Äripäeva raadio

Kui su igapäevatöös on suhtlemine olulisel kohal, ent komistad alatasa selle otsa, et inimesed ei mõista sind või sina ei mõista neid, sinu toredatele sõnavõttudele reageeritakse pahameelega või süütust kommentaarist süttib suur tüli, tasub peatuda ja end analüüsida. Selleks annab ideaalsed tööriistad psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe turvaline suhtlemispsühholoogia koolitus. See on “Karupoeg Puhhist” tuttavate tegelastega vaheala, kus saab kiirelt infot vahetada ning hirmu tundmata rolle ja suhtlusolukordi läbi mängida. Tammemäe sõnutsi annab analüüsiprotsessi läbi tegemine võimaluse korraldada vähem jamasid nii endale kui teistele ning märgata ka endast erinevate inimeste käitumies rohkem rõõmustavat. Saates kuuleme ka, kuidas Puhhi, Jänese, Notsu või Iiahi tüübid töistes olukordades koostoimima panna, inimeste eriandeid paremini ära kasutada ning kiiksudega konstruktiivselt tegeleda. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Aira Tammemäe, fotograaf Virge Viertek.

Kas töötaja võib varsti küsida kolleegi palga kohta? Ja kas tööandja peab sellele ka vastama? Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ning annab töötajatele rohkem õigusi tasu kohta infot küsida. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama. „Teabevara tunnis“ räägime, mida palkade läbipaistvus tegelikult tööandjate jaoks tähendab. Millist palgainfot võivad töötajad küsida, kuidas määratleda võrdväärset tööd ning kas kõik sama tööd tegevad inimesed peavad saama sama palka? Samuti arutame, kuidas kujundada läbimõeldud tasupoliitika ja tasustruktuur ning millised riskid võivad direktiivi rakendumisel ettevõtteid ees oodata. Stuudios on Veriffi tasustamise ja personaliarvestuse juht Berit Vals. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Berit Vals ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Energiafirmadele tekitab meelehärmi kõikuv süsinikukvoodi hind, mida Euroopa Liit hakkab reformima. Ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul ei pruugi pelgalt süsteemi muutmine aga loodetud stabiilsust tuua. Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni. Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et ühelt poolt mõjutab süsinikukvoodi hinda ELi poliitika ehk see, palju ühikuid turule antakse, kuid teisalt ka ilm, mis kergitab või langetab elektri tarbimist, nagu nägime sel külmal talvel. Lisaks mängib rolli gaasi ja söe hind, mida on märgata praegu Iraani sõja ajal. "Kujutage ette teha sellises kontekstis head ja tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu," tõdes Allikson saates "Kestlikul kursil". Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest - toim) maksnud," lausus ta. Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest. Klaas lisas, et kvoodisüsteem on muutnud tootmist puhtamaks. "On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta puhtamaid lahendusi kasutusele. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata," ütles ta. Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Marko Allikson ja Kristi Klaas, foto autor on Karmen Laur.

Tehisaru on aina korrapärasemalt hakatud reguleerima, sest vastasel juhul võib viimane muutuda diskrimineerivaks ja laiemalt ebaeetiliseks. Tehisintellekti turvalisust ja viisakust reguleerib Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI akt. Triniti vandeadvokaadi Maarja Lehemetsa sõnul võis varem olla kindel, et masin on erapooletu, kuid neil päevil sõltub ka tehisintellekti iseloom sellest, kuidas teda on treenitud. "Üks valukoht on diskrimineeriv AI. Kui süsteem pole kontrollitud, siis võib vabalt juhtuda nii, et näiteks tööle värbamisel on vanemate inimeste ja naiste CV-d automaatselt kõrvale jäetud," rääkis Lehemets. Tema sõnul võib sellisel juhul juhtuda olukord, kus kandidaatide seas on ainult valged mehed. Lisaks räägiti saates reeglite rikkumise tagajärgedest ning Hiina ja Euroopa erinevustest tehisaru kasutamisel. Lisaks Lehemetsale osales saates veel ka Aleksander Tsuiman Veriff`ist. Küsis Joonas-Hendrik Mägi.

Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest. Saates räägivad Inbanki Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas ja mööbli- ja sisustuspoe ON24 juht Astrid Bachmann, kuidas tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ning mida see kaupmeestele tähendab. Värske uuringu järgi kaalub 85% inimestest järelmaksu või muud makselahendust juba enne poodi minekut. See tähendab, et finantseerimine ei ole enam lihtsalt lisavõimalus, vaid võib otseselt mõjutada seda, kas ost üldse tehakse ja kui suur on ostukorv. Saates arutatakse, millised finantseerimislahendused on praegu kõige populaarsemad, miks on kiiresti kasvanud „osta kohe, maksa hiljem“ tüüpi maksed ning kuidas mõjutavad need kaupmehe müüki ja rahavoogu. Samuti tuleb juttu tarbijate muutunud ostukäitumisest, madalast tarbijakindlusest ning sellest, miks võimalus makseid hajutada aitab inimestel oma pere-eelarvet paremini planeerida. Lisaks räägitakse ka tulevikust: kuidas võib uus Euroopa Liidu tarbijakrediididirektiiv muuta ostuprotsessi ning millised trendid kujundavad finantseerimisteenuseid lähiaastatel. Saadet juhib Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, ON24 juht Astrid Bachmann ja Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas. Foto autor: Äripäev

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust. “Euroopa tööstuspoliitika, kliimapoliitika ja ka julgeolekupoliitika on täna väga tugevalt omavahel seotud,” ütles Ristkok. Ristkoki sõnul on ETS viimase kahekümne aasta jooksul aidanud luua turgu puhtatele tehnoloogiatele ja võimaldanud tööstusel teha suuri investeeringuid heitmete vähendamisse. Samas käivad Euroopa tasandil arutelud selle üle, kuidas süsteemi edasi arendada ning kuidas suunata ETSist laekuvat raha rohkem puhta tööstuse investeeringutesse. Tema hinnangul on investorite jaoks kõige olulisem poliitika stabiilsus. Suured tööstusinvesteeringud tehakse sageli mitmekümne aasta perspektiiviga ning järsud muudatused regulatsioonides võivad nende otsuseid mõjutada. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Kädi Ristkok. Foto autor: Mart Valner

Taastuvenergia kasutamise tõendamine on paljude ettevõtete jaoks keeruline ja bürokraatlik protsess. Eesti ettevõte Soldera tahab selle muuta lihtsaks digitaalseks infrastruktuuriks, mis ühendab erinevate riikide taastuvenergia registrid ühe süsteemi alla. Soldera asutaja ja tegevjuhi Stenver Jerkku sõnul on suur osa turust siiani käsitöö. “Praegu on seal taga lihtsalt hunnik inimesi, kes liigutavad pabereid ühest nurgast teise. Meie eesmärk on see protsess täielikult automatiseerida,” ütles Verkku saates "Cleantech". Tema sõnul toimib taastuvenergia päritolutunnistuste süsteem sisuliselt raamatupidamisena: mõõdetakse, kui palju taastuvenergiat võrku toodetakse ja kui palju seda kasutatakse. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete jaoks tähendab see aga tihti keerukat aruandlust ja andmete koondamist erinevatest riikidest. Soldera arendab platvormi, mis ühendab eri riikide registrid ning automatiseerib nii sertifikaatide hankimise, lepingud kui ka aruandluse. Ettevõtte eesmärk on pakkuda infrastruktuuri, mida saavad kasutada nii energia tootjad, elektrimüüjad kui ka suured korporatsioonid. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Stenver Jerkku. Allikas: Soldera

