuval hääletusel. Praeguseks hetkeks ei või Kaasiku sõnul enam uusi lepinguid Vene gaasi ostuks teha, aga sõlmitud pikaagsetel lepingutel lubatakse veel kaks aastat toimida, ent see periood võib parlamendi otsusega ka lüheneda aasta võrra. Saates räägib Kaasik veel, mis viib maailmas LNG hinda lähiajal alla ning millistel põhjustel võib ka Euroopa eeldada, et nende jaoks on gaasihind võrdsustumas Ameerikaga. Samuti räägib Kaasik kuidas gaasimüüjad enda jaoks hinnariske maandavad, milline on Läänemere äärsete riikide gaasitarbijate käitumine kuidas Eestisse rajatavad gaasielektrijaamad turgu mõjutavad. Fotol Margus Kaasik, foto autor Raul Mee. Saatejuht on Lauri Leet.

Millal muutus taaraautomaadist kaupmehe jaoks lisakohustusest päris tuluallikas? Seekordses saates räägime RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreinikuga sellest, kuidas uus Kalla-tehnoloogia ja täisteenuslahendused toovad poodi rohkem kliente, võtavad investeeringukoorma ettevõtjalt maha ja kasvatavad käivet läbi “taara raha võimenduse”. Saade, mis aitab kaupmehel mõista, kuhu liigub pandipakendi maailm ja miks Eesti taaraautomaatide tehnoloogia vallutab järjest uusi riike. Saadet juhib Lauri Toomsalu Fotol: RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreinik (foto autor: Lauri Toomsalu)

Äripäeva raadio mälumängusaate avaringi viimases saates võtavad mõõtu möödunud hooaja finalist Lennuliiklusteeninduse ja Schöttli Keskkonnatehnika, kelle ridades osaleb üks Eesti mälumängu suurnimesid. Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda esindavad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus, võitnud saates “Kuldvillak” viis saadet järjest ja lahkus aastal 2005 telesaatest “Kes tahab saada miljonäriks?” poole miljoni krooniga. Ta on pikalt vedanud ka Eesti Mälumänguliitu ning olnud mitmete mälumängude korraldaja ja kohtunik. Alo Landberg jälgib mälumängusaateid, kuid seni väga aktiivselt mälumänguga ise tegelenud ei ole. Kui Indrek Salis toob enda lemmikvaldkonnana välja geograafia, siis Alo Landbergi lemmikküsimused puudutavad sporti. Vastu astub neile eelmisest hooajast tuttav Lennuliiklusteeninduse, kes jõudis finaali välja ja lahkus turniirilt auväärse teise kohaga. Mälumängusaates osalevad taas lennujuht-vahetusevahem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Kristian on mälumängudes osalenud juba 13 aastat – peamiselt Jüri mälumängusarjas. Ta on mitmekordne Sireli Memoriaali võitja, pubimälumängude huviline, kelle tugevused tulevad eriti välja tehnika, teaduse, geograafia ja ajaloo küsimustes. Mihkel on mälumängudes osalenud vahelduva eduga juba kooliajast ja kätt proovinud ka “Kuldvillakus”. Praegu mängib ta kaasa rohkem teleka taga ja võtab episoodiliselt osa mõnedest pubi- ja piirkondlikest mälumängusarjadest, näiteks Kolgaküla mälumängust. Mihkel on ka Lennuliiklusteeninduse mälumängusarja võitja. Saatest selgub, kes pääseb viimasena edasi poolfinaali. Seni on edasi pääsenud Zone Media, Swedbank ja Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond. Kokku kõlab saates kümme küsimust, mille on koostanud mälumänguentusiast ja “Mälupäeva” saatejuht Janar Tiiroja. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee, eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Kuula ja testi ka oma teadmisi.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”. Kulukaid meetmeid, mis päriselt muutust ei too, nimetatakse carewash’iks ehk võlts-hoolimiseks. “Carewash’i alla lähevad ühekordsed pisikesed rõõmuhetked, mis ei muuda suures pildis seda, et inimesel on keeruline,” rääkis peaasi.ee esindaja Marja Leisk. Näitena toob ta spordi- ja tervisepäevad, erinevad nõustamised, treeningsaalid ja brunch’id. Saates tuleb juttu vaimsest tervisest töökohas ja sellest, mida peab tööandja tegema turvalise keskkonna loomiseks. Lahkame tööandja seaduslikke kohustusi ja arutame, kuidas hinnata ja maandada psühhosotsiaalseid ohutegureid ametliku riskianalüüsiga. Tööst tingitud haigust võib olla keerukas tõendada, selgitas Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla. Kaasused jõuavad tihti töövaidluskomisjoni töökiusu või muude rikkumistena. Seni ühtegi ametlikku kutsehaigestumist teada ei ole, mis tähendab, et praktika on üsha õhuke. Töötervishoiuarst pääseb küll ettevõtte riskianalüüsile ligi, kuid tal on raske hinnata, kas tervisemure on tekkinud tööst, kui ta ei saa analüüsi võrrelda reaalsusega. Käärid analüüsi ja reaalsuse vahel on teinekord päris suured. Mis on töökius, kas tööandja vastutab ka kahe kolleegi vahelise konflikti eest, kuidas tööandja saab vaimse tervisega seotud riske maandada, mida annab ettevõttele vaimse tervise märgis ja kuidas ära tunda ettevõtet, kus ärevus on tõesti maandatud, sellest räägivad Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Andras Kralla

