Äripäeva raadio

Seekordses „Teabevara tunnis“ räägime muudatuste juhtimisest – miks jäävad vajalikud ümberkorraldused sageli poolikuks ja mida teevad teisiti need organisatsioonid, kus muutused päriselt õnnestuvad. Stuudios on rahvusvahelise kogemusega muudatuste juhtimise konsultant ja Change Partnersi juht Ekke Sööt, kelle eestvedamisel on kaheksa aastat uuritud Eesti ettevõtete muudatuste praktikaid. Värske uuring kinnitab, et peamine probleem pole muutustes endis, vaid nende elluviimises – rollide selguses, juhtide koostöös ja paralleelsete projektide mõistlikus juhtimises. Räägime, kuidas muudatustega alustada, miks on vaja selget omanikku ja mõjuanalüüsi, milles seisneb tipp- ja keskastmejuhi rollide erinevus ning milline peaks olema tõhus kommunikatsioon. Samuti arutleme, kuidas mõõta muudatuste edukust, millal saab protsessi lõppenuks lugeda ning miks tuleks AI kasutuselevõttu käsitleda organisatsioonilise muutusena. Küsivad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi, Ekke Sööt ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

Sisuturunduse saates arutame selle üle, kuidas ja kui palju mõjutab tehisaru raamatupidamist. Saate külaline on ligi 30-aastase ajalooga raamatupidamisbüroo Vesiir omanik Enno Lepvalts. Lepvalts räägib, et juba enne tehisaru tulekut on sama töömahu jaoks vajalik raamatupidajate hulk pidevalt vähenenud. "Raamatupidamistarkvara areng, e-arved ja pabertšekkide automaatne digiteerimine on kõik raamatupidajate töömahtu vähendanud", räägib Lepvalts. Samas on raamatupidamises ka palju loomingulisust ja tõlgendamisruumi. Lõpliku otsuse tegemisel (kas mingit arvet maksta, mida käsitleda lootusetu võlgnevusena või mis täpselt lähevad ettevõtlusega seotud kulude alla) ei saa aga tehisaru täna veel usaldada. Lisaks muutuvad ka petturid järjest osavamaks ja seega peab usaldusväärne isik asjad üle kontrollima. "Aga noortele ma raamatupidaja ametit täna valida ei soovitaks. Miks? Küsige tehisaru käest," arvab Lepvalts. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Freepik

Sellest aastast laienenud küberturvalisuse seadus paneb ettevõtjad ajaga võidu jooksma, sest kohustuslike sammude astumiseks on aega kevadeni. Sellest aastast hakkas kehtima küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Täpsemalt võeti sellega Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse teine direktiiv ehk NIS2. Igapäevaselt tehnoloogiaettevõttes OIXIO küberkriminalistikaga tegeleva Livio Nimmeri sõnul hakkab juhtide roll üha suuremat rolli mängima. "Üks positiivsemaid muudatusi selles seaduses on see, et juhtkonna vastutusele rõhutakse oluliselt rohkem kui varasemalt," rääkis Nimmer. "Kui juhtkonna tasandil ei ole tahtmist küberturbega tegeleda, siis praktikas see lähebki väga üle kivide ja kändude," lisas ta. Triniti advokaat Kristena Kutti märgib, et laienenud seadus toob kaasa põhimõttelise muudatuse. "Kui juhatuse liikmed on küberturbe eest isiklikult vastutavad, siis see polegi tegelikult enam IT-osakonna mure," lausus Kutti. Advokaadi sõnul on aga juhtidel kiire. "Ettevõtjatel tiksub aeg seljas, sest hiljemalt märtsi lõpuks peavad kohustatud ettevõtjad teatama muutustest riigi infosüsteemi ametile," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. Saates tuli täpsemalt juttu ka ähvardavatest trahvidest ning sellest, mis vahe on üliolulisel ja olulisel üksusel. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Andras Kralla.

Kaupmeeste igapäevatöös tehakse kümneid kordi päevas tegevusi, mis näivad tühised: PDF-failide ümbertrükkimine, arvete käsitsi sisestamine, tellimuste korrigeerimine. Ometi neelavad need protsessid märkimisväärse osa ettevõtte tööajast ja palgakulust. Saates „Kaupmehe eduvalem“ selgitab Telema esindaja Sven Uustalu, miks just need nähtamatud kulud osutuvad kaubanduses üheks suurimaks kasumi õgijaks. Arutame, kui palju maksab üks käsitsi sisestatud tellimus või arve ning kuidas elektrooniline andmevahetus (EDI) aitab selle kulu kordades väiksemaks muuta. Uustalu jagab konkreetseid numbreid ja kogemuslugusid ettevõtetest, kus EDI kasutuselevõtt on aidanud hoida kokku sadu töötunde kuus. Samuti selgitab ta, millised eksiarvamused selle tehnoloogia kohta levivad ja millal on õige aeg selle peale mõtlema hakata. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht ja saatejuht Nele Peil, Telema vanemtootejuht Sven Uustalu Foto autor: Äripäev

Eetris on saade “Võitjate põlvkonnad”. Külas on Canter Värton, Cantervilla Lossi üks asutajatest ja eestvedajatest. Põlvamaal pereettevõttena tegutsev Cantervilla Loss on aastate jooksul läbinud põhjaliku arendusprotsessi. Räägime saatekülalisega lossi taastamise teekonnast. Samuti tuleb juttu keerdkäikudest Cantervilla lossi kujunemise loos ning väljakutsetest, millega tuleb silmitsi seista ettevõtluses väljaspool suuri keskusi. Veel avab külaline, milline on peresisene rollide dünaamika ning kuidas eristuda turismiturul, et meelitada külastajaid Lõuna-Eestisse. Saatejuht on Ramona-Luisa Soro.

Jaanuarikuised elektriarved panid paljud inimesed otsa vaatama oma tarbimisele, aga samas kõlavad tugevalt üleskutsed soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. "Cleantechi" saates olid külas Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur, kes vaatavad teemat oma külje pealt - probleem ei ole elektrifitseerimine ise, vaid see, kuidas Eesti energiasüsteem ja reeglid sellele järele jõuavad. Saatekülalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks. Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks võrku efektiivsemalt kasutada ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale. Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Tänaseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu. „Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2.“ leiab Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub. Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Sander Ots ja Rasmus Leibur. Foto: Andres Laanem

Podcastide arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Just seetõttu tekib paljudel ettevõtetel ja turundajatel küsimus, kas ühele uuele saatele on üldse veel ruumi – ja kas keegi jaksab selles infomüras midagi pikemalt kuulata. Kahtlus ei puuduta ainult formaati ennast, vaid ka selle mõttekust olukorras, kus suur osa kanaleid liigub järjest lühemate sisuvormide suunas ja harjutab tarbijat kiirelt edasi liikuma. Äripäeva raadiosaates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Alexela kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnajuht Maria Tiidus ning Soraineni advokaadibüroo turundus- ja kommunikatsioonijuht Iris Magnus, kuidas podcastide rolli B2B-turunduses sageli tajutakse ning millistele järeldustele on nende organisatsioonid enda kogemuste põhjal jõudnud. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: vasakult Alexela kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnajuht Maria Tiidus, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Soraineni advokaadibüroo turundus- ja kommunikatsioonijuht Iris Magnus Foto: Julia Laidvee, Äripäev

Eesti ettevõtete tootearendus seisab sageli valiku ees: kas liikuda kiirelt, kuid suure riskiga, või aeglaselt ja ettevaatlikult. Sektoritevaheline mobiilsuse toetus (SekMo) pakub kolmandat teed – võimalust kaasata teadlane otse ettevõttesse ning teha arendusotsuseid teaduspõhiselt ja riske hajutades. Äripäeva raadio uues sisuturundussaate osas jagavad oma kogemust H2Electro ja Limex OÜ juhid, kelle sõnul ei ole teadlase kaasamine mitte bürokraatlik lisakoorem, vaid praktiline tööriist, mis aitab vältida valesid valikuid, säästa aega ja avada täiesti uusi ärivõimalusi. Saates räägitakse ausalt nii meetme sobivusest, piirangutest kui ka sellest, millisele ettevõtetele SekMo sobib. Saate külalisteks on Silver Sepp (H2Electro) ja Priit Penu (Limex OÜ). Saadet juhib Lauri Toomsalu. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga, saadet on kaasrahastanud Euroopa Liit. Sektorite meetme puhul on tegemist Riigi Tugiteenuste Keskuse välja antava toetusega. Fotol: Silver Sepp ja Priit Penu Foto: Lauri Toomsalu

