Äripäeva raadio

Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule. Saates selgitab Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel, kuidas ettevõtjad tänast majandustunnetust tajuvad ja mis neid järgmise aasta otsustes mõjutab. "Umbes kolmandik Eesti ettevõtjatest arvab, et majandus jääb samaks, veidi üle veerandi prognoosib kasvu ja sama suur hulk langust,“ ütleb Moppel. "Sarnane pilt avaneb ka Lätis ja Leedus, kuigi Leedus on optimism oluliselt tugevam.“ Räägime sellest, kuhu ettevõtjad investeerida plaanivad. Nagu Moppel selgitab, on pilt Balti riikides paljuski sarnane: "Esimesena panustatakse töötajatesse, seejärel efektiivsuse tõusu ja uutesse tehnoloogiatesse.“ Erinevused ilmnevad hoopis prioriteedi järjekorras – Eestis ja Leedus hoitakse fookust töötajatel, Lätis aga seatakse esikohale uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. Saates vaatame ka laiemat pilti: mida näitab intressikeskkond, kuidas liigub liisinguturg ja kas põllumajandus ning töötlev tööstus saadavad välja signaale, mis viitavad tugevale investeerimisvalmidusele. Saadet juhib Juuli Nemvalts Foto: Citadele Eesti filiaali juht Rainer Moppel (foto: Jake Farra)

Ettevõtted kavandavad tehaselaiendusi, tootearendusi ja protsesside parendamisi, selgus saates „Tööstusuudised eetris“ kõlanud seitsme tööstusjuhi intervjuudest, mis on salvestatud novembri keskel konverentsil „Tööstuse äriplaan 2026“. Ensto juht Margus Leinbock räägib intervjuus, et ettevõte tegi lõppeval aastal investeeringuid, mis aitavad edaspidi osaleda hangetes, kus seni polnud võimalik osaleda. „Investeerisime uutesse puutekindlatesse lahutatavatesse nurkliidestesse ehk tooteportfelli laiendusse. Sellel aastal tootmisesse juurutatud uute toodete kaudu avame enda jaoks ukse mitmetesse meile atraktiivsetesse hangetesse,“ rääkis Leinbock. Ta selgitas, et tooteportfelli laiendati eesmärgiga kasvatada müüki, edasi on plaanis keskenduda juba protsesside parendamisele, et tõsta kompetentsi survevaluehnoloogias. Lemeks gruppi kuuluva Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais rääkis intervjuus, et 2025. aasta teises kvartalis omandatud mööblitööstus Flexa suurendas töötajaskonda 100 inimese võrra ja tootmispinda 27 000 ruutmeetri võrra. Samas märkis Ehrpais, et ettevõttel on plaanis ka edaspidi oste teha, kuid tehinguteks peaksid kõik asjad omavahel kokku sobima. Samuti Lemeksi gruppi kuuluva vineeritehase Estonian Plywoodi juht Timo Hermlin rääkis saates, et ettevõte plaanib investeerida 25 miljonit eurot uue tehase ehitamiseks. Uus tehas peaks nelja aastaga käivet ja kasumit tõstma umbes 50%. Saates võtavad aasta kokku ja teevad prognoose Yooki tegevjuht Katre Kõvask, Utilitase juhatuse esimees Priit Koit, Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits, Threod Systemsi kommertsdirektor Ranno Pajuri, Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais, Ensto juht Margus Leinbock ja Estonian Plywoodi tegevjuht Timo Hermlin. Tööstusjuhte intervjueerib Annika Kald. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Katre Kõvask. Autor: Raul Mee

Kestlikum majandus on sajandi ärivõimalus ‒ nii arvab EISi ja tööandjate keskliidu ettevõtluskonkursil “Aasta kestliku ettevõtte” tiitli võitnud värvitootja Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht Anu Ruul. Saates “Juhtides tulevikku” tõi Anu Ruul näiteid sellest, millised sammud aitavad muuta kestliku toimetamise ettevõttele konkurentsieeliseks. Vesteldi ka teemal, miks aruandluse peale surumine tekitas vastuseisu antud teema suhtes, kuidas suhtuda kriitikutesse ning millistelt riikidelt ja ettevõtetelt saab inspiratsiooni ammutada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkuse rubriigiga. Fotol: Anu Ruul, Akzo Nobel Baltics interim kestlikkuse juht (foto allikas: Akzo Nobel)

Eesti juhtide kvaliteet on surve all – IMD raport paigutab meid 69 riigi seas 53. kohale. Miks see nii on ja mis oskused määravad, kas suurettevõtte tippjuht suudab järgmise kümnendi väljakutsetes ellu jääda või mitte? Sisuturundussaates selgitavad EBS-i õppejõud Marko Rillo ja Kaarel Suuk, kuidas juhtide õppimine on viimase kümnendi jooksul radikaalselt muutunud. Kui varem käidi koolis „igaks juhuks“, siis täna domineerib just in time õppimine – oskused omandatakse hetkel, mil vajadus päriselt tekib. Saatejuht on Lauri Toomsalu Foto: EBS

Mälumängusaate esimeses poolfinaalis selgub, milline võistkond pääseb edasi finaali ja on sammukese lähemal kogu hooaja võidule. Teadmistelahingu peavad maha Swedbanki vanemspetsialist Henri Kaarma ja panga kinnisvarahindaja Igor Habal ning Ahto Alliksaar ja Kristo Aav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskonnast. Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. Henri Kaarma on võitnud mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. “Mälupäeva” esimesest hooajast tuttav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskond võitis Kaitseliidu Tallinna maleva lahtistel esivõistlustel peaauhinna. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal.

Tehisintellekt ei kao enam ühegi valdkonna töölaualt ja eriti kiiresti muudab see õigustehnoloogiat, kuuleb Äripäeva raadio saatest “AI faktor”. Äripäeva raadiosaates avab õigustehnoloogiaettevõtte Avokaado juht Mariana Hagström, kuidas ettevõtete dokumendimaailm ja juriidilised protsessid liiguvad klassikaliselt käsitööliselt töölt täielikult andmepõhisesse ja orkestreeritud keskkonda. Hagström lükkab ümber eksiarvamuse, et tehisaru teeks juristi ebavajalikuks. Tema sõnul muutub küll töö iseloom kiiresti, kuid just juristide teadmised ja võime süsteeme üles ehitada muutuvad tulevikus väärtuslikumaks kui kunagi varem. Pikemalt juristide ja tehisaru koostööst saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Foto autor: Andres Laanem

Aasta lõpp jätkub traditsiooniliselt tunnustuste radadel ning seekord on saate “Õppetund” külalised kolm aasta koolitajat. Äripäeva raadios kõnelevad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning haridus- ja teadusministeeriumi aasta koolitaja tiitli kandja Valeria Lavrova, Äripäeva ja Personaliuudiste aasta koolitaja, tööõiguse ekspert Heli Raidve ning Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu poolt aasta osalise ajaga sisekoolitajaks valitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindusjuht Anneli Habicht. Saates tuleb juttu koolitaja argipäevast, andragoogika- ja kutsepädevustest, sisulisest ettevalmistusest, tehnoloogilistest väljakutsetest ning sellest, kuidas koolitajast on saanud ühtaegu ekspert, kiirreageerija, selguse looja ja julgustaja õppija arenguteekonnal. Uurime ka, kuhu koolitusmaailm liigub ‒ lühivormid, personaalsed õpirajad, tehnoloogia kasvav tugi ja tehisintellekt. Fotol Heli Raidve ja Anneli Habicht. Allikas: Äripäev

Audiitorite puudus on teada ja jätkuvalt terav probleem – ettevõtted otsivad audiitorit tikutulega. On tehtud mõningaid muudatusi audiitortegevuse seaduses, kuid isegi piirmäärade tõstmine pole aidanud. Kuidas seda olukorda leevendada? Saates "Digitark äri" kuuleme aruteluringi, kus vandeaudiitor Egle Vainula arutleb koos kahe kogenud vandeaudiitoriga – Ree Tamm ja Robert Pirk – kuidas lisada auditiprotsessi efektiivsust mõlema poole jaoks. Jutuks tuleb nö ideaalne auditiprotsess, kus sügisel lepitakse kokku ajakava, tehakse vaheaudit rahulikult ja materjalid jõuavad õigeaegselt ja mugavalt masinloetavalt audiitori kätte. Arutelu keskmes on ka küsimus, kuidas teha tõhusamalt koostööd ja mida saavad raamatupidajad teistmoodi teha. Audiitorid selgitavad, et nad ootavad eelkõige dialoogi ja võimet argumenteerida oma valikuid rahvusvaheliste standardite kontekstis. Nad ei oota vastuseid stiilis "nii on alati tehtud" või "eelmine audiitor ei küsinud midagi". Raamatupidaja roll ei ole pelgalt numbrite sisestamine, vaid strateegiliste otsuste tegemine: millal on vaja vara alla hinnata, kuidas hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust negatiivse omakapitali korral jne. Saates käsitleme ka andmete standardiseerimise väljakutseid. Kuigi maailmas räägitakse reaalajas andmete auditeerimisest, ollakse Eestis sellest veel päris kaugel. Takistuseks on raamatupidamisprogrammide erisugused väljundid ja pole liideseid auditeerimistarkvaradega. Samas tunnevad suuremad tarkvaraarendajad juba huvi, et luua ühtne standardiseeritud lahendus. Saade on salvestatud Pärnu Raamatupidamiskonverentsil septembris. Aruteluringis on vandeaudiitor Egle Vainula, vandeaudiitor Ree Tamm ning vandeaudiitor, ESG-audiitor ja Audiitorkogu juhatuse liige Robert Pirk. Arutelu juhib Egle Vainula. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Pildil Egle Vainula. Autor: Raul Mee