Konverentside ja ärisündmuste sponsorlust peetakse sageli kulukaks edevusprojektiks, mille tulemuseks on logo seinal ja mõned viisakusvestlused. Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema ning Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško, miks ei pruugi probleem olla konverentside formaadis, vaid hoopis selles, kuidas ettevõtted sponsorlust kasutavad. Seema sõnul on B2B turunduses eksitav oodata ühest tegevusest kiiret ja üksühest tulemust. „Ärisegmendis on kliendi teekond otsuseni pikk ja sellest tulenevalt on äärmiselt keeruline panna kuhugi näppu peale ja öelda, et just see tegevus tõi selle tulemuse,“ ütleb ta. Duško lisab, et konverentside mõju võib avalduda alles pikema aja jooksul. „Teinekord avastad aasta või kahe pärast, et läbi selle ürituse on midagi juhtunud, selle tagajärjel on juhtunud veel midagi ning see ahel tõi lõppkokkuvõttes selleni, et sind tuntakse paremini või saadki diili kätte,“ sõnab ta. Saates tuleb juttu ka sellest, miks paljud ettevõtted sponsorprojektides pettuvad. Seema hinnangul sünnib suurim möödalask juba siis, kui ettevõte satub valele üritusele või minnakse sinna ilma selge eesmärgita. Duško sõnul on sama oluline ka see, et ettevõtte sõnum oleks kohapeal arusaadav. „Sul võib olla ilus ja värviline stend, aga kui inimene aru ei saa, mis sa teed, siis on väga keeruline,“ märgib ta. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: Vasakult Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Cumulteci asutaja ja tegevjuht Jüri Duško. Foto autor: Keiti Käosaar

Pereettevõtted usaldavad üha sagedamini ettevõtte juhtimise professionaalidele väljaspool perekonda. Pereettevõtjate konverentsil rääkisid Sol Baltics tegevjuht Rinel Pius, Kubija hotell-loodusspaa juht Maris Reimann ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kuidas selline usaldus annab juhile rohkem vabadust, kuid toob kaasa ka suure vastutuse. Juttu tuleb pereettevõtte kultuurist, omanike ja juhi rollidest ning sellest, mis motiveerib välist juhti pereettevõttes pikalt panustama. Saadet juhib Kristel Viitmann. Fotol: Rinel Pius, Maris Reimann, Igor Rõtov Foto Autor: Raul Mee

Riigi ITs on probleem: majanduskulu ja personalikulu kasvab, samas innovatsiooni nokk on alla, tõdes saates justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, keda nimetatakse ka Eesti riigi IT-juhiks. Kui 2024. aasta lõpus oli riigikontrolli auditi järgi riigi IT-majades tööl 1753 inimest, siis aasta hiljem juba 1940. "Küsimus on, et kuigi kõik teevad õiget asja, siis kuidas me oma väheste ressursside juures saaksime digiriigis rohkem väärtust luua," sõnastas Luht oma peamise ülesande digiriigi asekantslerina. Nimelt on kuue aastaga meie digiriigi hind kulutuste mõttes kasvanud 123 miljonilt 258 miljonile eurole, ent kas me seeläbi saame nüüd kodanikena ka kaks korda rohkem või paremat digiriiki? Üks võimalus muutusteks on riigi IT-majade konsolideerimine ning rohkema arenduse suunamine erasektorisse, mida valitsus peaks suve hakul ära otsustama. "Liigume sinna suunda, et riigi valitsemine efektiivsemaks teha digivaldkonnas ja suuta raha vabastada innovatsiooni jaoks," märkis Luht. Samas ei pea riik tema sõnul minema erasektorist ostma alati konkreetset lahendust. "Sa võid ju esitada ka probleemi ja võidakse pakkuda lahendus," esitas ta oma visiooni. Kuidas käib riigi IT-majade konsolideerimise protsess, millest ja kellest võiks riik erasektori kasuks loobuda ning mida näeb ette värske digiühiskonna arengukava, selgitas Lauri Luht pikas intervjuus Äritehnoloogia juhile Indrek Kaldile. Foto: Marko Mumm

Põlve ja puusavalud võivad alguse saada kulumisest, ülekoormusest või jalalaba asendist. Lääne-Tallinna Keskhaigla ortopeed Margus Kelk selgitab saates “Tervisetark”, kuidas kujuneb välja põlve- ja puusaliigese artroos ning millist rolli mängib selles näiteks lampjalgsus või jalalaba deformatsioonid. Räägime, millal piisab tallatugedest ja füsioteraapiast ning millal jõuab patsient proteesimiseni. Juttu tuleb ka sellest, kuidas eristada ajutist ülekoormusvalu püsivast kahjustusest, miks ei tohi valuga harjuda ning mida teha operatsioonijärjekorras oodates. Dr Kelk selgitab, millest koosneb tänapäevane liigeseprotees, kui kaua see vastu peab ning miks on lihaste treenimine oluline nii enne kui ka pärast lõikust. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margus Kelk Pildi autor Violetta Riidas

2021. aastal Eestis IT-süsteemide monitoorimise tarkvara arendama hakanud Dynatrace jõudis viis aastat hiljem Äripäeva Gaselli TOPi tippu ehk tegu on Eesti viimaste aastate kõige kiiremini kasvanud ettevõttega. Edu tagamaid selgitab Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas kahe teguriga: üha enam organisatsioone digitaliseerib oma tegevust ning liigub pilvetehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamise poole, mis muudab IT-süsteemid keerukamaks ja kasvatab vajadust nende töö jälgimise ja andmete analüüsi järele. Samal ajal on ettevõte suutnud edukalt oma toodet ja ärimudelit korduvalt uuendada, et püsida tehnoloogia arenguga samas tempos. “Me oleme ühe toote ettevõte,” tõdes Lõugas. “Teeme ühte toodet, mis me usume, et on omas valdkonnas parim ja meie kliendid ütlevad, et see on parim.” Dynatrace'i fookuses on maailma 5000 suurimat ettevõtet. Euroopast on nende seas näiteks Air France, Deutsche Telekom ja British Telecom. “Maailma TOP kümnest lennuettevõttest on seitse meie kliendid," toob Lõugas välja. Dynatrace'i platvorm kogub automaatselt andmeid kõikidest tarkvarakomponentidest, alates serveritest kuni mobiilirakendusteni, ning annab reaalajas pildi, kuidas süsteemid toimivad. Kui midagi läheb valesti, tuvastab platvorm probleemi automaatselt ja näitab täpselt, kus viga on ning kuidas seda parandada. “Mulle tundub, et me elame järjekordselt hästi põneval ajal,“ ütleb Lõugas, kirjeldades tehisintellekti olulisust Dynatrace’i toote arendamisel. “Kuidas ühel nädalal olevad uudised tunduvad eelmise nädalaga võrreldes juba nii maailmamuutvad ja uued – see annab sellise energia ja hoo.“ Just nendest muutustest ja Dynatrace’i rollist kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas räägitakse ka saates. Kuula, kuidas Tallinnas arendatakse lahendusi, mis teenindavad miljoneid lõppkasutajaid üle maailma ning miks on automatiseerimine tänapäeva digitaalses ettevõtluses hädavajalik. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Dynatrace Estonia tootejuht Hans Lõugas Allikas: Dynatrace

Oleks planeeringute nõuded selgemad ja takistused maas, võidaksid sellest kõik, sõnasid Advokaadibüroo COBALT ehitus- ja kinnisvara ärivaldkonna kaasjuht Tavo Tiits ning Hepsor AS tegevjuht Martti Krass saates "Kinnisvaratund". Nad toovad elavas vestluses esile peamised takistused ja kitsaskohad ning pakuvad konkreetsed lahendused. Saates tuleb juttu ka varjenditest, aga ka Lätis arendamise eelistest. Saadet juhib Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Martti Krass ja Tavo Tiits.