Saates on külas INVL Family Office investeerimisstrateeg Rait Kondor, kes räägib sellest, kuidas investeerimisfond alternatiivseid ja tavainvestorile kättesaamatuid investeerimisvõimalusi pakkudes jõukate eraisikute vara kasvatada aitab. Saates tuleb lähemalt juttu ka ühest Leedu kaitseinvesteeringuprojektist, mis on selle valdkonna esimene PPP-projekt ehk avaliku ja erasektori koostöös tehtud taristuinvesteering, mis pakub ka jaeinvestorile võimaluse kaitseinvesteeringult tootlust teenida. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office investeerimisstrateeg Rait Kondor Foto autor: Simo Sepp

Valu vastu võideldes tehakse tihti üks suur viga – valuvaigisteid tarvitatakse juhuslikult ja alles siis, kui valu muutub väljakannatamatuks. „Tervisetarga“ saates rõhutab Lääne-Tallinna Keskhaigla valuravi osakonna juhataja dr Boris Gabovitš, et efektiivne valuvaigistamine tähendab regulaarset ja järjekindlat ravi, mitte ootamist, kuni olukord muutub talumatuks. Saates selgub, miks krooniline valu ei pruugi viidata nähtavale kahjustusele, vaid on sageli seotud tundlikkushäire või psühholoogilise taustaga. Gabovitš selgitab, kuidas krooniline valu muutub iseseisvaks haiguseks ja miks selle leevendamine algab sageli inimese mõtteviisi muutmisest. Ta toob esile, et õigel ajal alustatud regulaarne ravi aitab vältida kroonilist valu ning takistada olukorra halvenemist. Räägime ka sellest, miks valuvaigistid on ravimid nagu iga teine ning miks nende irratsionaalne hirmutamine kahjustab ravitulemust. Saates tuleb juttu selja- ja liigesevaludest, fantoomvalust, ebaefektiivsetest ravipraktikatest ning sellest, miks ei tohi oma tervist usaldada ei naabri tablettide ega internetinõuannete kätte. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Boris Gabovitš Pildi autor Meeli Küttim

Allfilmi 1995. aastal luues oli seitsmel asutajal üks selge eesmärk – teha mängufilme. Esimese täispika mängufilmini jõuti aga alles viis aastat hiljem, enne seda teenindati välisettevõtteid ja tehti reklaame. Felt ütleb, et kuigi ettevõtlus on oluline, on tegu pigem loominguliste inimeste juhitud klubi kui tavalise äriettevõttega. „Me oleme ettevõtluse mõttes selline imelik ettevõte – tahame kasumit teenida ja parematel aegadel ka teenime, aga tegelikult on see natuke nagu klubi," selgitas Felt, kes ütleb uhkusega: "Ma olen 57-aastane ja mul on endiselt põnev!”. Saates kuuleme Allfilmi teekonnast, filmirahastuse väljakutsetest ning Eesti filmi käekäigust. Lisaks räägib Felt loomingulise vastutuse tähtsusest, intuitsioonil põhinevatest otsustest ning sellest, kuidas hoida motivatsiooni läbi kolme kümnendi. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Allfilmi asutaja ja produtsent Ivo Felt Fotograaf: Erlend Štaub

Siin ei ole midagi võrrelda, tunnistab Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates Kinnisvaratund varjendite kohta Tallinnas ja Helsingis. "Tegelikult ootame varjenditele esitatavaid tegelikke nõudeid," nentis Leppoja. Samas Riigi Kinnisvara ei oota varjendite nõuete valmimist ja tegutseb ise, näiteks Maarjamäel asuv Sisekaitseakadeemia uue ühiselamu puhul. "Nõudeid ei ole, aga oma parimas teadmises oleme neid tegema hakanud. Need objektid, mis on projekteerimises - nende puhul sellest, et vajadus on," kirjeldas ta riigiasutuse tegevust. Leppoja vastas küsimusele, mida teha, kui sõda hakkab homme. Saates tulid kõne alla Riigi Kinnisvara kinnisvaramüügid aastal 2025 ja eesolevad müügid aastal 2026, organisatsiooni tõhustamine, ent ka märgilise ja ajaloolise kinnisvaraga ringi käimine. Viimases on vastuolusid ja väljakutseid. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnitas ehitusturu hetkeseisu kohta, et põhjas enam pole, aga tipus ka mitte. Pigem ootab ees rahulik taastumine. „Me ise ei kurda – kasvame kindlalt, aga rekordit tänavu ei tee,“ ütles ta 2026. aasta kohta. Elukondlikus arenduses valitseb küll korterite ülejääk, ent taskukohasemad linnalähedased kodud leiavad hästi ostja. "Samas on spekulandid turult lahkunud - hooneid ei ehitata enam lihtsalt igaks juhuks valmis ilma kindla äriplaanita, mis muudab sektori tervislikumaks," rääkis Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos saates “Eetris on ehitusuudised.” Tööstusehituses peitub Roosi hinnagul aga kasvupotentsiaal. „Hea meelega teeks seda segmenti rohkem, aga seal sõltub areng eelkõige eksporditurgude taastumise kiirusest. Aga need ettevõtted, kes said enda äriplaanid tööle ja alustavad ehitust, ei pea kahetsema." Roos rõhutas, et ehitusturg on muutunud professionaalsemaks ja vastutustundlikumaks. "Tellijatele soovitan toimiva äriplaani puhul julgelt investeerida, sest ajalugu on näidanud, et põhivarasse tehtud investeeringud on pikas vaates peaaegu alati õiged otsused." Saatejuht: Teeli Remmelg. Tarmo Roosi foto autor: Raul Mee

eAgronomi asutaja Robin Saluoks usub, et süsinikukrediitide turg on jõudmas suurte muutuste lävele, kus tänane vabatahtlik süsinikuäri hakkab päästma Euroopa suurtööstust ja energiasektorit. See tähendab põllumeestele uut ja stabiilset tuluallikat ning majandusele paindlikkust. „Täna on vabatahtlik turg ja Euroopa Liidu kohustuslik kvoodisüsteem (ETS) eraldi, aga tulevikus peavad need mingis punktis kohtuma,“ märgib Saluoks saates "Ükssarvikute kasvulava". Tema sõnul on praegune süsteem, kus põlevkivielektri või terasetööstuse emissioonide eest makstakse 80–100 eurot tonni kohta, ilma et see tekitaks reaalset süsiniku sidumist, pikas vaates Euroopa majandusele kurnav. Saluoks joonistab saates välja mudeli, kus range kvaliteedikontrolliga põllumajanduslikud krediidid lubatakse osaliselt asendama kohustuslikke kvoote. See ei hoiaks mitte ainult raha Euroopa sees, vaid suunaks selle otse kohaliku toidujulgeoleku ja mulla tervise parandamisse. Saates räägib Saluoks, kuidas ettevõte on kümne aastaga jõudnud olukorda, kus nende platvormil hallatakse juba ligi 2% kogu Euroopa põllumaast. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Robin Saluoks. Foto autor: Raul Mee

Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest. Saates "Finantsuudised fookuses" otsitakse vastuseid sellele, millised oskused võivad lähiaastatel muutuda palgalõksuks ja millised loovad reaalse palgakasvu, kuidas jaguneb vastutus tootlikkuse eest riigi, tööandjate ja inimeste endi vahel ning kas tuleviku palgad kujunevad pigem makrokeskkonna või üksikisikute valikute tulemusel. Arutelus käsitletakse Eesti tööturu võimalikke arenguid aastaks 2030, tootlikkuse ja oskuste vahelisi pingeid ning küsimust, kas probleem peitub oskuste puuduses, valede oskuste rohkusest või nende vales kasutuses. Fookuses on mikropädevused, mis loovad palgapreemiat, oskused, mis näivad CV‑s atraktiivsed, kuid ei too palgalisa, ning need, mille väärtus võib 3–5 aasta perspektiivis kiiresti kasvada. Lisaks arutatakse andme- ja digioskuste rolli, karjäärivalikuid ebakindlas majanduskeskkonnas ning seda, kuidas ettevõtete palgasüsteemid saavad tootlikkust senisest selgemalt toetada. Vestlusringis osalevad Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ja LHV Panga makroanalüütik Triinu Tapver, Inbank AS‑i ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke, SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ja kaasprofessor Karin Jõeveer ning samuti tehnikaülikooli kaasprofessor Tõnn Talpsepp. Vestlus on salvestatud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusvisiooni konverentsil „Võidujooks tuleviku pärast“ ja seda juhib Paavo Siimann. Foto allikas: Tallinna Tehnikaülikool.

