Äripäeva raadio

Saates "Ambitsioon" arutavad saatejuht Hando Sinisalu ja kaassaatejuht Andres Haavel Empowermentist koos külalise, Eveconi juhi Karl-Joonatan Kvelliga ettevõtte kiire kasvu põhjuseid, riskide võtmist, meeskonna juhtimist ja energiaprojektide arendamisega seotud määramatust. Kvell seob Eveconi praeguse positsiooni otsustega, mis tehti mitu aastat tagasi. Ta ütleb, et tänane tulemus on “võib-olla kolme-nelja aasta taguste suurte riskide võtmise järeltulem” ning kirjeldab, et arendusportfelli hakati teadlikult üles ehitama Eestis, Lätis ja Leedus. Riskide kohta ütleb Kvell otse, et põhjalikku lõputut kaalutlemist oli pigem vähem, sest muidu oleks otsuseid edasi lükatud. Ta rõhutab, et riski võtmine on paratamatult hüpe teadmatusse ning muutujaid on energeetikas palju: poliitika, regulatsioonid, kohalikud omavalitsused, tehnoloogilised valikud ja turuolukord. Tema hinnangul aitas riskide võtmist õigustada tugev turutunnetus ja kompetentne meeskond, mis tekitas omanikes kindlustunde investeeringuid teha. Eveconi konkurentsieeliseks peab Kvell otsustamise kiirust ja struktuuri lihtsust. Ta ütleb, et olulisi otsuseid suudetakse teha päeva, kahega, sest puudub suurkorporatsioonidele omane mitmekihiline kooskõlastusrada. Ta lisab, et omanike tasandil on dünaamika, kus üks pool on konservatiivsem ja teine optimistlikum, kuid üldiselt on ettevõtte kultuuris olnud rohkem tegutsemise tahet kui pidurdavat skeptitsismi. Töötempo ja meeskonna toimimise kohta kirjeldab Kvell, et viimased aastad on olnud väga intensiivsed ning kiirust on hoitud üleval suurte projektide järjestikuste eduelamuste kaudu. Ta ütleb, et osa inimesi on öelnud otse, et väiksem ambitsioon vähendaks nende motivatsiooni. Samas räägib ta ka koormuse juhtimisest: tiimi on kasvatatud, puhkust planeeritakse, kuid arendusettevõtte töömaht on tsükliline ja planeeringute ning lubade protsessid võivad tekitada perioode, kus koormus hüppab kiiresti üles või alla. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Evecon OÜ tegevjuht Karl-Joonatan Kvell Foto autor: Liis Treimann

Digiturundus liigub üha jõulisemalt automatiseerimise suunas, kuid küsimus on, kui palju kontrolli on veel reklaamija kätes. Saates „Eetris on turundusuudised“ arutleme digiturundusagentuuri Mediabrands Digitali juhi Erki Heinsaarega, millised muudatused on viimase aasta jooksul enim mõjutanud Meta, Google’i, YouTube’i ja TikToki võimalusi ning tulemusi Eesti turul. Heinsaare sõnul võivad Advantage+ ja Performance Max anda väga häid tulemusi või minna täiesti rappa, kui mõõtmine ja eesmärgid on valesti seadistatud. Ta rõhutab, et „bullshit in, bullshit out“ kehtib täna teravamalt kui kunagi varem. Veel peatume saates loovmaterjalide uuel rollil, video kasvaval tähtsusel, YouTube’i positsioonil brändi- ja tulemuste kanalina ning TikToki erinevatel tahkudel. Saates kõlab ka praktiline mõtteharjutus: kuidas jagada 10 000 euro suurune turunduseelarve nii, et kõik ei läheks digisse. Saadet juhib Bestmarketing.ee toimetaja Anu Pillesson. Pildil Anu Pillesson ja Erki Heinsaar. Allikas: Äripäev

Werkado tegevjuht Martin Koort usub, et müügiinimest tuleb juhtida nagu professionaalset sportlast - teadlikult, süsteemselt ja kogu karjääri vaates. Juhi ülesanne ei ole üksnes tulemusi nõuda, vaid märgata, millises arengufaasis mängija parajasti on. Saates "Nimed müügitahvlil" räägib 29 aastat valdkonnas tegutsenud Koort, kuidas müügitiimi juhtimine muutub ettevõtte kasvades ning miks ta otsustas anda müügijuhtimise üle eraldi juhile. Arutleme, miks ei saa eeldada, et tippvormis ründaja lööb väravaid 15 aastat järjest, ning millal on ausam aidata inimesel rolli vahetada või isegi organisatsioonist edasi liikuda. Juttu tuleb ka tehnoloogiast kui müüja „eksoskeletist“, kuidas õigesti juurutatud CRM ja protsessid tõstavad nii tipptegijate latti kui ka alustajate põrandat. Lisaks puudutame nelja „tabureti jalga“ - töö, tervis, pere ja sõbrad - mille tasakaal määrab, kui kaua suudab müügiinimene tippvormis püsida. Saates kõlab mõte, et müügitiimi juht peaks vähemalt poole ajast pühendama inimestele, mitte ainult numbritele. Just seal sünnib pikaajaline tulemus. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Pildil vasakult: Martin Koort ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Eesti kõrge elektrihind ei ole paratamatus, vaid tootmisvõimsuste nappuse ja strateegiliste valikute tagajärg, ütleb ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. „Energia on riiklik julgeolekuküsimus. Seda ei saa planeerida viie aasta kaupa,“ rõhutab ta. Äripäeva raadio sisuturundussaates arutame, miks impordib Eesti ligi poole oma elektrist ning kuidas see mõjutab nii kodutarbijate arveid kui ka ettevõtete konkurentsivõimet. Kui külmade ilmadega kasvab tarbimine ja osa juhitavaid jaamu on hoolduses, tuleb puudujääk katta impordiga – sageli kõrge hinnaga. „Kui tootmisvõimsust on vähe, maksamegi kallist hinda,“ ütleb Patrikainen. OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis selgitab, kui palju peaks Eestis realistlikult olema tuuleparke, et hind püsiks stabiilsemalt madal, ning mida tähendaks näiteks tänasest neli korda suurem tuulevõimsus. Jaanuari keskmise 138 megavati asemel looks see juba märgatava hinnasurve alla. Saates tuleb juttu ka tuule tootlikkuse tehnilisest poolest – miks toodavad tuulikud elektrit ka näiliselt vaikse ilmaga ning kui prognoositav tuul tegelikult on. „Tänapäevaste tuuleparkide töökindlus on 97–98 protsenti,“ märgib Zavadskis. Räägime maismaa- ja meretuuleparkide erinevustest ning sellest, milline peab olema energiasüsteemi „turvapadi“, kui suurem osa elektrist tuleb tuulest. Saates osalevad ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen (vasakul), saatejuht Juuli Nemvalts ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Foto: Rain Jüristo

Andreas Melts võtab kitarri kätte ja viskab viisijupi saatel oma tellijate üle nalja. See on tema töö ja leib. Palgatöölt tuli ta ära mõni aasta tagasi, kui sai oma esimese koostöö, mille eest maksti talle 100 eurot. Andreas oli parasjagu Boltis koosolekul, kui ta otsustas ronida lauale ja hakata kätekõverdusi tegema. Negatiivselt reageerimise asemel elas rahvusvaheline seltskond talle üle videosilla kaasa. See oli üks nendest hetkedest, kui Andreas mõistis, et tema koht ei ole seal – ta tahab inimesi naerutada. Andreas Melts tuli Boltist ära, kui oli kindlustanud oma esimese TikToki koostöö. Ühe video eest oli tasu 100 eurot, rääkis ta saates “Lihtsalt alusta” ja naeris enda üle, sest see summa pole teab mis suur. “Aga ma ei mõelnudki summa peale. Mõtlesin, et vau, keegi tahab mulle maksta! Mul oli ka mõni tuhat eurot säästetud, aga story’na on lahedam öelda, et sain 100 eurot ja ütlesin, et minge metsa, ma nüüd lähen teen enda asja selle 100 euro eest. See oli vahva hetk,” meenutab ta. Kõige hirmsam periood Palgatöölt lahkumise otsust vastu võtta on keskmiselt keerukas. Aga kõige raskem on ikkagi vahetult pärast seda otsust, nii paar-kolm esimest nädalat, rääkis noor koomik. “Oled selle otsuse ära teinud, adrenaliinilaks on üle läinud ja saad aru, et nüüd tuleb hakata ise tööd tegema. Ei ole ülemust, kes ütleb, et nüüd on miiting kell 12 või need on need KPI-d, mis tuleb täis saada.” “Elasin vanemate juures ja läksin hommikul alla korrusele, sõin oma krõbinaid ja siis tundsin, et okei, nüüd on kaks varianti: ma kas olen räme luuser ja feilin või siis proovin midagi teha. Hakkasingi proovima, olin ka natuke luuser ja feilisin, aga lõpuks olen jõudnud siia. Mis iganes koht see ka ei oleks,” rääkis Melts. Andreas Melts alustas oma vabakutselise teekonda sotsiaalmeediasse sisu loomisega ja kogus kiiresti tuntust karakteriga iAndreas. Vabakutselise meelelahutajana teenib ta leiba õhtujuhina ja hiljuti sõlmis ta plaadilepingu FAAR Musicuga. Saates “Lihtsalt alusta” jagas Andreas Melts, kuidas jõudis Saksamaal hiina keelt õppinud noor loomeettevõtluseni. Juttu tuleb peamistest hirmudest, mis teda on takistanud, esimeste sammude tegemisest ja senistest ämbritest. Räägime ka nalja tegemisest, mis on samal ajal nii tema relv kui ka kaitsemehhanism. Ta selgitab, miks on omadega jõudnud veidi loomingulisse puntrasse, ning jagab, mis aitab tal hoida teiste üle nalja tehes piiri peenetundelisuse ja teravuse vahel. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Andreas Melts. Foto: Rasmus Valdmann