Idufirma Mahub asutajad Kevin Kaldalu ja Robert Kauler on loonud mudeli, kus tühjalt seisvad kinnistud, nagu kontorihooned või lausa Tartu arestimaja, muudetakse miniladudeks, kasutades selleks nutikat andmeanalüüsi ja tehisintellekti. "Meie suur erinevus on see, et toimetame turul, kus konkurentidel on sadu kordi rohkem kapitali, seega peame olema kordades innovaatilisemad," selgitab Kevin Kaldalu Mahubi strateegiat. Ettevõte on algusest peale panustanud isemajandamisele ehk bootstrapping'ule, seega iga arendus peab olema kiirelt tulutoov. Saates "Ükssarvikute kasvulava" avavad asutajad, kuidas nad on tehisintellekti abil automatiseerinud müügiprotsessid – alates külmadest kõnedest kuni kliendihalduseni. Samuti tutvustavad nad uut tööriista nimega Matchy, mis suudab ennustada, millal üks või teine ettevõte vajab uut pinda ja kolib. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil: Kevin Kaldalu ja Robert Kauler. Foto: Tarmo Virki

Kuidas hinnatakse tehingu majanduslikku sisu, millised skeemid on teravdatud tähelepanu all ning kuidas saab ettevõtja oma riske teadlikult maandada, tuleb jutuks saates “Finantsuudised fookuses”. Eesti maksusüsteemi peetakse stabiilseks ja ettevõtjasõbralikuks, kuid viimastel aastatel on maksuhalduri tõlgendused ja kontrollipraktika muutunud märksa aktiivsemaks. Üha sagedamini kerkib küsimus, millal tavapärane maksuplaneerimine muutub maksueeliseks, mida riik soovib vaidlustada. Saates tuleb juttu maksuhalduri kasvanud aktiivsusest ja maksuvaidluste sagenemisest ning sellest, kuidas on muutunud seaduste tõlgendamise praktika. Arutleme mitterahaliste sissemaksete ja vara võõrandamise üle enne müüki, ühinemiste ja jagunemiste maksustamise riskidest ning omandamislaenu viimisest sihtühingusse ehk niinimetatud debt push-down’i loogikast. Käsitleme siirdehindade dokumenteerimist, juhtimisteenuste ja ühemeheettevõtete maksustamise praktikat ning vaatame ka laiemat pilti – mida tähendab maksuresidentsuse muutmine, kuidas mõjutab see investeerimiskonto kasutamist ning milliseid signaale annavad rahvusvahelised arengud, sealhulgas realiseerimata kasumite maksustamise ideed Euroopas. Saatekülalised on advokaadibüroo Cobalt maksuvaldkonna partner ja vandeadvokaat Egon Talur ning sama büroo maksuvaldkonna vandeadvokaat Tõnu Kolts. Saadet juhib Paavo Siimann. Pildil Tõnu Kolts, Paavo Siimann ja Egon Talur. Foto: Andres Laanem

Eestisse piisava koguse taastuvenergia tootmiseks ei ole vaja, et just kõik omavalitsused oleksid nõus oma territooriumile parkide rajamisega. Sellise vastuse andis TTÜ professor ja kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel küsimusele, mis saab nüüd parkide arendusest, mis on sattunud omavalitsusse, mis on sõna-sõnalt võtnud riiklike taastuvenergia eesmärkide vähendamist. "Huvilisi on täna piisavalt palju ja igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema. Noh, olgem ausad, tegelikult see huvi oli isegi liiga suur, kui nüüd kohalikud omavalitsused teevad oma filtri, siis selle kaudu saamegi piisavalt neid tuulikuid, mida on võimalik teha," rääkis Kisel. Eestis on pooleli ca 3000 megavati ulatuses tuuleparkide planeeringuid, 70-80% taastuvenergia osakaalu saavutamiseks on puudu aga 700-800 megavatti. Vajaliku koguse loodab valitsus tööle saada veel ühe vähempakkumisega, mis leiab aset esimeses kvartalis. "Selle 30 miljoni eurose toetusega võiks energiahindu langetada aastas 150 miljoni eest," ütles Kisel. Jaanuari "Energiatund" keskendus valitsuses heakskiidu saanud energiamajanduse arengukavale. Saates arutati selle üle, miks biogaasist võib saada järgmine läbimurdekoht energeetikas, aga miks ei vesinik ega tuumaenergeetika seda praegu pakkuda ei suuda. Saates tuli juttu peamistest ootustest, mis lähitulevikus elektrisüsteemiga seotud kulusid võiksid langetada ning neist seadusandlikest initsiatiividest, mis seoses energiamajanduse arengukavaga järgmisena poliitilised ringkonnad ette võtma peavad. Einari Kiselit intervjueeris Kristjan Pruul. Fotol 2024. aastal avatud Aidu tuulepark, foto autor Andras Kralla.

Hiljuti sulgesid telekomid Eestis oma 3G võrgud. Osa meist kasutab 4G ja osa 5G lahendusi ning võimalusi. Mõne aasta pärast peaks turule jõudma 6G. Arutleme saates, kuidas iga uus G ehk mobiilside põlvkond mõjutab telekomiettevõtteid, nende ärimudeleid ja pakutavaid teenuseid. Selgitame, mida tähendab teenuste muutumine paindlikumaks ja personaalsemaks. Jutuks tuleb ka mobiilside arengu mõju ettevõtlusele. Stuudios on Tele2 Eesti tehnoloogiajuht Tanel Sarri ning TalTechi õppejõud Priit Roosipuu. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Keskmisest viis kraadi külmem jaanuar tõi soojatootjatele kaasa vajaduse toota kohati enam kui kolmandiku võrra rohkem sooja ning lisasooja tootmiseks kasutatakse odavama puiduhakke asemel kallimaid alternatiive, selgub saatest “Energiatund”. Kuigi soojatootjate sõnul mõned külmemad talvekuud aasta lõikes ettevõtete marginaalidele väikest mõju, sooviksid nad puiduhakke asemel gaasil või ka põlevkivil põhinevat lisatootmist kasutada nii vähe kui võimalik. Tallinna soojatootja AS Utilitas Eesti pidi külma ilma tõttu tootma lõppenud jaanuaris tavapärase 300 000 MW/h asemel kolmandiku võrra rohkem sooja. Et seda tagada, läksid ettevõtte juhi Robert Kitti sõnul tööle vanad reservjaamad - vanad gaasikatlamajad linna otses. “Üldiselt me gaasikatlamajasid tahaks võimalikult vähe töösse panna, sest gaasi puhul on tegemist kõige kallima kütusega.” Kui tavaliselt tavaliselt kasutatakse maagaasi Tallinna kaugküttes kolmandiku osas, siis jaanuaris oli gaasi osakaal Kitti sõnul kõrgem. Lisaks avaldab marginaalidele mõju ka gaasi kerkinud hind. Alates eelmise aasta lõpust kerkis valdavalt külma ilma tõttu maagaasi hind Hollandi TTF börsil jaanuari lõpuks umbes 70% võrra. Robert Kitti sõnul ostetakse börsihinnaga Utilitases umbes pool vajaminevast gaasist, ülejäänud osas on hind fikseeritud. Kui palju tõusid jaanuaris Utilitase jaoks sisendite hinnad kokku, ei osanud Robert Kitt kokkuvõttes öelda ega soovinud saates selle üle ka spekuleerida. “Neid numbreid nii täpselt kuude lõikes hetkel pole, aga kui kogused suurenevad, tuleb nende eest ka rohkem maksta, see on selge,” tunnistas ta siiski. Saates rääkis ta veel veel kui palju on Utilitasel plaanis lähiaastatel ja tootmisesse ja ka jaotusvõrku igal aastal investeerida ning andis ka viite, kui pikaks ajaks on ettevõtte otsustanud, et konkurentsiametilt Tallinna piirkonnas hinnatõusu ei taodelda.. Saate teises osas intervjuu andnud SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev märkis, et SW Energia soojatootmine oli jaanuari aasta varasemaga võrreldes 38% võrra suurem. “Seda ei saa pidada aga erakorraliseks, sest 2024. aasta külma jaanuariga võrreldes oli soojatootmine sel aastal samas suurusjärgus.”’ Üle Eesti ligikaudu 70es piirkonnas kaugkütet pakkuva SW Energia arendusjuht rääkis intervjuus veel mida tähendab külmem ilm soojatootmisele, mida ettevõtte töötajatele ja töökorraldusele ja logistikale. Ühtlasi selgitas ta, mis viis ettevõtte selleni, et juba 6. jaanuaril anti sisse hinnatõusu taotlus mitmetes piirkondades üle Eesti. Samas rääkis Nogtev veel kui palju katlamaju on ettevõttel plaanis lähiaastatel rekonstrueerida ning milline on planeeritud investeeringute kogumaht. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robert Kitt eelmisel aastal UtilitaseTallinnas Väo energiakompleksis soojussalvesti avamisel. Foto autor: Liis Treimann.