Saates "Soraineni sagedus“ arutlevad Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk, kuidas kultuuri teadlikult luua, hoida ja arendada. Kultuur ei piirdu väärtusteplakati või loosungitega, vaid väljendub inimeste igapäevases suhtluses, otsustes ja tegudes. Kristiina Härms rõhutab, et kultuuri kujundamine algab esimesest ettevõttesisesest koolitusest ning jätkub töötoast töötoani: sisekoolitused, väärtusuuringud, rahulolu-uuringud ja Soraineni iga-aastased nn. arvamusfestivalid, väärtussaadikute traditsioon ning järjepidev kommunikatsioon. "Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ ütleb ta. Elen Tukk kirjeldab, kuidas väärtused said paika noores ettevõttes Ready Player Me: töötajate, asutajate ja juhtkonna ühistes aruteludes. Nii sündisid väärtused, millele meeskond ise nimed pani — näiteks põhiväärtus "usalda ja ole usaldatud“, mille kõrval on kesksed ausus ja avatus. "Kui midagi läheb viltu, tuleb kliendiga ausalt rääkida – usalduse kadumine tähendab lõpuks ka äri kadumist,“ sõnab Tukk. Kristiina Härmsi sõnul tuleb noori talente otsida juba õpingute ajal. Sorainenis on noorte kaasamiseks Student Academy tudengiprogramm, ThinkTankit tiim, kus tudengid saavad õpingute kõrvalt töötamist alustada ning pakutakse kümneid tasustatud praktikakohti igal aastal. „Me kasvatame endale ise järgmist põlvkonda ja oleme rahul, et pink on pikk —selle eest tuleb järjepidevalt hoolt kanda,“ rõhutab ta. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit. Foto: (vasakult) Kristiina Härms, Elen Tukk, Helery Maidlas Foto allikas: Äripäev

Eesti ambitsioon liikuda kõrgema lisandväärtusega majanduse suunas põrkub ootamatu takistusega: ühiskonnas süvenev usalduskriis institutsioonide ja ekspertiisi vastu on muutnud inseneride ning tippspetsialistide töö eneseõigustamise kadalipuks. Olukorras, kus majandusarengu fundamentaalsed otsused sõltuvad poliitilisest ja geopoliitilisest tuulest, lasub just inseneerial vastutus nende valikute eduka elluviimise eest. Ometi kulub täna väärtuslik ressurss sageli mitte innovatsioonile, vaid "tõejärgse ajastu" vaidlustele, kus spetsialistid peavad elementaarseid fakte korduvalt tõestama, selle asemel et keskenduda riigi maapõue ja energeetika strateegilisele arendamisele. Saates vestlevad Steiger inseneribüroo asutaja Erki Niitlaan ja arendusjuht Hardi Aosaar. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Steiger

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla, kas vesinik on Eestis päriselt kohal või endiselt igavene lubadus. Stuudios on Bolti sõiduteenuste operatsioonide juht Aleksis Anijärv ja Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht Artur Dianov, kes räägivad otse päriselust: vesinikutaksod juba sõidavad, aga taristu alles võtab kuju. Saatest kuuleme, miks Bolt läks teadlikult tuleviku piloodiga kaasa, mida ütlevad taksojuhid ja kliendid Toyota Mirai kogemuse kohta ning miks vesiniku suurim lubadus on just kiire tankimine ja pikk sõiduulatus. Alexela avab omalt poolt, mis seisus on Peterburi tee tankla ja kuidas järgmised sammud sõltuvad nii hangetest kui ka nõudlusest. Juttu tuleb ka hinnast ja tulevikust: miks vesinikku ei tasu võrrelda ainult liitri- või kilohinnaga, vaid energia ja läbisõidu järgi ning miks kodumaine tootmine ja regulatsioonid võivad lähiaastatel mängu muuta. Lisaks saame teada, kas vesinik on taksonduses ja rasketranspordis päris alternatiiv või ainult põnev piloot. Saatejuht on Brent Pere.

Harju Elekter laiendab tänavu 4000 ruutmeetri võrra oma Keila tehast, et reageerida andmekeskuste buumile, milles Eesti asub strateegiliselt heas kohas. Eelmisel nädalal sai nurgakivi Harju Elektri tehaselaiendus, mis läheb maksma umbes 4 miljonit eurot ja kasvatab kogu tootmispinna 28 000 ruutmeetrini. Harju Elekter Eesti juht Alvar Sassi sõnul on laienduse üks põhjuseid ka andmekeskuste buum. “See on meeletu ja sinna läheb erinevaid tooteid, mida ka Harju Elekter disainib ja toodab. Nende maht ja keerukusaste on läinud suuremaks ja selleks oleme pidanud ka infra ehitama,“ selgitas Sass. Üldise turuolukorra kohta ütles Sass, et majandusseis on praegu pigem positiivne. Harju Elektri kasvu toetavad nii energiatarbimise suurenemine, tehisintellekt ja andmed ning sellega seotult viis, kuidas täna seadmeid ja tööstust juhitakse. Saates räägib Sass veel, kuidas Harju Elekter tagab küberturvalisuse olukorras, kus ründeid tuleb iga päev. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol on Alvar Sass eelmise nädala neljapäeval tehaselaienduse nurgakivi üritusel. Autor on Alari Tammsalu.

Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“. „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eesti turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning Balti riikides ja Poolas rohkem vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Fotol: esireas vasakult Mario Sõrm, Kaido Künnapas, Rasmus Õisma. Tagareas Helery Maidlas. Foto autor: Andres Laanem

Aasta alguse entusiasm ja ambitsioonikad eesmärgid asenduvad üsna kiiresti reaalsusega: tempo on kiire, ootused kõrged ja ressursid piiratud. Kuidas sellistes oludes inimesi arendada nii, et õppimine annaks päriselt tulemust? Saates "Õppetund" räägime sisekoolituste, juhtide ja tehnoloogia rollist õppimises ja arendamises. Külas on Leiburi personalijuht Epp Kuimet ja Tele2 koolitusjuht Andrea Tapp. Arutame, kuidas leida tasakaal kohustuslike (nt ohutus, hügieen, infoturve) ja arengut toetavate koolituste vahel, miks on olulised arutelud ja mõtestamine ning millised koolitusvormid päriselt töötavad – alates e‑õppest ja lühivideotest kuni praktika ja hübriidlahendusteni. Saadet juhib Katre Savi. Pildil Epp Kuimet ja Andrea Tapp. Foto: Andres Laanem

Raadiosaates "Digitark äri" arutavad kogenud finantseksperdid, millal peaks ettevõte liikuma Exceli tabelitest professionaalsesse majandustarkvarasse. Saatekülalised selgitavad, et kuigi Excel on alustamiseks ja väikestele ettevõtetele sobiv, tekivad suurema andmemahu puhul inimlikud vead ja puudujäägid süsteemses analüütikas. Olulise tehnoloogiateemana räägime ka tehisintellekti rolli, mis aitab automatiseerida rutiinseid raamatupidamise protsesse ja prognoosida tulevikku, asendamata seejuures siiski inimese kriitilist mõtlemist. Saatekülalised kinnitavad, et tehnoloogia ei asenda inimest. Diskussioonis jõuame ka andmepõhise aruandluseni, mida maksuamet ja teised osapooled Eestis ette valmistavad. Uus lähenemine aruandlusele nõuab ka ettevõtetelt suuremat tehnoloogilist valmisolekut. Samas on saatekülalised nende suurte muudatuste eesmärkide suhtes skeptilised ning küsivad kriitiliselt, kas riigi taotluseks on ettevõtjate lauskontroll. Eksperdid rõhutavad, et tarkvara ei tohiks vaadata kuluna, vaid strateegilise investeeringuna, mis toetab äri kasvu ja läbipaistvust. Lõpetuseks jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas valida tarkvara vastavalt ettevõtte ambitsioonidele ja vajadustele. Saates on külas rahvusvahelise kogemusega finantsjuht ja ettevõtte Jacopo Solutions juht Margus Raude ning raamatupidamise ning maksunõustamise ettevõtte Entro OÜ juht Rivo Kütt. Saadet juhib Mare Timian. Pildil Margus Raude, Mare Timian ja Rivo Kütt. Foto: Äripäev