Selleks et end vana korterit või maja müües hilisemate kahjunõuete tõttu mitte lõhki maksta, on olemas kindlad tegevused, mida müügiprotsessis järgida. Saates “Ruutmeetrite taga” räägime varjatud puuduste teema lahti. “Pidi olema vaikne maha, aga varesed kraaksuvad”, toob jurist ja maakler Kairi Ummus välja ekstreemsema näite ostja hilisemast kaebustest. Üsna tavapärased on mõistagi nõuded kui ostu järel remonti alustades tuleb seina või lae seest välja hallitus või muu niiskuskahjustus. “Küttekolletega seotud vaidlused on sagedased,” lisab kutseline maakler Ardo Lepp. Nõuete reaalne nimekiri, mida praktikas esitatakse, pikeneb iga aastaga. Ardo Leppa sõnul ei julge järjest enam kinnisvaramüüjad enam tehingusse minna ega oma vara müüa. “Minu poole on päris mitmed, just vanemad inimesed pöördunud, kes on kuulnud sellest, et neile võib hiljem tulla mingi nõue ja nad tõsiselt kardavad.” Kairi Ummuse sõnul on turul järjest enam tegutsemas ka varjatud puudustele keskendunud juriste, sest kui juba tekib vaidlus, siis tavaliselt vaieldakse läbi nende. Kohtusse jõuavad Leppa ja Ummuse hinnangul siiski väike osa vaidlustest. Üks olulisemast nõuannetest hilisemate kaebuste vältimiseks on olla oma müügiobjekti tutvustades lõpuni aus, ei tohiks varjata ka näiteks seda kui müüja ise mõnda konkreetset aspekti ei tea. “Kõik tuleks ostu-müügilepingusse ka kirja panna, mitte midagi varjata. Mis siis et need lepingud võivad muutuda seetõttu väga pikaks,” toob Lepp välja. “Kääksuvaid põrandaid olen kirja pannud, samuti vanade majade puhul kui seda mõni uks ei lähegi korralikult kinni või mõni hing ei tööta korralikult,” toob Ummus ostu-müügi lepingu detailsuse kohta näiteid. Saates räägivad Ummus ja Lepp ka seda, mil viisil puudusi ausalt tunnistades objekti ostuhinda siiski hoida ja kuidas kaitseb võimalikult suur detailsus ka ostjat. Lisaks selgitame, kellel on seadusest tulenev kohustus on ostu-müügiportsessis kõik aspektid selgeks teha ning ka seda kuidas ostjana selgeks teha, et ostetav objekt ei sisaldaks varjatud puudusi. Samuti toome konkreetseid näiteid esitatud kaebustest, nende põhjustest ning avaldame ka kui suured summad mida tavaliselt nõutakse ja milles kokku lepitakse. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Kuigi Euroopa Liit liigub Vene gaasi täieliku keelamise suunas, on Elengeri juhi Margus Kaasiku sõnul keskmise gaasikaupleja ootus, et relvad vaikiks ja toimuks taaskord Vene energia voolamine üle maailma. Kaasik märgib saates “Energiatund”, et viimaste aegade rahupüüdlused gaasiturgu rahustanud ning ka sentimenti muutnud. Kuigi üldmahtude osas on Venemaa energiakandjate põhilised ostjad olnud Hiina ja India, pole saladus ka see, et veel oktoobris oli LNG ostjate seas üldmahu poolest esikohal just Euroopa Liit. Liidu riikidest hankisid lisaks Ungarile ja Slovakkiale märkimisväärses mahus Vene gaasi ka Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia. “Sanktsioonipakette on ju ka tehtud, kogu aeg vaieldakse ja kaubeldakse selle üle, mida siis parasjagu sanktsioneerida, aga siin me praeguseks oleme,” nendib Kaasik. “Selliseid valikuid, mida on teinud Venemaa piiririigid - Baltikum, Soome, Poola, pole muu Euroopa teinud ja siin on põhjuseks tihtipeale raha.” Milliseks kujuneb Euroopa Liidu lõppotsus Vene gaasi osas, selgub parlamendis veel detsembris toimuval hääletusel. Praeguseks hetkeks ei või Kaasiku sõnul enam uusi lepinguid Vene gaasi ostuks teha, aga sõlmitud pikaagsetel lepingutel lubatakse veel kaks aastat toimida, ent see periood võib parlamendi otsusega ka lüheneda aasta võrra. Saates räägib Kaasik veel, mis viib maailmas LNG hinda lähiajal alla ning millistel põhjustel võib ka Euroopa eeldada, et nende jaoks on gaasihind võrdsustumas Ameerikaga. Samuti räägib Kaasik kuidas gaasimüüjad enda jaoks hinnariske maandavad, milline on Läänemere äärsete riikide gaasitarbijate käitumine kuidas Eestisse rajatavad gaasielektrijaamad turgu mõjutavad. Fotol Margus Kaasik, foto autor Raul Mee. Saatejuht on Lauri Leet.

Millal muutus taaraautomaadist kaupmehe jaoks lisakohustusest päris tuluallikas? Seekordses saates räägime RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreinikuga sellest, kuidas uus Kalla-tehnoloogia ja täisteenuslahendused toovad poodi rohkem kliente, võtavad investeeringukoorma ettevõtjalt maha ja kasvatavad käivet läbi “taara raha võimenduse”. Saade, mis aitab kaupmehel mõista, kuhu liigub pandipakendi maailm ja miks Eesti taaraautomaatide tehnoloogia vallutab järjest uusi riike. Saadet juhib Lauri Toomsalu Fotol: RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreinik (foto autor: Lauri Toomsalu)

Äripäeva raadio mälumängusaate avaringi viimases saates võtavad mõõtu möödunud hooaja finalist Lennuliiklusteeninduse ja Schöttli Keskkonnatehnika, kelle ridades osaleb üks Eesti mälumängu suurnimesid. Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda esindavad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus, võitnud saates “Kuldvillak” viis saadet järjest ja lahkus aastal 2005 telesaatest “Kes tahab saada miljonäriks?” poole miljoni krooniga. Ta on pikalt vedanud ka Eesti Mälumänguliitu ning olnud mitmete mälumängude korraldaja ja kohtunik. Alo Landberg jälgib mälumängusaateid, kuid seni väga aktiivselt mälumänguga ise tegelenud ei ole. Kui Indrek Salis toob enda lemmikvaldkonnana välja geograafia, siis Alo Landbergi lemmikküsimused puudutavad sporti. Vastu astub neile eelmisest hooajast tuttav Lennuliiklusteeninduse, kes jõudis finaali välja ja lahkus turniirilt auväärse teise kohaga. Mälumängusaates osalevad taas lennujuht-vahetusevahem Kristian Lavin ja lennujuht Mihkel Adler. Kristian on mälumängudes osalenud juba 13 aastat – peamiselt Jüri mälumängusarjas. Ta on mitmekordne Sireli Memoriaali võitja, pubimälumängude huviline, kelle tugevused tulevad eriti välja tehnika, teaduse, geograafia ja ajaloo küsimustes. Mihkel on mälumängudes osalenud vahelduva eduga juba kooliajast ja kätt proovinud ka “Kuldvillakus”. Praegu mängib ta kaasa rohkem teleka taga ja võtab episoodiliselt osa mõnedest pubi- ja piirkondlikest mälumängusarjadest, näiteks Kolgaküla mälumängust. Mihkel on ka Lennuliiklusteeninduse mälumängusarja võitja. Saatest selgub, kes pääseb viimasena edasi poolfinaali. Seni on edasi pääsenud Zone Media, Swedbank ja Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond. Kokku kõlab saates kümme küsimust, mille on koostanud mälumänguentusiast ja “Mälupäeva” saatejuht Janar Tiiroja. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee, eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Kuula ja testi ka oma teadmisi.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”. Kulukaid meetmeid, mis päriselt muutust ei too, nimetatakse carewash’iks ehk võlts-hoolimiseks. “Carewash’i alla lähevad ühekordsed pisikesed rõõmuhetked, mis ei muuda suures pildis seda, et inimesel on keeruline,” rääkis peaasi.ee esindaja Marja Leisk. Näitena toob ta spordi- ja tervisepäevad, erinevad nõustamised, treeningsaalid ja brunch’id. Saates tuleb juttu vaimsest tervisest töökohas ja sellest, mida peab tööandja tegema turvalise keskkonna loomiseks. Lahkame tööandja seaduslikke kohustusi ja arutame, kuidas hinnata ja maandada psühhosotsiaalseid ohutegureid ametliku riskianalüüsiga. Tööst tingitud haigust võib olla keerukas tõendada, selgitas Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla. Kaasused jõuavad tihti töövaidluskomisjoni töökiusu või muude rikkumistena. Seni ühtegi ametlikku kutsehaigestumist teada ei ole, mis tähendab, et praktika on üsha õhuke. Töötervishoiuarst pääseb küll ettevõtte riskianalüüsile ligi, kuid tal on raske hinnata, kas tervisemure on tekkinud tööst, kui ta ei saa analüüsi võrrelda reaalsusega. Käärid analüüsi ja reaalsuse vahel on teinekord päris suured. Mis on töökius, kas tööandja vastutab ka kahe kolleegi vahelise konflikti eest, kuidas tööandja saab vaimse tervisega seotud riske maandada, mida annab ettevõttele vaimse tervise märgis ja kuidas ära tunda ettevõtet, kus ärevus on tõesti maandatud, sellest räägivad Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Andras Kralla