Eesti betoonilahenduste pakkuja Primostar valmistub sisenema USA ja Kanada ehitusturule. Ettevõtte juht Indrek Uusalu ütleb otse: Ameerikas ei oota keegi Euroopa firmat avasüli ning turule pääsemine nõuab kohalolekut, kapitali ja kannatlikkust. Primostar on registreerinud Põhja-Ameerikas kaks tütarettevõtet – ühe USAs ja teise Kanadas. Uusalu sõnul ei ole see vormiline samm, vaid eeltingimus usalduse loomiseks. "Keegi ei oota seal Euroopa ettevõtjat perroonil lilled käes. Ameerika turg on tundmatu ettevõtte suhtes umbusklik ega andesta poolikuid lahendusi – kui lähed, pead minema suurelt ja olema valmis pikaks mänguks,“ ütleb ta. Uusalu jõudis Ameerika turuni kohaliku omavalitsuse arenguprogrammi kaudu. Seal anti talle diplomaatiliselt mõista, et Euroopa ettevõte ei ole automaatselt prioriteet ning tõsiseltvõetavuseks tuleb luua kohalik ettevõte. "Mind ei pandud otseselt valiku ette, kuid sain aru, et jälgiti minu reaktsiooni ja valmisolekut päriselt investeerida. Kohaliku ettevõtte registreerimine näitas, et me ei tulnud lihtsalt turgu kompama,“ räägib ta. "Kohalik ettevõte ei taha teha tehingut tundmatu Euroopa firmaga. Kui tahad olla usaldusväärne partner, pead olema ka kohapeal esindatud.“ Saadet juhib Teeli Remmelg. Pildil Indrek Uusalu. Foto autor: Teeli Remmelg

Eesti hoonete energiatõhusus on teinud kahe kümnendiga läbi kardinaalse muutuse - akende vahetamisest ja „ise-tarkusest“ tehtud soojustustest on jõutud teaduspõhiste lahenduste ja nutikate tehnosüsteemideni. Valdkonna pikaajaline praktik ja ekspert Toomas Rähmonen ütleb otse: täna ei määra energiatõhusust enam soojustuskihi paksus, vaid tehnosüsteemid ja inimeste käitumine. Veelgi enam – ta hoiatab, et regulatsioonid on muutunud nii keerukaks, et süsteem võib hakata iseenda raskuse all logisema. Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduse languse ja seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütles välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas saates “Tööstusuudised eetris”. Priit Kallakas märkis saates, et 75% kogu Eesti kaupade ekspordist läheb Euroopa Liitu. “53% läheb ainult viide riiki – need riigid on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa. Viis riiki ja 53%, seda on ilmselgelt liiga palju [viie riigi kohta],“ rääkis Kallakas. “See on ilmselgelt üks põhjuseid, miks meie majandus oli kaks aastat paigalseisus ja languses – nõudluse nendest konkreetsetest riikidest langes. Ega see enne uuesti kasvule pööra, kui majanduskasv Saksamaal, Rootsis ja Soomes positiivseks ei muutu,“ rõhutas Kallakas. Ta lisas, et just seetõttu on välisministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega (EIS) võtnud eesmärgiks turgude mitmekesistamise. Priit Kallakas märkis veel, et väga suure ja aina kasvava osa ekspordist moodustab ka teenuste eksport. Mööblitööstus Standard avas möödunud aastal Saudi Araabias oma ametliku esinduse ja on üheks fookusturuks võtnud just Lähis-Ida. Standardi müügijuht Märt Israel märkis, et nende eesmärk ei ole saata kaugetele turgudele lihtsalt konteineritäis mööblit, vaid kõrgema lisandväärtuse teenimiseks tulebki pakkuda juurde ka teenuseid. “Meie põhieesmärk on pakkuda kliendile täisteenuslahendust – alates inseneeriast kuni logistika ja paigalduseni välja, et olla kohaliku arendaja jaoks väga hea partner,“ rääkis Israel. Israel lisas, et Eestit eristabki maailmaturul see, et me ei ole suured, aga meil on hea inseneride tase. “Kus me täna kiita saame, on see, et meie mööbli tehnilised joonised on väga selged – kliendid, arhitektid saavad aru. Ja me saame olla hästi paindlikud,“ tõi ta välja Eesti tööstuse eelise. Saadet "Tööstusuudised eetris juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Priit Kallakas ja Märt Israel. Foto autor: Harro Puusild

Restruktureerimine kerkib lauale nii kasvu, kriisi kui ka omanikuvahetuse ajal. Küsimused korduvad: millal on õige hetk, milline lahendus valida ja kuidas maandada maksu- ning õigusriske? PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich, maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root avavad saates peamised sõlmkohad. Juttu tuleb ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest ning sellest, miks need sammud mõjutavad nii tehingu struktuuri kui ka ettevõtte aruandlust. „Restruktureerimine on teema, mis ei kao ühegi majandustsükli ega juhivahetusega,“ rõhutavad saatekülalised. Saates teeme selgeks, mis on ühinemise bilansipäev ja lõppbilanss, mis vahe on ühinemisel ja likvideerimisel ning millal tekib likvideerimismenetlus. Räägime piiriülestest ühinemistest ja nende maksuaspektidest, sh olukorrast, kus tütarühingu asemel tekib filiaal. Arutame ka praktilisi küsimusi: kas restruktureerimisega saab makse optimeerida, milline on audiitori roll ühinemisel või jagunemisel, mida tähendab mitterahalise sissemakse audiitorkontroll ning millal tasub alustada auditipakkumiste küsimist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich (paremal), maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root Foto: Juuli Nemvalts

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla Eesti elektrihinna, miks see on kõikuv ja kõrge ning kuidas oleme riigina jõudnud olukorda, kus sõltume liiga palju naabrite toodangust. Stuudios on Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson, kellega räägime ausalt energiasüsteemi kitsaskohtadest ja päris lahendustest. Arutame, miks pelgalt heast tahtest ja ambitsioonikatest plaanidest ei piisa, kui investeeringud tuuleparkidesse, juhitavatesse võimsustesse ja uutesse jaamadesse venivad või seisavad. Mis juhtub siis, kui tuult ei puhu ei Eestis ega naaberriikides, väljas on krõbe pakane ja tarbimine hüppab lakke? Just sellistes olukordades määravad elektrihinna juhitavad võimsused, näiteks gaasijaamad, mis suudavad kiiresti süsteemi toetada. Kui tahad aru saada, miks Eesti elektrihind kõigub, millised otsused on täna kriitilised ja kuidas päriselt jõuda madalama baas­hinnani, siis see episood aitab pildi selgeks teha. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson Foto: Alexela