Kas plaanid osta esimese kodu, vahetada elamist või mõtled, kas praegu on üldse “õige aeg” kodulaenuks? Selles sisuturunduse saates võtame ette Eesti ja kogu Baltikumi kodulaenuturu olukorra: mis toimub intressidega, kuhu suunas liiguvad hinnad ja millised trendid 2026. aastal turgu kõige rohkem mõjutavad. Stuudios on kaks eksperti: Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane räägib keskmistest kodulaenu summadest ning valdkonna kasvust nii Eestis, Lätis ja Leedus, refinantseerimisest ning sellest, miks üha rohkem koduostjaid taotleb laenu kahekesi. Puudutame ka trende: milliseid muutusi toob Citadele panga hinnangul kinnisvara- ja kodulaenuturule käesolev aasta ning kuidas neid arenguid oma koduostu plaanides arvesse võtta. City24 juht Karin Noppel-Kokerov jagab City24 küsitluste tulemuste alusel Tallinna populaarsemaid piirkondi ja seda, mida inimesed kodu juures tähtsaks peavad – hinnast ja elukeskkonnast kuni energiatõhususe ja kommunaalkuludeni. Saade annab ka praktilisi soovitusi: mida pangalt küsida, mida enne otsust läbi arvutada ja kuidas vältida klassikalisi koduostu vigu. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Uuest aastast jõustuvad Raamatupidamise Toimkonna juhendites mõned muudatused. Toimkonna liikmed kinnitasid saates "Kasvukursil", et muudatused teevad raamatupidajate tööd lihtsamaks. Kõige laiema mõjuga muudatus puudutab ettevõtteid, mis müüvad kaupu interneti teel, kus kliendid ei saa toodet katsuda ja tagastuste osakaal on suurem. Kui ettevõte müüb kaupa tagastusõigusega, ei tohi muudatuse järgi tulu koheselt täies mahus kajastada. Tuleb hinnata, kui suur osa kaubast eelduslikult tagastatakse ja võtta bilansis üles tagasimaksekohustis. See on sisuline muutus senises praktikas, kus sageli kasutati eraldisi, selgitas Raamatupidamise Toimkonna liige Riina Alt. Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) muudatustele saab veebruari lõpuni jätta tagasisidet. Saates arutame kolme tippasjatundjaga, millised tuuled puhuvad Raamatupidamise Toimkonnas, mis suunab Eesti finantsaruandluse alast tegevust, kuhu raamatupidamise valkond Eestis liigub ja mida peaksid ettevõtjad nii rahvusvaheliste kui Eestis muutuvate standardite kohta teadma. Põgusalt teeme juttu ka audiitorite nappusest ja tehisaru kasutamisest. Külas on kaks raamatupidamise toimkonna liiget – Riina Alt EY-st ja Ago Vilu PwC-st. Kolmas saatekülaline on Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhtivpartner Mart Nõmper. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Ago Vilu, Riina Alt ja Mart Nõmper. Foto: Äripäev

Eestis ilmub regulaarselt sadu podcaste, aga vähesed julgevad võtta aega päris vestluseks. Selles saates räägime uue videopodcasti Skytalk sünnist, ideest ja ambitsioonist – miks seda üldse vaja on ja kellele see on mõeldud. Stuudios on Skytalki eestvedaja Rauno Arulo, kes avab ausalt oma teekonda läbi ettevõtluse, läbipõlemise ja uue fookuse leidmise. Juttu tuleb ehedusest, sügavusest ja sellest, miks Skytalk ei keskendu tuntud inimeste ametinimetustele, vaid nende maailmavaatele, väärtustele ja elukogemusele. Räägime Tallinna Teletornis peaagi lansseeruvatest vestlusõhtutest, formaadist, sihtrühmast ning sellest, miks esimese külalisena astub Skytalki lavale Raivo Hein. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Skytalki eestvedaja Rauno Arulo Foto autor: Liis Piirmets

Millest algab hea müügimehe teekond? Restate’i juhid Risto Abel ja Toomas Salamäe räägivad saates „Nimed müügitahvlil“ oma kogemusest kinnisvarasektoris. Alates esimestest kokkupuudetest müügiga kuni ettevõtte ülesehitamiseni. Kuuleme, miks otsustasid mehed loobuda varasemast tööelust ja hakata ettevõtjateks, mis olid nende suurimad õppetunnid ja milliseid müügipõhimõtteid nad oma meeskonnas oluliseks peavad. Saates tuleb juttu sellest, miks on oluline mõista kliendi tegelikku probleemi ja miks ei tasu kinnisvaras kunagi müüa lihtsalt „WC ja vaatega kontorit“. Restate’i kasvuloost selgub, kuidas nad julgesid siseneda arendusprojektidesse, mida teised pidasid hullumeelseks, ning kuidas ettevõtte struktuur ja väärtused on aidanud neil kriisidest läbi tulla. Külalised jagavad ka müügitööga seotud kentsakaid juhtumeid ja avavad, miks algaja maakleri edu ei pruugi tulla sotsiaalmeediapostitustest, vaid järjepidevast suhtetööst. Arutame, kuidas kasvatada tugevat müügimeeskonda ja miks CRM ei ole pelgalt võimalus, vaid töövahend. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Illustreeriv foto: Liis Treimann

Eestlased kipuvad müügi- ja turundustööd alahindama ning see pidurdab ettevõtete kasvu, leiab kommunikatsiooniekspert ja konkursi Tark Turundus võitja Robert Reisman. Saate „Eetris on turundusuudised“ stuudios on arvamuskonkursi Tark Turundus 2025. aasta esikolmik ja žürii liige. Suhtekorralduse teerajaja Aune Past avab vastutuse ja väärtuste teemat ning küsib, keda me turunduses märkame – ja keda järjekindlalt kõrvale jätame. Ettevõtja Urmet Seepter selgitab, miks rahvusvahelist turundust tuleks käsitleda pikaajalise investeerimisena, mitte ühekordse kuluna. Žürii liige Dane Tall räägib, millised mustrid ja probleemid joonistusid välja ligi sajast konkursitööst ning miks just need kolm lugu esile tõusid. Saates arutletakse, mida tähendab tark turundus ajal, mil ootused turundajatele kasvavad, kuid arusaam nende rollist jääb sageli ebaselgeks. Saade pakub ausat ja sisulist vaadet turunduse tulevikule, selle rollile juhtimises ning vastutusele, mida turundajad ja juhid ühiskonna ees kannavad. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Urmet Seepter, Dane Tall, Robert Reisman ja Aune Past. Foto allikas: Äripäev

Peagi täitub aasta tehingust, mil suurtegija Optimove ostis Eesti idu Adact. Asutaja Kalev Kärpuk tunnistab, et algul ei võetud nende äri tõsiselt ja isegi tulevane ostja sai lahenduse sisust esiti valesti aru. Brändidele turundusmänge pakkuv Adact oli algul paljude silmis nagu hobiprojekt, rääkis Kärpuk värske saatesarja “Lihtsalt alusta” avasaates. Õnneks jagus ka tegijaid, kes tiimi pühendumisse uskusid. Nii võideti vajalik auhinnaraha, arendati tarkvara ja õige pea järgnesid ka nimekad kliendid. Toodet, mida Adact pakkus, ostja tegelikult ei vajanud, meenutab Kärpuk. “See on väga pikk lugu. Ma käisin ise seal peakontoris kohal, kus oli umbes 15 inimest koos CEOga ja nendest 15 inimestest umbes 13 üritasid teda veenda, et saad aru – see, mis sa praegu ostad, ei ole see, mis sa soovid.” Tegelikult soovis ostja lahendust, mida Kärpuk oma tiimiga praegu Optimove’i Eesti arenduskeskuses välja töötab. Kärpuki sõnul oli Adacti toode semiinnovaatiline ja ostja lihtsalt ei teadnud, et neil seda vaja läheb ja nende kliendid seda samuti tahavad. Alles pärast integratsiooni saadi selle väärtusest aru. Kuidas saaks vältida palgatööle minekut? Kalev Kärpuk usub, et ta on kehv palgatöötaja ja oma äri pani ta püsti just sellepärast, et ta tööle minema ei peaks. Kuigi ta tegi eduka exit’i, pole kõik takistusteta kulgenud. Raskel ajal, kui näiteks tundus, et uuel kuul arveid ära maksta ei saa, tuli lihtsalt edasi tegutseda. “Vimm ja trots – need on kaks edasiviivat jõudu,” naljatles Kärpuk. Ta tunnistab, et on laisk. Lausa nii laisk, et kui keerulistel hetkedel tikkusid pähe mõtted ärile punkti panemisest, ei teinud ta seda, sest see tundus talle palju rohkem tööd, kui edasi punnimine. Saates räägib ta, kuidas lõi oma ettevõtte, millised on tema tugevused, kuidas alustava ettevõtjana endasse enesekindlust süstida, miks talle palgatöö ei sobi ja kas ta teeks täna alustades midagi teisiti. Saate teises pooles jagab soovitusi esimesteks sammudeks ettevõtluses Swedbanki väikeettevõtete segmendijuht Astrid Maldre. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Kalev Kärpuk. Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Kuidas tagada, et digitehnoloogia arendused meditsiinis ei muutuks pelgalt moevooluks, vaid tooksid päriselt kasu patsiendile? Terviseuudiste saates kõlavad kaks mõtlemapanevat ettekannet konverentsilt „Meditsiin 2026“, kus võetakse fookusesse digitehnoloogiate roll ja mõju tervishoiule. Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida-Tallinna keskhaigla radioloog Peeter Ross räägib, kuidas liigub meditsiin infopõhiselt andmepõhiseks ning miks andmete kvaliteet ja süsteemne digitaliseerimine on eelduseks tehisintellekti rakendamisele. Ross rõhutab, et tehisintellekt toetab, mitte ei asenda arsti otsustusvõimet ning andmepõhine tervishoid eeldab läbimõeldud tööprotsesse ja usaldusväärseid sisendeid. Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann käsitleb liigse tehnooptimismi varjukülgi. Ta toob näiteid, kus terviseäpide mõju on osutunud tagasihoidlikuks või lausa negatiivseks. Tillmann rõhutab mõju-uuringute vajalikkust ja hoiatab, et ilma teaduspõhise hindamiseta võivad uuendused süvendada tervisealast ebavõrdsust. Tema sõnul peab tehnoloogia arendamine toimuma koos kriitilise hindamise ja läbipaistvusega, et vältida süsteemseid vigu. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Taavi Tillmann Pildi autor Egle Palm

