Äripäeva raadio

Müügiprotsess ei peatu ka siis, kui kohtumine toimub lärmakal objektil või klient viitab keerulisele majandusolukorrale. Saates „Nimed müügitahvlil“ selgitavad müügikoolitajad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist, miks ka kõige segasemates oludes määrab tulemuse eelkõige müüja enda hoiak ja kasutatav müügilähenemine. Saates arutletakse, kuidas käituda objekti külastustel, kus klassikaline kohtumisstruktuur ei kehti, kuid müügieesmärk jääb samaks. Räägitakse, miks rahulik ja järjekindel tegutsemine annab eelise ning kuidas hoida fookust ka siis, kui klient on hajevil või keskkond kaootiline. Lisaks käsitletakse müügikoolituste tellimise kitsaskohti. Kogemused näitavad, et liiga laiad teemad ja vähene praktiline harjutamine ei loo püsivat muutust. Saates tuuakse näiteid, kuidas keskendunud ja praktiline lähenemine sh reaalsete müügikõnede läbimängimine aitab tulemusi kiiresti parandada. Kolmandaks avatakse force majeure’i tüüpi vastuväidete tagamaid. Selgitatakse, kuidas eristada pärisargumenti ettekäändest ning kuidas aidata kliendil hinnata otsuse edasilükkamise tegelikku mõju. Saates saavad kuulajad praktilisi tööriistu müügiprotsessi juhtimiseks olukorras, kus ebakindlus on muutunud normiks. Fotol: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Kui Eesti veerand sajandit tagasi Euroopa Liitu astus, levitati ühiskonnas mitmesuguseid hirme ja müüte, millest osa olid naljakadki, nagu jutud reguleeritud banaanikõverusest. Praegusete liituda soovijate vastu kasutatakse seevastu süsteemset infosõda. “Moldovas olid kaks väga rasket valimiste aastat järjest – presidendivalimised ja Euroopa Liidu rahvahääletus. See, millise rahamassi ja poliitilise jõumassi Kreml sinna pani, ei ole võrreldav mitte ühegi teise riigiga Euroopas,” ütles Äripäeva raadio saates "Müüt või tõde?" endine Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Rumm märkis, et hinnanguliselt panustas Venemaa mõjutustegevusse enam 100 miljonit dollarit. Tema sõnul osteti lisaks valeinfole Moldova enda allikate andmetel enam kui 100 000 inimest, kes said raha (50-70 dollarit), et hääletada ELi ja Maia Sandu vastu. Propaganda jaburus on eriilmeline: alates koolides kohustuslikuks muutuvas LGBT-õppest, kuni väiteni, et Sandu kavatseb saada lapsi David Bowie külmutatud sperma abil, rääkis Rumm. Samuti saates osalenud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200) sõnul on Moldova siiski Kremli eriteenistustele raske pähkel, sest enamikul elanikkonnast on taskus Rumeenia pass ja nad käivad vabalt üle riigipiiri. “Neil on ettekujutus vabast elust olemas ja seda murda on väga keeruline,” märkis Tali. Tema hinnangul pole kohalike põllumeeste hirmutamine eriti välja tulnud, samas energiasõltuvus Venemaa odavast energiast on keeruline teema. Ent müüte nagu “vältimatu EXIT”, “bürokraatia raskuse all ise kokku varisev liit”, “globaalses konkurentsis jõuetu ühendus” ning kestlikkusega seotud vandenõuteooriad leviatatakse iga päev ka Eesti avalikus ruumis. Eksperdid rõhutavad saates, et EL on kriisides näidanud suutlikkust kiiresti reageerida, pakkudes riikidele reaalset tuge ja stabiilset majanduskeskkonda. Faktipõhine meedia ja nähtavad arenguhüpped on parim relv sihipärase demoniseerimise vastu. Ka kutsusid nad ajakirjandust üles vältima iganenud klišeesid ning kajastama ELi rolli meie julgeolekupildis. Saadet juhtis Neeme Korv. Fotol: End iseseisvaks pidava Moldova osa, separatilstliku Transnistria riigi juubeliplakat Tiraspolis. / Äripäev

„Me ei ole väikese rahvana suutelised kõikidel aladel hakkama saama. Eesti peab mõned vertikaalid välja valima, kuhu oma jõud panna,“ soovitab Eesti ühe suurema tööstusettevõtte Lemeks Grupi kaasasutaja ja juht Jüri Külvik majanduspoliitikale fookust. „Suuri partiisid ei hakka me (Eesti tööstus – toim) kunagi tootma, aga maailmas on alati vaja pisipartiisid ja ainulaadseid tooteid ning sellele on Eestil väga suur perspektiiv.“ Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad saates lisaks Jüri Külvikule Infortari juht ja Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt, aasta ettevõte 2025 juht Martin Sutrop, ja Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ning ühiskonnatundja Marju Lauristin. Nendega vestlesid Väitlusklubi noored Anni Sooman ja Richard Käsper. Lisaks kõneleb saates tippteadlasest ettevõtja ja Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, kes toob välja teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni rolli Eesti tulevases edus. „Eesti SKPst pakuvad süvatehnoloogilised firmad 5%. Soomes on see näitaja 22, Rootsis 25 ja Taanis peaaegu 30 protsenti,“ selgitab ta. „Meil peab olema ambitsioon ja julgus enda siht kõrgemale seada.“ Saate pani kokku Rivo Sarapik. Fotol: Jüri Külvik. Fotograaf: Jassu Hertmann

18aastasena oma loovagentuuri Social Buzz püsti pannud Robin Pass viib peagi osaliselt ellu oma unistust, sest sõidab koos Vanilla Ninjaga Eurovisioonile, et Viinis nii bändi kui Eesti riiki turundada. Robin Pass on oma agentuuris neli aastat teinud otsuseid kõhutunde pealt. "Mul on alati olnud olemas omadused, et teha juhtivat tööd ja ettevõtlust, see tuleb loogiliselt. Näiteks teadsin juba 18aastasena, et kliendisuhe saab olema number üks, see on nii-nii oluline." Kliente valis noor ettevõtja algul sisetunde järgi. Eesti brändid, kes talle endale meeldisid, neile ta ka kirjutas. Vaid neljandik läkitatud kirjadest jäid vastuseta. "Kuidas kõik Eesti noored Eesti Laulu vaatama saada”. Selliselt pealkirjastatud emaili saatis ta Anni Rahulale ning võitis ilma uhke portfooliota täiesti uut teenust pakkudes oma esimese kliendi. Mitte veel küll maksva kliendi, esiti pakkus ta end vabatahtlikku tööd tegema. Social Buzzil on olnud umbes 40 klienti. Praegugi on kliendid näiteks Maxima, Sportland, Wolt ja Ülemiste Keskus. Kui algul pöördus Robin brändide poole ise, siis nüüd on vastupidi. Valdavalt TikToki ja sisuloomega tegelev agentuur saab kliente ja projekte validagi. Robin Pass räägib saates "Lihtsalt alusta", kuidas jõudis ettevõtluseni ja mis on aidanud tal Eesti tippbrändid klientideks saada. Ühtlasi avab ta, kuidas kiire tähelend ja metsik koormus ta juba 19aastaselt läbi põletas. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Harry Tiits