Ettevõtete energiasüsteemid muutuvad kiiresti ja koos nendega ka ootused juhtimisele. Soleron Energy tegevjuht Teet Kukk ja energiaturgude ekspert Jano Järvelaid räägivad saates, mis toimub Eesti energiaturul, miks sagedusreservide turg on tulus ning milliseid tehnilisi, finantsilisi ja strateegilisi vigu ettevõtjad kõige sagedamini teevad. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas integreerida tootmine, tarbimine ja salvestus üheks targaks süsteemiks, kas odav aku on tegelikult kalleim valik, kui palju võib ettevõte sagedusreservidest teenida ning miks tuleb energiaprojektide planeerimisel mõelda vähemalt 10–15 aastat ette. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: Soleron Energy OÜ

Kasvupinnase detsembrikuine saade seab fookusesse Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ning veelgi olulisema küsimuse: kuidas luua sektoris ühtne digikultuur, kus tehnoloogia ei seisne ainult masinates, vaid ka koostöös? Stuudios arutlevad Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe nii tehnoloogilise arengu, mõtteviisi muutuse kui ka nende ühise algatuse – MTÜ EDA, Eesti Digitaalne Agronoomia – rolli üle tulevikus. Eesti põllumajandus on paradoksaalse olukorra ees: masinad on targemad kui kunagi varem, kuid nende potentsiaal jääb sageli kasutamata. „Me võime omada maailmatasemel tehnikat, aga kui kasutame sellest ainult 20%, siis jääbki efektiivsus tulemata,“ nendib Marek Linnutaja, tuues paralleeli nutitelefoniga, mille võimalustest enamikul kasutajatel aimugi ei ole. Küsimus ei seisne seega ainult investeerimisjulguses. Tehnoloogia tuleb juba masinatega kaasa, ent mõju sõltub sellest, kas andmeid osatakse otsustamiseks kasutada. Kristjan Ruusamäe sõnul algab digipööre peas: „Digitaliseerimine ei ole vidin. See on otsus hakata otsima efektiivsust ja õppida seda päriselt rakendama.“ Detsembrikuu saade küsib lõpuks: kas põld muutub targemaks tehnoloogiast või põllumehest? Vastus paistab olevat kahe vahel – digivõimekusest ei piisa, kui otsustamise mõtteviis ei tee sammu järele. Saate teises pooles avasid Linnutaja ja Ruusamäe ka MTÜ EDA – Eesti Digitaalne Agronoomia – tausta ja eesmärki. Algatuse sihiks on luua ühine platvorm ja arusaam, mis aitaks põllumeestel digilahendustest reaalselt kasu saada – alates andmete korrastamisest kuni investeeringute tasuvuse hindamiseni. EDA-ga on liitunud mitmed tehnoloogia- ja sisendifirmad, et vältida dubleerimist ning töötada välja ühised standardid, mis võimaldavad lahendustel omavahel „rääkida“. Saate külaliste sõnul võiks EDA viie aasta pärast kujuneda sektorit ühendavaks targa põllumajanduse keskkonnaks, mis pakub standardiseeritud andmevahetust ja võib-olla ka ühtset portaali. Eesmärk on üks: et iga ettevõte ei teeks oma nurgas sama tööd, vaid et kogu sektor liiguks koos kiiremini ja targemalt edasi. Stuudios on Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe ja Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Saates "Eetris on turundusuudised" kõlab kaks selgelt erinevat vaadet – suurtootja ja väikeettevõtte oma. Orkla Eesti turundusdirektor Annika Oja ning Sokisahtli juht Piret Ilver räägivad, milliste