Seekordses sisuturundussaates tuleb juttu väikeettevõtete konverents-messist Südi, mis toimub 11. märtsil Viimis Artiumis. Saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid ja esinejad. Saates räägib LHV Panga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) finantseerimise juht Marko Kiisa käesoleva aasta trendidest väikeettevõtete finantseerimisel. Kiisa sõnul on hea uudis see, et lähiaajal peaksid intressimäärad püsima ennustatavad ja see aitab ettevõtetel ka oma finantskulusid paremini planeerida. "Hea uudis on see, et soov väikestele ja väga väikestele ettevõtjatele raha laenata on pankade seas päris suur ja pankadevaheline konkurents sunnib ka väikese kliendi pärast võistlema," lisab Kiisa Combat Ready asutaja Remo Ojaste annab nõu, mida ettevõtte juhtimisel saab militaarvaldkonna juhtimispõhimõtetest üle võtta. "Meeskonnas liidab meid kokku ülesanne, näiteks on eesmärk saada maailmameistriks. Seega ei tohiks võtta tööle inimesi selle alusel, kes sulle meeldivad. Tuleb olla professionaalne ja keskendunud ülesande täitmisele. Värbamisel on kõige tähtsam valida inimesi suhtumise alusel," arvab Ojaste. Lõpetuseks annab Coop Kokkade juht Reliia Käro soovitusi, mida panna ettevõtte nõupidamislauale suupisteteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: LHV Panga VKE finantseerimise juht Marko Kiisa esinemas Südi konverentsil Foto: Marko Mumm Rohkem infot Südi 2026 kohta leiab aadressilt: www.sydi.ee

Vereloomehaigused on mitmekesine ja sageli hirmutavana kõlav haiguste rühm, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, kuidas vereloome toimib, miks tekivad pahaloomulised muutused ning milline on tänapäevane käsitlus kroonilise lümfotsüütleukeemia puhul. Juttu tuleb sellest, kuidas vereanalüüs võib anda esimesi vihjeid haigusele, miks osa patsiente vajab kiiret sekkumist, ent paljud jäävad aastateks aktiivsele jälgimisele. Viigimaa räägib ka sihtmärkravimitest, mis on viimastel aastatel muutnud kroonilise lümfotsüütleukeemia ravi oluliselt tõhusamaks ja patsiendisõbralikumaks. Arutleme, mida diagnoos patsiendi jaoks päriselt tähendab ning kuidas haigusega igapäevaelus toime tulla. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate toob teieni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ja valmimist toetas Abbvie. Pildil Iige Viigimaa. Pildi allikas: PERH

Suhtlemine on iga tööpäeva osa, aga paljud meeskonnad jäävad hätta just seal, kus eeldatakse, et oskus on iseenesestmõistetav. Äripäeva raadio saates tõdesid BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg, et suurimad probleemid ei tulene mitte teadmiste puudumisest, vaid julguse, teadlikkuse ja vastutuse puudumisest. Nende sõnul on suhtlusoskused treenitavad nagu lihased ning ettevõtete konkurentsivõime sõltub üha enam sellest, kas töötajad suudavad eelduste asemel luua selget ja ausat dialoogi. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosar-Maiberg Foto: BeWise

Kuu aja pärast, 19. märtsil toimub Kultuurikatlas konverents „Tark tööstus 2026“, mis vaatab tööstuse hetkeolukorda ja mille keskne küsimus on: kuidas suured muutused ära juhtida? Digitaliseerimine, tehisintellekt, energiapööre, geopoliitilised riskid – muutuste surve ei ole enam valikuline. Küsimus pole, kas muutuda, vaid kuidas. „Fookuses: tark tööstus“ saates on külas Äripäeva Akadeemia muutuste juhtimise koolitaja Anneli Ohvril, kes räägib, et Eesti ettevõtete suurim eksiarvamus on pidada muutusi lõppajaga projektiks, mitte pidevaks ja kõiki kaasavaks protsessiks. Praegu ei suru ettevõtteid üks muutus, vaid mitu korraga. Digitaliseerimine, AI kasutuselevõtt, kestlikkuse nõuded, regulatiivsed muudatused ja turusurve toimivad paralleelselt. Ohvrili sõnul tekitab see nn muutuste ülekülluse, mille suurim koormus langeb keskastme juhtidele. „Tippjuhid näevad muudatusi projektidena, aga keskastme juhid peavad need päriselt ellu viima. Ja kui kõik on korraga prioriteetne ning kõigega on kiire, tekib kaos.“ Vana tööviis enam ei kehti, uus pole veel juurdunud. Kui organisatsioonis puudub selge prioriseerimine, hakkab tekkima nähtus, mida nimetatakse vaikseks lahkumiseks – inimesed on küll ametlikult tööl, kuid emotsionaalselt eemaldunud. „Niikaua, kuni muutus ei ole inimese enda oma, on meil klaaspilgud vastas. Inimene teeb töö ära, aga ta ei ole enam päriselt kaasas.“ Tööstuses tunduvad tehnoloogilised muutused sageli arusaadavamad: osta uus süsteem, juuruta, koolita, mõõda tulemust. Ent Ohvrili sõnul ei ole tehnoloogiline muutus kunagi ainult tehnoloogiline. Kui organisatsiooni kultuur väärtustab stabiilsust ja muutumatust, tajutakse uusi lahendusi ohuna. „On organisatsioone, kus tugevus seisneb uskumuses, et meie tugevus on meie muutumatus. Sellises keskkonnas võib ka AI tunduda eksistentsiaalse ohuna.“ Ohvrili sõnul on just projektimõtlemine see, mis paljud muutused organisatsioonis ära tapab. „Tippjuhid näevad muudatusi tihtipeale kui projekte. Paned eesmärgi paika, defineerid tulemuse, jagad ülesanded laiali ja ootad tähtaegselt tulemust. Aga muudatustega on seotud inimesed – ja inimeste vastupanu.“ Tema hinnangul algab muutuste juhtimine enamasti liiga hilja – alles siis, kui projekt on ametlikult käima lükatud ja tegevusplaan paigas. Tegelikult peaks protsess algama juba enne seda, kui lahendused on lõplikult sõnastatud. „Muudatuste juhtimine algab probleemipüstitusest. Me peame rääkima sellest, mis meid praeguses olukorras ei rahulda – ka siis, kui meil pole veel lahendust.“ Just see on koht, kus paljud juhid komistavad. Kardetakse tulla välja murega enne, kui vastused on olemas. Ometi on kaasamine võimalik ainult siis, kui inimesed saavad osa arutelust, mitte valmis otsusest. Pikemalt efektiivsest muutuste juhtimisest saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Anneli Ohvril. Foto: Mart Valner

Turundusjuhi roll ettevõtte juhtimises sõltub sellest, kas ta suudab oma tegevust põhjendada investeeringu ja tasuvuse keeles. Saates „Password“ arutlevad Initiative’i juht Indrek Soom ja Analytical Alley juht Tanel Rebane, miks turundust nähakse endiselt kuluna ning kuidas analüüsipõhine lähenemine aitab selle muuta mõõdetavaks ärifunktsiooniks. Juttu tuleb sellest, miks kampaaniate mõju ei saa hinnata pelgalt müüginumbreid vaadates. Kuidas eristada baasmüüki lisamüügist ehk vastata küsimusele, kui suur oleks tulemus olnud ilma kampaaniata? Kuidas mõjutavad müüki ilm, hooajalisus, pühade pikkus, energiakulud või konkurentide tegevus? Külalised selgitavad, kuidas ökonomeetriline mudeldamine aitab need mõjurid lahti võtta, kanalite koosmõju (näiteks televisioon ja otsing) eristada ning teha „what if“-stsenaariume, et vältida edu või ebaedu omistamist valele kanalile. Arutame ka, kui realistlik on mõõta kommunikatsiooni turuosa maailmas, kus mängu tulevad influencer’id, kogukonnad ja killustunud kanalid, ning miks ei ole alati mõistlik püüda mõõta kõike viimase detailini. Kui turundusjuht suudab rääkida finantsjuhi ja tegevjuhiga investeeringu ja tasuvuse keeles, on tal lihtsam jõuda otsustuslaua juurde ning muuta turundus tunnetuslikust tegevusest selgelt juhitavaks ärifunktsiooniks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Initiative’i juht Indrek Soom (vasakul) ja Analytical Alley juht Tanel Rebane Foto: Äripäev