Tehisintellektil põhinevad agendid muudavad e‑kaubanduse loogikat: klient ei pruugi enam ise e‑poodi valida, vaid ostu teeb tema eest digitaalne abiline. See tähendab, et senise kasutajakogemuse kõrval muutub määravaks ka see, kui „agendisõbralik“ on pood. Futurist Estonia partner ja UX-ekspert Andres Kostiv selgitab, millised Eesti e-poed on AI‑ajastuks valmis ning millised riskivad nähtavusest ilma jääda. Räägime, kuidas agent suhtleb e‑poega läbi liideste, miks struktureeritud tooteandmed ja lihtne checkout on kriitilise tähtsusega ning millal võib e‑kaubanduses puhkenud AI‑eksimusest saada mainekahju. Saates tuleb juttu ka sellest, kas hea kasutajakogemus on tulevikus konkurentsieelis või pelgalt ellujäämise miinimum, ning millised kiired muudatused võivad konversioonimäära märgatavalt kasvatada. Samuti arutame, kas Eesti turu väiksus on takistus või hoopis võimalus kiireks kohanemiseks. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Futurist Estonia partner ja UX‑ekspert Andres Kostiv ning Kaubandus.ee juht ja saatejuht Maarit Kallas. Allikas: Äripäev

Kaitsetööstuses pole piiriülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja advokaadibüroo Sorainen riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs. „Soraineni sageduse" piirülese äri erisaates räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Kuulame nende lugusid, rõõme ja muresid ning mõtleme kaasa, kuidas piiriülese äriga seonduvaid riske maandada ja ambitsioone ellu viia. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever. Fotol: (vasakult) Indrek Kangur, Helery Maidlas, Robin Teever ja Mario Sõrm. Foto: Andres Laanem

Mida teeb AI meie mõtlemisvõime ja õpioskustega, sellest räägib raadiosaade “Õppetund”. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust. Ka raadiosaade “Õppetund“ on viimasel ajal korduvalt jõudnud sama küsimuseni – kuidas tehnoloogia muudab inimeste õppimist ja arengut. Saade pühendub tehisarule ning jutuks tuleb, milline on õppimine AI-ajastul. Kuidas mõjutab tehisintellekt õppimise individualiseeritust ja koosõppimist ja mida teeb AI meie mõtlemisvõime, süvenemisoskuse ja õpioskustega. Teemasid aitavad avada Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi tehisintellekti didaktika vanemteadur Janika Leoste ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Janika Leoste ja Linda Helene Sillat. Foto autor: Andres Laanem

Saates "Digitark äri" saame seekord kuulata parimaid palu eelmisest aastast – need kolm kõnekat teemad on ettevõtete fookuses ka täna. Alustuseks räägime sellest, kust leida ettevõttest kärpekohti, mis võivad kasvatada kasumit kuni 30 protsenti. Teiseks uurime, mida teha siis, kui küberpätid nõuavad sinu ettevõttelt viis miljonit eurot ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Ning seejärel saame teada, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Saadet alustame aruteluga teemal „Kavalad kärpekohad ettevõttes, mis kasvatavad kasumit kuni 30 protsenti?" Saatelõigus räägivad Marti Arak DeltaE inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on ka Lean-metoodika ekspert. Arutame olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamine ja tühjad kulud. Saate külalised toovad välja ressursitõhususe kriitilised aspektid ja toovad elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Selgitame, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada ja lahendada. Teiseks kuulete erakordselt põnevat teemat, mis vahel võib saada fataalse lõpu, kui kõik riskid realiseeruvad. Saatekülalistelt tõstavad saladuseloori küberkriminalistikalt ja selgitavad, mida teha olukorras, kui hommikul tööle tulles on ettevõtte kõikide arvutite ekraanid mustad ning küberpätid nõuavad viit miljonit ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Selles saatelõigus jagavad oma erilisi kogemusi Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Viimase teemana viskame õhku suurt dilemmat kandva küsimuse, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Selgub, et vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks. Saatelõigus räägivad Sirli Heinsoo, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõttest Foxway. Saame teada, et muutuste juhtimisel on kriitiliselt oluline mõista, et vaid 31% soovitud mõjust on seotud tehnoloogiliste aspektidega, ülejäänud 69% sõltub organisatsioonikultuurist ja inimestest. Tutvustame saates ka ADKAR-mudelit, mis aitab muutuste protsessi hallata viie sammuga: teadlikkus (A – awareness), tahe (D – desire), teadmised (K – knowledge), võimekus (A – ability) ja kinnistamine (R – reinforcement). Saatejuht on Mare Timian. Foto: Äripäev

Rääkides Äripäeva kinnisvarakonverentsi eel lavale astujatega turu olukorrast, on selgelt märgatav optimistlike nootide teadlik rõhutamine samal ajal kui mööda ei saa vaadata ka faktist, et käibenumbrid on paljudel kukkunud ning selget kasvu ennustada ei söanda keegi. “Kinnisvaraturg toimib normaalsetel pööretel,” märgib saate teise osa alguses Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand optimistlikult, lisades juurde et Domus Kinnisvara tegi oma põhitegevusalal ehk kinnisvara teenustes ajaloo suurima käibe. “Nii et ärme materda valdkonda nii palju,” võtab ta kokku. Samas tunnistab Allekand lisaküsimusele vastates, et illusiooni ega peotuju siiski pole, sest uusarenduste müük on olnud viimased kolm ja pool aastat väga raske. Nii et kümne palli süsteemis hinnates märgib ta meeleolu arenduses praegu "kuue palli" vääriliseks. Saate esimeses intervjuus toob Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm välja, et teatud optimismi sisendavad märgid on ka uusarenduste müügis olemas ent Bonava lähiaastatel säärast käibekasvu, mis ületaks 10%, oodata kindlasti ei julge. Seda enam et Bonava Eesti käive on 2021. aasta 36 miljoni juurest langenud praeguseks 20 miljoni tasemele. Intervjuus räägivad Soorm ja Allekand veel, millised on olulised trendid, mis kinnisvaraturgu Eestis lähiajal muudavad ja millega nad arvestavad, muu hulgas põhjalikumalt ka demograafilistest trendidest. Lisaks räägib Taavi Soorm pikemalt üüriturust ning Ingvar Allekand tehnoloogilistest arendustest ning kinnisvara müügi eripäradest. Intervjuud viis läbi Lauri Leet. Fotol Bonava Eesti juht Taavi Soorm, foto autor Liis Treimann.