Tallinnas on turul tagasi hulk väiksemaid tegijaid, kes pruugitud kortereid müügiks renoveerivad ning selle tulemusel ostetakse siin 60 000 - 120 000 eurose hinnaklassiga kortereid turuosaliste sõnul mühinal. Korterite flippimisega tegeleva Livit Kinnisvara asutaja ja juhatuse liige Taavi Mägi räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et alla 15% tootluse pole mõtet teha ning räägib milliste nippidega õnnestub neil tagada soliidne tootlus ning millised korterid sobivad selleks enim. Mõistagi tuleb selle saamiseks leida objekte, mida on võimalik soetada alla turuhinna. Väikeses mahus aktiivselt flippimisega tegelev Uus Maa Pro maakler ja juhatuse liige Algis Libliku sõnul huvitavab flippijaid eelkõige paneelmajade korterid, aga mitte ainult. “Kui hinna paika saad, kõlbab peaaegu kõik,” kirjeldab ta turuseisu. “Käisin just vaatamas ühte korterit ja tegin ka pakkumise, ent samal päeval läks kuulutus üles ning see korter müüdi maha 10 000 eurot kallima hinna eest,” jutustab Liblik. “Nii kui kuulutus üles läheb,on kohe šaakalid kohal,” Seda et konkurents magusate korterite ostmisel on Tallinnas läinud karmiks, tunnistab ka Mägi, mistõttu on Livitis nad järjest enam liikumas Tallinnast välja mujale Harjumaale ning on sisenemas ka Tartu turule. Et turuhinnast odavamaid kortereid üles leida, tuleb teha aktiivset tööd ja üksnes portaalides otsimisest ei piisa. Mägi sõnul võib ka seal näkata, ent statistiliselt võttes tuleb tema hinnangul teha selleks umbes 100 hinnapakkumist, mille hulgast siis on tõenäosus leida üks kes nõus odavamalt müüma. Aeg-ajalt mängib hinna kõrval oma osa Mägi sõnul siin ka usaldusväärsus ja hea suhtlemisoskus. “Lõgiseva bemmiga ja nahktagiga kohale kohale saabudes võib nii mõnigi müüja ehmuda”. Saates annavad Mägi ja Liblik konkreetseid nõuandeid, kuidas flippimiseks kõige paremaid kortereid välja valide, mil moel tuleks neid renoveerida ning kuidas kogu protsessi juhtida nii et korterite väärtus kasvaks enim. Lisaks toovad nad välja konkreetseid näiteid enda tehtust, räägivad ka ostja positsioonist renoveeritud korteri valimisel ning Mägi kirjeldab ka Livit Kinnisvara edasisi plaane. Saatejuht on Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Euroopa Liidu uus ravimiregulatsioon võib muuta väikeriikide, sealhulgas Eesti positsiooni ravimiturul oluliselt tugevamaks. Kui seni on tootjad viivitanud siia tulekuga, siis edaspidi võib see mõjutada nende patendikaitset ja turupositsiooni. Tervisekassa ravimite hüvitamise juht Marko Tähnas ja Marika Lepaste Roche Eestist arutlevad, kuidas uus kord muudab tootjate motivatsiooni ning kuidas see kiirendab uute ravimite jõudmist Eesti patsientideni. Juttu tuleb ka sellest, miks on Eesti seni jäänud uute ravimite kättesaadavuses Euroopa tagaossa ning kuidas hinnaläbirääkimised ja kulutõhususe piirid seda mõjutavad. Saates käsitletakse ka riskijagamise mudeleid ja konfidentsiaalseid hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad väikeriigil saada ravimeid keskmisest soodsama hinnaga. Lisaks arutletakse, kas tulevikus võiks ravimite eest maksta rohkem tegeliku ravitulemuse alusel ning kuidas käsitleda ravimikulu laiemalt investeeringuna ühiskonda. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil Marko Tähnas ja Marika Lepaste Pildi autor Violetta Riidas

Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks fookusvaldkond on terviseandmed. Et terviseandmed on aga tundlikud ja eriliigilised, on siin päris palju piiranguid ning regulatsioone nii siseriiklikult kui Euroopa tasandil. Samas peitub andmete teiseses kasutamises väga palju võimalusi nii teadlaste, riiklike asutuste kui ettevõtjate jaoks. Et uuendusliku ja murrangulise idee, toote või teenusega rahvusvahelistele turgudele jõuda, ulatab seadusrägastikus navigeerimisel ja valideerimisel abikäe Metrosert. Saates räägib Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete juht Janne Pullat sellest, mis on üldse teisesed terviseandmed, kuidas Metrosert hea idee seadusandlikust takistusrajast läbi aitab ning millist lisandväärtust seeläbi riigile ja igale inimesele luuakse. Saadet juhib Tuuli Seinberg. Foto: Metrosert, fotol Janne Pullat.

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. “Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister. Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. “Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister. Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse. Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. “Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta. Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult. Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal. Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam kas, vaid kuidas AI-d kasutada. “Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta. AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. “Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere. Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus tootmine vs tootearendus on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. “Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets. Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua salajas, ilma turgu testimata. Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste “Targa Tööstuse” konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed. Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Erkki Keldo. Autor: Andres Laanem

Kas me tõesti tahame ehitada oma energiajulgeoleku üles importkütustele, imestas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist saates "Müüt või tõde?" Millegipärast meil ei taheta tegeleda toidujulgeolekuga ega energiajulgeolekuga. Lisaks sõjalisse võimekusse panustamisele peaks tema sõnul Eesti riigi juhtkond investeerima eriti energiajulgeolekusse. "Me peaksime aru saama, et täiendav investeering on see, mis toob meile hiljem raha kordades tagasi." Kui vaadata olelusringi hindamisepõhimõttel, siis suures osa kindlasti CO2 jalajälg on maagaasil töötavatel jaamadel kõrgem kui kohalikul põlevkivil töötavatel jaamadel, märkis Konist. Saates tulevad kõne alla põlevkivi energia keskkonna saastamise müüdid ja tõde, samuti energiasageduse hoidmine, juhitava energia müüdid ja tõde ning energiast ilmajäämine. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist.

Saates "Password: Marketing and Money" räägib sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari sellest, kuidas üritusturundus on viimastel aastatel muutunud ja miks sündmusi ei tohiks enam võtta lihtsalt „suvepäevade“ või peona. Kari sõnul on hästi korraldatud sündmus tegelikult strateegiline juhtimistööriist. Kui reklaam aitab püüda tähelepanu ja sisu kasvatab teadlikkust, siis live-kohtumised loovad usaldust. Just seetõttu on ettevõtete siseüritused ja kliendisündmused jätkuvalt olulised ka ajal, mil töö, müük ja suhtlus liiguvad üha enam digikeskkonda. Oluline muutus on toimunud ka formaadis. Kunagised nädalavahetuse suvepäevad, mille keskmes oli meelelahutus, on asendumas sisukamate tööpäevaste formaatidega: häkatonid, arutelud, koolitused ja tiimiüritused. Meelelahutus ei ole kadunud, kuid see ei ole enam eesmärk omaette. Fookus on sellel, kuidas tuua inimesed kokku nii, et tekiks rohkem usaldust, parem koostöö ja tugevam tiimitunne. Kliendiürituste puhul liigub maailm samuti agressiivsest müügist suhte loomise suunas. Inimesed ei tule enam kohale pelgalt esineja, tasuta joogi või show pärast. Nad tulevad sinna, kus tekib päris kontakt, usaldus ja tunne, et neid väärtustatakse. Tulevikku vaadates usub Kari, et AI aitab automatiseerida tehnilist korraldustööd, kuid ei asenda inimlikku tunnetust. Mida rohkem tehnoloogia ettevõtteid ühtlustab, seda olulisemaks muutub inimfaktor. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: saatejuht Hando Sinisalu ja sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari Foto: Äripäev

Helen Maidre ja Helen Paas on kogenud juhid, keda kutsuti alatasa uusi juhte konsulteerima ja nõu andma. Lõpuks sündis vajadusest “Uute juhtide käsiraamat”, kuhu on koondatud kõige ämbriohtlikumad olukorrad ning asjad, mida keegi juhtidele ei õpeta, ent mille teadmist või oskamist kõik eeldavad. Saates räägivad autorid edu, juhtimisvisiooni ja –stiili määratlemisest, koosolekute pidamisest ning sellest, kuidas leida tasakaal “hullu panemise” ja EI ütlemise vahel. Lisaks saame teada, mis asi on bragdoc ja kuidas enda saavutusi esile tõsta nii enda kui enda juhtide jaoks – sest muidu ei jõua sa kuhugi ega saa ka palka juurde! Saatejuht on Tuuli Seinberg.

„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates. Hansagrupi omanik ja Eesti parim juht 2025 Neeme Tammis tunnistas läinud nädala konverentsi aruteluringis, et kogu Eesti ühistranspordikorraldus tuleks viia ühe katuse alla ja muuta täielikult apoliitiliseks. „Ilus unistus!“ Selline oli ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase esimene reaktsioon saates „Logistikauudised eetris“ Tammise väljaöeldule. „Võib-olla tõesti on tänane ühistransport liiga kõrgele poliitilise tasemele tõstetud, aga see on tänane reaalsus. Mõte pikemas perspektiivis liikuda ühtse juhtimise ja apoliitiliseks muutumise suunas ei ole aga üldse halb,“ tunnistas Ruubas, kes arusaadavalt ei saa olla ametipositsiooni tõttu sama otsekohene kui Neeme Tammis. Ehkki otseselt seda saates teemaks ei võetud, on regionaalministeerium äsja otseselt selles nn laupkokkupõrkes osalenud. Ministeeriumi kompromissettepanek kasvõi natukengi leevendada liinitranspordile kuluvaid summasid pensionäridele ja õpilastele sümboolset piletihinda kehtestades, sai peaministri tasemel maatasa tehtud ning ametnikke süüdistati omavolis ja veel sajas surmapatus. Plaan ise oli aga igati mõistlik: kavandatav MaaS X-tee üleriigiline piletiostusüsteem oleks oluliseks indikaatoriks ka liinivõrgu planeerimisel. Kui inimene ostab selle kaudu kasvõi sümboolse 50sendise pileti, jääb jälg maha kust ja kuhu ta sõitis. Tasuta sõiduõigust tagava kaardi läbipiiksutamine näitab vaid seda, kust inimene sõitu alustas, kuhu ta aga sõitis, ei tea keegi. Et seda tuvastada, oleks vaja investeerida täiendavalt uutesse süsteemidesse ja erinevate süsteemide liidestamisse. Erasektoril keeruline plaane teha „Väga paljudes teistes valdkondades, mis on riigi seisukohast strateegiliselt kriitilisemad kui ühistransport, ei tule paraku nii kõrgel tasemel nii jõulisi sõnumeid. See näitab kui poliitiliselt laetud on kogu ühistransporditeema tegelikult. Eks seal liiguvad ka suured rahad,“ tunnistas „Logistikauudised eetris“ teine saatekülaline, Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula. „Samas me näeme, et Rail Balticas liiguvad veelgi suuremad summad, kuid selle jaoks loodud eraldi ettevõte, mille eesotsas on pädevad juhid ja puudub nii tugev poliitiline taust, toimib väga hästi. See on pärssiv faktor ja kui arvestada meie valimistsükleid nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis seda segadust tuleb pidevalt juurde. Erasektorist vaadates näeme seda, et me võime oma plaane teha nii hästi kui võimalik, aga ühel hetkel oleme taas olukorras, kus see plaan enam ei toimi,“ lausus Osula. Ka tema on üheselt veendunud, et seni kuni erasektor ja riik ei suuda ühte jalga käia, ei muutu mitte midagi. „Meie mõlema eesmärk peaks olema pakkuda inimestele kvaliteetset sõiduteenust. Aga väga keeruline on seda üksinda teha kui teine osapool ajab turuseisukohast vaadatuna mingit täiesti oma asja,“ nentis Osula. „Logistikauudised eetris“ saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula.