Ettevõtete energiasüsteemid muutuvad kiiresti ja koos nendega ka ootused juhtimisele. Soleron Energy tegevjuht Teet Kukk ja energiaturgude ekspert Jano Järvelaid räägivad saates, mis toimub Eesti energiaturul, miks sagedusreservide turg on tulus ning milliseid tehnilisi, finantsilisi ja strateegilisi vigu ettevõtjad kõige sagedamini teevad. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas integreerida tootmine, tarbimine ja salvestus üheks targaks süsteemiks, kas odav aku on tegelikult kalleim valik, kui palju võib ettevõte sagedusreservidest teenida ning miks tuleb energiaprojektide planeerimisel mõelda vähemalt 10–15 aastat ette. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: Soleron Energy OÜ

Kasvupinnase detsembrikuine saade seab fookusesse Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ning veelgi olulisema küsimuse: kuidas luua sektoris ühtne digikultuur, kus tehnoloogia ei seisne ainult masinates, vaid ka koostöös? Stuudios arutlevad Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe nii tehnoloogilise arengu, mõtteviisi muutuse kui ka nende ühise algatuse – MTÜ EDA, Eesti Digitaalne Agronoomia – rolli üle tulevikus. Eesti põllumajandus on paradoksaalse olukorra ees: masinad on targemad kui kunagi varem, kuid nende potentsiaal jääb sageli kasutamata. „Me võime omada maailmatasemel tehnikat, aga kui kasutame sellest ainult 20%, siis jääbki efektiivsus tulemata,“ nendib Marek Linnutaja, tuues paralleeli nutitelefoniga, mille võimalustest enamikul kasutajatel aimugi ei ole. Küsimus ei seisne seega ainult investeerimisjulguses. Tehnoloogia tuleb juba masinatega kaasa, ent mõju sõltub sellest, kas andmeid osatakse otsustamiseks kasutada. Kristjan Ruusamäe sõnul algab digipööre peas: „Digitaliseerimine ei ole vidin. See on otsus hakata otsima efektiivsust ja õppida seda päriselt rakendama.“ Detsembrikuu saade küsib lõpuks: kas põld muutub targemaks tehnoloogiast või põllumehest? Vastus paistab olevat kahe vahel – digivõimekusest ei piisa, kui otsustamise mõtteviis ei tee sammu järele. Saate teises pooles avasid Linnutaja ja Ruusamäe ka MTÜ EDA – Eesti Digitaalne Agronoomia – tausta ja eesmärki. Algatuse sihiks on luua ühine platvorm ja arusaam, mis aitaks põllumeestel digilahendustest reaalselt kasu saada – alates andmete korrastamisest kuni investeeringute tasuvuse hindamiseni. EDA-ga on liitunud mitmed tehnoloogia- ja sisendifirmad, et vältida dubleerimist ning töötada välja ühised standardid, mis võimaldavad lahendustel omavahel „rääkida“. Saate külaliste sõnul võiks EDA viie aasta pärast kujuneda sektorit ühendavaks targa põllumajanduse keskkonnaks, mis pakub standardiseeritud andmevahetust ja võib-olla ka ühtset portaali. Eesmärk on üks: et iga ettevõte ei teeks oma nurgas sama tööd, vaid et kogu sektor liiguks koos kiiremini ja targemalt edasi. Stuudios on Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe ja Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Saates "Eetris on turundusuudised" kõlab kaks selgelt erinevat vaadet – suurtootja ja väikeettevõtte oma. Orkla Eesti turundusdirektor Annika Oja ning Sokisahtli juht Piret Ilver räägivad, milliste valikute ees turundajad täna seisavad ja kuidas kujunevad 2026. aasta eelarved. Piret Ilver selgitab, miks nad on otsustanud lõpetada püsiallahindluste jada, eelistades lühikesi ja täpse fookusega kampaaniaid, ning räägib, milliste sotsiaalmeediatrendidega nad püüavad kaasas käia. Ta avab detailsemalt, kuhu suunatakse investeeringud uuel aastal ning millised on muudatused turundusmeeskonnas. Annika Oja selgitab, kuidas toimivad suured meedia- ja eelarveprotsessid, milliseid kanaleid eelistatakse ning mis saab olema 2026. aasta uus fookus turunduskanalite valikus. Saates kõlab ka aus hinnang: radikaalne kakao hinnatõus on muutnud šokolaadi luksuskaubaks, mis mõjutab nii tarbimist kui ka turundusotsuseid. Juttu tuleb ka trendidest, tootearendusest, tehisintellekti rollist ning sellest, millistes valdkondades AI juba täna turundustiime toetab. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Piret Ilver ja Annika Oja. Allikas: Äripäev

B2B-müügis ei piisa heast lahendusest ega põhjalikust pakkumisest - otsus sünnib alles siis, kui müüja julgeb võtta vastutuse kliendi eest. Saates avab Primendi kaasasutaja ja müügikonsultant Rene Kaalo, miks on just see hetk müügiprotsessi tegelik murdepunkt ning kuidas müüja roll muutub pakkujast strateegiliseks partneriks. Juttu tuleb sellest, kuidas lühendada venivaid müügitsükleid, sõnastada teenuse väärtust nii, et klient näeks kasu kohe, ja miks hind ei ole enamasti peamine takistus. Rene jagab enda kogemusi Primendi kasvuloost, keerukatest projektidest ning olukordadest, kus välkotsus päästis kliendi töö seiskumisest. Saates tuleb juttu ka tänastest küberohtudest ja sellest, miks B2B-teenusepakkuja peab suutma anda kliendile kindlustunde isegi siis, kui tehnoloogias tekib ootamatus. Kuulaja saab ausa pildi sellest, mis tegelikult mõjutab B2B-ostuotsuseid ja milline vastutuse tase eristab tugevat müüjat keskpärasest. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Fotol vasakult: Silver Rooger ja Rene Kaalo. Allikas: Äripäev

Oktoobri lõpus uuenenud Club One muudab Tallinki lojaalsusprogrammi personaalsemaks kui kunagi varem. Igal kliendil on nüüd oma konto, punktisüsteem on ühtlustatud ning sagedasti reisivad kliendid saavad täiesti uued auhinnad ja Platinum-taseme eelised. Tallinki kliendilojaalsuse juht Raimond Valler räägib saates, miks tuli 3,5 miljoni kliendiga programm nullist ümber mõelda. „Tahtsime süsteemi, mis ei premeeri ainult ostusummat, vaid ka seda, kui palju inimesed päriselt reisivad – just see loob kõige õiglasema kogemuse,“ ütleb Valler. Saates tuleb juttu sellest, mida tähendab üleminek isiklikele kontodele, kuidas töötab uus reisisagedusel põhinev auhinnasüsteem ning kellele loodi Platinum-tase. Räägime ka sellest, miks võimaldab kuni 8-liikmeline peregrupp punkte koguda senisest märksa paindlikumalt ning kuidas uuendus mõjutab broneerimismugavust. Valler räägib ka arendustiimi pingutustest, et nii suur süsteem sujuvalt uuele hingamisele üle viia. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tallinki kliendilojaalsuse juht Raimond Valler tutvustab uuenenud Club One’i programmi. Foto autor: Tallink.