„Äripäeva raamatuklubi“ võtab vaatluse alla doktori kraadiga Inglise dietoloogi Emily Leemingu raamatu „Nutikas soolestik. Kuidas süüa nii, et muuta oma teise aju elu“, mis selgitab, kuidas toitumine mõjutab meie mikrobioomi ja seeläbi kogu organismi heaolu. Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa arutleb saates, milline on soolestiku ja aju seos ning miks põletikulisi soolehaigusi diagnoositakse üha noorematel. Juttu tuleb antibiootikumide mõjust mikrofloorale, probiootikumidest, Helicobacter pylorist ning sellest, millal kõhuvaevus on mööduv ja millal selge ohumärk. Saates käsitletakse ka toitumistrende, talumatuste tegelikku levimust ja sõeluuringute tähtsust. Fookuses on praktiline küsimus: kuidas teha igapäevaseid valikuid nii, et toetada oma „teise aju“ tervist ja ennetada tõsisemaid haigusi. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Külliki Suurmaa Pildi autor Violetta Riidas

Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu – algatus, mis kutsub juhte peatuma ja mõtlema, millist juhtimiskultuuri nad iga päev loovad. Just heast juhtimisest kõneldi ka 17. veebruaril Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“. Personaliuudiste juhil Helen Rootsil olid stuudios külas Tulundusühistu Tuleva juhatuse esimees Annika Uudelepp ning Baltic Restaurants Estonia juht ja 2025. aasta parima juhi konkursi finalist Aaro Lode. Vestluses otsiti vastust küsimusele, missugune üldse on hea juhtimine tänases Eestis. Räägiti usaldusest ja vastutusest, vigadest õppimisest, suure pildi hoidmisest ja sellest, miks juht ei tohi eksimist karta – ei iseenda ega oma meeskonna puhul. Arutleti ka Eesti juhtimiskultuuri tugevuste ja kitsaskohtade ning selle üle, milliseid juhte vajame järgmise kümnendi perspektiivis. Saatest jäi kõlama mõte, et hea juhtimine ei ole ametinimetus ega loosung, vaid igapäevane praktika. See ei juhtu juhuslikult, see on teadlik valik – kuulata enne kui rääkida, mõista enne kui muuta ja anda vastutust enne kui kontrollida. Pildil vasakult: Aaro Lode, Helen Roots ja Annika Uudelepp. Allikas: Äripäev

Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist. „Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ rõhutas Saare raadiosaates Logistikauudised eetris. See tähendab, et kaduma peab olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti. Ilma piirijaamadeta Poolani välja Erinevalt olemasolevast Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril. See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku, ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks. Kaubaveo osas näeb RB Estonia märkimisväärset huvi Euroopa raudteeveo-ettevõtjatelt. Eelkõige nähakse potentsiaali Soome impordi-ekspordi suunal, kus Rail Baltica pakub alternatiivi meretranspordile. Saare sõnul ei tähenda see nullist alustamist. „Euroopas liigub täna väga palju sobivat veeremit. Rail Balticu trassil opereerimiseks on vaja eelkõige, et pardaseadmed vastaksid üle-euroopalisele liiklusjuhtimissüsteemile.“ Projektis kasutatakse ühtset Euroopa standardit (ERTMS), mis peaks välistama uute „pudelikaelte“ tekkimise. Eesmärk on, et Baltikum ei kujuneks tehniliseks takistuseks Euroopa põhivõrgus ja selle eeldusteks on selged opereerimisreeglid, läbipaistev tasustamismudel, hooldus- ja teenindusvõimekus (depoo, elekter, hooldusrajatised) ning valmisolek teenindada kõiki nõuetele vastavaid vedajaid. Rahvusvaheliste kiirrongide osas seisavad Balti riigid valiku ees, kas teha rongide ühishange või tellida teenus koos veeremiga. Arvestades aga, et veerem on teenuse kalleim komponent, võib riiklik investeering võimaldada operaatoritele madalamat teenuse omahinda ja väiksemat äririski. Vedajad on andnud hinnangu, et liini avamiseks vajavad nad umbes 2–2,5 aastat ettevalmistusaega alates selgete tehniliste tingimuste ja ajakava kinnitamisest. Kuigi ametlik eesmärk on põhitrassi valmimine 2030. aastaks, sõltub kogu koridori tööle hakkamine eelkõige Läti edenemisest. Saare sõnul ei ole küsimus selles, kas projekt valmib, vaid millal ja pole välistatud võimalus, et kui Eesti ja Leedu oma osa valmis saavad, võivad nad Lätile ka moel või teisel appi minna. Logistikauudised eetris saadet juhib Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, fotol: Heigo Saare

Vee kvaliteet mõjutab ettevõtte igapäevast tööd rohkem, kui esmapilgul paistab. Kare vesi suurendab kulusid, halb maitse vähendab tarbimist ja tootmises võib vale koostisega vesi mõjutada lõpptulemust. Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin räägib, millised lahendused aitavad ettevõtjatel veeprobleeme ennetada ja kulusid vähendada. „Dispenser ühendatakse veevärki ja kohe on olemas kuum ja külm puhastatud vesi. See on mugavam ja soodsam lahendus kui veetünnid,“ selgitab Komarin. Saates tuleb juttu kontorilahendustest, kus pöördosmoosi süsteem tagab töötajatele kvaliteetse joogivee. Tootmisettevõtetes võimaldavad süsteemid vee täielikult puhastada ja vajadusel uuesti mineraliseerida, näiteks õlletööstuses. Elektroonikatööstuses kasutatakse mineraalivaba vett seadmete pesuks. Samuti räägime hambakliinikute spetsiifilistest nõuetest, hotellide ja SPAde veekvaliteedist ning restoranide kulude vähendamisest. Õige seadmega ühendatud nõudepesumasin aitab vähendada klaaside poleerimise vajadust ning hoida kokku tööaega. Saates tuleb juttu ka rahvusvahelisest munitsipaalprojektist Moldovas, kus paigaldatud veepuhastussüsteem tagab tervele külale puhta joogivee. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin Foto autor: Karolin Köster

Seekordses "Levira - eetris ja ühenduses" saates arutatakse, kuidas ettevõtted saavad tagada IT-süsteemide töö jätkumise erinevates kriisiolukordades. Saates kaardistatakse peamised IT-kriisid, millega suuremad organisatsioonid peavad arvestama: küberrünnakud, elektrikatkestused, sidekatkestused, globaalsed teenusehäired ning olukorrad, kus esialgsele häirele järgnevad pikaajalised järelmõjud, eriti logistikas ja tarneahelates. Olulise põhimõttena rõhutatakse saates toimepidevuse ehitamist dubleerimise kaudu. Pikema elektrikatkestuse puhul kirjeldatakse tüüpilist loogikat: esmalt tagavad lühiajaliselt töö UPS-id, seejärel generaatorid, ning kriitiliseks muutub kütuse olemasolu ja juurdeveo võimekus. Kui katkestus venib, muutub keskseks teenuste prioritiseerimine: elutähtsad teenused hoitakse töös, vähem kriitilised süsteemid suletakse, et olemasolevat võimsust ja ressursse efektiivselt kasutada. Äärmuslike lahendustena mainitakse ka füüsilist andmekandjate liigutamist, näiteks kõvaketaste transporti, mis on teatud olukordades endiselt kasutusel ja võib olla kõige efektiivsem viis väga suurte andmemahtude kiireks teisaldamiseks. Saate lõpus toome välja soovitused: ärikriitilised andmed ja rakendused tuleb dubleerida, alternatiivsed sidekanalid tuleb ette planeerida ning kriisiplaane tuleb regulaarselt testida ja harjutada, sest ainult paberil olemasolev plaan ei taga, et see päriselt töötab. Saadet juhib Hando Sinisalu, külalised on Margus Uustalu Levirast ja Priit Koppel Tallinna Sadamast. Foto: Freepik

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud 11. märtsil toimuvale väikeettevõtete konverents- messile Südi ja saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid Elisa ja Terminal. Küberkuritegevus on äri ning sihtmärke ei valita käsitsi – ka isegi 10,000-erose käibega väikeettevõtted pole erand, sest rünnakud on sageli automatiseeritud. Elisa infoturbejuht Mai Krafi selgitab, et ründajad skaneerivad võrke, leiavad internetis kättesaadavad teenused, otsivad turvanõrkusi ja kasutavad neid massiliselt ära. Praktiliselt aitab kõige rohkem regulaarne ja testitud varundus (sh vähemalt üks offline-koopia), seadmete kaitsmine (2FA, viirustõrje, vajadusel tulemüür) ning Elisa Netivalvur, mis blokeerib võrgupõhiselt õngitsuslingid ja pahatahtlikud lehed juhul, kui need on juba vastavas andmebaasis tuvastatud. Terminali juhatuse liige Alan Vaht selgitab, et Euroopa transpordipoliitika liigub täiselektriliste sõidukite suunas ning 2035. aastast tohib müüa vaid nullheitega autosid, kuigi arutatakse ka võimalikke leevendusi. Tema sõnul tehakse fossiilkütused ajas üha kallimaks eelkõige maksude kaudu (aktsiis, käibemaks) ning lisanduvad mõjutajad nagu taastuvkütuste kohustuse kasv ja transpordikütuste CO2-komponent (ETS2). Selle tulemusel peab ta üsna tõenäoliseks, et bensiin ja diisel võivad 2031–2032 paiku tõusta ligikaudu 2,5–3,0 euroni liitrist, mis võib muuta bensiiniautode müümise tulevikus keeruliseks. Lahendusena soovitab ta vaadata sõiduki kogukulu (liising, hooldus, maksud, kütus/elekter), sest tema arvutuste järgi on elektriauto omamiskulu juba täna tihti madalam —eriti kodus laadides, aga mõnel juhul ka avalikus võrgus. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Terminali juhatuse liige Alan Vaht Foto autor: Liis Treimann