Tervishoiu üle arutades keskendutakse enamasti rahale ja ravijärjekordadele, kuid harvem sellele, kas pakutav abi on kvaliteetne. Samas määrab just kvaliteet, kas ravi aitab või tekitab uusi kulusid. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Riigikogu liige Diana Ingerainen ning PwC direktor Erki Mägi räägivad Äripäeva raadio saates, et tervishoiu kvaliteet ei ole lisakulu, vaid süsteemi toimimise alus. „Ebakvaliteetne ravi ei ole abi ja läheb kokkuvõttes kallimaks,“ rõhutavad nad. Saates avatakse, millistest komponentidest tervishoiu kvaliteet koosneb – alates ohutusest ja tõenduspõhisusest kuni õigeaegsuse, tõhususe, võrdsuse, patsiendikesksuse ja teenuste integreerituseni. Arutletakse, miks on oluline, et tervishoius oleksid kokkulepitud ühtsed standardid ning kuidas mõjutab tervishoiusteenuste kättesaadavus regiooniti inimeste tervist ja eluiga. Saates puudutatakse ka tervishoiu rahastamist: kui kokkulepitud põhimõtteid järgitakse süsteemselt, on võimalik kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pixabay

Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“ võetakse seekord luubi alla töötajate motivatsioon, tööheaolu ja tööturu psühholoogia – ehk see, mis toimub töötaja peas. Tööturust rääkides keskendutakse sageli palkadele, värbamisele ja majandusnäitajatele. Palju harvem küsitakse aga, miks inimesed tööl käituvad nii, nagu nad käituvad: miks mõni töötaja pingutab rohkem, teine kaotab motivatsiooni ning mõni justkui jääb tööle, kuid eemaldub tasapisi oma rollist. Saates arutletakse selle üle, kuidas värbamisotsuseid mõjutavad psühholoogilised kallutatused, milliseid vigu tehakse kandidaatide hindamisel ja kui suurel määral otsustatakse töötaja sobivuse üle esimese mulje põhjal. Juttu tuleb ka sellest, kas tööandjad otsivad pigem „sobivat“ või „parimat“ inimest ning kas need kaks on alati üks ja seesama. Saate teine pool keskendub motivatsiooni ja tööheaolu teemadele ja muuhulgas otsitakse vastust küsimustele, mis töötajat tegelikult motiveerib, millal motivatsioon tavaliselt langema hakkab ning kui suur roll on siin juhil ja organisatsioonikultuuril. Kordame üle ja räägime lahti mõisted nagu boreout, job crafting ja quiet quitting. Ning uurime, kuidas juhina märgata motivatsioonilanguse varaseid märke, millised juhtimisvead panevad töötajaid kõige sagedamini eemalduma ja millal võib motivatsiooniprobleem viia selleni, et inimene hakkab uut tööd otsima. Saate külaline on HR Agentuuri juht Fred Moritz, kes on pikalt tegelenud värbamise, tööheaolu ja tööturu teemadega ning põhjalikult uurinud psühholoogilist aspekti nende taga. Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil Helen Roots ja Fred Moritz. Foto autor: Andres Laanem

E-kaubanduse konkurents muutub üha tihedamaks ning klientide tähelepanu on lühem kui kunagi varem. Rahva Raamatu juht Rain Siemer ja Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa räägivad saates, miks ei määra e‑poe edu enam ainult hind või lai valik, vaid eelkõige usaldus ja kliendikogemus. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" arutletakse, kuidas kliendid valivad e‑poodi olukorras, kus pakkumisi on nii Eestis kui ka välismaalt aina rohkem. Juttu tuleb usaldusmärgiste rollist, klienditagasisidest ning sellest, miks lihtne ja loogiline kasutajakogemus on e‑poe edu üks kriitilisemaid tegureid. Külalised selgitavad ka, kuidas füüsilise poe kogemus kandub üle veebi ning miks tugev bränd aitab kliendil konkurentide seast valikut teha. Lisaks räägitakse sellest, kuidas e‑poed kasutavad sisu ja soovitusi ostuotsuse mõjutamiseks, millised on ostukorvi hülgamise peamised põhjused ning kuidas lojaalsusprogrammid muutuvad üha personaalsemaks. Saates puudutatakse ka e‑kaubanduse järgmisi muutusi, näiteks seda, kuidas tehisintellekt ja uued otsingukanalid võivad muuta viisi, kuidas kliendid e‑poodidesse jõuavad. Külalised rõhutavad, et hoolimata tehnoloogilisest arengust jääb oluliseks inimlik kontakt, sest see annab võimaluse saada nõu ja tunnetada, et bränd päriselt hoolib oma kliendist. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Foto: Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa ja Rahva Raamatu juht Rain Siemer. Allikas: Äripäev

Levira sisuturundussaate fookuses on taskusireen. Tegu on tulevikulahendusega, mis võib tuua ohuteavitused otse mobiiltelefoni ilma SIM-kaardi, mobiilioperaatori või aktiivse andmesideta. Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan, TalTechi projektijuht Anet Tammets ning Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova selgitasid, et taskusireen kasutab ringhäälingutehnoloogiat: kõrgetest mastidest saadetakse ohuteavitus otse telefonidesse. See tähendab, et kriisiolukorras võib telefon hakata helisema, vibreerima ja kuvada olulist infot isegi siis, kui tavapärane mobiilivõrk on häiritud. Tulevikus võiks sama lahendus edastada ka kaarte, juhiseid ja videopilti. Saates jäi kõlama oluline mõte: taskusireen ei asenda olemasolevaid kanaleid, vaid täiendab Eesti ohuteavituse terviksüsteemi. Täna kuuluvad sinna juba SMS-id, äpid, ERR-i kanalid ning kriisiveebid. Uue lahenduse suur väärtus on toimekindlus, täpsus ja võimalus saata teavitus ainult sellele piirkonnale, kus oht tegelikult on. Kuigi seadmetugi ja Euroopa regulatsioonid vajavad veel arendamist, on Eesti selle valdkonna eestvedajate seas. Taskusireeni nähakse ka rahvusvaheliselt kui põnevat suunda, millel on tugev tulevikupotentsiaal. Taskusireeni testimine toimub 31. märtsil. Seega, kui telefon sel päeval ootamatult märku annab, võib see olla osa uuest ja targemast kriisiteavituse tulevikust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol vasakult: Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova, TalTechi projektijuht Anet Tammets ja Levira tehnoloogia- ning IT-direktor Kristo Kaasan. Foto: Levira

Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Äsja valminud auditi järeldus on kriitiline: riik on asunud probleemi lahendama ilma selge teadmiseta, kui palju ja millised ettevalmistusega insenere tegelikult vaja on. „Ma ei ütleks, et eesmärgid puudu on, aga 37 miljonit on tegelikult pisku, arvestades seda, millist tulemust me nende tegemiste mõjul ellu soovime kutsuda,“ ütleb Inseneriakadeemia loomist lähedalt näinud ettevõtja, Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „See, mis on nüüd käima lükatud, seda ei tohi mitte mingil juhul maha lasta kukkuda.“ Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot jaguneb mitme haridustaseme vahel. Kõrghariduses on inseneeria arendustegevusteks ette nähtud 21,49 miljonit eurot, kutsehariduses 11,49 miljonit ning üld- ja huvihariduses 4,0 miljonit eurot. Lisaks sisaldab kutse-, üld- ja huvihariduse pakett 632 600 eurot horisontaalseteks projektijuhtimise kuludeks, mida alusdokumendis ei ole eraldi inseneeria ja IT vahel lahti jagatud. Konnimoisi sõnul peaks rahastuse jagunema praegusele hoopis vastupidiselt. „Mitte ülikoolide poole kaldu ei peaks olema, vaid pigem huvihariduse tegevuste suuna poole. Mida rohkem külvad, seda rohkem ju sisseastujate näol ülikoolis lõikad,“ rõhutab ta. „See efekt oleks olnud palju suurem. Me oleks saanud pikalt atra seada, ennekui noored ülikoolini jõuavad. Oleksime saanud ülikoolide õppekavasid selle järgi sättida, milliste teadmistega noored alt tulevad. Praegu tegutseme justkui vastupidiselt.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Kui hoones on halb akustika, märkavad inimesed seda tavaliselt alles siis, kui probleem on juba käes. Inimesed peavad üksteisest üle rääkima, spordihallis kajab iga padelireketiga löök mitmekordselt tagasi ja kontoris muutub keskendumine keeruliseks. Samas ei ole akustika lahendamine sugugi kallis, kui seda teha õigel ajal. Ruukki ehitusinsener ja müügijuht Kaupo Pertel ütleb Äripäeva raadio saates, et projekteerimise faasis võib akustilise lahenduse lisakulu olla näiteks katuselahenduse puhul vaid mõni euro ruutmeetri kohta, samas kui hilisem parandamine võib maksta kümneid eurosid ruutmeetri kohta. Saates räägime veel, miks jääb akustika paljudes hoonetes siiski tähelepanuta, millistes hoonetes on probleem kõige suurem ning kuidas mõjutab ruumi heli töötajate heaolu, ohutust ja kasutusmugavust. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki

Saates Kriisiplaan on juttu sellest, kuidas hinnata reisidega seotud riske, millal saab Eesti kodanik välismaal riigilt abi ja millal tuleb eelkõige ise hakkama saada. Välisministeeriumi asekantsler Kerli Veski ja Mauri Saarend Estravelist rõhutasid, et täiesti riskivaba reisimist ei ole ning iga reisija peab enne sihtkoha valimist tegema eeltööd, jälgima julgeolekuolukorda ja arvestama oma riskitaluvusega. Oluline teema oli välisministeeriumi reisisoovituste tähendus. Neid ei anta selleks, et inimesi reisimisest tagasi hoida, vaid selleks, et nad mõistaksid võimalikke ohte ja arvestaksid, et mõnes riigis võib abi saamine olla keeruline või aeglane. Eriti keeruline on olukord riikides, kus Eestil puudub saatkond. Arutati ka erinevaid praktilisi kriisiolukordi. Saates toodi välja, et kriisidest on raske õppida ühe kindla mudeli järgi, sest iga olukord on erinev. Islandi tuhapilv, koroonapiirangud ja Lähis-Ida lennuhäired näitasid, et tavapärased lahendused ei pruugi toimida. Seetõttu soovitati mõelda paindlikult, otsida alternatiivseid marsruute ja vältida kriisi ajal suuri sõlmpunkte, kuhu kõik reisijad korraga koonduvad. Jutuks tuli ka see, kuidas hinnata sihtkohti nagu Egiptus, Kuuba, USA, Hiina või Venemaa õhuruumi läbivad lennud. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Mauri Saarend, Kerli Veski / Äripäeva raadio

Kui su igapäevatöös on suhtlemine olulisel kohal, ent komistad alatasa selle otsa, et inimesed ei mõista sind või sina ei mõista neid, sinu toredatele sõnavõttudele reageeritakse pahameelega või süütust kommentaarist süttib suur tüli, tasub peatuda ja end analüüsida. Selleks annab ideaalsed tööriistad psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe turvaline suhtlemispsühholoogia koolitus. See on “Karupoeg Puhhist” tuttavate tegelastega vaheala, kus saab kiirelt infot vahetada ning hirmu tundmata rolle ja suhtlusolukordi läbi mängida. Tammemäe sõnutsi annab analüüsiprotsessi läbi tegemine võimaluse korraldada vähem jamasid nii endale kui teistele ning märgata ka endast erinevate inimeste käitumies rohkem rõõmustavat. Saates kuuleme ka, kuidas Puhhi, Jänese, Notsu või Iiahi tüübid töistes olukordades koostoimima panna, inimeste eriandeid paremini ära kasutada ning kiiksudega konstruktiivselt tegeleda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Aira Tammemäe, fotograaf Virge Viertek.

Kas töötaja võib varsti küsida kolleegi palga kohta? Ja kas tööandja peab sellele ka vastama? Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ning annab töötajatele rohkem õigusi tasu kohta infot küsida. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama. „Teabevara tunnis“ räägime, mida palkade läbipaistvus tegelikult tööandjate jaoks tähendab. Millist palgainfot võivad töötajad küsida, kuidas määratleda võrdväärset tööd ning kas kõik sama tööd tegevad inimesed peavad saama sama palka? Samuti arutame, kuidas kujundada läbimõeldud tasupoliitika ja tasustruktuur ning millised riskid võivad direktiivi rakendumisel ettevõtteid ees oodata. Stuudios on Veriffi tasustamise ja personaliarvestuse juht Berit Vals. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Berit Vals ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Energiafirmadele tekitab meelehärmi kõikuv süsinikukvoodi hind, mida Euroopa Liit hakkab reformima. Ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul ei pruugi pelgalt süsteemi muutmine aga loodetud stabiilsust tuua. Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni. Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et ühelt poolt mõjutab süsinikukvoodi hinda ELi poliitika ehk see, palju ühikuid turule antakse, kuid teisalt ka ilm, mis kergitab või langetab elektri tarbimist, nagu nägime sel külmal talvel. Lisaks mängib rolli gaasi ja söe hind, mida on märgata praegu Iraani sõja ajal. "Kujutage ette teha sellises kontekstis head ja tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu," tõdes Allikson saates "Kestlikul kursil". Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest - toim) maksnud," lausus ta. Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest. Klaas lisas, et kvoodisüsteem on muutnud tootmist puhtamaks. "On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta puhtamaid lahendusi kasutusele. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata," ütles ta. Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Marko Allikson ja Kristi Klaas, foto autor on Karmen Laur.

Tehisaru on aina korrapärasemalt hakatud reguleerima, sest vastasel juhul võib viimane muutuda diskrimineerivaks ja laiemalt ebaeetiliseks. Tehisintellekti turvalisust ja viisakust reguleerib Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI akt. Triniti vandeadvokaadi Maarja Lehemetsa sõnul võis varem olla kindel, et masin on erapooletu, kuid neil päevil sõltub ka tehisintellekti iseloom sellest, kuidas teda on treenitud. "Üks valukoht on diskrimineeriv AI. Kui süsteem pole kontrollitud, siis võib vabalt juhtuda nii, et näiteks tööle värbamisel on vanemate inimeste ja naiste CV-d automaatselt kõrvale jäetud," rääkis Lehemets. Tema sõnul võib sellisel juhul juhtuda olukord, kus kandidaatide seas on ainult valged mehed. Lisaks räägiti saates reeglite rikkumise tagajärgedest ning Hiina ja Euroopa erinevustest tehisaru kasutamisel. Lisaks Lehemetsale osales saates veel ka Aleksander Tsuiman Veriff`ist. Küsis Joonas-Hendrik Mägi.

Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest. Saates räägivad Inbanki Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas ja mööbli- ja sisustuspoe ON24 juht Astrid Bachmann, kuidas tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ning mida see kaupmeestele tähendab. Värske uuringu järgi kaalub 85% inimestest järelmaksu või muud makselahendust juba enne poodi minekut. See tähendab, et finantseerimine ei ole enam lihtsalt lisavõimalus, vaid võib otseselt mõjutada seda, kas ost üldse tehakse ja kui suur on ostukorv. Saates arutatakse, millised finantseerimislahendused on praegu kõige populaarsemad, miks on kiiresti kasvanud „osta kohe, maksa hiljem“ tüüpi maksed ning kuidas mõjutavad need kaupmehe müüki ja rahavoogu. Samuti tuleb juttu tarbijate muutunud ostukäitumisest, madalast tarbijakindlusest ning sellest, miks võimalus makseid hajutada aitab inimestel oma pere-eelarvet paremini planeerida. Lisaks räägitakse ka tulevikust: kuidas võib uus Euroopa Liidu tarbijakrediididirektiiv muuta ostuprotsessi ning millised trendid kujundavad finantseerimisteenuseid lähiaastatel. Saadet juhib Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, ON24 juht Astrid Bachmann ja Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas. Foto autor: Äripäev