valikute ees turundajad täna seisavad ja kuidas kujunevad 2026. aasta eelarved. Piret Ilver selgitab, miks nad on otsustanud lõpetada püsiallahindluste jada, eelistades lühikesi ja täpse fookusega kampaaniaid, ning räägib, milliste sotsiaalmeediatrendidega nad püüavad kaasas käia. Ta avab detailsemalt, kuhu suunatakse investeeringud uuel aastal ning millised on muudatused turundusmeeskonnas. Annika Oja selgitab, kuidas toimivad suured meedia- ja eelarveprotsessid, milliseid kanaleid eelistatakse ning mis saab olema 2026. aasta uus fookus turunduskanalite valikus. Saates kõlab ka aus hinnang: radikaalne kakao hinnatõus on muutnud šokolaadi luksuskaubaks, mis mõjutab nii tarbimist kui ka turundusotsuseid. Juttu tuleb ka trendidest, tootearendusest, tehisintellekti rollist ning sellest, millistes valdkondades AI juba täna turundustiime toetab. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Piret Ilver ja Annika Oja. Allikas: Äripäev

B2B-müügis ei piisa heast lahendusest ega põhjalikust pakkumisest - otsus sünnib alles siis, kui müüja julgeb võtta vastutuse kliendi eest. Saates avab Primendi kaasasutaja ja müügikonsultant Rene Kaalo, miks on just see hetk müügiprotsessi tegelik murdepunkt ning kuidas müüja roll muutub pakkujast strateegiliseks partneriks. Juttu tuleb sellest, kuidas lühendada venivaid müügitsükleid, sõnastada teenuse väärtust nii, et klient näeks kasu kohe, ja miks hind ei ole enamasti peamine takistus. Rene jagab enda kogemusi Primendi kasvuloost, keerukatest projektidest ning olukordadest, kus välkotsus päästis kliendi töö seiskumisest. Saates tuleb juttu ka tänastest küberohtudest ja sellest, miks B2B-teenusepakkuja peab suutma anda kliendile kindlustunde isegi siis, kui tehnoloogias tekib ootamatus. Kuulaja saab ausa pildi sellest, mis tegelikult mõjutab B2B-ostuotsuseid ja milline vastutuse tase eristab tugevat müüjat keskpärasest. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Fotol vasakult: Silver Rooger ja Rene Kaalo. Allikas: Äripäev

Oktoobri lõpus uuenenud Club One muudab Tallinki lojaalsusprogrammi personaalsemaks kui kunagi varem. Igal kliendil on nüüd oma konto, punktisüsteem on ühtlustatud ning sagedasti reisivad kliendid saavad täiesti uued auhinnad ja Platinum-taseme eelised. Tallinki kliendilojaalsuse juht Raimond Valler räägib saates, miks tuli 3,5 miljoni kliendiga programm nullist ümber mõelda. „Tahtsime süsteemi, mis ei premeeri ainult ostusummat, vaid ka seda, kui palju inimesed päriselt reisivad – just see loob kõige õiglasema kogemuse,“ ütleb Valler. Saates tuleb juttu sellest, mida tähendab üleminek isiklikele kontodele, kuidas töötab uus reisisagedusel põhinev auhinnasüsteem ning kellele loodi Platinum-tase. Räägime ka sellest, miks võimaldab kuni 8-liikmeline peregrupp punkte koguda senisest märksa paindlikumalt ning kuidas uuendus mõjutab broneerimismugavust. Valler räägib ka arendustiimi pingutustest, et nii suur süsteem sujuvalt uuele hingamisele üle viia. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tallinki kliendilojaalsuse juht Raimond Valler tutvustab uuenenud Club One’i programmi. Foto autor: Tallink.