Oleme nelja-viie ettevõttega ja eriti aktiivselt kahega jõudnud disainiprotsessi, nii et meile tulevad varsti oma kiibid, on möödunud aasta kevadel loodud kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik tulemustega rahul. Eesti kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik selgitab, et kiibid on nüüdseks aastakümneid olnud meie ümber ja see valdkond muutub aina olulisemaks. „Tegemist on aina rohkem ülikriitilise valdkonnaga, milleta oleks raske teha näiteks droone, mis on Ukraina jaoks olulised,“ ütleb Mellik. Kiipidest sõltuvad ka andmekeskused, tehisintellekt ja isegi igapäevane elektroonika, mida kodudes kasutame. „Seda tähtsust on üsna keeruline alahinnata, Euroopa on siin Taiwanist kõvasti maha jäänud,“ tõdeb Mellik. Mullu kevadel käivitasidki Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit kiibikeskuse, et arendada kohalikku kiibivaldkonna kogukonda, ühendada teadus ja ettevõtlus, vahendada olulisi uudised, rahastusvõimalusi ja rahvusvahelisi projekte. Tegemist on Euroopa Liidu algatusega, mille tulemusel on kõikidesse liikmesriikidesse loodud 30 kiibikeskusega ökosüsteem. Kõigil keskustel on omad võimed ja võimalused, mida ettevõtted kasutada saavad. Näiteks Eesti kiibikeskus keskendub kiipide disainimisele. „Hea on mainida, et Eestis on meil kuskil juba 20 ettevõtet, kellega oleme suutnud teha esmased konsultatsioonid,“ on Metroserdi rakendusuuringute keskuse juurde kuuluva kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik seniste tulemustega rahul. „Nelja-viie ettevõttega – ja kahega neist eriti aktiivselt – disainiprotsess juba sisuliselt käib, nii et meile tulevad varsti ka oma kiibid,“ sõnas Mellik. „Kuna kiibindus on selline lai ja teistpidi sügav teema, siis meie keskendumegi võib-olla konkreetsemalt disainile.“ Jaanuaris käivitati koostöös Taltechiga ka kiibidisaini mikrokraad. Mellik selgitas, et paar nädalat tagasi toimus ka 30 Euroopa kiibikeskuse kohtumine Brüsselis, kus avalikustati Eesti õppekava ka teistele keskustele. „Mitu Euroopa kiibikeskust tuli küsima ja õppekava võrdlema. Tundub, et me olimegi selles (mikrokraadi õppe käivitamises – toim) esimesed,“ sõnas Mellik. Mellik selgitas, et kiibidisainer võib Eesti teenida korralikku töötasu. „See võib olla kõrgema suurusjärgu tarkvaraarendaja palk ehk kogenud tegijal võiks olla 8000 euro juures,“ usub ta. Küsimusele, kas Euroopa pinnale võiks kerkida kunagi maailma suurima kiipide tootjaga TSMC-ga (Taiwan Semiconductor Manufacturing Company) sarnane tehas, vastab Andres Mellik, et võiks ja peaks. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Andres Mellik. Autor: Harro Puusild

Kui juht oskab vaadata ainult kasumiaruannet, magab ta maha olukorra, kus maksevõime võib muutuda problemaatiliseks. Saates räägib kogenud finantskoolitaja Margus Tinits sellest, milliseid kriitilisi aruandeid juhid peaks oskama lugeda, kuidas hinnata võimaliku äripartneri finantstervist ning milliseid finantsteadmisi on vaja erinevatel juhtimistasanditel. Kuulajatele ka üks nipiga küsimus: mis on bilanss? Kui vastate, et see on kulude-tulude tasakaal, on õige hetk seada sammud juhtidele suunatud finantsteadmiste kooli, kus fookus pole terminitel ja lõputul numbrijadal, vaid sisulistel teadmistel. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Pildil Margus Tinits. Foto: Äripäev

Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth ja klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert räägivad rohe- ja sinipesust ning seda kõike ühe teenindusettevõtte vaates. Kumb on olulisem, keskkond või inimene? Kuidas saavutada olukord, et ka keerulisemate olukordade lahendamisel oleksid lõpuks rahul nii klient, teenindaja kui linnaelanik? Need küsimused tõstatavad Airi Freimuth ja Merilin Tofert, millele Saku Läte püüab lahendusi leida. Sisuturundussaates keskendutakse sellele, millega Saku Läte tegeleb ning milliste nüanssidega igapäevases tegevuses arvestada tuleb. Eraldi räägitakse klientide tagasisidest ja sellest, kuidas lahendada olukord, kus autodega tuleb manööverdada rahvarohkes ja kitsas Tallinna kesklinnas. „Oleme saanud näiteks ettepaneku, et meie autojuht võiks parkida Järve Selveri juurde ning sealt edasi juba liikuda, veepudelid käe otsas. Kuidas see reaalsuses võiks toimida, sellele ei mõelda,“ toob Airi Freimuth näite. Lisaks puudutatakse plastpudelite teemat ning räägitakse sellest, miks ei ole mõistlik kasutada alternatiivina klaas- või puidust anumaid. Samuti tuleb juttu veeautomaatidest, veetrassist ning sellest, kui olulised on joogivee kvaliteedis veefiltrid. Saame teada, kuidas hea omavaheline kommunikatsioon aitab ka keerulises olukorras. Fotol: Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth ja klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert. Foto autor: Kadri Penjam. Saadet juhib Kadri Penjam.

Seekordses „Teabevara tunnis“ räägime muudatuste juhtimisest – miks jäävad vajalikud ümberkorraldused sageli poolikuks ja mida teevad teisiti need organisatsioonid, kus muutused päriselt õnnestuvad. Stuudios on rahvusvahelise kogemusega muudatuste juhtimise konsultant ja Change Partnersi juht Ekke Sööt, kelle eestvedamisel on kaheksa aastat uuritud Eesti ettevõtete muudatuste praktikaid. Värske uuring kinnitab, et peamine probleem pole muutustes endis, vaid nende elluviimises – rollide selguses, juhtide koostöös ja paralleelsete projektide mõistlikus juhtimises. Räägime, kuidas muudatustega alustada, miks on vaja selget omanikku ja mõjuanalüüsi, milles seisneb tipp- ja keskastmejuhi rollide erinevus ning milline peaks olema tõhus kommunikatsioon. Samuti arutleme, kuidas mõõta muudatuste edukust, millal saab protsessi lõppenuks lugeda ning miks tuleks AI kasutuselevõttu käsitleda organisatsioonilise muutusena. Küsivad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Ekke Sööt ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Sisuturunduse saates arutame selle üle, kuidas ja kui palju mõjutab tehisaru raamatupidamist. Saate külaline on ligi 30-aastase ajalooga raamatupidamisbüroo Vesiir omanik Enno Lepvalts. Lepvalts räägib, et juba enne tehisaru tulekut on sama töömahu jaoks vajalik raamatupidajate hulk pidevalt vähenenud. "Raamatupidamistarkvara areng, e-arved ja pabertšekkide automaatne digiteerimine on kõik raamatupidajate töömahtu vähendanud", räägib Lepvalts. Samas on raamatupidamises ka palju loomingulisust ja tõlgendamisruumi. Lõpliku otsuse tegemisel (kas mingit arvet maksta, mida käsitleda lootusetu võlgnevusena või mis täpselt lähevad ettevõtlusega seotud kulude alla) ei saa aga tehisaru täna veel usaldada. Lisaks muutuvad ka petturid järjest osavamaks ja seega peab usaldusväärne isik asjad üle kontrollima. "Aga noortele ma raamatupidaja ametit täna valida ei soovitaks. Miks? Küsige tehisaru käest," arvab Lepvalts. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Freepik

Sellest aastast laienenud küberturvalisuse seadus paneb ettevõtjad ajaga võidu jooksma, sest kohustuslike sammude astumiseks on aega kevadeni. Sellest aastast hakkas kehtima küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Täpsemalt võeti sellega Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse teine direktiiv ehk NIS2. Igapäevaselt tehnoloogiaettevõttes OIXIO küberkriminalistikaga tegeleva Livio Nimmeri sõnul hakkab juhtide roll üha suuremat rolli mängima. "Üks positiivsemaid muudatusi selles seaduses on see, et juhtkonna vastutusele rõhutakse oluliselt rohkem kui varasemalt," rääkis Nimmer. "Kui juhtkonna tasandil ei ole tahtmist küberturbega tegeleda, siis praktikas see lähebki väga üle kivide ja kändude," lisas ta. Triniti advokaat Kristena Kutti märgib, et laienenud seadus toob kaasa põhimõttelise muudatuse. "Kui juhatuse liikmed on küberturbe eest isiklikult vastutavad, siis see polegi tegelikult enam IT-osakonna mure," lausus Kutti. Advokaadi sõnul on aga juhtidel kiire. "Ettevõtjatel tiksub aeg seljas, sest hiljemalt märtsi lõpuks peavad kohustatud ettevõtjad teatama muutustest riigi infosüsteemi ametile," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. Saates tuli täpsemalt juttu ka ähvardavatest trahvidest ning sellest, mis vahe on üliolulisel ja olulisel üksusel. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Andras Kralla.