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis Äripäeva Raadio saates "Müüt või tõde", et Pandivere kõrgustikul, kus Väike-Maarja vald asub, on paraku Eesti kõige paremad tuuleolud tuulikute püstitamiseks ning on igati arusaadav, miks arendajate huvi piirkonna vastu on suur. "Tuul võiks olla meie nafta," lausus vallavanem. Eriti aktiivseks muutus vastasseis tuuleparkide rajamisele eelmise aasta alguses, samas oli suuresti tegemist ühe erakonna ja paljude valimisliitude valimiskampaaniaga. Ka Väike-Maarjas vehiti tuulealade detailplaneeringute arutelude eel ja ka muul ajal tuulikutevastaste plakatitega ning volikogudesse pürgivad poliitikud võtsid avalikel koosolekutel usinalt sõna. Nüüd on kadunud nii plakatid kui ka poliitikud. Inimeste hirmud on aga jäänud, kohati tuginevad need aga sotsiaalmeedias levivatel müütidel. Vallavanem Kesküla ütles, et kõik omavalitsused tegutsevad tuulealade detailplaneeringute koostamisel kohalike elanike, mitte aga arendajate huvides. Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul räägivad saates, kuidas arutelud tuuleparkide üle on ajas muutnud ning millised mured ja hirmud on nii inimestel kui ka arendajatel. Saadet juhib Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondent Andres Pulver. Foto: Kristjan Pruul, Andres Pulver ja Indrek Kesküla. / Autor: Andres Laanem

Kinnisvarabüroo Uus Maa värske juht Argo Pillesson ning LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägivad korterite tehingu- ja üüriturust ning selgitavad miks väikekorter on praegu investori jaoks õigeim valik. Saates “Ruutmeetrite taga” on büroode juhid ühel meelel, et just mikrokorter pakub praegu investorile parimat tootlust. “Need on ainsad, mis võiksid üüriinvestorile tuua oodatava normaalse tootluse 7-8%, vastukaaluks tavapärasele kolmele-neljale protsendile,” sõnab Pillesson. “Kui 25 000 eurot maksev 12-ruudune korter anda 250 euroga üüriturule välja, siis on väga hästi,” toob Saksing näite. Tõsi, Tallinnas küll nii odavalt väikekorterit turult kätte ei saa, siin tuleb välja käia vähemalt 40 000 eurot. Igal juhul tuleb üüriäriks praegusel juhul soetada odavama otsa kortereid võimalikult soodsa hinnaga. Väikekorterite populaarsuse põhjusteks peavad saates osalevad eksperdid muu hulgas nii seda et eriti just suuremates linnades eelistatakse järjest enam elada üksi ning samuti ei vaja nooremad inimesed elamiseks suurt elutuba televiisoriga ega ka mahukaid keldreid ja panipaiku. Küll aga pole Saksing ja Pillesson ühel nõul kui jutuks tuleb korterite hinna- ja tehingudünaamika. Ingmar Saksing prognoosib et alanud aastal kerkib keskmine korterite ruutmeetrihind Tallinnas 3-7%, tehingute arv kasvab aasta varasemaga võrreldes lausa enam kui 10%. Argo Pillesson prognoosib jõulisemat tõusu. “Julgen panustada, et Tallinnas ei ole 5-10% hinnakasv sugugi ülepakutud.” Samas tehingute hulk kasvab Pillessoni prognoosi kohaselt märgatavalt vähem kui 10%. Samuti hindavad Saksing ja Pillesson erinevalt üürituru väljavaateid. Eksperdid prognoosivad saates veel kinnisvara väärtuse kasvu erinevates piirkondades üle Eesti ning toovad ka välja konkreetseid linnu. Samuti käsitletakse tehingute turvalisust ja varjatud puuduste teemat, soovitades müüjatel kasutada professionaalset abi pahatahtlike kaebuste vältimiseks. Saates lõpus selgitavad büroojuhid, kuidas nad plaanivad rakendada tehisintellekti ja andmeanalüüsi, et muuta kinnisvara hindamine ja vahendamine efektiivsemaks. Saadet juhib Lauri Leet. Fotokollaažil vasakul Argo Pillesson. Foto autorod: Uus Maa ja Raul Mee.

Aafrika seakatk lõi segi nii põllumajanduse, ametkondade töö kui ka avaliku arutelu. Miks kujunes Kärstna seafarmi juhtumist poliitiliselt laetud protest ning kuidas sarnases infosõjas tulla toime sotsiaalmeedias kiiresti levivate valedega? Äripäeva raadio uue saatesarja „Müüt või tõde?“ avasaates räägivad põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik ning Sakala peatoimetaja Hans Vare, kuidas kriis tegelikult kulges ja mida Eesti sellest õppima peab. Arutelu juhib Aivar Hundimägi. Fotol augustis Kärstnas Nurme seafarmi juures toimunud protestiaktsioon. Foto autor: Martin Pedaja/Postimees/Scanpix

Euroopa tööstuspoliitika on pöördepunktis. Venemaa energia, USA julgeolekukilp ja odav tööjõud on kadunud ning Euroopa Liit otsib uut majanduslikku jalgealust. Küsimus ei ole enam, kas tööstust on vaja, vaid kuidas toota rohkem nii, et tootlikkus, energia ja kapital samal ajal kokku ei jookseks. Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, miks senine mudel ei tööta ja millist rolli näeb Komisjon Eestil uues tööstuslikus faasis. „Peame loobuma illusioonist, et maailm läheb tagasi vanadesse rööbastesse. See muutus on püsiv ja Euroopa peab muutuma püsivalt.“ Euroopa Liidu konkurentsivõime probleem ei ole uus, kuid nüüd on see muutunud eksistentsiaalseks. Endise Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi raporti järgi on Euroopa tootlikkus langenud umbes 80 protsendini USA tasemest, samal ajal kui ameeriklaste sissetulekud on kasvanud kaks korda kiiremini. Rohepööre ei kao, kuid selle loogika muutub. Euroopa Komisjon räägib üha selgemalt Clean Industrial Deal’ist – katsest siduda kliimapoliitika konkurentsivõime ja tootmise kasvatamisega. „Dekarboniseerimine iseenesest ei ole probleem. Probleem tekib siis, kui see ei ole kokku viidud konkurentsivõimega.“ selgitas Schank-Lukas. Euroopa tööstuse jaoks on keskne küsimus energia hind. Euroopas moodustab energia tootmiskuludes kuni kolm korda suurema osa kui USA-s. Lahendust nähakse taastuvenergia, võrkude ühendamise ja hinnasignaalide lahti sidumise kaudu. Eesti tööstuse nõrk koht on väärtusahelas paiknemine. Sama tooraine annab siin keskmiselt vähem tulu kui paljudes teistes Euroopa riikides. Väärindamine eeldab aga kapitali, mida väikesel turul napib. „Kapitali on Euroopas tegelikult olemas, aga see ei liigu piisavalt hästi innovatsiooni ja skaleerimise suunas.“ ütles Schank-Lukas. Euroopa Liidu eelarveraha ei peaks tema sõnul tähendama ainult toetusi, vaid üha enam laene, garantiisid ja finantsinstrumente, mis tooksid iga avaliku euro vastu mitu eurot erakapitali. Suuresti veab Euroopa majandust uuel eelarveperioodil aga kaitsetööstusi. Uued laenuprogrammid ja ühishanked võivad järgmise nelja aastaga tuua sektorisse sadu miljardeid eurosid. Küsimus on, kas see veab kaasa ka ülejäänud tööstuse. „Kaitseinvesteeringud loovad alati kõrvalefekte – tehnoloogiaid, oskusi ja tarneahelaid, mis jõuavad ka tsiviiltööstusse,“ ütles Schank-Lukas. Tehisintellekti ja andmete puhul kardavad paljud ettevõtted ülereguleerimist. Euroopa Liidu AI Act ja Data Act on saanud kriitikat, kuid Komisjoni vaade on teine. „Enamik tööstuslikke AI-lahendusi kuulub madala riskiga kategooriasse ja neile ei lisandu sisulisi kohustusi,“ ütles Schank-Lukas. Data Acti eesmärk ei ole sundida ettevõtteid oma andmeid loovutama, vaid anda neile rohkem kontrolli, sh õigus keelduda andmete jagamisest, kui on oht, et need satuvad ebasõbralikesse kätesse. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Ave Schank-Lukas. Foto: Mart Valner