B2B-suurkliendihaldus on ettevõtte strateegiline süda: kliente on vähem, kuid nende otsused määravad suure osa käibest ja riskidest. Saates „Teeninduse teejuht“ räägivad Tele2 Eesti ärikliendiüksuse juht Jürgen Jalakas ja Promo Food Service müügiprotsesside juht Eleri Lipping, kuidas liikuda tavalisest teenindusest päris partnerluseni. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad ärikliendi ja erakliendi ootused, miks B2B‑ostuprotsess on pikk ja mitmekihiline ning kuidas rolli selgus, CRM ja sisemine koostöö aitavad keerulisi otsusahelaid juhtida. Saatekülalised avavad, miks kohtumised ja personaalne haldur on endiselt asendamatud ka ajal, mil automatiseerimine ja tehisintellekt võtavad üle lihtsama teeninduse. Saates kuuleb ka konkreetseid näiteid, kus personaalne lähenemine on päästnud kliendisuhte ning miks ausus, läbipaistvus ja järjepidevus on B2B‑teeninduse suurim konkurentsieelis. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Pildil Eleri Lipping ja Jürgen Jalakas. Autor: Maarit Kallas

Saates on külas Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis, kellega räägitakse Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud. "Jõulud on valged ja -25 kraadi pakast tuleb talvel ära!" prognoosib Marek. Juttu tuleb sõdade, presidendivalimiste ja keskkonnapoliitika (sh C-BAM) mõjust väetiseturu kättesaadavusele ja hindadele. Marek selgitab Yara tootmise uuendusi, tutvustab Yara Climate Choice väetiseid ning räägib, millised YaraMila NPK tooted Eesti turult kaovad ja mis need välja vahetavad (nt YaraMila 13-5-17 PRILL ja Polar NPK). "Toiduturvalisusest rääkides – me oleme Eestis ise hakkama saajad!" kinnitab ta. Eva Tuusis rõhutab, et "meie klient on Eesti põllumees, kes läheneb asjadele vajaduspõhiselt." Mõlemad spetsialistid annavad praktilisi soovitusi uueks hooajaks: “Ärge jätke väetise ostu viimasele hetkele!” nõuab Marek. Oluline on ka mullaanalüüs – "see on sinu tööplatsi tervisekontroll!" Samuti tasub jälgida ajastust: "Aja-aken teha asju on olulisem – iga tund on arvel," tuletab Eva meelde. "Põllumees saab oma vea korrigeerida alles aasta hiljem," märgib Marek ning lisab: "Me ei müü väetisi, programme või muud. Me müüme usaldust!" Saade on väärt kuulamine kõigile põllumeestele, kes soovivad olla kursis väetiseturu arengutega ja teha targad strateegilised valikud. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol: Yara Eesti väetamisekspert Eva Tuusis (foto: Yara)

„Tervisetarga“ saates räägivad PERHi kardioloog prof Markus Viigimaa ja Confido Tervisekeskuse kliiniline juht ning perearst Marko Õlluk, miks tubakatooted ohustavad tõsiselt südame-veresoonkonda ja kui kaua võiks alternatiivseid tooteid loobumise lihtsustamiseks kasutada. Saates käsitletakse suitsetamisest loobumise mõju, geneetilist eelsoodumust südamehaigusteks ning nutikellade usaldusväärsust südame jälgimisel. Samuti tuleb juttu kolesteroolitasemest, mille tõlgendamiseks ühest numbrist ei piisa. Saadet juhib Violetta Riidas Fotol prof Margus Viigimaa ja dr Marko Ölluk Foto autor Violetta Riidas

Ehkki nii Eestis, Euroopas kui ookeani taga arutatakse rohemuutuse edasist ambitsiooni ja suunda, siis taastuvenergiaettevõtte Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viidingu sõnul sellelt teelt enam ei väära, sest see tasub ära. "Turg paneb asja paika," rääkis ta saates “Juhtides tulevikku”. Siiski on ärimudelite muutumisel teel rida takistusi, nii poliitilistel kui ühiskondlikel põhjustel. Kuidas arvestada poliitilise riskiga, kuidas inimesed muutustega kaasa tõmmata ja miks turumandus rohepöörde ära aitab teha ning paljust muust tuleb juttu juba saates. Saade valmis Rohetiigri ja Äripäeva kestlikkusuudiste koostöös. Saatejuht on Rivo Sarapik Fotol: Vindr kaasasutaja ja juht Marko Viiding (foto autor: Rivo Sarapik)

Meie ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet ja ambitsioonikust tõsta, ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe saates „Fookuses: tark tööstus“. Konkurss „Aasta tehas 2026“ on värskelt jälle hoo sisse saanud ja selle valguses on saates külas kaks žürii liiget: Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe ja Leanesti juht Marko Saviauk. Saates räägime Eesti tööstuse olukorrast, peamistest trendidest automatiseerimises ja digitaliseerimises, aga ka näiteks riskidest, millest üks suurimaid on aina kasvav küberrünnakute hulk. Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe tõdes, et finantseerides pank ettevõtjalt otseselt ei küsi, kui suur hulk protsessidest on automatiseeritud või digitaliseeritud, kuid see on miski, mida kindlasti jälgitakse. „Seal kipub olema oluline seos: nimelt ettevõtted, mis on keskmisest rohkem automatiseeritud ja digitaliseeritud, on parema kasumlikkusega ja seeläbi kõrgema konkurentsivõimega,“ lisas ta. Leanesti juht Marko Saviauk tõdes, et ka konkursil otsitakse etteõtteid, kus lahendused on toonud suuremat efekti. „Neid ettevõtteid, kes on teinud tõsiseid protsessiparandusi ja viinud ennast järgmisele tasemele, on hämmastavalt palju. Eestis tegelikult on efektiivseid ettevõtteid,“ tõdes ta. Siiski märkis Saviauk, et kõikide uuendustega pole kõik valmis kaasa minema, sest tööstusettevõtted on pragmaatilised ja loevad raha. „Kõik uuendused peavad ära tasuma. Nad vaatavad rahanumbritele otsa, enne kui investeerimisotsuse teevad,“ sõnas Saviauk. Raul Kirsimäe tajub, et ambitsioonikust panustada väärtusahelas ülespoole liikumisele ja tootearendusele võiks olla praegusest rohkem. „Väga keerulised aastad – ka nõudluse mõttes – on selja taga. Meie iga-aastane uuring on näidanud, et tootearendusse tehtavad investeeringud on langenud – ettevõtete fookus on lihtsalt olnud muudel asjadel: et teha korda oma tarneahel, toote hind kontrolli all hoida või uutele turgudele sisendeda,“ selgitas Kirsimäe. „Meil ei ole tegelikult palju valikuid. Meie tööjõukulu on täna kõrgem, kui Lätis, Leedus või Poolas, põhimõtteliselt ainuke võimalus edasi liikuda on konkurentsivõimet tõsta.“ Marko Saviauk tõdes, et samas on Eestis ka palju näited, kuidas omatoodetega on jõutud ka läbimurdeni. „Selle pinnalt on hea kasvada ja uusi tooteid turule tuua – edulugusid on samuti tegelikult Eestis palju,“ sõnas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Raul Kirsimäe ja Marko Saviauk. Foto: Harro Puusild

Kuidas kohaneda põlvkondade erinevate ootustega, hoida inimesi vaimselt tugevana ja lubada neil olla päriselt nemad ise? Saates “Minu karjäär” selgitab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja, miks autentsus vajab piire, miks "tööpere“ võib olla eksitav mõiste ning kuidas nooremad töötajad toovad organisatsioonidesse värske tuule, mis sunnib ka juhte oma tööviisi uuendama. Viiroja sõnul on nende ettevõtte kultuuris kaks kõige olulisemat sõna inimlikkus ja hoolivus. „Me värbame väärtuspõhiselt. Meil töötavad inimesed, kes on päriselt hoolivad, inimlikud ja sealjuures ka vastutustundlikud,“ ütleb ta. Tööpere terminist rääkides ütleb Viiroja, et sõna pere küll kõlab soojalt ja hoolivalt, kuid töökeskkonnas võib see olla eksitav. „Pere on suhe, kus armastus ja kuuluvus on tingimusteta. Tööl tuleme aga kokku täiskasvanutena. Siin on kokkulepped, eesmärgid ja vastutus. Hooliv töökultuur ei tähenda, et me oleme pere, vaid et meil on selged rollid ja piirid. Just piirid loovad turvalisuse. Kui organisatsioon end tööpereks nimetab, tuleks selgitada, et me oleme partnerid, mitte vanemad ja lapsed, ja igaüks vastutab enda eest.“ Noorte põlvkond: otsekohene, hooliv, aga väga nõudlik Saates räägib Viiroja ka sellest, kuidas noored töötajad on muutmas nii ootusi kui juhtimisstiile. „Ma olen väga suur noorte põlvkondade fänn,“ tunnistab ta. „Nemad aitavad meil muuta organisatsioonikultuuri selliseks, mida tulevikus vaja on.“ Kuidas hoida vaimset heaolu muutlikus töökeskkonnas, miks regulaarne üks-ühele vestluste kultuur Tele2-s nii hästi toimib ning millised väikesed, aga praktilised harjumused aitavad inimestel oma energiat ja piire hoida - ka nendel teemadel peatutakse seekordses saates "Minu karjäär". Saadet juhib Sigrid Hiis Fotol: Helena Viiroja (foto autor: Sigrid Hiis)