Kaupmeeste igapäevatöös tehakse kümneid kordi päevas tegevusi, mis näivad tühised: PDF-failide ümbertrükkimine, arvete käsitsi sisestamine, tellimuste korrigeerimine. Ometi neelavad need protsessid märkimisväärse osa ettevõtte tööajast ja palgakulust. Saates „Kaupmehe eduvalem“ selgitab Telema esindaja Sven Uustalu, miks just need nähtamatud kulud osutuvad kaubanduses üheks suurimaks kasumi õgijaks. Arutame, kui palju maksab üks käsitsi sisestatud tellimus või arve ning kuidas elektrooniline andmevahetus (EDI) aitab selle kulu kordades väiksemaks muuta. Uustalu jagab konkreetseid numbreid ja kogemuslugusid ettevõtetest, kus EDI kasutuselevõtt on aidanud hoida kokku sadu töötunde kuus. Samuti selgitab ta, millised eksiarvamused selle tehnoloogia kohta levivad ja millal on õige aeg selle peale mõtlema hakata. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht ja saatejuht Nele Peil, Telema vanemtootejuht Sven Uustalu Foto autor: Äripäev

Eetris on saade “Võitjate põlvkonnad”. Külas on Canter Värton, Cantervilla Lossi üks asutajatest ja eestvedajatest. Põlvamaal pereettevõttena tegutsev Cantervilla Loss on aastate jooksul läbinud põhjaliku arendusprotsessi. Räägime saatekülalisega lossi taastamise teekonnast. Samuti tuleb juttu keerdkäikudest Cantervilla lossi kujunemise loos ning väljakutsetest, millega tuleb silmitsi seista ettevõtluses väljaspool suuri keskusi. Veel avab külaline, milline on peresisene rollide dünaamika ning kuidas eristuda turismiturul, et meelitada külastajaid Lõuna-Eestisse. Saatejuht on Ramona-Luisa Soro.

Jaanuarikuised elektriarved panid paljud inimesed otsa vaatama oma tarbimisele, aga samas kõlavad tugevalt üleskutsed soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. "Cleantechi" saates olid külas Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur, kes vaatavad teemat oma külje pealt - probleem ei ole elektrifitseerimine ise, vaid see, kuidas Eesti energiasüsteem ja reeglid sellele järele jõuavad. Saatekülalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks. Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks võrku efektiivsemalt kasutada ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale. Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Tänaseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu. „Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2.“ leiab Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub. Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Sander Ots ja Rasmus Leibur. Foto: Andres Laanem

Podcastide arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Just seetõttu tekib paljudel ettevõtetel ja turundajatel küsimus, kas ühele uuele saatele on üldse veel ruumi – ja kas keegi jaksab selles infomüras midagi pikemalt kuulata. Kahtlus ei puuduta ainult formaati ennast, vaid ka selle mõttekust olukorras, kus suur osa kanaleid liigub järjest lühemate sisuvormide suunas ja harjutab tarbijat kiirelt edasi liikuma. Äripäeva raadiosaates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Alexela kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnajuht Maria Tiidus ning Soraineni advokaadibüroo turundus- ja kommunikatsioonijuht Iris Magnus, kuidas podcastide rolli B2B-turunduses sageli tajutakse ning millistele järeldustele on nende organisatsioonid enda kogemuste põhjal jõudnud. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: vasakult Alexela kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnajuht Maria Tiidus, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Soraineni advokaadibüroo turundus- ja kommunikatsioonijuht Iris Magnus Foto: Julia Laidvee, Äripäev

Eesti ettevõtete tootearendus seisab sageli valiku ees: kas liikuda kiirelt, kuid suure riskiga, või aeglaselt ja ettevaatlikult. Sektoritevaheline mobiilsuse toetus (SekMo) pakub kolmandat teed – võimalust kaasata teadlane otse ettevõttesse ning teha arendusotsuseid teaduspõhiselt ja riske hajutades. Äripäeva raadio uues sisuturundussaate osas jagavad oma kogemust H2Electro ja Limex OÜ juhid, kelle sõnul ei ole teadlase kaasamine mitte bürokraatlik lisakoorem, vaid praktiline tööriist, mis aitab vältida valesid valikuid, säästa aega ja avada täiesti uusi ärivõimalusi. Saates räägitakse ausalt nii meetme sobivusest, piirangutest kui ka sellest, millisele ettevõtetele SekMo sobib. Saate külalisteks on Silver Sepp (H2Electro) ja Priit Penu (Limex OÜ). Saadet juhib Lauri Toomsalu. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga, saadet on kaasrahastanud Euroopa Liit. Sektorite meetme puhul on tegemist Riigi Tugiteenuste Keskuse välja antava toetusega. Fotol: Silver Sepp ja Priit Penu Foto: Lauri Toomsalu

Saates on külas INVL Family Office investeerimisstrateeg Rait Kondor, kes räägib sellest, kuidas investeerimisfond alternatiivseid ja tavainvestorile kättesaamatuid investeerimisvõimalusi pakkudes jõukate eraisikute vara kasvatada aitab. Saates tuleb lähemalt juttu ka ühest Leedu kaitseinvesteeringuprojektist, mis on selle valdkonna esimene PPP-projekt ehk avaliku ja erasektori koostöös tehtud taristuinvesteering, mis pakub ka jaeinvestorile võimaluse kaitseinvesteeringult tootlust teenida. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office investeerimisstrateeg Rait Kondor Foto autor: Simo Sepp

Valu vastu võideldes tehakse tihti üks suur viga – valuvaigisteid tarvitatakse juhuslikult ja alles siis, kui valu muutub väljakannatamatuks. „Tervisetarga“ saates rõhutab Lääne-Tallinna Keskhaigla valuravi osakonna juhataja dr Boris Gabovitš, et efektiivne valuvaigistamine tähendab regulaarset ja järjekindlat ravi, mitte ootamist, kuni olukord muutub talumatuks. Saates selgub, miks krooniline valu ei pruugi viidata nähtavale kahjustusele, vaid on sageli seotud tundlikkushäire või psühholoogilise taustaga. Gabovitš selgitab, kuidas krooniline valu muutub iseseisvaks haiguseks ja miks selle leevendamine algab sageli inimese mõtteviisi muutmisest. Ta toob esile, et õigel ajal alustatud regulaarne ravi aitab vältida kroonilist valu ning takistada olukorra halvenemist. Räägime ka sellest, miks valuvaigistid on ravimid nagu iga teine ning miks nende irratsionaalne hirmutamine kahjustab ravitulemust. Saates tuleb juttu selja- ja liigesevaludest, fantoomvalust, ebaefektiivsetest ravipraktikatest ning sellest, miks ei tohi oma tervist usaldada ei naabri tablettide ega internetinõuannete kätte. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Boris Gabovitš Pildi autor Meeli Küttim

Allfilmi 1995. aastal luues oli seitsmel asutajal üks selge eesmärk – teha mängufilme. Esimese täispika mängufilmini jõuti aga alles viis aastat hiljem, enne seda teenindati välisettevõtteid ja tehti reklaame. Felt ütleb, et kuigi ettevõtlus on oluline, on tegu pigem loominguliste inimeste juhitud klubi kui tavalise äriettevõttega. „Me oleme ettevõtluse mõttes selline imelik ettevõte – tahame kasumit teenida ja parematel aegadel ka teenime, aga tegelikult on see natuke nagu klubi," selgitas Felt, kes ütleb uhkusega: "Ma olen 57-aastane ja mul on endiselt põnev!”. Saates kuuleme Allfilmi teekonnast, filmirahastuse väljakutsetest ning Eesti filmi käekäigust. Lisaks räägib Felt loomingulise vastutuse tähtsusest, intuitsioonil põhinevatest otsustest ning sellest, kuidas hoida motivatsiooni läbi kolme kümnendi. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Allfilmi asutaja ja produtsent Ivo Felt Fotograaf: Erlend Štaub