B2B-suurkliendihaldus on ettevõtte strateegiline süda: kliente on vähem, kuid nende otsused määravad suure osa käibest ja riskidest. Saates „Teeninduse teejuht“ räägivad Tele2 Eesti ärikliendiüksuse juht Jürgen Jalakas ja Promo Food Service müügiprotsesside juht Eleri Lipping, kuidas liikuda tavalisest teenindusest päris partnerluseni. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad ärikliendi ja erakliendi ootused, miks B2B‑ostuprotsess on pikk ja mitmekihiline ning kuidas rolli selgus, CRM ja sisemine koostöö aitavad keerulisi otsusahelaid juhtida. Saatekülalised avavad, miks kohtumised ja personaalne haldur on endiselt asendamatud ka ajal, mil automatiseerimine ja tehisintellekt võtavad üle lihtsama teeninduse. Saates kuuleb ka konkreetseid näiteid, kus personaalne lähenemine on päästnud kliendisuhte ning miks ausus, läbipaistvus ja järjepidevus on B2B‑teeninduse suurim konkurentsieelis. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Pildil Eleri Lipping ja Jürgen Jalakas. Autor: Maarit Kallas

Saates on külas Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis, kellega räägitakse Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud. "Jõulud on valged ja -25 kraadi pakast tuleb talvel ära!" prognoosib Marek. Juttu tuleb sõdade, presidendivalimiste ja keskkonnapoliitika (sh C-BAM) mõjust väetiseturu kättesaadavusele ja hindadele. Marek selgitab Yara tootmise uuendusi, tutvustab Yara Climate Choice väetiseid ning räägib, millised YaraMila NPK tooted Eesti turult kaovad ja mis need välja vahetavad (nt YaraMila 13-5-17 PRILL ja Polar NPK). "Toiduturvalisusest rääkides – me oleme Eestis ise hakkama saajad!" kinnitab ta. Eva Tuusis rõhutab, et "meie klient on Eesti põllumees, kes läheneb asjadele vajaduspõhiselt." Mõlemad spetsialistid annavad praktilisi soovitusi uueks hooajaks: “Ärge jätke väetise ostu viimasele hetkele!” nõuab Marek. Oluline on ka mullaanalüüs – "see on sinu tööplatsi tervisekontroll!" Samuti tasub jälgida ajastust: "Aja-aken teha asju on olulisem – iga tund on arvel," tuletab Eva meelde. "Põllumees saab oma vea korrigeerida alles aasta hiljem," märgib Marek ning lisab: "Me ei müü väetisi, programme või muud. Me müüme usaldust!" Saade on väärt kuulamine kõigile põllumeestele, kes soovivad olla kursis väetiseturu arengutega ja teha targad strateegilised valikud. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol: Yara Eesti väetamisekspert Eva Tuusis (foto: Yara)

„Tervisetarga“ saates räägivad PERHi kardioloog prof Markus Viigimaa ja Confido Tervisekeskuse kliiniline juht ning perearst Marko Õlluk, miks tubakatooted ohustavad tõsiselt südame-veresoonkonda ja kui kaua võiks alternatiivseid tooteid loobumise lihtsustamiseks kasutada. Saates käsitletakse suitsetamisest loobumise mõju, geneetilist eelsoodumust südamehaigusteks ning nutikellade usaldusväärsust südame jälgimisel. Samuti tuleb juttu kolesteroolitasemest, mille tõlgendamiseks ühest numbrist ei piisa. Saadet juhib Violetta Riidas Fotol prof Margus Viigimaa ja dr Marko Ölluk Foto autor Violetta Riidas