Maailmaturu surve, Hiina nõudluse langus ja mitme järjestikuse hea saagiaasta mõju hoiavad teraviljahinnad madalad. Samal ajal on Eesti kokkuostuturul hinnad Baltikumi kontekstis ühed teravaimad. „Eesti hinnad on täna oluliselt teravamad kui Lätis ja Leedus, aga küsimus on, mis jääb marginaaliks,“ ütleb Linas Agro viljaäri juht Andre Parm. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägime, milline on praegune teravilja hinnatase maailmas ja Eestis ning kas tihe konkurents on põllumehele pigem eelis või peidetud risk. Parmi sõnul on Eesti eksportiv turg, mis tähendab, et maailmaturu hinnakõikumised jõuavad siia kiirelt. „Kõik negatiivsed uudised on kohalikus hinnapildis juba sees,“ märgib ta. Arutame, millal muutub konkurents kokkuostjate vahel liiga agressiivseks ja hakkab hoopis tootjat survestama. Samuti räägime vilja hinna fikseerimisest sadamates, sealhulgas Riia näitel, ning erinevatest strateegiatest uue hooaja saagi müümisel. Millal tasub hind lukku panna – enne külvi, kasvuperioodil või pärast koristust – ja milliseid vigu tehakse kõige sagedamini? Saates käsitleme ka Linas Agro rolli sisenditurul. Taimekaitses ja seemnetes rõhutab ettevõte kvaliteeti, väetiste puhul annab eelise grupi ostumaht. Sel hooajal on Baltikumis Linas Agro eksklusiivselt esindada mitu toodet, mis annab ettevõttele parema kontrolli saadavuse ja hinnataseme üle. Lisaks räägime Lätis asuvast Iecava seemnetehasest, mis teenindab ka Eesti turgu ning pakub laiemat sortimenti ja rangemat kvaliteedikontrolli. Samuti anname ülevaate märtsi alguses toimuvatest Linas Agro seminaridest ja teemadest, mis aitavad tootjatel teha otsuseid enne 2026. aasta hooaja algust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Linas Agro viljaäri juht Andre Parm Foto: Linas Agro

Tehnoloogia abil tootlikkuse suurendamine on hädavajalik, kuid sellest jääb madala sündivuse ja töötajate puuduse lahendamiseks väheks, selgitab saates "Tööandjate tund" Kaamos Grupi juht Gert Jostov. "Eesti probleem nr 1 on madal sündivus. Tehisaru ja muu tehnoloogia aitab meil tootlikkust täiendavalt tõsta, aga keele ja kultuuri säilimiseks on meil muid tegevusi ka vaja," selgitab ta. Jostov leiab, et pääsu pole ka välistöötajate värbamisest. Millised võimalused on töötajate puuduse leevendamiseks, sellest räägivad saates ka Magnum Grupi juht Mari Krass ning PARE juhatuse liige ja GoWorkabiti asutaja-juht Kristjan Vanaselja. Lisaks tööjõupuuduse mure lahendamisele tuleb juttu kindlustunde kasvatamisest, energiahindadest, välisinvesteeringute meelitamisest ja suure miinusega riigieelarve mõjust ettevõtlusele. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Gert Jostov, pildi autor Andras Kralla.

Laondus ei ole enam pelgalt ruutmeetrite küsimus, vaid strateegiline otsus, mis mõjutab ettevõtte kulubaasi, töökorraldust ja kasumlikkust. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik, miks stock-office tüüpi äripinnad, kus ladu, büroo ja müügipind on ühe katuse all. Need koguvad populaarsust just kuni 10 töötajaga ettevõtete seas. Juttu tuleb ka miniladudest kui stabiilsest tootest, mis on osutunud vastupidavaks nii inflatsioonile kui majanduslangusele ning sellest, miks energiakulud ja logistiline asukoht kaaluvad sageli üles madalaima üürihinna. Saade annab ülevaate, millised vead tehakse pinnavalikul ning miks õige laolahendus võib olla otsene konkurentsieelis. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik Foto: Maria Roosaare

Saates "Ambitsioon" arutavad saatejuht Hando Sinisalu ja kaassaatejuht Andres Haavel Empowermentist koos külalise, Eveconi juhi Karl-Joonatan Kvelliga ettevõtte kiire kasvu põhjuseid, riskide võtmist, meeskonna juhtimist ja energiaprojektide arendamisega seotud määramatust. Kvell seob Eveconi praeguse positsiooni otsustega, mis tehti mitu aastat tagasi. Ta ütleb, et tänane tulemus on “võib-olla kolme-nelja aasta taguste suurte riskide võtmise järeltulem” ning kirjeldab, et arendusportfelli hakati teadlikult üles ehitama Eestis, Lätis ja Leedus. Riskide kohta ütleb Kvell otse, et põhjalikku lõputut kaalutlemist oli pigem vähem, sest muidu oleks otsuseid edasi lükatud. Ta rõhutab, et riski võtmine on paratamatult hüpe teadmatusse ning muutujaid on energeetikas palju: poliitika, regulatsioonid, kohalikud omavalitsused, tehnoloogilised valikud ja turuolukord. Tema hinnangul aitas riskide võtmist õigustada tugev turutunnetus ja kompetentne meeskond, mis tekitas omanikes kindlustunde investeeringuid teha. Eveconi konkurentsieeliseks peab Kvell otsustamise kiirust ja struktuuri lihtsust. Ta ütleb, et olulisi otsuseid suudetakse teha päeva, kahega, sest puudub suurkorporatsioonidele omane mitmekihiline kooskõlastusrada. Ta lisab, et omanike tasandil on dünaamika, kus üks pool on konservatiivsem ja teine optimistlikum, kuid üldiselt on ettevõtte kultuuris olnud rohkem tegutsemise tahet kui pidurdavat skeptitsismi. Töötempo ja meeskonna toimimise kohta kirjeldab Kvell, et viimased aastad on olnud väga intensiivsed ning kiirust on hoitud üleval suurte projektide järjestikuste eduelamuste kaudu. Ta ütleb, et osa inimesi on öelnud otse, et väiksem ambitsioon vähendaks nende motivatsiooni. Samas räägib ta ka koormuse juhtimisest: tiimi on kasvatatud, puhkust planeeritakse, kuid arendusettevõtte töömaht on tsükliline ja planeeringute ning lubade protsessid võivad tekitada perioode, kus koormus hüppab kiiresti üles või alla. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Evecon OÜ tegevjuht Karl-Joonatan Kvell Foto autor: Liis Treimann

Digiturundus liigub üha jõulisemalt automatiseerimise suunas, kuid küsimus on, kui palju kontrolli on veel reklaamija kätes. Saates „Eetris on turundusuudised“ arutleme digiturundusagentuuri Mediabrands Digitali juhi Erki Heinsaarega, millised muudatused on viimase aasta jooksul enim mõjutanud Meta, Google’i, YouTube’i ja TikToki võimalusi ning tulemusi Eesti turul. Heinsaare sõnul võivad Advantage+ ja Performance Max anda väga häid tulemusi või minna täiesti rappa, kui mõõtmine ja eesmärgid on valesti seadistatud. Ta rõhutab, et „bullshit in, bullshit out“ kehtib täna teravamalt kui kunagi varem. Veel peatume saates loovmaterjalide uuel rollil, video kasvaval tähtsusel, YouTube’i positsioonil brändi- ja tulemuste kanalina ning TikToki erinevatel tahkudel. Saates kõlab ka praktiline mõtteharjutus: kuidas jagada 10 000 euro suurune turunduseelarve nii, et kõik ei läheks digisse. Saadet juhib Bestmarketing.ee toimetaja Anu Pillesson. Pildil Anu Pillesson ja Erki Heinsaar. Allikas: Äripäev