Siin ei ole midagi võrrelda, tunnistab Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates Kinnisvaratund varjendite kohta Tallinnas ja Helsingis. "Tegelikult ootame varjenditele esitatavaid tegelikke nõudeid," nentis Leppoja. Samas Riigi Kinnisvara ei oota varjendite nõuete valmimist ja tegutseb ise, näiteks Maarjamäel asuv Sisekaitseakadeemia uue ühiselamu puhul. "Nõudeid ei ole, aga oma parimas teadmises oleme neid tegema hakanud. Need objektid, mis on projekteerimises - nende puhul sellest, et vajadus on," kirjeldas ta riigiasutuse tegevust. Leppoja vastas küsimusele, mida teha, kui sõda hakkab homme. Saates tulid kõne alla Riigi Kinnisvara kinnisvaramüügid aastal 2025 ja eesolevad müügid aastal 2026, organisatsiooni tõhustamine, ent ka märgilise ja ajaloolise kinnisvaraga ringi käimine. Viimases on vastuolusid ja väljakutseid. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitas ehitusturu hetkeseisu kohta, et põhjas enam pole, aga tipus ka mitte. Pigem ootab ees rahulik taastumine. „Me ise ei kurda – kasvame kindlalt, aga rekordit tänavu ei tee,“ ütles ta 2026. aasta kohta. Elukondlikus arenduses valitseb küll korterite ülejääk, ent taskukohasemad linnalähedased kodud leiavad hästi ostja. "Samas on spekulandid turult lahkunud - hooneid ei ehitata enam lihtsalt igaks juhuks valmis ilma kindla äriplaanita, mis muudab sektori tervislikumaks," rääkis Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos saates “Eetris on ehitusuudised.” Tööstusehituses peitub Roosi hinnagul aga kasvupotentsiaal. „Hea meelega teeks seda segmenti rohkem, aga seal sõltub areng eelkõige eksporditurgude taastumise kiirusest. Aga need ettevõtted, kes said enda äriplaanid tööle ja alustavad ehitust, ei pea kahetsema." Roos rõhutas, et ehitusturg on muutunud professionaalsemaks ja vastutustundlikumaks. "Tellijatele soovitan toimiva äriplaani puhul julgelt investeerida, sest ajalugu on näidanud, et põhivarasse tehtud investeeringud on pikas vaates peaaegu alati õiged otsused." Saatejuht: Teeli Remmelg. Tarmo Roosi foto autor: Raul Mee

eAgronomi asutaja Robin Saluoks usub, et süsinikukrediitide turg on jõudmas suurte muutuste lävele, kus tänane vabatahtlik süsinikuäri hakkab päästma Euroopa suurtööstust ja energiasektorit. See tähendab põllumeestele uut ja stabiilset tuluallikat ning majandusele paindlikkust. „Täna on vabatahtlik turg ja Euroopa Liidu kohustuslik kvoodisüsteem (ETS) eraldi, aga tulevikus peavad need mingis punktis kohtuma,“ märgib Saluoks saates "Ükssarvikute kasvulava". Tema sõnul on praegune süsteem, kus põlevkivielektri või terasetööstuse emissioonide eest makstakse 80–100 eurot tonni kohta, ilma et see tekitaks reaalset süsiniku sidumist, pikas vaates Euroopa majandusele kurnav. Saluoks joonistab saates välja mudeli, kus range kvaliteedikontrolliga põllumajanduslikud krediidid lubatakse osaliselt asendama kohustuslikke kvoote. See ei hoiaks mitte ainult raha Euroopa sees, vaid suunaks selle otse kohaliku toidujulgeoleku ja mulla tervise parandamisse. Saates räägib Saluoks, kuidas ettevõte on kümne aastaga jõudnud olukorda, kus nende platvormil hallatakse juba ligi 2% kogu Euroopa põllumaast. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Robin Saluoks. Foto autor: Raul Mee

Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest. Saates "Finantsuudised fookuses" otsitakse vastuseid sellele, millised oskused võivad lähiaastatel muutuda palgalõksuks ja millised loovad reaalse palgakasvu, kuidas jaguneb vastutus tootlikkuse eest riigi, tööandjate ja inimeste endi vahel ning kas tuleviku palgad kujunevad pigem makrokeskkonna või üksikisikute valikute tulemusel. Arutelus käsitletakse Eesti tööturu võimalikke arenguid aastaks 2030, tootlikkuse ja oskuste vahelisi pingeid ning küsimust, kas probleem peitub oskuste puuduses, valede oskuste rohkusest või nende vales kasutuses. Fookuses on mikropädevused, mis loovad palgapreemiat, oskused, mis näivad CV‑s atraktiivsed, kuid ei too palgalisa, ning need, mille väärtus võib 3–5 aasta perspektiivis kiiresti kasvada. Lisaks arutatakse andme- ja digioskuste rolli, karjäärivalikuid ebakindlas majanduskeskkonnas ning seda, kuidas ettevõtete palgasüsteemid saavad tootlikkust senisest selgemalt toetada. Vestlusringis osalevad Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ja LHV Panga makroanalüütik Triinu Tapver, Inbank AS‑i ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke, SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ja kaasprofessor Karin Jõeveer ning samuti tehnikaülikooli kaasprofessor Tõnn Talpsepp. Vestlus on salvestatud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusvisiooni konverentsil „Võidujooks tuleviku pärast“ ja seda juhib Paavo Siimann. Foto allikas: Tallinna Tehnikaülikool.

Saates "Soraineni sagedus“ arutlevad Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk, kuidas kultuuri teadlikult luua, hoida ja arendada. Kultuur ei piirdu väärtusteplakati või loosungitega, vaid väljendub inimeste igapäevases suhtluses, otsustes ja tegudes. Kristiina Härms rõhutab, et kultuuri kujundamine algab esimesest ettevõttesisesest koolitusest ning jätkub töötoast töötoani: sisekoolitused, väärtusuuringud, rahulolu-uuringud ja Soraineni iga-aastased nn. arvamusfestivalid, väärtussaadikute traditsioon ning järjepidev kommunikatsioon. "Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ ütleb ta. Elen Tukk kirjeldab, kuidas väärtused said paika noores ettevõttes Ready Player Me: töötajate, asutajate ja juhtkonna ühistes aruteludes. Nii sündisid väärtused, millele meeskond ise nimed pani — näiteks põhiväärtus "usalda ja ole usaldatud“, mille kõrval on kesksed ausus ja avatus. "Kui midagi läheb viltu, tuleb kliendiga ausalt rääkida – usalduse kadumine tähendab lõpuks ka äri kadumist,“ sõnab Tukk. Kristiina Härmsi sõnul tuleb noori talente otsida juba õpingute ajal. Sorainenis on noorte kaasamiseks Student Academy tudengiprogramm, ThinkTankit tiim, kus tudengid saavad õpingute kõrvalt töötamist alustada ning pakutakse kümneid tasustatud praktikakohti igal aastal. „Me kasvatame endale ise järgmist põlvkonda ja oleme rahul, et pink on pikk —selle eest tuleb järjepidevalt hoolt kanda,“ rõhutab ta. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit. Foto: (vasakult) Kristiina Härms, Elen Tukk, Helery Maidlas Foto allikas: Äripäev

Eesti ambitsioon liikuda kõrgema lisandväärtusega majanduse suunas põrkub ootamatu takistusega: ühiskonnas süvenev usalduskriis institutsioonide ja ekspertiisi vastu on muutnud inseneride ning tippspetsialistide töö eneseõigustamise kadalipuks. Olukorras, kus majandusarengu fundamentaalsed otsused sõltuvad poliitilisest ja geopoliitilisest tuulest, lasub just inseneerial vastutus nende valikute eduka elluviimise eest. Ometi kulub täna väärtuslik ressurss sageli mitte innovatsioonile, vaid "tõejärgse ajastu" vaidlustele, kus spetsialistid peavad elementaarseid fakte korduvalt tõestama, selle asemel et keskenduda riigi maapõue ja energeetika strateegilisele arendamisele. Saates vestlevad Steiger inseneribüroo asutaja Erki Niitlaan ja arendusjuht Hardi Aosaar. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Steiger

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla, kas vesinik on Eestis päriselt kohal või endiselt igavene lubadus. Stuudios on Bolti sõiduteenuste operatsioonide juht Aleksis Anijärv ja Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht Artur Dianov, kes räägivad otse päriselust: vesinikutaksod juba sõidavad, aga taristu alles võtab kuju. Saatest kuuleme, miks Bolt läks teadlikult tuleviku piloodiga kaasa, mida ütlevad taksojuhid ja kliendid Toyota Mirai kogemuse kohta ning miks vesiniku suurim lubadus on just kiire tankimine ja pikk sõiduulatus. Alexela avab omalt poolt, mis seisus on Peterburi tee tankla ja kuidas järgmised sammud sõltuvad nii hangetest kui ka nõudlusest. Juttu tuleb ka hinnast ja tulevikust: miks vesinikku ei tasu võrrelda ainult liitri- või kilohinnaga, vaid energia ja läbisõidu järgi ning miks kodumaine tootmine ja regulatsioonid võivad lähiaastatel mängu muuta. Lisaks saame teada, kas vesinik on taksonduses ja rasketranspordis päris alternatiiv või ainult põnev piloot. Saatejuht on Brent Pere.