Ehkki nii Eestis, Euroopas kui ookeani taga arutatakse rohemuutuse edasist ambitsiooni ja suunda, siis taastuvenergiaettevõtte Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viidingu sõnul sellelt teelt enam ei väära, sest see tasub ära. "Turg paneb asja paika," rääkis ta saates “Juhtides tulevikku”. Siiski on ärimudelite muutumisel teel rida takistusi, nii poliitilistel kui ühiskondlikel põhjustel. Kuidas arvestada poliitilise riskiga, kuidas inimesed muutustega kaasa tõmmata ja miks turumandus rohepöörde ära aitab teha ning paljust muust tuleb juttu juba saates. Saade valmis Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkusuudiste koostöös. Saatejuht on Rivo Sarapik Fotol: Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viiding (foto autor: Rivo Sarapik)

Meie ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet ja ambitsioonikust tõsta, ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe saates „Fookuses: tark tööstus“. Konkurss „Aasta tehas 2026“ on värskelt jälle hoo sisse saanud ja selle valguses on saates külas kaks žürii liiget: Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe ja Leanesti juht Marko Saviauk. Saates räägime Eesti tööstuse olukorrast, peamistest trendidest automatiseerimises ja digitaliseerimises, aga ka näiteks riskidest, millest üks suurimaid on aina kasvav küberrünnakute hulk. Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe tõdes, et finantseerides pank ettevõtjalt otseselt ei küsi, kui suur hulk protsessidest on automatiseeritud või digitaliseeritud, kuid see on miski, mida kindlasti jälgitakse. „Seal kipub olema oluline seos: nimelt ettevõtted, mis on keskmisest rohkem automatiseeritud ja digitaliseeritud, on parema kasumlikkusega ja seeläbi kõrgema konkurentsivõimega,“ lisas ta. Leanesti juht Marko Saviauk tõdes, et ka konkursil otsitakse etteõtteid, kus lahendused on toonud suuremat efekti. „Neid ettevõtteid, kes on teinud tõsiseid protsessiparandusi ja viinud ennast järgmisele tasemele, on hämmastavalt palju. Eestis tegelikult on efektiivseid ettevõtteid,“ tõdes ta. Siiski märkis Saviauk, et kõikide uuendustega pole kõik valmis kaasa minema, sest tööstusettevõtted on pragmaatilised ja loevad raha. „Kõik uuendused peavad ära tasuma. Nad vaatavad rahanumbritele otsa, enne kui investeerimisotsuse teevad,“ sõnas Saviauk. Raul Kirsimäe tajub, et ambitsioonikust panustada väärtusahelas ülespoole liikumisele ja tootearendusele võiks olla praegusest rohkem. „Väga keerulised aastad – ka nõudluse mõttes – on selja taga. Meie iga-aastane uuring on näidanud, et tootearendusse tehtavad investeeringud on langenud – ettevõtete fookus on lihtsalt olnud muudel asjadel: et teha korda oma tarneahel, toote hind kontrolli all hoida või uutele turgudele sisendeda,“ selgitas Kirsimäe. „Meil ei ole tegelikult palju valikuid. Meie tööjõukulu on täna kõrgem, kui Lätis, Leedus või Poolas, põhimõtteliselt ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet tõsta.“ Marko Saviauk tõdes, et samas on Eestis ka palju näited, kuidas omatoodetega on jõutud ka läbimurdeni. „Selle pinnalt on hea kasvada ja uusi tooteid turule tuua – edulugusid on samuti tegelikult Eestis palju,“ sõnas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Raul Kirsimäe ja Marko Saviauk. Foto: Harro Puusild