Werkado tegevjuht Martin Koort usub, et müügiinimest tuleb juhtida nagu professionaalset sportlast - teadlikult, süsteemselt ja kogu karjääri vaates. Juhi ülesanne ei ole üksnes tulemusi nõuda, vaid märgata, millises arengufaasis mängija parajasti on. Saates "Nimed müügitahvlil" räägib 29 aastat valdkonnas tegutsenud Koort, kuidas müügitiimi juhtimine muutub ettevõtte kasvades ning miks ta otsustas anda müügijuhtimise üle eraldi juhile. Arutleme, miks ei saa eeldada, et tippvormis ründaja lööb väravaid 15 aastat järjest, ning millal on ausam aidata inimesel rolli vahetada või isegi organisatsioonist edasi liikuda. Juttu tuleb ka tehnoloogiast kui müüja „eksoskeletist“, kuidas õigesti juurutatud CRM ja protsessid tõstavad nii tipptegijate latti kui ka alustajate põrandat. Lisaks puudutame nelja „tabureti jalga“ - töö, tervis, pere ja sõbrad - mille tasakaal määrab, kui kaua suudab müügiinimene tippvormis püsida. Saates kõlab mõte, et müügitiimi juht peaks vähemalt poole ajast pühendama inimestele, mitte ainult numbritele. Just seal sünnib pikaajaline tulemus. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Pildil vasakult: Martin Koort ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Eesti kõrge elektrihind ei ole paratamatus, vaid tootmisvõimsuste nappuse ja strateegiliste valikute tagajärg, ütleb ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. „Energia on riiklik julgeolekuküsimus. Seda ei saa planeerida viie aasta kaupa,“ rõhutab ta. Äripäeva raadio sisuturundussaates arutame, miks impordib Eesti ligi poole oma elektrist ning kuidas see mõjutab nii kodutarbijate arveid kui ka ettevõtete konkurentsivõimet. Kui külmade ilmadega kasvab tarbimine ja osa juhitavaid jaamu on hoolduses, tuleb puudujääk katta impordiga – sageli kõrge hinnaga. „Kui tootmisvõimsust on vähe, maksamegi kallist hinda,“ ütleb Patrikainen. OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis selgitab, kui palju peaks Eestis realistlikult olema tuuleparke, et hind püsiks stabiilsemalt madal, ning mida tähendaks näiteks tänasest neli korda suurem tuulevõimsus. Jaanuari keskmise 138 megavati asemel looks see juba märgatava hinnasurve alla. Saates tuleb juttu ka tuule tootlikkuse tehnilisest poolest – miks toodavad tuulikud elektrit ka näiliselt vaikse ilmaga ning kui prognoositav tuul tegelikult on. „Tänapäevaste tuuleparkide töökindlus on 97–98 protsenti,“ märgib Zavadskis. Räägime maismaa- ja meretuuleparkide erinevustest ning sellest, milline peab olema energiasüsteemi „turvapadi“, kui suurem osa elektrist tuleb tuulest. Saates osalevad ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB ASi juhatuse liige ja Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen (vasakul), saatejuht Juuli Nemvalts ning OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Andrus Zavadskis. Foto: Rain Jüristo

Andreas Melts võtab kitarri kätte ja viskab viisijupi saatel oma tellijate üle nalja. See on tema töö ja leib. Palgatöölt tuli ta ära mõni aasta tagasi, kui sai oma esimese koostöö, mille eest maksti talle 100 eurot. Andreas oli parasjagu Boltis koosolekul, kui ta otsustas ronida lauale ja hakata kätekõverdusi tegema. Negatiivselt reageerimise asemel elas rahvusvaheline seltskond talle üle videosilla kaasa. See oli üks nendest hetkedest, kui Andreas mõistis, et tema koht ei ole seal – ta tahab inimesi naerutada. Andreas Melts tuli Boltist ära, kui oli kindlustanud oma esimese TikToki koostöö. Ühe video eest oli tasu 100 eurot, rääkis ta saates “Lihtsalt alusta” ja naeris enda üle, sest see summa pole teab mis suur. “Aga ma ei mõelnudki summa peale. Mõtlesin, et vau, keegi tahab mulle maksta! Mul oli ka mõni tuhat eurot säästetud, aga story’na on lahedam öelda, et sain 100 eurot ja ütlesin, et minge metsa, ma nüüd lähen teen enda asja selle 100 euro eest. See oli vahva hetk,” meenutab ta. Kõige hirmsam periood Palgatöölt lahkumise otsust vastu võtta on keskmiselt keerukas. Aga kõige raskem on ikkagi vahetult pärast seda otsust, nii paar-kolm esimest nädalat, rääkis noor koomik. “Oled selle otsuse ära teinud, adrenaliinilaks on üle läinud ja saad aru, et nüüd tuleb hakata ise tööd tegema. Ei ole ülemust, kes ütleb, et nüüd on miiting kell 12 või need on need KPI-d, mis tuleb täis saada.” “Elasin vanemate juures ja läksin hommikul alla korrusele, sõin oma krõbinaid ja siis tundsin, et okei, nüüd on kaks varianti: ma kas olen räme luuser ja feilin või siis proovin midagi teha. Hakkasingi proovima, olin ka natuke luuser ja feilisin, aga lõpuks olen jõudnud siia. Mis iganes koht see ka ei oleks,” rääkis Melts. Andreas Melts alustas oma vabakutselise teekonda sotsiaalmeediasse sisu loomisega ja kogus kiiresti tuntust karakteriga iAndreas. Vabakutselise meelelahutajana teenib ta leiba õhtujuhina ja hiljuti sõlmis ta plaadilepingu FAAR Musicuga. Saates “Lihtsalt alusta” jagas Andreas Melts, kuidas jõudis Saksamaal hiina keelt õppinud noor loomeettevõtluseni. Juttu tuleb peamistest hirmudest, mis teda on takistanud, esimeste sammude tegemisest ja senistest ämbritest. Räägime ka nalja tegemisest, mis on samal ajal nii tema relv kui ka kaitsemehhanism. Ta selgitab, miks on omadega jõudnud veidi loomingulisse puntrasse, ning jagab, mis aitab tal hoida teiste üle nalja tehes piiri peenetundelisuse ja teravuse vahel. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Andreas Melts. Foto: Rasmus Valdmann

Seekordses sisuturundussaates tuleb juttu väikeettevõtete konverents-messist Südi, mis toimub 11. märtsil Viimis Artiumis. Saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid ja esinejad. Saates räägib LHV Panga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) finantseerimise juht Marko Kiisa käesoleva aasta trendidest väikeettevõtete finantseerimisel. Kiisa sõnul on hea uudis see, et lähiaajal peaksid intressimäärad püsima ennustatavad ja see aitab ettevõtetel ka oma finantskulusid paremini planeerida. "Hea uudis on see, et soov väikestele ja väga väikestele ettevõtjatele raha laenata on pankade seas päris suur ja pankadevaheline konkurents sunnib ka väikese kliendi pärast võistlema," lisab Kiisa Combat Ready asutaja Remo Ojaste annab nõu, mida ettevõtte juhtimisel saab militaarvaldkonna juhtimispõhimõtetest üle võtta. "Meeskonnas liidab meid kokku ülesanne, näiteks on eesmärk saada maailmameistriks. Seega ei tohiks võtta tööle inimesi selle alusel, kes sulle meeldivad. Tuleb olla professionaalne ja keskendunud ülesande täitmisele. Värbamisel on kõige tähtsam valida inimesi suhtumise alusel," arvab Ojaste. Lõpetuseks annab Coop Kokkade juht Reliia Käro soovitusi, mida panna ettevõtte nõupidamislauale suupisteteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: LHV Panga VKE finantseerimise juht Marko Kiisa esinemas Südi konverentsil Foto: Marko Mumm Rohkem infot Südi 2026 kohta leiab aadressilt: www.sydi.ee

Vereloomehaigused on mitmekesine ja sageli hirmutavana kõlav haiguste rühm, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, kuidas vereloome toimib, miks tekivad pahaloomulised muutused ning milline on tänapäevane käsitlus kroonilise lümfotsüütleukeemia puhul. Juttu tuleb sellest, kuidas vereanalüüs võib anda esimesi vihjeid haigusele, miks osa patsiente vajab kiiret sekkumist, ent paljud jäävad aastateks aktiivsele jälgimisele. Viigimaa räägib ka sihtmärkravimitest, mis on viimastel aastatel muutnud kroonilise lümfotsüütleukeemia ravi oluliselt tõhusamaks ja patsiendisõbralikumaks. Arutleme, mida diagnoos patsiendi jaoks päriselt tähendab ning kuidas haigusega igapäevaelus toime tulla. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate toob teieni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ja valmimist toetas Abbvie. Pildil Iige Viigimaa. Pildi allikas: PERH