Harju Elekter laiendab tänavu 4000 ruutmeetri võrra oma Keila tehast, et reageerida andmekeskuste buumile, milles Eesti asub strateegiliselt heas kohas. Eelmisel nädalal sai nurgakivi Harju Elektri tehaselaiendus, mis läheb maksma umbes 4 miljonit eurot ja kasvatab kogu tootmispinna 28 000 ruutmeetrini. Harju Elekter Eesti juht Alvar Sassi sõnul on laienduse üks põhjuseid ka andmekeskuste buum. “See on meeletu ja sinna läheb erinevaid tooteid, mida ka Harju Elekter disainib ja toodab. Nende maht ja keerukusaste on läinud suuremaks ja selleks oleme pidanud ka infra ehitama,“ selgitas Sass. Üldise turuolukorra kohta ütles Sass, et majandusseis on praegu pigem positiivne. Harju Elektri kasvu toetavad nii energiatarbimise suurenemine, tehisintellekt ja andmed ning sellega seotult viis, kuidas täna seadmeid ja tööstust juhitakse. Saates räägib Sass veel, kuidas Harju Elekter tagab küberturvalisuse olukorras, kus ründeid tuleb iga päev. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol on Alvar Sass eelmise nädala neljapäeval tehaselaienduse nurgakivi üritusel. Autor on Alari Tammsalu.

Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“. „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eesti turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning Balti riikides ja Poolas rohkem vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Fotol: esireas vasakult Mario Sõrm, Kaido Künnapas, Rasmus Õisma. Tagareas Helery Maidlas. Foto autor: Andres Laanem

Aasta alguse entusiasm ja ambitsioonikad eesmärgid asenduvad üsna kiiresti reaalsusega: tempo on kiire, ootused kõrged ja ressursid piiratud. Kuidas sellistes oludes inimesi arendada nii, et õppimine annaks päriselt tulemust? Saates "Õppetund" räägime sisekoolituste, juhtide ja tehnoloogia rollist õppimises ja arendamises. Külas on Leiburi personalijuht Epp Kuimet ja Tele2 koolitusjuht Andrea Tapp. Arutame, kuidas leida tasakaal kohustuslike (nt ohutus, hügieen, infoturve) ja arengut toetavate koolituste vahel, miks on olulised arutelud ja mõtestamine ning millised koolitusvormid päriselt töötavad – alates e‑õppest ja lühivideotest kuni praktika ja hübriidlahendusteni. Saadet juhib Katre Savi. Pildil Epp Kuimet ja Andrea Tapp. Foto: Andres Laanem

Raadiosaates "Digitark äri" arutavad kogenud finantseksperdid, millal peaks ettevõte liikuma Exceli tabelitest professionaalsesse majandustarkvarasse. Saatekülalised selgitavad, et kuigi Excel on alustamiseks ja väikestele ettevõtetele sobiv, tekivad suurema andmemahu puhul inimlikud vead ja puudujäägid süsteemses analüütikas. Olulise tehnoloogiateemana räägime ka tehisintellekti rolli, mis aitab automatiseerida rutiinseid raamatupidamise protsesse ja prognoosida tulevikku, asendamata seejuures siiski inimese kriitilist mõtlemist. Saatekülalised kinnitavad, et tehnoloogia ei asenda inimest. Diskussioonis jõuame ka andmepõhise aruandluseni, mida maksuamet ja teised osapooled Eestis ette valmistavad. Uus lähenemine aruandlusele nõuab ka ettevõtetelt suuremat tehnoloogilist valmisolekut. Samas on saatekülalised nende suurte muudatuste eesmärkide suhtes skeptilised ning küsivad kriitiliselt, kas riigi taotluseks on ettevõtjate lauskontroll. Eksperdid rõhutavad, et tarkvara ei tohiks vaadata kuluna, vaid strateegilise investeeringuna, mis toetab äri kasvu ja läbipaistvust. Lõpetuseks jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas valida tarkvara vastavalt ettevõtte ambitsioonidele ja vajadustele. Saates on külas rahvusvahelise kogemusega finantsjuht ja ettevõtte Jacopo Solutions juht Margus Raude ning raamatupidamise ning maksunõustamise ettevõtte Entro OÜ juht Rivo Kütt. Saadet juhib Mare Timian. Pildil Margus Raude, Mare Timian ja Rivo Kütt. Foto: Äripäev

Kas plaanid osta esimese kodu, vahetada elamist või mõtled, kas praegu on üldse “õige aeg” kodulaenuks? Selles sisuturunduse saates võtame ette Eesti ja kogu Baltikumi kodulaenuturu olukorra: mis toimub intressidega, kuhu suunas liiguvad hinnad ja millised trendid 2026. aastal turgu kõige rohkem mõjutavad. Stuudios on kaks eksperti: Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane räägib keskmistest kodulaenu summadest ning valdkonna kasvust nii Eestis, Lätis ja Leedus, refinantseerimisest ning sellest, miks üha rohkem koduostjaid taotleb laenu kahekesi. Puudutame ka trende: milliseid muutusi toob Citadele panga hinnangul kinnisvara- ja kodulaenuturule käesolev aasta ning kuidas neid arenguid oma koduostu plaanides arvesse võtta. City24 juht Karin Noppel-Kokerov jagab City24 küsitluste tulemuste alusel Tallinna populaarsemaid piirkondi ja seda, mida inimesed kodu juures tähtsaks peavad – hinnast ja elukeskkonnast kuni energiatõhususe ja kommunaalkuludeni. Saade annab ka praktilisi soovitusi: mida pangalt küsida, mida enne otsust läbi arvutada ja kuidas vältida klassikalisi koduostu vigu. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Uuest aastast jõustuvad Raamatupidamise Toimkonna juhendites mõned muudatused. Toimkonna liikmed kinnitasid saates "Kasvukursil", et muudatused teevad raamatupidajate tööd lihtsamaks. Kõige laiema mõjuga muudatus puudutab ettevõtteid, mis müüvad kaupu interneti teel, kus kliendid ei saa toodet katsuda ja tagastuste osakaal on suurem. Kui ettevõte müüb kaupa tagastusõigusega, ei tohi muudatuse järgi tulu koheselt täies mahus kajastada. Tuleb hinnata, kui suur osa kaubast eelduslikult tagastatakse ja võtta bilansis üles tagasimaksekohustis. See on sisuline muutus senises praktikas, kus sageli kasutati eraldisi, selgitas Raamatupidamise Toimkonna liige Riina Alt. Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) muudatustele saab veebruari lõpuni jätta tagasisidet. Saates arutame kolme tippasjatundjaga, millised tuuled puhuvad Raamatupidamise Toimkonnas, mis suunab Eesti finantsaruandluse alast tegevust, kuhu raamatupidamise valkond Eestis liigub ja mida peaksid ettevõtjad nii rahvusvaheliste kui Eestis muutuvate standardite kohta teadma. Põgusalt teeme juttu ka audiitorite nappusest ja tehisaru kasutamisest. Külas on kaks raamatupidamise toimkonna liiget – Riina Alt EY-st ja Ago Vilu PwC-st. Kolmas saatekülaline on Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhtivpartner Mart Nõmper. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Ago Vilu, Riina Alt ja Mart Nõmper. Foto: Äripäev

Eestis ilmub regulaarselt sadu podcaste, aga vähesed julgevad võtta aega päris vestluseks. Selles saates räägime uue videopodcasti Skytalk sünnist, ideest ja ambitsioonist – miks seda üldse vaja on ja kellele see on mõeldud. Stuudios on Skytalki eestvedaja Rauno Arulo, kes avab ausalt oma teekonda läbi ettevõtluse, läbipõlemise ja uue fookuse leidmise. Juttu tuleb ehedusest, sügavusest ja sellest, miks Skytalk ei keskendu tuntud inimeste ametinimetustele, vaid nende maailmavaatele, väärtustele ja elukogemusele. Räägime Tallinna Teletornis peaagi lansseeruvatest vestlusõhtutest, formaadist, sihtrühmast ning sellest, miks esimese külalisena astub Skytalki lavale Raivo Hein. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Skytalki eestvedaja Rauno Arulo Foto autor: Liis Piirmets

Millest algab hea müügimehe teekond? Restate’i juhid Risto Abel ja Toomas Salamäe räägivad saates „Nimed müügitahvlil“ oma kogemusest kinnisvarasektoris. Alates esimestest kokkupuudetest müügiga kuni ettevõtte ülesehitamiseni. Kuuleme, miks otsustasid mehed loobuda varasemast tööelust ja hakata ettevõtjateks, mis olid nende suurimad õppetunnid ja milliseid müügipõhimõtteid nad oma meeskonnas oluliseks peavad. Saates tuleb juttu sellest, miks on oluline mõista kliendi tegelikku probleemi ja miks ei tasu kinnisvaras kunagi müüa lihtsalt „WC ja vaatega kontorit“. Restate’i kasvuloost selgub, kuidas nad julgesid siseneda arendusprojektidesse, mida teised pidasid hullumeelseks, ning kuidas ettevõtte struktuur ja väärtused on aidanud neil kriisidest läbi tulla. Külalised jagavad ka müügitööga seotud kentsakaid juhtumeid ja avavad, miks algaja maakleri edu ei pruugi tulla sotsiaalmeediapostitustest, vaid järjepidevast suhtetööst. Arutame, kuidas kasvatada tugevat müügimeeskonda ja miks CRM ei ole pelgalt võimalus, vaid töövahend. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Illustreeriv foto: Liis Treimann