Kuidas kohaneda põlvkondade erinevate ootustega, hoida inimesi vaimselt tugevana ja lubada neil olla päriselt nemad ise? Saates “Minu karjäär” selgitab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja, miks autentsus vajab piire, miks "tööpere“ võib olla eksitav mõiste ning kuidas nooremad töötajad toovad organisatsioonidesse värske tuule, mis sunnib ka juhte oma tööviisi uuendama. Viiroja sõnul on nende ettevõtte kultuuris kaks kõige olulisemat sõna inimlikkus ja hoolivus. „Me värbame väärtuspõhiselt. Meil töötavad inimesed, kes on päriselt hoolivad, inimlikud ja sealjuures ka vastutustundlikud,“ ütleb ta. Tööpere terminist rääkides ütleb Viiroja, et sõna pere küll kõlab soojalt ja hoolivalt, kuid töökeskkonnas võib see olla eksitav. „Pere on suhe, kus armastus ja kuuluvus on tingimusteta. Tööl tuleme aga kokku täiskasvanutena. Siin on kokkulepped, eesmärgid ja vastutus. Hooliv töökultuur ei tähenda, et me oleme pere, vaid et meil on selged rollid ja piirid. Just piirid loovad turvalisuse. Kui organisatsioon end tööpereks nimetab, tuleks selgitada, et me oleme partnerid, mitte vanemad ja lapsed, ja igaüks vastutab enda eest.“ Noorte põlvkond: otsekohene, hooliv, aga väga nõudlik Saates räägib Viiroja ka sellest, kuidas noored töötajad on muutmas nii ootusi kui juhtimisstiile. „Ma olen väga suur noorte põlvkondade fänn,“ tunnistab ta. „Nemad aitavad meil muuta organisatsioonikultuuri selliseks, mida tulevikus vaja on.“ Kuidas hoida vaimset heaolu muutlikus töökeskkonnas, miks regulaarne üks-ühele vestluste kultuur Tele2-s nii hästi toimib ning millised väikesed, aga praktilised harjumused aitavad inimestel oma energiat ja piire hoida - ka nendel teemadel peatutakse seekordses saates "Minu karjäär". Saadet juhib Sigrid Hiis Fotol: Helena Viiroja (foto autor: Sigrid Hiis)

Vahe Eesti ja Läti vahel käriseb. Kui Riias kinnitatakse kinnisvaraarenduse projekt paari aastaga, siis Eestis kulub selleks kümme aastat, tõi kinnisvaraarendusfirma What If juhatuse liige Juhan Kangilaski välja. "Selle võrra on meil kodud vähem kättesaadavad." Taastuvenergiafirma Sunly jaeäri müügijuht Rasmus Udde lisas, et kuigi ehitaja ja materjal on sama, võib Tallinna ja Riia kinnisvarahindade vahe olla kahekordne. Sarnane muster on Udde sõnul Soomega, meil on raha hind põhjanaabritest kallim. Sel on üks põhjus, märkis ta. "Kui Soomes on tehtud otsus kas kohalikul või riigi tasemel, siis vahet pole, milline uus valitsus tuleb, varasemat otsust nad ei muuda. Nii on ikkagi kindlus," rääkis ta. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juhataja Andrus Treier aga nentis, et Eesti ettevõtetele on kindlusetus tavapärane tunne ja nad saavad sellega hakkama. Tema sõnul kiputakse alahindama riigi rolli rahastaja ja innovatsiooni tellijana. "Küsimus on, kuidas strateegiat selliselt rakendada, et uued asjad käima tõmmata." Seejuures saab appi tulla ülikool, mille teadmisi ei kasutata piisavalt, märkis TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. "Oskus võtta vastutust ja juhtida erinevatel tasanditel on midagi sellist, mida on välja toodud mitmes uuringus. Siin saab ülikool appi tulla, ümber koolitada, inimesi oskustega täiendada ja juhtimist õpetada," rääkis ta. Veel oli saates juttu probleemidest ja lahendustest energeetikas ning sellest, kuidas paberile pandud eesmärgid päriselt ellu viia. Samuti tehnoloogia arengust poliitilise ebakindluse kiuste, mille heaks näiteks on Texas ja California USAs. "Kestlikul kursil" saade salvestati Tasakaalus majanduse foorumil "Elevant toas". Modereeris Karmen Laur. Fotol on vasakult Juhan Kangilaski, Rasmus Udde, Helen Sooväli-Sepping, Andrus Treier ja Karmen Laur. Foto autor on Raul Mee.