Vahe Eesti ja Läti vahel käriseb. Kui Riias kinnitatakse kinnisvaraarenduse projekt paari aastaga, siis Eestis kulub selleks kümme aastat, tõi kinnisvaraarendusfirma What If juhatuse liige Juhan Kangilaski välja. "Selle võrra on meil kodud vähem kättesaadavad." Taastuvenergiafirma Sunly jaeäri müügijuht Rasmus Udde lisas, et kuigi ehitaja ja materjal on sama, võib Tallinna ja Riia kinnisvarahindade vahe olla kahekordne. Sarnane muster on Udde sõnul Soomega, meil on raha hind põhjanaabritest kallim. Sel on üks põhjus, märkis ta. "Kui Soomes on tehtud otsus kas kohalikul või riigi tasemel, siis vahet pole, milline uus valitsus tuleb, varasemat otsust nad ei muuda. Nii on ikkagi kindlus," rääkis ta. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juhataja Andrus Treier aga nentis, et Eesti ettevõtetele on kindlusetus tavapärane tunne ja nad saavad sellega hakkama. Tema sõnul kiputakse alahindama riigi rolli rahastaja ja innovatsiooni tellijana. "Küsimus on, kuidas strateegiat selliselt rakendada, et uued asjad käima tõmmata." Seejuures saab appi tulla ülikool, mille teadmisi ei kasutata piisavalt, märkis TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. "Oskus võtta vastutust ja juhtida erinevatel tasanditel on midagi sellist, mida on välja toodud mitmes uuringus. Siin saab ülikool appi tulla, ümber koolitada, inimesi oskustega täiendada ja juhtimist õpetada," rääkis ta. Veel oli saates juttu probleemidest ja lahendustest energeetikas ning sellest, kuidas paberile pandud eesmärgid päriselt ellu viia. Samuti tehnoloogia arengust poliitilise ebakindluse kiuste, mille heaks näiteks on Texas ja California USAs. "Kestlikul kursil" saade salvestati Tasakaalus majanduse foorumil "Elevant toas". Modereeris Karmen Laur. Fotol on vasakult Juhan Kangilaski, Rasmus Udde, Helen Sooväli-Sepping, Andrus Treier ja Karmen Laur. Foto autor on Raul Mee.

Rändame ajas tuhat kuni paar tuhat aastat tagasi. Uurime vanade eestlaste orjapidamist ja siin valitsenud "kuningate" sõdu üksteisega, muistsete eestlaste pühamuid, äri kaugete naabritega ja muinaslinnuseid. Stuudios on ajaloolane Risto-Pearu Koovit, kelle sulest ilmus äsja raamat "Eesti linnused ja nende aeg". Räägime paljudest põnevatest hüpoteesidest, mida autor raamatus esitab ja mille üle ta arutleb, samuti uutest avastustest ja seisukohtadest, mis on meie arusaamu Eesti muinasajaloo kohta oluliselt muutnud. Saatejuhid on ajakirja Imeline Ajalugu toimetaja Alo Lõhmus ja vastutav väljaandja Rain Väät. Pildil Risto-Pearu Koovit.

Sisuturundussaates “Ambitsioon” räägime Omniva juhi Martti Kuldmaga muutuste juhtimisest suures organisatsioonis. Saate alateema on "miks muutus teeb haiget, aga stagnatsioon tapab” ja kuidas Omniva liigub start-up’ilikuma mõtteviisi suunas. “Posti igapäevase kommunikatsioonikanali roll on kadumas – 15 aastat tagasi liikus võrgus ~40 miljonit saadetist, täna ~40 miljonit pakki; eraisikud saadavad aastas alla poole miljoni kirja,” ütles Kuldma. Kuldma võrdles ka juhi rolli eraettevõttes ja riigiettevõttes. Riigiettevõtte juhtimise väljakutse sõnastab Kuldma nii: “Lisaks sellele, et minu tegevus ja otsused peavad olema õiged, peavad need ka näima õiged.” Kuldma kirjeldas, kuidas Omniva ehitab teenuseid, viib kirja- ja pakilogistika samasse ökosüsteemi ning toob automaadid inimestele lähemale. Saatejuhid on Andres Haavel Empowerment Estoniast ja Hando Sinisalu. Fotol Omniva juht Martti Kuldma. Allikas: Omniva

Saates „Töö ja palk“ arutasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp teemasid, mis kujundavad Eesti tööturu lähiaastate nägu: paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafiline surve. Värskelt vastu võetud paindliku tööaja kokkulepe oli saate esimene fookus. Stuudiokülaliste hinnangul võib uus lahendus tuua tööturule tagasi osalise koormusega töötajaid ja vähendada halli ala, kuid nõuab tööandjatelt kvaliteetset planeerimist. Ametiühingute kriitikale vastates rõhutati, et paindlikkus ei tähenda automaatselt ebakindlust. Edasi liikus arutelu Eesti tööturu keerulisele hetkeolukorrale. Tööjõupuudus pidurdab juba täna ettevõtete kasvu ning kui trend jätkub, võib mõju majandusele olla märkimisväärne. Saates toodi välja ka tõsiasi, et üle 20 000 Eesti noore on täielikult tööturust eemal – probleem, mis süvendab demograafilist survet ja tekitab küsimuse, kui palju suudab riik olukorda üldse mõjutada. Saate teises pooles keskenduti võimalikele lahendustele: kuidas uued töövormid, paindlikum töökorraldus, tehnoloogia areng ja töötajate ümberõpe võiksid aidata tööjõupuudust leevendada. Samuti peatuti välisspetsialistide rollil ning vajadusel hoida kohaliku tööturu tasakaalu. Saate lõpetuseks rõhutasid külalised, et tööjõukriis ei lahene iseenesest – vaja on kiireid ja läbimõeldud samme nii riigi kui ettevõtete tasandil. Saadet juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil vasakult: Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Personaliuudiste juht Helen Roots ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates on luubi all automaksu mõju, klientide uued harjumused ja pankade finantseerimispoliitikad. Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz avab, kuidas muutuvad autode tehnoloogiad ning kuhu liigub autonduse elektrifitseerimine. SEB liisingu juht Rein Karofeld selgitab, miks pangad eelistavad hübriide, miks elektriautod vajavad toetusi ja mida peaks ostja enne liisingule alla kirjutamist kindlasti läbi mõtlema. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto: (vasakult) Peugeot Baltikumi tootejuht Randel Schütz ja SEB liisingu juht Rein Karofeld. Foto autor: Lauri Toomsalu