Eestlased kipuvad müügi- ja turundustööd alahindama ning see pidurdab ettevõtete kasvu, leiab kommunikatsiooniekspert ja konkursi Tark Turundus võitja Robert Reisman. Saate „Eetris on turundusuudised“ stuudios on arvamuskonkursi Tark Turundus 2025. aasta esikolmik ja žürii liige. Suhtekorralduse teerajaja Aune Past avab vastutuse ja väärtuste teemat ning küsib, keda me turunduses märkame – ja keda järjekindlalt kõrvale jätame. Ettevõtja Urmet Seepter selgitab, miks rahvusvahelist turundust tuleks käsitleda pikaajalise investeerimisena, mitte ühekordse kuluna. Žürii liige Dane Tall räägib, millised mustrid ja probleemid joonistusid välja ligi sajast konkursitööst ning miks just need kolm lugu esile tõusid. Saates arutletakse, mida tähendab tark turundus ajal, mil ootused turundajatele kasvavad, kuid arusaam nende rollist jääb sageli ebaselgeks. Saade pakub ausat ja sisulist vaadet turunduse tulevikule, selle rollile juhtimises ning vastutusele, mida turundajad ja juhid ühiskonna ees kannavad. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Urmet Seepter, Dane Tall, Robert Reisman ja Aune Past. Foto allikas: Äripäev

Peagi täitub aasta tehingust, mil suurtegija Optimove ostis Eesti idu Adact. Asutaja Kalev Kärpuk tunnistab, et algul ei võetud nende äri tõsiselt ja isegi tulevane ostja sai lahenduse sisust esiti valesti aru. Brändidele turundusmänge pakkuv Adact oli algul paljude silmis nagu hobiprojekt, rääkis Kärpuk värske saatesarja “Lihtsalt alusta” avasaates. Õnneks jagus ka tegijaid, kes tiimi pühendumisse uskusid. Nii võideti vajalik auhinnaraha, arendati tarkvara ja õige pea järgnesid ka nimekad kliendid. Toodet, mida Adact pakkus, ostja tegelikult ei vajanud, meenutab Kärpuk. “See on väga pikk lugu. Ma käisin ise seal peakontoris kohal, kus oli umbes 15 inimest koos CEOga ja nendest 15 inimestest umbes 13 üritasid teda veenda, et saad aru – see, mis sa praegu ostad, ei ole see, mis sa soovid.” Tegelikult soovis ostja lahendust, mida Kärpuk oma tiimiga praegu Optimove’i Eesti arenduskeskuses välja töötab. Kärpuki sõnul oli Adacti toode semiinnovaatiline ja ostja lihtsalt ei teadnud, et neil seda vaja läheb ja nende kliendid seda samuti tahavad. Alles pärast integratsiooni saadi selle väärtusest aru. Kuidas saaks vältida palgatööle minekut? Kalev Kärpuk usub, et ta on kehv palgatöötaja ja oma äri pani ta püsti just sellepärast, et ta tööle minema ei peaks. Kuigi ta tegi eduka exit’i, pole kõik takistusteta kulgenud. Raskel ajal, kui näiteks tundus, et uuel kuul arveid ära maksta ei saa, tuli lihtsalt edasi tegutseda. “Vimm ja trots – need on kaks edasiviivat jõudu,” naljatles Kärpuk. Ta tunnistab, et on laisk. Lausa nii laisk, et kui keerulistel hetkedel tikkusid pähe mõtted ärile punkti panemisest, ei teinud ta seda, sest see tundus talle palju rohkem tööd, kui edasi punnimine. Saates räägib ta, kuidas lõi oma ettevõtte, millised on tema tugevused, kuidas alustava ettevõtjana endasse enesekindlust süstida, miks talle palgatöö ei sobi ja kas ta teeks täna alustades midagi teisiti. Saate teises pooles jagab soovitusi esimesteks sammudeks ettevõtluses Swedbanki väikeettevõtete segmendijuht Astrid Maldre. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Kalev Kärpuk. Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Kuidas tagada, et digitehnoloogia arendused meditsiinis ei muutuks pelgalt moevooluks, vaid tooksid päriselt kasu patsiendile? Terviseuudiste saates kõlavad kaks mõtlemapanevat ettekannet konverentsilt „Meditsiin 2026“, kus võetakse fookusesse digitehnoloogiate roll ja mõju tervishoiule. Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida-Tallinna keskhaigla radioloog Peeter Ross räägib, kuidas liigub meditsiin infopõhiselt andmepõhiseks ning miks andmete kvaliteet ja süsteemne digitaliseerimine on eelduseks tehisintellekti rakendamisele. Ross rõhutab, et tehisintellekt toetab, mitte ei asenda arsti otsustusvõimet ning andmepõhine tervishoid eeldab läbimõeldud tööprotsesse ja usaldusväärseid sisendeid. Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann käsitleb liigse tehnooptimismi varjukülgi. Ta toob näiteid, kus terviseäpide mõju on osutunud tagasihoidlikuks või lausa negatiivseks. Tillmann rõhutab mõju-uuringute vajalikkust ja hoiatab, et ilma teaduspõhise hindamiseta võivad uuendused süvendada tervisealast ebavõrdsust. Tema sõnul peab tehnoloogia arendamine toimuma koos kriitilise hindamise ja läbipaistvusega, et vältida süsteemseid vigu. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Taavi Tillmann Pildi autor Egle Palm

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis Äripäeva Raadio saates "Müüt või tõde", et Pandivere kõrgustikul, kus Väike-Maarja vald asub, on paraku Eesti kõige paremad tuuleolud tuulikute püstitamiseks ning on igati arusaadav, miks arendajate huvi piirkonna vastu on suur. "Tuul võiks olla meie nafta," lausus vallavanem. Eriti aktiivseks muutus vastasseis tuuleparkide rajamisele eelmise aasta alguses, samas oli suuresti tegemist ühe erakonna ja paljude valimisliitude valimiskampaaniaga. Ka Väike-Maarjas vehiti tuulealade detailplaneeringute arutelude eel ja ka muul ajal tuulikutevastaste plakatitega ning volikogudesse pürgivad poliitikud võtsid avalikel koosolekutel usinalt sõna. Nüüd on kadunud nii plakatid kui ka poliitikud. Inimeste hirmud on aga jäänud, kohati tuginevad need aga sotsiaalmeedias levivatel müütidel. Vallavanem Kesküla ütles, et kõik omavalitsused tegutsevad tuulealade detailplaneeringute koostamisel kohalike elanike, mitte aga arendajate huvides. Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul räägivad saates, kuidas arutelud tuuleparkide üle on ajas muutnud ning millised mured ja hirmud on nii inimestel kui ka arendajatel. Saadet juhib Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondent Andres Pulver. Foto: Kristjan Pruul, Andres Pulver ja Indrek Kesküla. / Autor: Andres Laanem

Kinnisvarabüroo Uus Maa värske juht Argo Pillesson ning LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägivad korterite tehingu- ja üüriturust ning selgitavad miks väikekorter on praegu investori jaoks õigeim valik. Saates “Ruutmeetrite taga” on büroode juhid ühel meelel, et just mikrokorter pakub praegu investorile parimat tootlust. “Need on ainsad, mis võiksid üüriinvestorile tuua oodatava normaalse tootluse 7-8%, vastukaaluks tavapärasele kolmele-neljale protsendile,” sõnab Pillesson. “Kui 25 000 eurot maksev 12-ruudune korter anda 250 euroga üüriturule välja, siis on väga hästi,” toob Saksing näite. Tõsi, Tallinnas küll nii odavalt väikekorterit turult kätte ei saa, siin tuleb välja käia vähemalt 40 000 eurot. Igal juhul tuleb üüriäriks praegusel juhul soetada odavama otsa kortereid võimalikult soodsa hinnaga. Väikekorterite populaarsuse põhjusteks peavad saates osalevad eksperdid muu hulgas nii seda et eriti just suuremates linnades eelistatakse järjest enam elada üksi ning samuti ei vaja nooremad inimesed elamiseks suurt elutuba televiisoriga ega ka mahukaid keldreid ja panipaiku. Küll aga pole Saksing ja Pillesson ühel nõul kui jutuks tuleb korterite hinna- ja tehingudünaamika. Ingmar Saksing prognoosib et alanud aastal kerkib keskmine korterite ruutmeetrihind Tallinnas 3-7%, tehingute arv kasvab aasta varasemaga võrreldes lausa enam kui 10%. Argo Pillesson prognoosib jõulisemat tõusu. “Julgen panustada, et Tallinnas ei ole 5-10% hinnakasv sugugi ülepakutud.” Samas tehingute hulk kasvab Pillessoni prognoosi kohaselt märgatavalt vähem kui 10%. Samuti hindavad Saksing ja Pillesson erinevalt üürituru väljavaateid. Eksperdid prognoosivad saates veel kinnisvara väärtuse kasvu erinevates piirkondades üle Eesti ning toovad ka välja konkreetseid linnu. Samuti käsitletakse tehingute turvalisust ja varjatud puuduste teemat, soovitades müüjatel kasutada professionaalset abi pahatahtlike kaebuste vältimiseks. Saates lõpus selgitavad büroojuhid, kuidas nad plaanivad rakendada tehisintellekti ja andmeanalüüsi, et muuta kinnisvara hindamine ja vahendamine efektiivsemaks. Saadet juhib Lauri Leet. Fotokollaažil vasakul Argo Pillesson. Foto autorod: Uus Maa ja Raul Mee.