Rändame ajas tuhat kuni paar tuhat aastat tagasi. Uurime vanade eestlaste orjapidamist ja siin valitsenud "kuningate" sõdu üksteisega, muistsete eestlaste pühamuid, äri kaugete naabritega ja muinaslinnuseid. Stuudios on ajaloolane Risto-Pearu Koovit, kelle sulest ilmus äsja raamat "Eesti linnused ja nende aeg". Räägime paljudest põnevatest hüpoteesidest, mida autor raamatus esitab ja mille üle ta arutleb, samuti uutest avastustest ja seisukohtadest, mis on meie arusaamu Eesti muinasajaloo kohta oluliselt muutnud. Saatejuhid on ajakirja Imeline Ajalugu toimetaja Alo Lõhmus ja vastutav väljaandja Rain Väät. Pildil Risto-Pearu Koovit.

Sisuturundussaates “Ambitsioon” räägime Omniva juhi Martti Kuldmaga muutuste juhtimisest suures organisatsioonis. Saate alateema on "miks muutus teeb haiget, aga stagnatsioon tapab” ja kuidas Omniva liigub start-up’ilikuma mõtteviisi suunas. “Posti igapäevase kommunikatsioonikanali roll on kadumas – 15 aastat tagasi liikus võrgus ~40 miljonit saadetist, täna ~40 miljonit pakki; eraisikud saadavad aastas alla poole miljoni kirja,” ütles Kuldma. Kuldma võrdles ka juhi rolli eraettevõttes ja riigiettevõttes. Riigiettevõtte juhtimise väljakutse sõnastab Kuldma nii: “Lisaks sellele, et minu tegevus ja otsused peavad olema õiged, peavad need ka näima õiged.” Kuldma kirjeldas, kuidas Omniva ehitab teenuseid, viib kirja- ja pakilogistika samasse ökosüsteemi ning toob automaadid inimestele lähemale. Saatejuhid on Andres Haavel Empowerment Estoniast ja Hando Sinisalu. Fotol Omniva juht Martti Kuldma. Allikas: Omniva

Saates „Töö ja palk“ arutasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp teemasid, mis kujundavad Eesti tööturu lähiaastate nägu: paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafiline surve. Värskelt vastu võetud paindliku tööaja kokkulepe oli saate esimene fookus. Stuudiokülaliste hinnangul võib uus lahendus tuua tööturule tagasi osalise koormusega töötajaid ja vähendada halli ala, kuid nõuab tööandjatelt kvaliteetset planeerimist. Ametiühingute kriitikale vastates rõhutati, et paindlikkus ei tähenda automaatselt ebakindlust. Edasi liikus arutelu Eesti tööturu keerulisele hetkeolukorrale. Tööjõupuudus pidurdab juba täna ettevõtete kasvu ning kui trend jätkub, võib mõju majandusele olla märkimisväärne. Saates toodi välja ka tõsiasi, et üle 20 000 Eesti noore on täielikult tööturust eemal – probleem, mis süvendab demograafilist survet ja tekitab küsimuse, kui palju suudab riik olukorda üldse mõjutada. Saate teises pooles keskenduti võimalikele lahendustele: kuidas uued töövormid, paindlikum töökorraldus, tehnoloogia areng ja töötajate ümberõpe võiksid aidata tööjõupuudust leevendada. Samuti peatuti välisspetsialistide rollil ning vajadusel hoida kohaliku tööturu tasakaalu. Saate lõpetuseks rõhutasid külalised, et tööjõukriis ei lahene iseenesest – vaja on kiireid ja läbimõeldud samme nii riigi kui ettevõtete tasandil. Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Personaliuudiste juht Helen Roots ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates on luubi all automaksu mõju, klientide uued harjumused ja pankade finantseerimispoliitikad. Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz avab, kuidas muutuvad autode tehnoloogiad ning kuhu liigub autonduse elektrifitseerimine. SEB liisingu juht Rein Karofeld selgitab, miks pangad eelistavad hübriide, miks elektriautod vajavad toetusi ja mida peaks ostja enne liisingule alla kirjutamist kindlasti läbi mõtlema. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: (vasakult) Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz ja SEB liisingu juht Rein Karofeld. Foto autor: Lauri Toomsalu