Agentuuri La Ecwador asutaja ja juht Heily Aavik ning loovjuht Taavi Lehari räägivad saates "Password", et Eesti ettevõtete ekspordiplaanid ebaõnnestuvad mitte toodete kvaliteedi, vaid brändi ja puudulike turundusmaterjalide tõttu. Välismaal ei oota sind keegi ega anna keegi sulle “koduväljaku” boonust. “Brändiraamat ei ole stiiliraamat. Kui sul on paigas ainult värvid ja logo, siis välisturgude edasimüüjatele sellest ei piisa,” ütleb Aavik. Saates “Password: Marketing & Money” arutame, kuidas Eesti ettevõtted saaksid välisturgudel turunduslikult edukamad olla: miks bränd on A ja O ning kuidas teha nii, et edasimüüjal oleks sinuga lihtne koostööd alustada. Juttu tuleb ka pakendist, messidest ja sellest, miks hästi disainitud presentatsioon võib messidel olla ootamatult tugev konkurentsieelis. Saates räägime ka tekstide tõlkimisest: ekspordis ei piisa sellest, et “tõlgime ChatGPT-ga ära”. Kohalik toon, kontekst ja detailid loovad usaldust – ja usaldus on see, mille pealt bränd välisturul üldse elama hakkab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: agentuuri La Ecwador asutaja ja juht Heily Aavik ning loovjuht Taavi Lehari Foto autor: Äripäev

Kui ELi ja USA kaubandussuhetega on seis nagu ta on, siis mõneti tähelepanuta on jäänud, et läinud nädalavahetusel allkirjastat Paraguays EL-Mercosure vabakaubandusleping, millega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond. „Logistikafirmadel tasub juba praegu vaadata Lõuna-Ameerika suunas,“ nentis välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi. Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi tegi viimasel logistika aastakonverentsil põhjaliku ülevaate maailma kaubanduses toimuvast, mis jõuab nüüd „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaates ka Äripäeva raadio kuulajateni. Kraavi-Käerdi sõnul on Euroopa Liit juba ajalooliselt olnud vabakaubanduse eestkõneleja, kuid viimaste aastate kriisid – pandeemia, geopoliitilised pinged ja tarneahelate katkestused – on toonud kaubanduspoliitikasse mõiste „avatud strateegiline autonoomia“. See tähendab turu avatuse säilitamist koos teadliku sõltuvuste vähendamisega. Kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformid liiguvad aeglaselt, on EL pannud suurema rõhu just kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele. Mis on Mercosur ja mida leping endast kujutab? Mercosur on Lõuna-Ameerika majandus- ja tolliliit, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Euroopa Liidu jaoks on tegu ühe mahukama kaubanduslepinguga: tööstuskaupade osas liberaliseeritakse ligi 91% kaubavahetusest ning põllumajanduses kaotatakse senised väga kõrged, kohati kuni 55% tollimaksud järk-järgult. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab see ELi ettevõtjatele ligikaudu nelja miljardi euro suurust kokkuhoidu ainuüksi tollitariifide vähenemise arvelt. Eesti kaubavahetus Mercosuri riikidega on seni olnud tagasihoidlik. Põllumajandussaaduste eksport jääb napilt üle miljoni euro, samas kui tööstuskaupade kaubavahetus ulatub juba kümnetesse miljonitesse eurodesse ning bilanss on selgelt Eesti kasuks. Teenuste ekspordis – sh logistika, IT ja muud äriga seotud teenused – on potentsiaal veelgi suurem. Prognooside järgi on Mercosuri suunalise ekspordiga Eestis seotud umbes 1500 töökohta ning lepingu jõustumise järel võib kaubavahetus kasvada 7–8%. See tähendab rohkem kaupu, rohkem teenuseid ja otseselt suuremaid veomahte. Logistikutele tähendab Mercosuri leping eeskätt uute kaubavoogude teket Lõuna-Ameerika ja Euroopa vahel. Pikad mereteed, suuremad konteinerimahud, vajadus usaldusväärsete sadama- ja laevaliikluse lahenduste järele ning keerukam tarneahela juhtimine tõstavad sektori rolli. Samuti kasvab nõudlus lisandväärtust pakkuvate teenuste järele – tollivormistus, ladustamine, multimodaalsed veod ja riskijuhtimine. Millised EL regulatsioonid mõjutavad lähitulevikus meie transpordisektorit? Lavajuttude erisaate teises pooles kuuleme värsket Euroopa Komisjoni esindajat Eestis, Ave Schank-Lukast, kelle ettekanne samal konverentsil keskendus erinevatele kliimareeglitele seoses transpordisektoriga ja raportitele, mis hakkavad sektorit lähiaastatel kõige enam mõjutama. Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Andreas Kralla, fotol Kristi Kraavi-Käerdi

Emotsioonid on osa inimlikkusest, ent kui need jäävad valitsemata, võivad suhted ja otsused kannatada. Doktorikraadiga psühholoog ning muutuste ja arengunõustaja Eva-Maria Kangro selgitab, mida tähendab emotsionaalne intelligentsus tänapäevases töökultuuris ja isiklikus elus. Saate fookuses on Stefani Cattella ja Matthew McKay praktiline käsiraamat „Emotsionaalse intelligentsuse tööraamat“, mis aitab arendada oskust mõista ja suunata oma emotsioone ilma neid alla surumata. Saates selgub, kuidas empaatia ei tähenda mitte teiste tunnete ülevõtmist, vaid võimet mõista maailma läbi teise inimese vaatepunkti – ka siis, kui me sellega ei nõustu. Arutame, miks impulsiivsus ei ole alati halb, kuidas vältida konfliktide võimendumist ja miks juhil tasub rohkem küsida, mitte vastuseid ette anda. Räägime erinevatest rollidest, lähisuhetest, juhtimispraktikatest ning sellest, kuidas oma emotsioonide lainel teadlikumalt liuelda. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Eva-Maria Kangro Pildi autor Kristiina Tammik

Maailmas on järjest rohkem levima hakanud tandemjuhtimine ehk kaksikjuhtimine - ühel ettevõttel on kaks võrdset tippjuhti. Rinel Pius ja Triin Oselein kirjutasid sel teemal Tartu Ülikoolis magistritöö ja tutvustavad saates "Ambitsioon" oma töö järeldusi. Koos Empowerment Estonia kasvutreeneri Andres Haaveliga teeme juttu, millised peaksid olema tandemjuhtide kompetentsid ja isikuomadused, millises faasis ettevõtetele ning milliste väljakutsete lahendamiseks see lahendus sobib ja millisel juhul kaksikjuhtimine ei toimi. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Triin Oselein ja Rinel Pius Foto: erakogu

Aasta algus toob tööturule rohkem küsimusi kui vastuseid. Saates „Töö ja palk“ võeti vaatluse alla, kuidas on muutunud palgad, tasustamise õiglus ja töötajate ootused ning milliseid valikuid teevad tööandjad ja töötajad majanduslikult ebakindlas keskkonnas. Aasta esimeses saates "Töö ja palk" keskenduti tööturu ja tasustamise hetkeseisule ning otsiti mustreid, mis aitaksid mõista, kuhu palgad ja töötajate käitumine liiguvad. Fookuses olid nii tööandjate palgaotsused kui ka töötajate ootused, tasustamise õiglus ja motivatsioon – teemad, mis mõjutavad otseselt organisatsioonide toimimist ja juhtide igapäevaseid valikuid. Saates olid külas Kadri Seeder ja Henry Auväärt, kes tutvustasid Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värsket ühisuuringut tööturu ja tasustamise kohta. Arutleti, kuidas on viimase aasta jooksul muutunud töötajate põhipalgad ja palgaootused ning milliseid palgamuutusi tööandjad lähiajal kavandavad. Samuti räägiti sellest, millised tegurid palgaotsuseid enim mõjutavad ning kui suured on erinevused tööandjate ja töötajate tajutud palgareaalsuse vahel. Eraldi tähelepanu all oli tasustamise õiglus ja arusaadavus – kuidas töötajad hindavad oma tasustamist, millistes kohtades tekivad riskid ebavõrdsuseks ning kui teadlikult organisatsioonides neid teemasid analüüsitakse. Lisaks käsitleti lisatasude, preemiate ja soodustuste rolli ning seda, millised hüved ja motivaatorid aitavad inimesi organisatsioonis hoida. Saatest ei puudu ka ekspertide hinnang tööturukäitumisele: kui aktiivselt töötajad uusi võimalusi kaaluvad, kui enesekindlalt end tööturul tuntakse ning millised tingimused võivad panna inimesi töökohta vahetama. Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Helen Roots, Kadri Seeder ja Henry Auväärt. Foto: Andres Laanem