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust. “Euroopa tööstuspoliitika, kliimapoliitika ja ka julgeolekupoliitika on täna väga tugevalt omavahel seotud,” ütles Ristkok. Ristkoki sõnul on ETS viimase kahekümne aasta jooksul aidanud luua turgu puhtatele tehnoloogiatele ja võimaldanud tööstusel teha suuri investeeringuid heitmete vähendamisse. Samas käivad Euroopa tasandil arutelud selle üle, kuidas süsteemi edasi arendada ning kuidas suunata ETSist laekuvat raha rohkem puhta tööstuse investeeringutesse. Tema hinnangul on investorite jaoks kõige olulisem poliitika stabiilsus. Suured tööstusinvesteeringud tehakse sageli mitmekümne aasta perspektiiviga ning järsud muudatused regulatsioonides võivad nende otsuseid mõjutada. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Kädi Ristkok. Foto autor: Mart Valner

Taastuvenergia kasutamise tõendamine on paljude ettevõtete jaoks keeruline ja bürokraatlik protsess. Eesti ettevõte Soldera tahab selle muuta lihtsaks digitaalseks infrastruktuuriks, mis ühendab erinevate riikide taastuvenergia registrid ühe süsteemi alla. Soldera asutaja ja tegevjuhi Stenver Jerkku sõnul on suur osa turust siiani käsitöö. “Praegu on seal taga lihtsalt hunnik inimesi, kes liigutavad pabereid ühest nurgast teise. Meie eesmärk on see protsess täielikult automatiseerida,” ütles Verkku saates "Cleantech". Tema sõnul toimib taastuvenergia päritolutunnistuste süsteem sisuliselt raamatupidamisena: mõõdetakse, kui palju taastuvenergiat võrku toodetakse ja kui palju seda kasutatakse. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete jaoks tähendab see aga tihti keerukat aruandlust ja andmete koondamist erinevatest riikidest. Soldera arendab platvormi, mis ühendab eri riikide registrid ning automatiseerib nii sertifikaatide hankimise, lepingud kui ka aruandluse. Ettevõtte eesmärk on pakkuda infrastruktuuri, mida saavad kasutada nii energia tootjad, elektrimüüjad kui ka suured korporatsioonid. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Stenver Jerkku. Allikas: Soldera

Konverentside ja ärisündmuste sponsorlust peetakse sageli kulukaks edevusprojektiks, mille tulemuseks on logo seinal ja mõned viisakusvestlused. Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema ning Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško, miks ei pruugi probleem olla konverentside formaadis, vaid hoopis selles, kuidas ettevõtted sponsorlust kasutavad. Seema sõnul on B2B turunduses eksitav oodata ühest tegevusest kiiret ja üksühest tulemust. „Ärisegmendis on kliendi teekond otsuseni pikk ja sellest tulenevalt on äärmiselt keeruline panna kuhugi näppu peale ja öelda, et just see tegevus tõi selle tulemuse,“ ütleb ta. Duško lisab, et konverentside mõju võib avalduda alles pikema aja jooksul. „Teinekord avastad aasta või kahe pärast, et läbi selle ürituse on midagi juhtunud, selle tagajärjel on juhtunud veel midagi ning see ahel tõi lõppkokkuvõttes selleni, et sind tuntakse paremini või saadki diili kätte,“ sõnab ta. Saates tuleb juttu ka sellest, miks paljud ettevõtted sponsorprojektides pettuvad. Seema hinnangul sünnib suurim möödalask juba siis, kui ettevõte satub valele üritusele või minnakse sinna ilma selge eesmärgita. Duško sõnul on sama oluline ka see, et ettevõtte sõnum oleks kohapeal arusaadav. „Sul võib olla ilus ja värviline stend, aga kui inimene aru ei saa, mis sa teed, siis on väga keeruline,“ märgib ta. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: Vasakult Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško. Foto autor: Keiti Käosaar

Pereettevõtted usaldavad üha sagedamini ettevõtte juhtimise professionaalidele väljaspool perekonda. Pereettevõtjate konverentsil rääkisid Sol Baltics tegevjuht Rinel Pius, Kubija hotell-loodusspaa juht Maris Reimann ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kuidas selline usaldus annab juhile rohkem vabadust, kuid toob kaasa ka suure vastutuse. Juttu tuleb pereettevõtte kultuurist, omanike ja juhi rollidest ning sellest, mis motiveerib välist juhti pereettevõttes pikalt panustama. Saadet juhib Kristel Viitmann. Fotol: Rinel Pius, Maris Reimann, Igor Rõtov Foto Autor: Raul Mee

Riigi ITs on probleem: majanduskulu ja personalikulu kasvab, samas innovatsiooni nokk on alla, tõdes saates justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, keda nimetatakse ka Eesti riigi IT-juhiks. Kui 2024. aasta lõpus oli riigikontrolli auditi järgi riigi IT-majades tööl 1753 inimest, siis aasta hiljem juba 1940. "Küsimus on, et kuigi kõik teevad õiget asja, siis kuidas me oma väheste ressursside juures saaksime digiriigis rohkem väärtust luua," sõnastas Luht oma peamise ülesande digiriigi asekantslerina. Nimelt on kuue aastaga meie digiriigi hind kulutuste mõttes kasvanud 123 miljonilt 258 miljonile eurole, ent kas me seeläbi saame nüüd kodanikena ka kaks korda rohkem või paremat digiriiki? Üks võimalus muutusteks on riigi IT-majade konsolideerimine ning rohkema arenduse suunamine erasektorisse, mida valitsus peaks suve hakul ära otsustama. "Liigume sinna suunda, et riigi valitsemine efektiivsemaks teha digivaldkonnas ja suuta raha vabastada innovatsiooni jaoks," märkis Luht. Samas ei pea riik tema sõnul minema erasektorist ostma alati konkreetset lahendust. "Sa võid ju esitada ka probleemi ja võidakse pakkuda lahendus," esitas ta oma visiooni. Kuidas käib riigi IT-majade konsolideerimise protsess, millest ja kellest võiks riik erasektori kasuks loobuda ning mida näeb ette värske digiühiskonna arengukava, selgitas Lauri Luht pikas intervjuus Äritehnoloogia juhile Indrek Kaldile. Foto: Marko Mumm

Põlve ja puusavalud võivad alguse saada kulumisest, ülekoormusest või jalalaba asendist. Lääne-Tallinna Keskhaigla ortopeed Margus Kelk selgitab saates “Tervisetark”, kuidas kujuneb välja põlve- ja puusaliigese artroos ning millist rolli mängib selles näiteks lampjalgsus või jalalaba deformatsioonid. Räägime, millal piisab tallatugedest ja füsioteraapiast ning millal jõuab patsient proteesimiseni. Juttu tuleb ka sellest, kuidas eristada ajutist ülekoormusvalu püsivast kahjustusest, miks ei tohi valuga harjuda ning mida teha operatsioonijärjekorras oodates. Dr Kelk selgitab, millest koosneb tänapäevane liigeseprotees, kui kaua see vastu peab ning miks on lihaste treenimine oluline nii enne kui ka pärast lõikust. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margus Kelk Pildi autor Violetta Riidas

2021. aastal Eestis IT-süsteemide monitoorimise tarkvara arendama hakanud Dynatrace jõudis viis aastat hiljem Äripäeva Gaselli TOPi tippu ehk tegu on Eesti viimaste aastate kõige kiiremini kasvanud ettevõttega. Edu tagamaid selgitab Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas kahe teguriga: üha enam organisatsioone digitaliseerib oma tegevust ning liigub pilvetehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamise poole, mis muudab IT-süsteemid keerukamaks ja kasvatab vajadust nende töö jälgimise ja andmete analüüsi järele. Samal ajal on ettevõte suutnud edukalt oma toodet ja ärimudelit korduvalt uuendada, et püsida tehnoloogia arenguga samas tempos. “Me oleme ühe toote ettevõte,” tõdes Lõugas. “Teeme ühte toodet, mis me usume, et on omas valdkonnas parim ja meie kliendid ütlevad, et see on parim.” Dynatrace'i fookuses on maailma 5000 suurimat ettevõtet. Euroopast on nende seas näiteks Air France, Deutsche Telekom ja British Telecom. “Maailma TOP kümnest lennuettevõttest on seitse meie kliendid," toob Lõugas välja. Dynatrace'i platvorm kogub automaatselt andmeid kõikidest tarkvarakomponentidest, alates serveritest kuni mobiilirakendusteni, ning annab reaalajas pildi, kuidas süsteemid toimivad. Kui midagi läheb valesti, tuvastab platvorm probleemi automaatselt ja näitab täpselt, kus viga on ning kuidas seda parandada. “Mulle tundub, et me elame järjekordselt hästi põneval ajal,“ ütleb Lõugas, kirjeldades tehisintellekti olulisust Dynatrace’i toote arendamisel. “Kuidas ühel nädalal olevad uudised tunduvad eelmise nädalaga võrreldes juba nii maailmamuutvad ja uued – see annab sellise energia ja hoo.“ Just nendest muutustest ja Dynatrace’i rollist kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas räägitakse ka saates. Kuula, kuidas Tallinnas arendatakse lahendusi, mis teenindavad miljoneid lõppkasutajaid üle maailma ning miks on automatiseerimine tänapäeva digitaalses ettevõtluses hädavajalik. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas Allikas: Dynatrace

Oleks planeeringute nõuded selgemad ja takistused maas, võidaksid sellest kõik, sõnasid Advokaadibüroo COBALT ehitus- ja kinnisvara ärivaldkonna kaasjuht Tavo Tiits ning Hepsor AS tegevjuht Martti Krass saates "Kinnisvaratund". Nad toovad elavas vestluses esile peamised takistused ja kitsaskohad ning pakuvad konkreetsed lahendused. Saates tuleb juttu ka varjenditest, aga ka Lätis arendamise eelistest. Saadet juhib Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Martti Krass ja Tavo Tiits.