Teise ringi kauba kiire kasv ja täpsemalt sihitud pakkumised kujundavad e‑kaubanduse uut konkurentsiolukorda. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski sõnul on kvaliteet, nutikas andmekasutus ja paindlik teenindus saanud hinnavõrdlusest olulisemaks, sest turul võidab see, kes suudab ostjale pakkuda personaalselt sobivat lahendust kogu ostuteekonna vältel. E‑kaubandus on pandeemiajärgsest hüplikust kasvust liikunud stabiilsemaks, kuid sisult üha keerukamaks valdkonnaks. Põhiküsimus on, mille alusel e‑poed tulevikus eristuvad ning millised arengud hakkavad kujundama turu konkurentsivõimet. Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski selgitab, miks kvaliteet, teenindus ja spetsialiseerumine on saanud hinnasõjast olulisemaks ning kuidas teise ringi kaup, personaliseerimine ja AI‑põhine klienditeenindus nihutavad ostukäitumist. Saates tuleb juttu ka ülereguleerimisest, mille mõju ulatub nii tootekirjeldustest pakendiaruandluseni, ning sellest, kuidas e‑kauplejad püüavad seadusloojatele oma häält kuuldavaks teha. Vaatame lähemalt makseviiside muutust, eriti kaardimaksete ja Apple Pay kiiret kasvu ning tarneootuste kasvanud pinget, kus kliendi soov „kohe kätte“ kujundab kaupmeeste tööprotsesse. Lisaks räägime omnichannel-müügist, tagastuste tegelikust mahust ning sellest, miks kliendikogemus, läbipaistev info ja turvalisus jäävad ka 2025. aastal e‑kaubanduse võtmeküsimusteks. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Fotol: Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Investeerimis- ja arvepettused arenevad kiiresti ning nende taga olevad kuritegelikud grupid kasutavad üha täpsemalt sihitud psühholoogilist mõjutamist. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko kirjeldab värskeid skeeme, mis on sel aastal tekitanud miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju nii Eesti eraisikutele kui ka ettevõtetele, ning selgitab, millised kaitsemeetmed tegelikult toimivad. Eraisikute kahjud on Eestis tõusnud juba üle viie miljoni euro. Esile tõusevad eriti pettused, mida pakutakse välismaiste investeerimisprojektide ja kinnisvaraarenduste nime all. Tkatšenko sõnul mängivad petturid oskuslikult kiire kasumi lubaduse ja näilise professionaalsusega, kasutades usutavaid veebilehti, libakontakte ja võltsitud dokumente. Levinud on ka rünnakud ettevõtete vastu – eriti hoolikalt valmistatud valearved ja brändide kuritarvitamine, mille eesmärk on suunata maksed petturite kontodele. Kõige haavatavamad on ettevõtted, kus makseprotsessid sõltuvad üksikutest töötajatest või kus puudub regulaarne kontroll arvelduste ja identiteedi tuvastamise üle. Üha enam kasutatakse võltsitud arveid, kuid ainult tehisintellektist nende tuvastamisel ei pruugi piisata. Tkatšenko kirjeldab, milliseid organisatsioonitüüpe rünnatakse kõige sagedamini, kuidas töötajaid sihitakse ning millised signaalid viitavad, et rünne võib juba toimuda. Saates käsitletakse ka samme, mida teha pärast pettusest teada saamist, ning selgitatakse, milline on panga roll kahju piiramisel. Tkatšenko hinnangul kasvab rünnete tehniline keerukus lähiaastatel veelgi, mistõttu peab teadlikkus tõusma vähemalt sama kiiresti. Saates on külas Viktor Tkatšenko, Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Saadet juhib: Juuli Nemvalts

Euroopa Liidu regulatiivne “paus” kestlikkuse aruandluses tekitas paljudes ettevõtetes vale lootuse, et ESG võib rahulikult riiulisse tolmu koguma jääda. Tegelikkus on vastupidine. Saates avavad Merili Vares (PwC) ja Estel Pukk (Verston), miks kestlikkus ei ole enam kõrvalprojekt, vaid äristrateegia orgaaniline osa, mis mõjutab finantseerimist, tarneahelat, ekspordivõimekust ja ettevõtte väärtust. Saadet juhib Lauri Toomsalu Fotol: (vasakult) Estel Pukk ja Merili Vares Foto autor: Lauri Toomsalu

Selver on Eesti kaubanduses üks erandlikke kohti: ettevõte, kus kümneaastast staaži ei peeta staažiks ning kus juhid kasvavad välja teenindajatest. Saates tuleb juttu, miks töötajate arendamine ja stabiilsus on ettevõtte kultuuri keskmes ning kuidas sellest kujuneb tugev tööandja bränd. Selgub, et Selveri edu tugineb süsteemsele väljaõppele, sisekoolitajate võrgustikule ja teadlikule juhtimiskultuurile. Töötajatele antakse võimalus liikuda rollist rolli, proovida uusi vastutusi ja arendada oskusi üle osakondade - olgu selleks teenindus, toiduhügieen, pagari- või puuviljalett. Juttu tuleb ka sellest, kuidas sisekoolitajaks kasvamine annab pika staažiga töötajale uut motivatsiooni. Saates arutatakse, miks just tugev meeskonnavaim, avatud juhtimine ja töötaja hääle kuuldavaks tegemine loovad keskkonna, kus inimesed püsivad, arenevad ja naasevad pärast kõrvalepõikeid uuesti. Stuudios on Torupilli Selveri juhataja Sirje Juurikas, Selveri juht Kristi Simonsen ja büroojuht Egle Kõpp. Saadet juhib Maarit Kallas. Foto: Äripäev

Kas sa tegelikult ka tead, mida kõike võib mõistlik AI kasutamine lihtsustada ja mille pealt aidata säästa? AI-ekspert ja koolitaja Andres Kostiv jagab saates nõuandeid, kuidas samm-sammult oma tööprotsesse tõhustada ja AI võimalusi kasutada ära nii, et see oleks ka turvaline. Kostivi sõnutsi on AI agar praktikant, kelle võimalusi tuleks ära kasutada, ent kelle tegevusel siiski mentorina silma peal hoida. Lisaks saame saates teada, mis seos on tehisintellektil ja sinu järjekordsel mõttetul Temust tehtud ostul ning kuidas juhina ajana kaasas käia. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Andres Kostiv

Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. „Tervisetarga“ saates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi. Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine. Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol Jelena Vigul. Foto autor Violetta Riidas

Storent Eesti juht: ehitussektor pöördus taas tõusule „Eesti ehitussektor on hoogustunud,“ kinnitab Storent Eesti tegevjuht Aldar Karu. Kui aasta esimene pool oli ehitusettevõtete jaoks pigem raske, siis sügis tõi selge muutuse. Storent Eesti tegevjuht annab saates põhjaliku ülevaate nii Baltikumi ehitus- ja renditurust kui ka ettevõtte enda strateegilistest arengutest ja kasvuplaanidest. Räägitakse ehitussektori viimase aja elavnemisest, Balti riikide majandustsüklite erinevusest, renditehnika klientide huvidest ja vajadustest ning võimalikest murekohtadest. Samuti annab Karu ülevaate Storent Holdingsi uuest võlakirjaemissioonist ning selgitab, miks investoritelt kapitali kaasatakse ja millistesse suundadesse raha paigutatakse. Lisaks avab ta Storendi värsket laienemist USA turule. Juttu tuleb nii Texase ehitusturu väljavaadetest kui sellest, kuidas ettevõte plaanib teisel pool ookeani oma senist kogemust enda kasuks tööle panna. Saatejuht: Simo Sepp Fotol: Aldar Karu (foto autor: Simo Sepp)

Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000 eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring. „Pettused, mis on viimase kahe aasta jooksul aset leidnud, on pigem sellised suurema kahjuga, toime pandud keskastme juhtide või juhtkonna poolt,“ räägib „Teabevara tunnis“ EY pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme. EY raamatupidamisteenuste osakonna manager Tiina Kralla märgib, et ettevõttele kulukamaid pettuseid viivad läbi kõrgharidusega inimesed ja need, kes on positsioonilt kõrgemad. Kralla tõdeb saates, et petturite hulgas on ka palju raamatupidajaid. „Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Teet Tamme, Tiina Kralla ja Maria Made Laas. Allikas: Äripäev

Levira juhatuse liige Indrek Lepp ja Riigiside sihtasutuse satelliitsideteenuste juht Ramo Kure selgitavad, miks peaks ka täiesti tavaline Eesti ettevõtte juht satelliitside vastu huvi tundma – alates varuühendusest kuni olukordadeni, kus mobiil ja kaabel enam ei tööta. Starlink ja OneWeb on muutnud satelliitside kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele ning on tähtis, et kriitiliste teenuste pakkujad mõtleksid side varuplaanid läbi enne, kui päris häda käes on. Sisuturunduse saates räägime põhjalikumalt, kuidas satelliitsidet kasutada ettevõtte töö jätkusuutlikkuse tagamiseks, millist rolli mängib see merenduses, energeetikas, põllumajanduses ja IoT-lahendustes ning kuidas riik ja omavalitsused plaanivad luua elanikele kriisiolukorras "sidetaskuid“. Juttu tuleb ka GEO-, MEO- ja LEO-orbiidist, satelliittelefoni praktilisest kasutamisest ning sellest, kuidas Levira ja Riigiside sihtasutus aitavad ettevõtetel need lahendused päriselt tööle panna. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Levira