ABB ajamite tehase arendusjuhi Jaanus Karu sõnul on sagedusmuundur elektrimootori töö juhtimisel keskne komponent, millest sõltuvad nii energiatõhusus, töökindlus kui ka kogu süsteemi täpsus. „Seal, kus on liikumine, on väga suure tõenäosusega ka sagedusmuundur,“ ütleb Karu. Tema sõnul ei ole ajam lihtsalt üks elektriseade, vaid keerukas süsteem, mis koosneb jõuelektroonikast, juhtimissüsteemidest, tarkvarast ja mehaanikast ning peab töötama väga erinevates ja sageli äärmuslikes tingimustes. „Juhtimine toimub millisekundite tasemel ja iga väike viga võib tähendada energiakadu, müra, ülekuumenemist või riket,“ selgitab ta. Saates räägib Karu põhjalikumalt, kuidas Eestis arendatud ABB ajamid jõuavad kasutusse üle maailma ning miks on just Eestis kujunenud tugev ja pikaajaline ajamite tootearenduse kompetents. Tema sõnul on siinsete inseneride eelisoskus näha tervikpilti ja siduda eri valdkondade teadmisi üheks toimivaks süsteemiks. Karu sõnul eeldab selliste ajamite arendamine väga kõrgeid insenerioskusi ja süsteemset mõtlemist. „See on valdkond, kus ei piisa ainult ühest kitsast erialast – vaja on näha tervikut ja mõista, kuidas elektroonika, tarkvara ja mehaanika koos töötavad,“ ütleb ta. ABB otsib oma meeskonda nii kogenud tippspetsialiste kui ka alles karjääri alustavaid insenere, kellel on tehniline uudishimu ja soov samm-sammult oma teadmisi ning oskusi arendada. Saates kuuleb, kuidas ajamite tootearendus ABB-s samm-sammult käib – alates turuvajaduste analüüsist ja prototüüpimisest kuni mahukate töökindlus- ja keskkonnatestideni. Juttu tuleb ka sellest, miks tootearenduse projektid kestavad sageli üle kahe aasta ning millistes tingimustes peavad ajamid vastu pidama 10–20 aastat järjest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB ajamite tehase arendusjuht Jaanus Karu ja saatejuht Juuli Nemvalts Foto: ABB

Ettevõtte ostu-müügi tehingus ei määra tulemust üksnes hind, vaid ka see, kui põhjalikult on riskid kaardistatud. PwC eksperdid selgitavad saates, kuidas due diligence ehk eelanalüüs aitab tuvastada ettevõtte väärtust, varjatud kohustusi ja võimalikke pidureid tehingu lõpuni jõudmisel. Saates räägivad PwC Estonia tehingute nõustamise juht Raul Ruubel, PwC Legal Services vandeadvokaat Taavi Kõiv ja PwC maksunõustaja Martin Tois, millest koosneb finants-, maksu- ja juriidiline eelanalüüs ning kuidas need vaated omavahel kokku mängivad. Juttu tuleb sellest, kuidas hinnata ettevõtte tegelikku kasumlikkust, millised maksuriskid kõige sagedamini välja tulevad, mida juriidilises hoolsusauditis otsitakse ning millal piisab ohumärkidele keskenduvast lähenemisest. Samuti selgitatakse, kuidas eelanalüüsi tulemused mõjutavad tehinguhinda, lepingutingimusi ja tehingu kiirust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: PwC Legal Services vandeadvokaat Taavi Kõiv (vasakul), PwC Estonia tehingute nõustamise juht Raul Ruubel ja PwC maksunõustaja Martin Tois. Foto autor: PwC

Sunly soojaäri juht Sander Ots räägib saates sellest, miks ettevõte on otsustanud pakkuda elektriküttel põhinevat soojuslahendust nendes kaugküttepiirkondades, kus hind on ebamõistlikult kõrge ja miks seda teha just nüüd. Tema sõnul on Sunlyst saanud taastuvenergia arendajast terviklik energiateenuste pakkuja ning elektri baasil kombineeritud lahendus — soojuspump, soojussalvesti ja elektrikatel — võimaldab pakkuda tarbijale turupõhist ja stabiilset hinda. „Uute taastuvenergia võimsuste turuletulekuga oleme näinud viimastel aastatel elektrihinna langust. Ja see omakorda võimaldab elektrit targalt kasutades pakkuda konkurentsivõimelist soojuse hinda,“ sõnas Ots. Sander Ots toob välja, et Sunly soojaturule sisenemine on mõnes piirkonnas juba toonud kaasa kohaliku kaugküttehinna languse. See näitab tema hinnangul, et ka selles sektoris toimib konkurents. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütleb, et Eesti kaugküttes on pilt kirju: suuremates linnades on tarbijaid palju, võrgud korras ja hind konkurentsivõimeline, kuid väikestes piirkondades kasvavad kulud kiiresti ning osa süsteeme on üledimensioneeritud. „Me ei soovi, et üheski piirkonnas kujuneks kaugkütte hind talumatuks, aga lahendused on erinevad – mõnes kohas tuleb soojusmajandus ümber mõelda tervikuna,“ märgib Vaks. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Sunly soojaäri juht Sander Ots. Foto: Jassu Hertsmann

Eesti Keskmiste ja Väikeste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) valib traditsiooniliselt välja Eesti parimad väikeettevõtted. Kandidaate saab esitada EVEA kodulehel igaüks. Saates räägib EVEA president Ille Nakurt-Murumaa sellest, mis on konkursi eesmärk ja kuidas võitjad välja valitakse. Lisaks valib EVEA "Ettevõtluse Sõbra". Eelmistel kordadel on selle tiitli saanud näiteks Raul Eamets ja Kersti Kaljulaid. Väikeettevõtte jaoks on tihti suurimaks väljakutseks kapitali kättesaadavus. Saates teeme juttu kahest võimalikust finantseerimisvariandist. Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht Andrus Soodla selgitab, kuidas ettevõtted saavad kinnisvara tagatisel ka riskantsemate ja varajases faasis investeeringute jaoks rahastust. Kui aga äri juba hästi toimib, on võimalik sellist projekti pangalaenuga finantseerida. Coop Panga juht Arko Kurtmann selgitab, millised projektid ja ettevõtted saavad pangast rahastust ning millised on ka "punased laternad". Kurtmann heidab ka üsna optimistliku vaate tulevikku ja loodab, et käesoleval aastal hakkab Eesti majandus taas elavnema. Parimad väikeettevõtted kuulutatakse välja 11. märtsil Südi konverentsil. Auhinnagala ja konkursside kohta saab lisainfot sündmuse kodulehelt www.sydi.ee Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: ülemöödunud aastal "Ettevõtluse Sõbra" tiitli pälvinud president Kersti Kaljulaid Foto autor: Marko Mumm

Meil on päringuid rohkem kui kunagi varem ja installeerimisjärjekorras on masinaid rohkem kui kunagi varem, sõnab Venteni juht Toomas Tammer. „Tööstus üleüldiselt näitab kasvutrendi,“ ütles tööstussektorile seadmeid pakkuva Venteni omanikeringi kuuluv Toomas Tammer saates „Tööstusuudised eetris“. Üheks positiivseks märgiks võib pidada ka Venteni olukorda, mis näitab samuti, et trendid on positiivsed. „Meil on päringuid rohkem kui kunagi varem ja meil on installeerimisjärjekorras masinaid rohkem kui kunagi varem. Oleme juurde palkamas ka uusi inimesi,“ rääkis Tammer. Siiski on tööstussektori kasvuteel ka takistusi. „Kui vaadata, kuidas töösturitel täna läheb, siis kasvu takistavad peamiselt kaks asja: osadel on [vähene] ambitsioon, aga enamasti on see hea kvaliteetse tööjõu kättesaadavus,“ hindas ta. Mis puudutab riigi hiljutist plaani lubada riiki lisaks ametlikule sisserändekvoodile veel täiendavaid spetsialiste, siis seda peab Tammer positiivseks arenguks, kuid jääb seejuures ettevaatlikuks. „See on positiivne, aga eks aeg näitab, kas see lihtsustamine jõuab ka tegelikkusesse ja kas võõrtööjõudu on võimalik kaasata kaugemalt ja kergemalt,“ sõnas ta. Tammer rääkis saates, et kui vaadata lisandväärtust töötaja kohta tööstuses, siis tööd on endiselt palju. „Kaks aastat tagasi oli Euroopa Liidu keskmine üle 90 000 euro inimese kohta, Eestis alla 50 000 inimese kohta. Skandinaavias on see üks suurimaid, Soomes oli 110 000 eurot. Meil on pikk maa minna,“ rääkis Tammer. Tammer rääkis, et oluline on kasvatada ambitsiooni ja tulla välja olukorrast, et sihime vaid Soome ja Rootsi turge. „Me peame vaatama Lääne turgu, üksjagu asju hakkab pihta ambitsioonist ja riskide võtmisest,“ lisas ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Toomas Tammer. Foto: Harro Puusild