Idufirma Mahub asutajad Kevin Kaldalu ja Robert Kauler on loonud mudeli, kus tühjalt seisvad kinnistud, nagu kontorihooned või lausa Tartu arestimaja, muudetakse miniladudeks, kasutades selleks nutikat andmeanalüüsi ja tehisintellekti. "Meie suur erinevus on see, et toimetame turul, kus konkurentidel on sadu kordi rohkem kapitali, seega peame olema kordades innovaatilisemad," selgitab Kevin Kaldalu Mahubi strateegiat. Ettevõte on algusest peale panustanud isemajandamisele ehk bootstrapping'ule, seega iga arendus peab olema kiirelt tulutoov. Saates "Ükssarvikute kasvulava" avavad asutajad, kuidas nad on tehisintellekti abil automatiseerinud müügiprotsessid – alates külmadest kõnedest kuni kliendihalduseni. Samuti tutvustavad nad uut tööriista nimega Matchy, mis suudab ennustada, millal üks või teine ettevõte vajab uut pinda ja kolib. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil: Kevin Kaldalu ja Robert Kauler. Foto: Tarmo Virki

Kuidas hinnatakse tehingu majanduslikku sisu, millised skeemid on teravdatud tähelepanu all ning kuidas saab ettevõtja oma riske teadlikult maandada, tuleb jutuks saates “Finantsuudised fookuses”. Eesti maksusüsteemi peetakse stabiilseks ja ettevõtjasõbralikuks, kuid viimastel aastatel on maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika muutunud märksa aktiivsemaks. Üha sagedamini kerkib küsimus, millal tavapärane maksuplaneerimine muutub maksueeliseks, mida riik soovib vaidlustada. Saates tuleb juttu maksuhalduri kasvanud aktiivsusest ja maksuvaidluste sagenemisest ning sellest, kuidas on muutunud seaduste tõlgendamise praktika. Arutleme mitterahaliste sissemaksete ja vara võõrandamise üle enne müüki, ühinemiste ja jagunemiste maksustamise riskidest ning omandamislaenu viimisest sihtühingusse ehk niinimetatud debt push-down’i loogikast. Käsitleme siirdehindade dokumenteerimist, juhtimisteenuste ja ühemeheettevõtete maksustamise praktikat ning vaatame ka laiemat pilti – mida tähendab maksuresidentsuse muutmine, kuidas mõjutab see investeerimiskonto kasutamist ning milliseid signaale annavad rahvusvahelised arengud, sealhulgas realiseerimata kasumite maksustamise ideed Euroopas. Saatekülalised on advokaadibüroo Cobalt maksuvaldkonna partner ja vandeadvokaat Egon Talur ning sama büroo maksuvaldkonna vandeadvokaat Tõnu Kolts. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil Tõnu Kolts, Paavo Siimann ja Egon Talur. Foto: Andres Laanem

Eestisse piisava koguse taastuvenergia tootmiseks ei ole vaja, et just kõik omavalitsused oleksid nõus oma territooriumile parkide rajamisega. Sellise vastuse andis TTÜ professor ja kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel küsimusele, mis saab nüüd parkide arendusest, mis on sattunud omavalitsusse, mis on sõna-sõnalt võtnud riiklike taastuvenergia eesmärkide vähendamist. "Huvilisi on täna piisavalt palju ja igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema. Noh, olgem ausad, tegelikult see huvi oli isegi liiga suur, kui nüüd kohalikud omavalitsused teevad oma filtri, siis selle kaudu saamegi piisavalt neid tuulikuid, mida on võimalik teha," rääkis Kisel. Eestis on pooleli ca 3000 megavati ulatuses tuuleparkide planeeringuid, 70-80% taastuvenergia osakaalu saavutamiseks on puudu aga 700-800 megavatti. Vajaliku koguse loodab valitsus tööle saada veel ühe vähempakkumisega, mis leiab aset esimeses kvartalis. "Selle 30 miljoni eurose toetusega võiks energiahindu langetada aastas 150 miljoni eest," ütles Kisel. Jaanuari "Energiatund" keskendus valitsuses heakskiidu saanud energiamajanduse arengukavale. Saates arutati selle üle, miks biogaasist võib saada järgmine läbimurdekoht energeetikas, aga miks ei vesinik ega tuumaenergeetika seda praegu pakkuda ei suuda. Saates tuli juttu peamistest ootustest, mis lähitulevikus elektrisüsteemiga seotud kulusid võiksid langetada ning neist seadusandlikest initsiatiividest, mis seoses energiamajanduse arengukavaga järgmisena poliitilised ringkonnad ette võtma peavad. Einari Kiselit intervjueeris Kristjan Pruul. Fotol 2024. aastal avatud Aidu tuulepark, foto autor Andras Kralla.

Hiljuti sulgesid telekomid Eestis oma 3G võrgud. Osa meist kasutab 4G ja osa 5G lahendusi ning võimalusi. Mõne aasta pärast peaks turule jõudma 6G. Arutleme saates, kuidas iga uus G ehk mobiilside põlvkond mõjutab telekomiettevõtteid, nende ärimudeleid ja pakutavaid teenuseid. Selgitame, mida tähendab teenuste muutumine paindlikumaks ja personaalsemaks. Jutuks tuleb ka mobiilside arengu mõju ettevõtlusele. Stuudios on Tele2 Eesti tehnoloogiajuht Tanel Sarri ning TalTechi õppejõud Priit Roosipuu. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Keskmisest viis kraadi külmem jaanuar tõi soojatootjatele kaasa vajaduse toota kohati enam kui kolmandiku võrra rohkem sooja ning lisasooja tootmiseks kasutatakse odavama puiduhakke asemel kallimaid alternatiive, selgub saatest “Energiatund”. Kuigi soojatootjate sõnul mõned külmemad talvekuud aasta lõikes ettevõtete marginaalidele väikest mõju, sooviksid nad puiduhakke asemel gaasil või ka põlevkivil põhinevat lisatootmist kasutada nii vähe kui võimalik. Tallinna soojatootja AS Utilitas Eesti pidi külma ilma tõttu tootma lõppenud jaanuaris tavapärase 300 000 MW/h asemel kolmandiku võrra rohkem sooja. Et seda tagada, läksid ettevõtte juhi Robert Kitti sõnul tööle vanad reservjaamad - vanad gaasikatlamajad linna otses. “Üldiselt me gaasikatlamajasid tahaks võimalikult vähe töösse panna, sest gaasi puhul on tegemist kõige kallima kütusega.” Kui tavaliselt tavaliselt kasutatakse maagaasi Tallinna kaugküttes kolmandiku osas, siis jaanuaris oli gaasi osakaal Kitti sõnul kõrgem. Lisaks avaldab marginaalidele mõju ka gaasi kerkinud hind. Alates eelmise aasta lõpust kerkis valdavalt külma ilma tõttu maagaasi hind Hollandi TTF börsil jaanuari lõpuks umbes 70% võrra. Robert Kitti sõnul ostetakse börsihinnaga Utilitases umbes pool vajaminevast gaasist, ülejäänud osas on hind fikseeritud. Kui palju tõusid jaanuaris Utilitase jaoks sisendite hinnad kokku, ei osanud Robert Kitt kokkuvõttes öelda ega soovinud saates selle üle ka spekuleerida. “Neid numbreid nii täpselt kuude lõikes hetkel pole, aga kui kogused suurenevad, tuleb nende eest ka rohkem maksta, see on selge,” tunnistas ta siiski. Saates rääkis ta veel veel kui palju on Utilitasel plaanis lähiaastatel ja tootmisesse ja ka jaotusvõrku igal aastal investeerida ning andis ka viite, kui pikaks ajaks on ettevõtte otsustanud, et konkurentsiametilt Tallinna piirkonnas hinnatõusu ei taodelda.. Saate teises osas intervjuu andnud SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev märkis, et SW Energia soojatootmine oli jaanuari aasta varasemaga võrreldes 38% võrra suurem. “Seda ei saa pidada aga erakorraliseks, sest 2024. aasta külma jaanuariga võrreldes oli soojatootmine sel aastal samas suurusjärgus.”’ Üle Eesti ligikaudu 70es piirkonnas kaugkütet pakkuva SW Energia arendusjuht rääkis intervjuus veel mida tähendab külmem ilm soojatootmisele, mida ettevõtte töötajatele ja töökorraldusele ja logistikale. Ühtlasi selgitas ta, mis viis ettevõtte selleni, et juba 6. jaanuaril anti sisse hinnatõusu taotlus mitmetes piirkondades üle Eesti. Samas rääkis Nogtev veel kui palju katlamaju on ettevõttel plaanis lähiaastatel rekonstrueerida ning milline on planeeritud investeeringute kogumaht. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robert Kitt eelmisel aastal UtilitaseTallinnas Väo energiakompleksis soojussalvesti avamisel. Foto autor: Liis Treimann.