Mõne aasta eest kasutusele võetud iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon annab tööandjatele konkurentsieelise ja laseb töötajatel töötada, millal nad seda soovivad. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Triniti vandeadvokaat Klen Laus näeb regulatsioonis olulist konkurentsieelist tööandjatele. "Kui kaks võrdset tööandjat pakuvad sama palganumbrit, aga üks käsib esmaspäevast reedeni tööl käia ja teine pakub paindlikkust, siis ma arvan, et ei teki küsimust, keda eelistatakse," rääkis Laus. Lisaks pakub regulatsioon suuremat vabadust sportlastele, kes sooviksid tippu pürgida, kuid kelle sponsorrahad ja riigitoetus ei kata kõiki tippspordiga kaasnevaid kulusid. Advokaat Thyle Kelder näeb regulatsiooni kui päästerõngast atleetidele. "Sportlased saavad tänu regulatsioonile teha trenni tööna, mille eest nad palka saavad. Sportlastel on spordiklubiga leping, mis seda kõike reguleerib," lausus Kelder. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Novembri esimesel nädalal kuulutati Telia tehnoloogiakonverentsil välja kahe ITLi ning justiits- ja digiministeeriumi korraldatud konkursi võitjad ehk aasta parim IT-juht ning parim era- ja avaliku sektori koostööprojekt. Võitjad on stuudios: Saue vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar kui parim IT-juht ning haridusalgatust Future Coders esindav Jõhvi programmeerimiskooli juht Lauri Haav. Miks just neid esile tõsteti, kuidas muutub IT-juhtimine, mis mõju on tehisaru levikul ning millised trendid valitsevad tööturul? Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

B2B ostud katkevad tihti tasumise sammus, kui paindlikku makseviisi napib. Saates selgitatakse, kuidas ärikliendi järelmaks toob tarbijaturult tuttava lahenduse ettevõtete ostudesse: leping sõlmitakse firmaga, teenus on e-poe ostukorvi integreeritav ning protsess on kaupmehele automaatne. Saatekülalised Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv arutavad selle üle, milliseid riske B2B järelmaks maandab ja kuidas toimivad väljamaksed. Krediidiriski hindab pakkuja ning kaupmees saab raha alusdokumendi alusel iga tööpäev ning kliendi hilisem maksekäitumine seda ei mõjuta. Tuuakse näiteid ka sellest, kuidas ühel partneril moodustas ärikliendi järelmaks 15% Eesti e-poe müügist ning keskmine ostukorv kasvas tänu selle võimaluse lisamisele 12%. Sobiv järelmaksu hinnavahemik ulatub tavaliselt paarisajast kuni umbes 10 000 euroni. Omelin räägib saate seda, et kui lihtne on alustada, kuidas levinud e-poe platvormidel piisab vaid plugina lisamisest ning ta kinnitas, et muudel juhtudel aitavad nad tehnilise toega. Saadet juhib Nele Peil. Foto: (vasakult) Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin (foto: Sven Tupits) ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv (foto: Silver Raidla)

Pereettevõtlusest rääkides mõtleme sageli numbritele, omandistruktuurile ja järjepidevusele. Ülle Pind, üks PintDali Heaolukeskuse loojatest, nihutab seda fookust. Tema jaoks on pereettevõte eelkõige eluviis ja peegeldus sellest, mis talle päriselt oluline on. Pärnumaal Reiu jõe kaldal asuv Tõntsu talu on ühtaegu kodu, töö ja paik, kuhu tullakse, et argimürast välja astuda ja keskenduda sellele, mis päriselt oluline. „Ma usun, et pereettevõtet ainult rahapärast tegema ei hakata,“ ütleb Ülle. „See peab ühtima sinu enda väärtuste ja sinu enda missiooniga – vastasel juhul ei kanna see ettevõtmine pikemas plaanis.“ Tal on selja taga üle 20 aasta tippjuhi kogemust suurtes organisatsioonides. Otsus palgatöölt ära tulla ei sündinud üleöö, vaid oli aastatepikkuse sisemise plaani tulemus. „Mul oli kümme aastat peas mõte, et ühel hetkel astun suurest organisatsioonist välja ja loon midagi päris ise,“ kirjeldab ta. PintDali on ehe näide pereettevõttest, kus töö ja kodu sõna otseses mõttes elavad ühe katuse all. See nõuab nii distsipliini kui ka teadlikku juhtimist. „Elada ja töötada ühe katuse all on hulljulgelt äge, aga see ei juhtu iseenesest – vaja on kokkuleppeid ja distsipliini, mitte ainult päevaplaanis, vaid ka suhtlemises,“ ütleb Ülle. Pereettevõtte ja suurkorporatsiooni erinevus tuleb Ülle hinnangul kõige selgemalt välja vastutuses. „Pereettevõttes vastutad sa naha ja kõrvadega,“ ütleb ta. PintDali loo keskmes on aga midagi olulisemat kui äriline mudel – see on eluviis. „See, mida me loome, on lubadus pakkuda head olemist,“ ütleb Ülle. „Ja selleks peame ka ise tasakaalus olema.“ Mida näitab Ülle ja Andrese lugu laiemalt pereettevõtlusest? Kuidas nad hoiavad tasakaalu eraelu ja töö vahel? Milliseid väärtusi soovivad nad edasi anda järgmisele põlvkonnale ning kuidas kujuneb ettevõte, mis põhineb usaldusel ja teadlikul juhtimisel? Kui pereettevõttes tulevad ette eriarvamused ja ootamatused, siis kuidas aitavad enesejuhtimise oskused nendega toime tulla? Seda kõike saad juba lähemalt kuulata allolevast podcastist. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaajalised pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm. Pildil Ülle Pind ja Andres Pind. Allikas: Äripäev

Turunduses levib müüt, et tehisintellekti abil saab igaüks hetkega sisulooja olla. Tegelikkus on keerulisem, ütleb Tehisintellekt OÜ juht ja konsultant Eneli Eljand saates „Müüdid B2B turunduses“. Tema sõnul pole AI turundajate asendaja, vaid tööriist, mis aitab mõelda strateegilisemalt, näha suurt pilti ja teha paremaid otsuseid. „AI ei tee turundust lihtsamaks – ta teeb selle teistsuguseks. Kui eesmärk on vaid mahtu toota, siis saab seda igaüks. Aga kui eesmärk on väärtuslik sõnum ja mõju, siis on vaja oskusi, süsteemi ja inimesi,“ ütleb Eljand. Saates tuleb juttu, miks AI juurutamine sarnaneb iga teise tarkvara kasutuselevõtuga, milliseid vigu tehakse teadmatusest ja kuidas mõõta, kas tehnoloogia tõesti hoiab aega kokku või lihtsalt tekitab produktiivsuse illusiooni. Eljand aitab kuulajal mõista, kuidas AI-d süsteemselt kasutusele võtta nii, et see looks väärtust, mitte lihtsalt täidaks sotsiaalmeedia voogu. Saadet juhib Jana Tõkman. Pildil vasakult: Eneli Eljand ja Jana Tõkman. Foto autor: Anne-Liis Paenurm

SEB partnersuhete juht Kai-Riin Saluste murrab saates “Minu karjäär” levinud ettekujutust, et pank on hall ja rutiinne töötamiskoht. Tema teekond võistlusspordist Rootsi tudengielu ja ettevõtluse kaudu pangandusse tõestab, et tugeva suhtlusoskuse, koostöötahtmise ja vastutuse võtmisest kujuneb panga igapäevas kõige olulisem tööriistakast. Saluste ütleb, et just tema mitmekülgne taust toetab teda partnersuhete juhina kõige enam. Spordi põhimõte “mäng ei ole läbi enne, kui viimane punkt on mängitud” on saatnud teda läbi karjääri ning aidanud hoida fookust ka keerulisemates olukordades. SEB-s hindab ta enim inimlikku ja avatud õhkkonda, kus juhid on päriselt lähedal: tööintervjuust saadud soe tunne kinnitas, et see on keskkond, kuhu ta kuuluda tahab. Saates räägib ta, mida partnersuhete juht pangas tegelikult teeb, miks on Skandinaavia kultuuris olulisim usaldus ja koostöö, kuidas sport arendab vastupidavust ja meeskonnatunnet ning miks small talk on tänapäeva tööelus oskus, mida ei tohiks alahinnata. Saates on külas Kai-Riin Saluste, SEB partnersuhete juht. Saatejuht on Helena Viiroja. Fotol Kai-Riin Saluste

Rahvusvahelises raamatupidamises ei andesta eksimused – väikestest möödalaskmistest võivad kasvada suured trahvid, venivad vaidlused ja mainekahju. LL Correctori juht Laura Niit ütleb saates, et kolmandik ettevõtteid jõuab spetsialisti juurde alles siis, kui probleem on juba lumepallina veerema läinud. Eesti ettevõtjad kipuvad Põhjamaades tegutsedes alahindama nii kohalikku ärikultuuri kui maksusüsteemide eripärasid, mille hinnaks võib olla üllatuslikult karm järelevalve. Niit selgitab, et levinud eksiarvamus „küll programm teeb ise ära“ on rahvusvahelises keskkonnas eriti ohtlik. Riikide vaheline aruandlus eeldab täpseid nüansse, mida standardne tarkvara ei taju, ja valede eeldustega ettevõte jõuab pahatihti punasesse numbrisse. Ka tehisintellekti pealetung ei tee olukorda lihtsamaks – Niidu sõnul võib AI automaatsus viia kiiremini eksimusteni, sest süsteem teeb küll arvutusi, kuid ei mõista regulatiivset konteksti ega vastutust, mis raamatupidamisel on. Saates räägitakse ka sellest, mis on Eesti ettevõtjate tüüpilised komistuskivid Põhjamaades tegutsedes, miks kohalik kultuur mõjutab rohkem kui esmapilgul tundub ning millised märgid viitavad sellele, et on aeg professionaali poole pöörduda juba enne probleemide teket. Saatekülaline: Laura Niit, LL Correctori juht Saatejuht: Lauri Toomsalu