Teise ringi kauba kiire kasv ja täpsemalt sihitud pakkumised kujundavad e‑kaubanduse uut konkurentsiolukorda. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski sõnul on kvaliteet, nutikas andmekasutus ja paindlik teenindus saanud hinnavõrdlusest olulisemaks, sest turul võidab see, kes suudab ostjale pakkuda personaalselt sobivat lahendust kogu ostuteekonna vältel. E‑kaubandus on pandeemiajärgsest hüplikust kasvust liikunud stabiilsemaks, kuid sisult üha keerukamaks valdkonnaks. Põhiküsimus on, mille alusel e‑poed tulevikus eristuvad ning millised arengud hakkavad kujundama turu konkurentsivõimet. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski selgitab, miks kvaliteet, teenindus ja spetsialiseerumine on saanud hinnasõjast olulisemaks ning kuidas teise ringi kaup, personaliseerimine ja AI‑põhine klienditeenindus nihutavad ostukäitumist. Saates tuleb juttu ka ülereguleerimisest, mille mõju ulatub nii tootekirjeldustest pakendiaruandluseni, ning sellest, kuidas e‑kauplejad püüavad seadusloojatele oma häält kuuldavaks teha. Vaatame lähemalt makseviiside muutust, eriti kaardimaksete ja Apple Pay kiiret kasvu ning tarneootuste kasvanud pinget, kus kliendi soov „kohe kätte“ kujundab kaupmeeste tööprotsesse. Lisaks räägime omnichannel-müügist, tagastuste tegelikust mahust ning sellest, miks kliendikogemus, läbipaistev info ja turvalisus jäävad ka 2025. aastal e‑kaubanduse võtmeküsimusteks. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Fotol: Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Investeerimis- ja arvepettused arenevad kiiresti ning nende taga olevad kuritegelikud grupid kasutavad üha täpsemalt sihitud psühholoogilist mõjutamist. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko kirjeldab värskeid skeeme, mis on sel aastal tekitanud miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju nii Eesti eraisikutele kui ka ettevõtetele, ning selgitab, millised kaitsemeetmed tegelikult toimivad. Eraisikute kahjud on Eestis tõusnud juba üle viie miljoni euro. Esile tõusevad eriti pettused, mida pakutakse välismaiste investeerimisprojektide ja kinnisvaraarenduste nime all. Tkatšenko sõnul mängivad petturid oskuslikult kiire kasumi lubaduse ja näilise professionaalsusega, kasutades usutavaid veebilehti, libakontakte ja võltsitud dokumente. Levinud on ka rünnakud ettevõtete vastu – eriti hoolikalt valmistatud valearved ja brändide kuritarvitamine, mille eesmärk on suunata maksed petturite kontodele. Kõige haavatavamad on ettevõtted, kus makseprotsessid sõltuvad üksikutest töötajatest või kus puudub regulaarne kontroll arvelduste ja identiteedi tuvastamise üle. Üha enam kasutatakse võltsitud arveid, kuid ainult tehisintellektist nende tuvastamisel ei pruugi piisata. Tkatšenko kirjeldab, milliseid organisatsioonitüüpe rünnatakse kõige sagedamini, kuidas töötajaid sihitakse ning millised signaalid viitavad, et rünne võib juba toimuda. Saates käsitletakse ka samme, mida teha pärast pettusest teada saamist, ning selgitatakse, milline on panga roll kahju piiramisel. Tkatšenko hinnangul kasvab rünnete tehniline keerukus lähiaastatel veelgi, mistõttu peab teadlikkus tõusma vähemalt sama kiiresti. Saates on külas Viktor Tkatšenko, Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Saadet juhib: Juuli Nemvalts