Eesti betoonilahenduste pakkuja Primostar valmistub sisenema USA ja Kanada ehitusturule. Ettevõtte juht Indrek Uusalu ütleb otse: Ameerikas ei oota keegi Euroopa firmat avasüli ning turule pääsemine nõuab kohalolekut, kapitali ja kannatlikkust. Primostar on registreerinud Põhja-Ameerikas kaks tütarettevõtet – ühe USAs ja teise Kanadas. Uusalu sõnul ei ole see vormiline samm, vaid eeltingimus usalduse loomiseks. "Keegi ei oota seal Euroopa ettevõtjat perroonil lilled käes. Ameerika turg on tundmatu ettevõtte suhtes umbusklik ega andesta poolikuid lahendusi – kui lähed, pead minema suurelt ja olema valmis pikaks mänguks,“ ütleb ta. Uusalu jõudis Ameerika turuni kohaliku omavalitsuse arenguprogrammi kaudu. Seal anti talle diplomaatiliselt mõista, et Euroopa ettevõte ei ole automaatselt prioriteet ning tõsiseltvõetavuseks tuleb luua kohalik ettevõte. "Mind ei pandud otseselt valiku ette, kuid sain aru, et jälgiti minu reaktsiooni ja valmisolekut päriselt investeerida. Kohaliku ettevõtte registreerimine näitas, et me ei tulnud lihtsalt turgu kompama,“ räägib ta. "Kohalik ettevõte ei taha teha tehingut tundmatu Euroopa firmaga. Kui tahad olla usaldusväärne partner, pead olema ka kohapeal esindatud.“ Saadet juhib Teeli Remmelg. Pildil Indrek Uusalu. Foto autor: Teeli Remmelg

Eesti hoonete energiatõhusus on teinud kahe kümnendiga läbi kardinaalse muutuse - akende vahetamisest ja „ise-tarkusest“ tehtud soojustustest on jõutud teaduspõhiste lahenduste ja nutikate tehnosüsteemideni. Valdkonna pikaajaline praktik ja ekspert Toomas Rähmonen ütleb otse: täna ei määra energiatõhusust enam soojustuskihi paksus, vaid tehnosüsteemid ja inimeste käitumine. Veelgi enam – ta hoiatab, et regulatsioonid on muutunud nii keerukaks, et süsteem võib hakata iseenda raskuse all logisema. Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduse languse ja seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütles välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas saates “Tööstusuudised eetris”. Priit Kallakas märkis saates, et 75% kogu Eesti kaupade ekspordist läheb Euroopa Liitu. “53% läheb ainult viide riiki – need riigid on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa. Viis riiki ja 53%, seda on ilmselgelt liiga palju [viie riigi kohta],“ rääkis Kallakas. “See on ilmselgelt üks põhjuseid, miks meie majandus oli kaks aastat paigalseisus ja languses – nõudluse nendest konkreetsetest riikidest langes. Ega see enne uuesti kasvule pööra, kui majanduskasv Saksamaal, Rootsis ja Soomes positiivseks ei muutu,“ rõhutas Kallakas. Ta lisas, et just seetõttu on välisministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega (EIS) võtnud eesmärgiks turgude mitmekesistamise. Priit Kallakas märkis veel, et väga suure ja aina kasvava osa ekspordist moodustab ka teenuste eksport. Mööblitööstus Standard avas möödunud aastal Saudi Araabias oma ametliku esinduse ja on üheks fookusturuks võtnud just Lähis-Ida. Standardi müügijuht Märt Israel märkis, et nende eesmärk ei ole saata kaugetele turgudele lihtsalt konteineritäis mööblit, vaid kõrgema lisandväärtuse teenimiseks tulebki pakkuda juurde ka teenuseid. “Meie põhieesmärk on pakkuda kliendile täisteenuslahendust – alates inseneeriast kuni logistika ja paigalduseni välja, et olla kohaliku arendaja jaoks väga hea partner,“ rääkis Israel. Israel lisas, et Eestit eristabki maailmaturul see, et me ei ole suured, aga meil on hea inseneride tase. “Kus me täna kiita saame, on see, et meie mööbli tehnilised joonised on väga selged – kliendid, arhitektid saavad aru. Ja me saame olla hästi paindlikud,“ tõi ta välja Eesti tööstuse eelise. Saadet "Tööstusuudised eetris juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Priit Kallakas ja Märt Israel. Foto autor: Harro Puusild

Restruktureerimine kerkib lauale nii kasvu, kriisi kui ka omanikuvahetuse ajal. Küsimused korduvad: millal on õige hetk, milline lahendus valida ja kuidas maandada maksu- ning õigusriske? PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich, maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root avavad saates peamised sõlmkohad. Juttu tuleb ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest ning sellest, miks need sammud mõjutavad nii tehingu struktuuri kui ka ettevõtte aruandlust. „Restruktureerimine on teema, mis ei kao ühegi majandustsükli ega juhivahetusega,“ rõhutavad saatekülalised. Saates teeme selgeks, mis on ühinemise bilansipäev ja lõppbilanss, mis vahe on ühinemisel ja likvideerimisel ning millal tekib likvideerimismenetlus. Räägime piiriülestest ühinemistest ja nende maksuaspektidest, sh olukorrast, kus tütarühingu asemel tekib filiaal. Arutame ka praktilisi küsimusi: kas restruktureerimisega saab makse optimeerida, milline on audiitori roll ühinemisel või jagunemisel, mida tähendab mitterahalise sissemakse audiitorkontroll ning millal tasub alustada auditipakkumiste küsimist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich (paremal), maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root Foto: Juuli Nemvalts

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla Eesti elektrihinna, miks see on kõikuv ja kõrge ning kuidas oleme riigina jõudnud olukorda, kus sõltume liiga palju naabrite toodangust. Stuudios on Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson, kellega räägime ausalt energiasüsteemi kitsaskohtadest ja päris lahendustest. Arutame, miks pelgalt heast tahtest ja ambitsioonikatest plaanidest ei piisa, kui investeeringud tuuleparkidesse, juhitavatesse võimsustesse ja uutesse jaamadesse venivad või seisavad. Mis juhtub siis, kui tuult ei puhu ei Eestis ega naaberriikides, väljas on krõbe pakane ja tarbimine hüppab lakke? Just sellistes olukordades määravad elektrihinna juhitavad võimsused, näiteks gaasijaamad, mis suudavad kiiresti süsteemi toetada. Kui tahad aru saada, miks Eesti elektrihind kõigub, millised otsused on täna kriitilised ja kuidas päriselt jõuda madalama baas­hinnani, siis see episood aitab pildi selgeks teha. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson Foto: Alexela

Tehisintellektil põhinevad agendid muudavad e‑kaubanduse loogikat: klient ei pruugi enam ise e‑poodi valida, vaid ostu teeb tema eest digitaalne abiline. See tähendab, et senise kasutajakogemuse kõrval muutub määravaks ka see, kui „agendisõbralik“ on pood. Futurist Estonia partner ja UX-ekspert Andres Kostiv selgitab, millised Eesti e-poed on AI‑ajastuks valmis ning millised riskivad nähtavusest ilma jääda. Räägime, kuidas agent suhtleb e‑poega läbi liideste, miks struktureeritud tooteandmed ja lihtne checkout on kriitilise tähtsusega ning millal võib e‑kaubanduses puhkenud AI‑eksimusest saada mainekahju. Saates tuleb juttu ka sellest, kas hea kasutajakogemus on tulevikus konkurentsieelis või pelgalt ellujäämise miinimum, ning millised kiired muudatused võivad konversioonimäära märgatavalt kasvatada. Samuti arutame, kas Eesti turu väiksus on takistus või hoopis võimalus kiireks kohanemiseks. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Futurist Estonia partner ja UX‑ekspert Andres Kostiv ning Kaubandus.ee juht ja saatejuht Maarit Kallas. Allikas: Äripäev

Kaitsetööstuses pole piiriülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja advokaadibüroo Sorainen riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs. „Soraineni sageduse" piirülese äri erisaates räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Kuulame nende lugusid, rõõme ja muresid ning mõtleme kaasa, kuidas piiriülese äriga seonduvaid riske maandada ja ambitsioone ellu viia. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever. Fotol: (vasakult) Indrek Kangur, Helery Maidlas, Robin Teever ja Mario Sõrm. Foto: Andres Laanem