Kaheksast "Mälupäeva" saates võistlema asunud ettevõttest on järel kaks: Swedbank ja Schöttli Keskkonnatehnika. Tänasest saatest selgub, kes kroonitakse mälumängusaate "Mälupäev" teise hooaja võitjaks. Finaalis peavad teadmiste lahingu Swedbankist Igor Habal ja Henri Kaarma ning Schöttli Keskkonnatehnikast Indrek Salis ja Alo Landberg. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Fotol Alo Landberg, Indrek Salis, saatejuht Janar Tiiroja, Igor Habal ja Henri Kaarma. Foto: Liis Treimann

Et juhtida mõistlikult ja hästi nii inimesi kui protsesse, tuleb esmalt osata juhtida ennast. Mida see aga sisuliselt tähendab ja kuidas see erineb lihtsalt emotsioonide alla surumisest? Saates selgitab psühholoog, nõustaja ja koolitaja Eva-Maria Kangro, miks ja kuidas peaks juhid õppima eneseregulatsiooni ning millist mõju võib selle oskuse puudumine avaldada nii töötulemustele kui –keskkonnale. Juttu tuleb sellest, kuidas kasutada enesejuhtimise juures ära neuroteadusi, millised mõtlemisvead võivad meie otsusevõimet hägustada ning miks on juhtimises eriti ohtlik kärsitu loomuse ja madala eneseteadlikkuse kombinatsioon. Samuti saame teada paar Äripäeva Akadeemia koolituselt “Eduka enesejuhi oskused” pärit nippi ja harjutust. Saatejuht on Tuuli Seinberg Fotol Eva-Maria Kangro, fotograaf Kristiina Tammik

Tulu- ja käibemaksu osas on Eesti jõudnud inimliku taluvuspiiri lähedale ja maksude edasine tõstmine suurendaks tugevalt soovi nende tasumist vältida, märgib KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask. „Eestis on maksuauk on olnud seni väike, aga see õrn piir, mille murdumisel kukutakse kuristikku, on praegu väga lähedal. Tugev soovitus seadusandjatele on seda äärt mitte kõvasti nügida,“ räägib Zernask „Teabevara tunnis“ ja nendib, et möödunud aasta algusest algas tõeline maksufestival, sest nii palju maksumuudatusi ei ole Eestis tükk aega korraga nähtud. KPMG maksuspetsialist Einar Rosin ütleb, et tulumaksutõusu võib vaadata ka niimoodi: see oli vajalik maksuküüru kaotamiseks. „Raske aga öelda, keda maksuküüru kaotamine aitas või õnnelikumaks tegi. Samas on näiteks vahepeal ära kadunud täiendav maksuvaba miinimum laste eest.“ „Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Einar Rosin ja Joel Zernask. Autor: Andres Laanem

Rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok tõdes, et puhta tehnoloogia hind on soodsam või vähemasti konkureerib fossiilsete lahendustega. Kuid selleks, et uued lahenduseks pääseksid laia maailma, on neid vaja kohalikul turul toetada, mida Eesti pole Ristkoki hinnangul piisavalt teinud. “Meil on hirm teha rätsepaülikonna meetmeid, tahaks kõigile ühe puuga lüüa. Siis on justkui selge, et kellelegi ei ole ebaausalt eelist loodud,” rääkis Ristkok saates “Kestlikul kursil”. Saates arutati veel seda, kas Eesti, Euroopa Liit ja USA on keskkonnapoliitikas teinud lubamatuid järeleandmisi. Ristkok aga ei nõustu, et Euroopa on roheambitsiooni alla tõmmanud. "Vaadates ettevõtete investeeringuid ja turgude arenguid, siis mina ei näe seda Euroopas ega mujal. See on pigem sõnades ja poliitilistes loosungites,” märkis ta. Ta tõstis positiivse näitena esile Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärgi. “Mind ei tee murelikuks lühiajalised muudatused, kui me näeme, et pikas perspektiivis me lähme õiges suunas." Saates tuleb veel juttu sellest, kas riigikogu jõuab enne 2027. aasta valimisi kliimaseaduse vastu võtta, ning sellest, kuidas mõjutab USA presidendi Donald Trumpi kliimavastane poliitika riikide tahet pingutada. Samuti tõdes Ristkok saates, et ühiskondlik pinge ja kriitiline debatt keskkonnateemades on tervitatav. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Kädi Ristkok, foto autor on Raul Mee.

Triniti advokaadid Karmen Turk ja Maarja-Pild Freiberg kirjeldasid lõppenud õigusaastat kui üht viimaste aastakümnete erilisemat. "Kaasused, mis me välja valimise ei ole isegi aasta lõikes kõige tähtsamad, vaid suuremal osal neist võib olla aastakümnete tähtsus. 2025 paistis kuidagi sellega silma, et riigikohtust tulid tõesti märkimisväärsed kaasused ja otsused," rääkis Freiberg. Saates võeti arutada seitse kaasust, mis ühel või teisel viisil ajaga üha mõjukamaks muutunud. Saates tuli juttu sotsiaalmeedias otseülekannete tegemisest, riigipoolsest salajasest pealtkuulamisest, avalikus kohas napsitamisest ja paljust muust. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Liis Treimann.

Kaubandus liigub järjest enam iseteeninduse suunas, kuid koos sellega kasvavad ka riskid. Saates "Kaupmehe edu valem" analüüsitakse, miks muutub kaubakadu kaupmeeste jaoks järjest suuremaks probleemiks ja miks ei piisa enam traditsioonilistest turvameetmetest. Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko toob välja, et keskmine kaubakadu sööb ära lausa poole jaeketi kasumist. Uurime, milliseid uusi võimalusi pakuvad AI-põhised lahendused, näiteks kaamerate abil toimuv käitumismustrite jälgimine ja tootetuvastus. Saates kuuleb, kuidas need lahendused aitavad tuvastada pahatahtlikku käitumist, nagu ribakoodide vahetamine või skaneerimise simuleerimine, ja vähendada kaubakadu kuni 92%. Samuti tuleb juttu töötajate rollist, koolituse vajalikkusest ja sellest, milliseid samme peaks kaupmees astuma, et vähendada vargusi juba täna. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil Foto.: Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko ja saatejuht Nele Peil

Kui Matsimoka pere läks umbes seitse aastat tagasi jaeketiga kohtumisele mõttega koostöö lõpetada, ei osanud nad aimatagi, et just sellest vestlusest saab ettevõtte jaoks pöördeline hetk. “Me mõtlesime, et lähme ja ütleme, et me lihtsalt ei saa sellega hakkama,“ meenutab lihatööstuse üks omanikest ja juhtidest Jan Inno saates “Võitjate põlvkonnad“. Matsimoka lugu sai alguse turgudel ja laatadel, kus pere müüs oma toodangut aastaid käsitööna ja väikestes kogustes. Aja jooksul kasvas ettevõte oma poodideni ning sealt edasi jaeketiprojektini, mis alguses osutus oodatust keerulisemaks. Koostöö jaeketiga tähendas lühikest säilivusaega, keerulist logistikat ja suurt lisatööd. Vennad olid valmis projekti katkestama, kuni tuli ettepanek proovida pakendamist. “Rimi esindajad ütlesid, et proovige ikka pakendada, veensid meid ära ühesõnaga“ ütleb Jan. “Võib öelda, et see oli ajalooline hetk.“ Kvaliteet kui teadlik valik Investeering vaakumpakendajasse muutis ettevõtte ärimudelit põhjalikult. Praegu on Matsimokal kaasaegne pakendamisliin ning jaeketimüük moodustab ligikaudu 70 protsenti kogu tootmismahust. Kasv jaeketis on toonud kaasa ka konkurentsi oma poodidega, mida pere peab loomulikuks osaks kasvust. “Kett müüb seda, mida ta tahab müüa, me pakume talle kõike, mida me toodame ja see on tema valik, mida ta võtab. Me ei taha kindlasti ketimüüki kuidagi pidurdada “ selgitab Sten Inno. Lahenduseks on olnud lisandväärtuse loomine oma poodides – uued tooted ja lahendused, mida jaeketist ei leia. Hoolimata kiirest kasvust ei ole Matsimoka pere valmis järele andma oma põhimõtetes. “Meil teadlikult ei ole hinnatase kõrgem, kuna me kasutame väga kvaliteetset toorainet, siis toode muutubki selle tõttu kallimaks“ ütleb Jan Inno. Kuidas edasi? Matsimokas mõeldakse üha enam sellele, millised on pereettevõtte järgmised sammud. Juttu tuleb tootmismahu piiridest, võimalikust laienemisest ning sellest, millistel tingimustel võiks päevakorda tõusta välisturgudele minek ja millised on selle juures peamised kitsaskohad. Millised on Matsimoka viimased majandustulemused ja kas nad plaanivad ka börsiletulekut? Millised investeeringud on plaanis ja mis valikud on pereettevõtte jaoks kõige keerulisemad? Kõigest sellest kuuled saatest “Võitjate põlvkonnad“. Saadet juhib Kristel Viitmann.