Äripäeva raadio mälumängusaate “Mälupäev” kolmandas saates ostivad küsimustele õigeid vastuseid Kuku raadio saatejuhid ja Swedbanki esindajad, kellel on mälumängus ette näidata nii mõnigi medal. Saates osalevad juturaadio Kuku saatejuht-toimetaja Timo Tarve ja teadussaate ”Kukkuv Õun” ja ”Nädala raamat” saatejuht-toimetaja Marek Strandberg. Timo Tarve on mälumänguga sõbrustanud üle 30 aasta, osalenud erinevates telesaadetes ja ka paljudes tõsisemates mõõduvõttudes. Ta on korraldanud mälumängusarja Nõmmel ning vedanud tosin aastat Kuku üht menukamat saadet “Tarkade Klubi”. Marek Strandberg on mälumänguga sinasõbraks saanud just nimetatud saates. “Teemade osas oleme leplikud omnivoorid ehk varjaagid ehk Varia sõbrad. Marek ehk tunneb end paremini teadus-loodusküsimustes, Timo ehk geograafias-spordis-ajaloos. Ilmselgelt ei tunne me kumbki piisavalt popkultuuri,” märgivad võistlejad. Swedbanki esindavad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. Juba möödunud “Mälupäeva” hooajast tuttav Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. “Neid on kogunenud nii palju, et abikaasaga oleme vähemtähtsad medalid ära visanud.” Habali lemmikteemadeks on sport, ajalugu ja geograafia. Ebakindlamalt tunneb ta end efemeersete faktide vastamisel, eriti mis on seotud seltskonnakroonika ja internetisündmustega. Henri Kaarmal on olnud juhust nuusutada mälumängupühamute tolmust õhku ka varasemalt. Märkimisväärsemad saavutused on ilmselt mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. Meelisteemad on matemaatika-füüsika ja juhuslikud faktid 1988-1990 Spordilehest. Lootusetult kasutuks peab ta end tänapäeva Eesti telesarjade tundmises. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja.

Eesti tervishoiusüsteem seisab teelahkmel – kas avalik ja erasektor oskavad teineteist täiendada või jäävad veel vastaspoolteks? Saates „Terviseuudised“ on külas Marja-Liisa Alop, Meliva juht ja Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht, kes räägib, kuidas erasektor saab luua lisaväärtust patsiendile ning miks tööandjate roll töötajate tervise toetamisel muutub aina olulisemaks. Alop selgitab, kuidas Meliva on kujunenud Eesti suurimaks erakliinikuks ning miks just koostöö ja patsiendikeskne lähenemine on tervishoiu tulevik. Ta räägib, miks töötervishoid vajab reformi, kuidas muuta arstide ja õdede töö motiveerivamaks ning millised arengud on vajalikud, et tööandjad saaksid olla päriselt tervise edendajad. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis peaks raha liikuma patsiendiga koos ning kuidas erasektor ja riik võiksid ühise eesmärgi – tervema ühiskonna – nimel paremini tegutseda. Samuti vastab ta eelmise saate külalise Viljandi haigla juhi Priit Tampere küsimusele. Saadet juhib Kadi Heinsalu, toimetab Violetta Riidas. Fotol Marja-Liisa Alop Foto autor Violetta Riidas

Julgeolekuekspert Ilmar Raagi sõnul toimub enamik tänapäeva rünnakutest juba enne, kui kahurid kõnelema hakkavad. Ettevõtted peavad end kaitsma mitte ainult füüsiliste, vaid ka digitaalse ja poliitilise vägivalla eest – ning see algab targalt koostatud kriisiplaanist, mitte paanikast, rõhutab Iizi kindlustusmaakleri juht Kaido Konsap. Sisuturundussaates räägitakse, kuidas ettevõtted saavad hinnata ja maandada sõja ning poliitilise vägivalla riske. Arutluse all on drooniõnnetused, küberintsidendid, elektrikatkestused ja tarneahela häired – olukorrad, mille vastu tavapärased kindlustuspoliisid sageli kaitset ei paku. Saatekülalised selgitavad, millal tasub kaaluda terrorismi, sabotaaži ja sõjariskide lisakaitseid ning kuidas koostada toimivat jätkusuutlikkuse ehk BCP-plaani. Juttu tuleb ka sellest, miks investorid kriisiplaani olemasolu üha sagedamini nõuavad ning millist rolli peaks riik riskide maandamisel mängima. Võrdluseks tuuakse Prantsusmaa ja Iisraeli kogemused. Saates osalevad julgeolekuekspert Ilmar Raag ja Kaido Konsap Iizi Kindlustusmaaklerist. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Saatesarjas "Password: Make Marketing Fun Again" keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Arutame, kuidas huumor, julgus ja selged sõnumid brändide edu mõjutavad. Sarja teises episoodis vestlevad reklaamiagentuuri La Ecwadori loovjuhid Taavi Lehari ja Aleksander Urke ning saatejuht Hando Sinisalu turunduse muutustest, loovuse rollist ja piirangutest. Vestluse fookuses on küsimus, kas turundus on aastatega muutunud igavamaks ning kui palju piirab loovust hirm eksida või kedagi solvata. Saatekülalised nendivad, et naljategemine on muutunud tundlikuks teemaks, viidates enesetsensuuri kasvule. Samas tõdetakse, et just julged ja emotsionaalselt mõjuvad kampaaniad jõuavad publikuni ja loovad brändidele suuremat väärtust. Saates arutatakse ka sotsiaalmeedia ja tehisintellekti rolli üle – kas AI on turundajate abiline või konkurent? Lisaks tuleb jutuks, kuidas muutuvad reklaamisõnumid aastal 2025: kas brändid julgevad taas selgemalt ja otsekohesemalt sõnumit edastada? Peamised teemad: • Turunduse muutused: kas reklaam on muutunud igavamaks ja vähem julgeks? Kuidas enesetsensuur mõjutab loovust? • Huumori ja julge lähenemise tähtsus: huumor reklaamis on tundlik teema, kuid julged ja meeldejäävad kampaaniad võivad suuremat mõju avaldada. • Kontseptsioonide genereerimine: kuidas loovust reklaamis rakendada, eriti piiratud meediapindadel ja tugevalt reguleeritud valdkondades (nt alkoholireklaamid)? • Tehisintellekt turunduses: AI-d kasutatakse ideede põrgatamiseks ja taustatöö tegemiseks, kuid see ei asenda loovust ja inimlikku lähenemist. • Tulevikutrendid: ühiskondlik negatiivsus vajab tasakaaluks rohkem positiivset ja julget reklaami, võib-olla isegi huumoripõhist lähenemist. Pildil: reklaamiagentuuri La Ecwador loovjuhid Aleksander Urke ja Taavi Lehari. Allikas: Äripäev

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark murdsid piike Eesti taskukohase eluaseme uuringu teemal ning jõudsid kokkuleppele. Ees on tervet Eestit mõjutav koostöö. Kliimaministeeriumi eestvõttel ühes Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga valminud värske uuring "Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs" tekitas saates Toompargi ja Pae vahel tuliseid vaidlusi. „Seal on terve plejaad autoreid ja seal ei ole kaasatud mitte ühtegi inimest, kes oleks kinnisvaravaldkonnas spetsialist. Väidetavalt on seal spetsialiste küll kaasatud, eaga tööst seda välja ei paista,“ sõnas kriitiliselt Toompark. Toompargi kriitikale vastas Pae rahulikult, et riigi tasandil eluasemetele süsteemset lähenemist seni ei ole eriti olnud. „Kui Tõnu tõi välja, et andmeid on moonutatud, siis üldiseid tendentse seal ei ole kindlasti võimalik moonutada.“ Kui Toompark pidas uuringut kinnisvaravaldkonda mitte tundvaks ja kinnisvaraturgu sekkuvaks, siis Pae võttis uuringu lahti laiema pildina ja tõi esile tervet Eestit vaevava planeeringulise, regionaalse kehva seisu eluasemete teemal, kinnisvaraturg on siin vaid osa, kuid siiski oluline osa. Saates kasvas vastandumisest koostöösoov. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.