Mida teeb AI meie mõtlemisvõime ja õpioskustega, sellest räägib raadiosaade “Õppetund”. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust. Ka raadiosaade “Õppetund“ on viimasel ajal korduvalt jõudnud sama küsimuseni – kuidas tehnoloogia muudab inimeste õppimist ja arengut. Saade pühendub tehisarule ning jutuks tuleb, milline on õppimine AI-ajastul. Kuidas mõjutab tehisintellekt õppimise individualiseeritust ja koosõppimist ja mida teeb AI meie mõtlemisvõime, süvenemisoskuse ja õpioskustega. Teemasid aitavad avada Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi tehisintellekti didaktika vanemteadur Janika Leoste ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Janika Leoste ja Linda Helene Sillat. Foto autor: Andres Laanem

Saates "Digitark äri" saame seekord kuulata parimaid palu eelmisest aastast – need kolm kõnekat teemad on ettevõtete fookuses ka täna. Alustuseks räägime sellest, kust leida ettevõttest kärpekohti, mis võivad kasvatada kasumit kuni 30 protsenti. Teiseks uurime, mida teha siis, kui küberpätid nõuavad sinu ettevõttelt viis miljonit eurot ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Ning seejärel saame teada, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Saadet alustame aruteluga teemal „Kavalad kärpekohad ettevõttes, mis kasvatavad kasumit kuni 30 protsenti?" Saatelõigus räägivad Marti Arak DeltaE inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on ka Lean-metoodika ekspert. Arutame olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamine ja tühjad kulud. Saate külalised toovad välja ressursitõhususe kriitilised aspektid ja toovad elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Selgitame, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada ja lahendada. Teiseks kuulete erakordselt põnevat teemat, mis vahel võib saada fataalse lõpu, kui kõik riskid realiseeruvad. Saatekülalistelt tõstavad saladuseloori küberkriminalistikalt ja selgitavad, mida teha olukorras, kui hommikul tööle tulles on ettevõtte kõikide arvutite ekraanid mustad ning küberpätid nõuavad viit miljonit ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Selles saatelõigus jagavad oma erilisi kogemusi Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Viimase teemana viskame õhku suurt dilemmat kandva küsimuse, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Selgub, et vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks. Saatelõigus räägivad Sirli Heinsoo, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõttest Foxway. Saame teada, et muutuste juhtimisel on kriitiliselt oluline mõista, et vaid 31% soovitud mõjust on seotud tehnoloogiliste aspektidega, ülejäänud 69% sõltub organisatsioonikultuurist ja inimestest. Tutvustame saates ka ADKAR-mudelit, mis aitab muutuste protsessi hallata viie sammuga: teadlikkus (A – awareness), tahe (D – desire), teadmised (K – knowledge), võimekus (A – ability) ja kinnistamine (R – reinforcement). Saatejuht on Mare Timian. Foto: Äripäev

Rääkides Äripäeva kinnisvarakonverentsi eel lavale astujatega turu olukorrast, on selgelt märgatav optimistlike nootide teadlik rõhutamine samal ajal kui mööda ei saa vaadata ka faktist, et käibenumbrid on paljudel kukkunud ning selget kasvu ennustada ei söanda keegi. “Kinnisvaraturg toimib normaalsetel pööretel,” märgib saate teise osa alguses Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand optimistlikult, lisades juurde et Domus Kinnisvara tegi oma põhitegevusalal ehk kinnisvara teenustes ajaloo suurima käibe. “Nii et ärme materda valdkonda nii palju,” võtab ta kokku. Samas tunnistab Allekand lisaküsimusele vastates, et illusiooni ega peotuju siiski pole, sest uusarenduste müük on olnud viimased kolm ja pool aastat väga raske. Nii et kümne palli süsteemis hinnates märgib ta meeleolu arenduses praegu "kuue palli" vääriliseks. Saate esimeses intervjuus toob Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm välja, et teatud optimismi sisendavad märgid on ka uusarenduste müügis olemas ent Bonava lähiaastatel säärast käibekasvu, mis ületaks 10%, oodata kindlasti ei julge. Seda enam et Bonava Eesti käive on 2021. aasta 36 miljoni juurest langenud praeguseks 20 miljoni tasemele. Intervjuus räägivad Soorm ja Allekand veel, millised on olulised trendid, mis kinnisvaraturgu Eestis lähiajal muudavad ja millega nad arvestavad, muu hulgas põhjalikumalt ka demograafilistest trendidest. Lisaks räägib Taavi Soorm pikemalt üüriturust ning Ingvar Allekand tehnoloogilistest arendustest ning kinnisvara müügi eripäradest. Intervjuud viis läbi Lauri Leet. Fotol Bonava Eesti juht Taavi Soorm, foto autor Liis Treimann.

Maailmaturu surve, Hiina nõudluse langus ja mitme järjestikuse hea saagiaasta mõju hoiavad teraviljahinnad madalad. Samal ajal on Eesti kokkuostuturul hinnad Baltikumi kontekstis ühed teravaimad. „Eesti hinnad on täna oluliselt teravamad kui Lätis ja Leedus, aga küsimus on, mis jääb marginaaliks,“ ütleb Linas Agro viljaäri juht Andre Parm. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägime, milline on praegune teravilja hinnatase maailmas ja Eestis ning kas tihe konkurents on põllumehele pigem eelis või peidetud risk. Parmi sõnul on Eesti eksportiv turg, mis tähendab, et maailmaturu hinnakõikumised jõuavad siia kiirelt. „Kõik negatiivsed uudised on kohalikus hinnapildis juba sees,“ märgib ta. Arutame, millal muutub konkurents kokkuostjate vahel liiga agressiivseks ja hakkab hoopis tootjat survestama. Samuti räägime vilja hinna fikseerimisest sadamates, sealhulgas Riia näitel, ning erinevatest strateegiatest uue hooaja saagi müümisel. Millal tasub hind lukku panna – enne külvi, kasvuperioodil või pärast koristust – ja milliseid vigu tehakse kõige sagedamini? Saates käsitleme ka Linas Agro rolli sisenditurul. Taimekaitses ja seemnetes rõhutab ettevõte kvaliteeti, väetiste puhul annab eelise grupi ostumaht. Sel hooajal on Baltikumis Linas Agro eksklusiivselt esindada mitu toodet, mis annab ettevõttele parema kontrolli saadavuse ja hinnataseme üle. Lisaks räägime Lätis asuvast Iecava seemnetehasest, mis teenindab ka Eesti turgu ning pakub laiemat sortimenti ja rangemat kvaliteedikontrolli. Samuti anname ülevaate märtsi alguses toimuvatest Linas Agro seminaridest ja teemadest, mis aitavad tootjatel teha otsuseid enne 2026. aasta hooaja algust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Linas Agro viljaäri juht Andre Parm Foto: Linas Agro

Tehnoloogia abil tootlikkuse suurendamine on hädavajalik, kuid sellest jääb madala sündivuse ja töötajate puuduse lahendamiseks väheks, selgitab saates "Tööandjate tund" Kaamos Grupi juht Gert Jostov. "Eesti probleem nr 1 on madal sündivus. Tehisaru ja muu tehnoloogia aitab meil tootlikkust täiendavalt tõsta, aga keele ja kultuuri säilimiseks on meil muid tegevusi ka vaja," selgitab ta. Jostov leiab, et pääsu pole ka välistöötajate värbamisest. Millised võimalused on töötajate puuduse leevendamiseks, sellest räägivad saates ka Magnum Grupi juht Mari Krass ning PARE juhatuse liige ja GoWorkabiti asutaja-juht Kristjan Vanaselja. Lisaks tööjõupuuduse mure lahendamisele tuleb juttu kindlustunde kasvatamisest, energiahindadest, välisinvesteeringute meelitamisest ja suure miinusega riigieelarve mõjust ettevõtlusele. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Gert Jostov, pildi autor Andras Kralla.

Laondus ei ole enam pelgalt ruutmeetrite küsimus, vaid strateegiline otsus, mis mõjutab ettevõtte kulubaasi, töökorraldust ja kasumlikkust. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik, miks stock-office tüüpi äripinnad, kus ladu, büroo ja müügipind on ühe katuse all. Need koguvad populaarsust just kuni 10 töötajaga ettevõtete seas. Juttu tuleb ka miniladudest kui stabiilsest tootest, mis on osutunud vastupidavaks nii inflatsioonile kui majanduslangusele ning sellest, miks energiakulud ja logistiline asukoht kaaluvad sageli üles madalaima üürihinna. Saade annab ülevaate, millised vead tehakse pinnavalikul ning miks õige laolahendus võib olla otsene konkurentsieelis. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik Foto: Maria Roosaare