Suhtlemine on iga tööpäeva osa, aga paljud meeskonnad jäävad hätta just seal, kus eeldatakse, et oskus on iseenesestmõistetav. Äripäeva raadio saates tõdesid BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg, et suurimad probleemid ei tulene mitte teadmiste puudumisest, vaid julguse, teadlikkuse ja vastutuse puudumisest. Nende sõnul on suhtlusoskused treenitavad nagu lihased ning ettevõtete konkurentsivõime sõltub üha enam sellest, kas töötajad suudavad eelduste asemel luua selget ja ausat dialoogi. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosar-Maiberg Foto: BeWise

Kuu aja pärast, 19. märtsil toimub Kultuurikatlas konverents „Tark tööstus 2026“, mis vaatab tööstuse hetkeolukorda ja mille keskne küsimus on: kuidas suured muutused ära juhtida? Digitaliseerimine, tehisintellekt, energiapööre, geopoliitilised riskid – muutuste surve ei ole enam valikuline. Küsimus pole, kas muutuda, vaid kuidas. „Fookuses: tark tööstus“ saates on külas Äripäeva Akadeemia muutuste juhtimise koolitaja Anneli Ohvril, kes räägib, et Eesti ettevõtete suurim eksiarvamus on pidada muutusi lõppajaga projektiks, mitte pidevaks ja kõiki kaasavaks protsessiks. Praegu ei suru ettevõtteid üks muutus, vaid mitu korraga. Digitaliseerimine, AI kasutuselevõtt, kestlikkuse nõuded, regulatiivsed muudatused ja turusurve toimivad paralleelselt. Ohvrili sõnul tekitab see nn muutuste ülekülluse, mille suurim koormus langeb keskastme juhtidele. „Tippjuhid näevad muudatusi projektidena, aga keskastme juhid peavad need päriselt ellu viima. Ja kui kõik on korraga prioriteetne ning kõigega on kiire, tekib kaos.“ Vana tööviis enam ei kehti, uus pole veel juurdunud. Kui organisatsioonis puudub selge prioriseerimine, hakkab tekkima nähtus, mida nimetatakse vaikseks lahkumiseks – inimesed on küll ametlikult tööl, kuid emotsionaalselt eemaldunud. „Niikaua, kuni muutus ei ole inimese enda oma, on meil klaaspilgud vastas. Inimene teeb töö ära, aga ta ei ole enam päriselt kaasas.“ Tööstuses tunduvad tehnoloogilised muutused sageli arusaadavamad: osta uus süsteem, juuruta, koolita, mõõda tulemust. Ent Ohvrili sõnul ei ole tehnoloogiline muutus kunagi ainult tehnoloogiline. Kui organisatsiooni kultuur väärtustab stabiilsust ja muutumatust, tajutakse uusi lahendusi ohuna. „On organisatsioone, kus tugevus seisneb uskumuses, et meie tugevus on meie muutumatus. Sellises keskkonnas võib ka AI tunduda eksistentsiaalse ohuna.“ Ohvrili sõnul on just projektimõtlemine see, mis paljud muutused organisatsioonis ära tapab. „Tippjuhid näevad muudatusi tihtipeale kui projekte. Paned eesmärgi paika, defineerid tulemuse, jagad ülesanded laiali ja ootad tähtaegselt tulemust. Aga muudatustega on seotud inimesed – ja inimeste vastupanu.“ Tema hinnangul algab muutuste juhtimine enamasti liiga hilja – alles siis, kui projekt on ametlikult käima lükatud ja tegevusplaan paigas. Tegelikult peaks protsess algama juba enne seda, kui lahendused on lõplikult sõnastatud. „Muudatuste juhtimine algab probleemipüstitusest. Me peame rääkima sellest, mis meid praeguses olukorras ei rahulda – ka siis, kui meil pole veel lahendust.“ Just see on koht, kus paljud juhid komistavad. Kardetakse tulla välja murega enne, kui vastused on olemas. Ometi on kaasamine võimalik ainult siis, kui inimesed saavad osa arutelust, mitte valmis otsusest. Pikemalt efektiivsest muutuste juhtimisest saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Anneli Ohvril. Foto: Mart Valner

Turundusjuhi roll ettevõtte juhtimises sõltub sellest, kas ta suudab oma tegevust põhjendada investeeringu ja tasuvuse keeles. Saates „Password“ arutlevad Initiative’i juht Indrek Soom ja Analytical Alley juht Tanel Rebane, miks turundust nähakse endiselt kuluna ning kuidas analüüsipõhine lähenemine aitab selle muuta mõõdetavaks ärifunktsiooniks. Juttu tuleb sellest, miks kampaaniate mõju ei saa hinnata pelgalt müüginumbreid vaadates. Kuidas eristada baasmüüki lisamüügist ehk vastata küsimusele, kui suur oleks tulemus olnud ilma kampaaniata? Kuidas mõjutavad müüki ilm, hooajalisus, pühade pikkus, energiakulud või konkurentide tegevus? Külalised selgitavad, kuidas ökonomeetriline mudeldamine aitab need mõjurid lahti võtta, kanalite koosmõju (näiteks televisioon ja otsing) eristada ning teha „what if“-stsenaariume, et vältida edu või ebaedu omistamist valele kanalile. Arutame ka, kui realistlik on mõõta kommunikatsiooni turuosa maailmas, kus mängu tulevad influencer’id, kogukonnad ja killustunud kanalid, ning miks ei ole alati mõistlik püüda mõõta kõike viimase detailini. Kui turundusjuht suudab rääkida finantsjuhi ja tegevjuhiga investeeringu ja tasuvuse keeles, on tal lihtsam jõuda otsustuslaua juurde ning muuta turundus tunnetuslikust tegevusest selgelt juhitavaks ärifunktsiooniks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Initiative’i juht Indrek Soom (vasakul) ja Analytical Alley juht Tanel Rebane Foto: Äripäev

„Äripäeva raamatuklubi“ võtab vaatluse alla doktori kraadiga Inglise dietoloogi Emily Leemingu raamatu „Nutikas soolestik. Kuidas süüa nii, et muuta oma teise aju elu“, mis selgitab, kuidas toitumine mõjutab meie mikrobioomi ja seeläbi kogu organismi heaolu. Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa arutleb saates, milline on soolestiku ja aju seos ning miks põletikulisi soolehaigusi diagnoositakse üha noorematel. Juttu tuleb antibiootikumide mõjust mikrofloorale, probiootikumidest, Helicobacter pylorist ning sellest, millal kõhuvaevus on mööduv ja millal selge ohumärk. Saates käsitletakse ka toitumistrende, talumatuste tegelikku levimust ja sõeluuringute tähtsust. Fookuses on praktiline küsimus: kuidas teha igapäevaseid valikuid nii, et toetada oma „teise aju“ tervist ja ennetada tõsisemaid haigusi. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Külliki Suurmaa Pildi autor Violetta Riidas

Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu – algatus, mis kutsub juhte peatuma ja mõtlema, millist juhtimiskultuuri nad iga päev loovad. Just heast juhtimisest kõneldi ka 17. veebruaril Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“. Personaliuudiste juhil Helen Rootsil olid stuudios külas Tulundusühistu Tuleva juhatuse esimees Annika Uudelepp ning Baltic Restaurants Estonia juht ja 2025. aasta parima juhi konkursi finalist Aaro Lode. Vestluses otsiti vastust küsimusele, missugune üldse on hea juhtimine tänases Eestis. Räägiti usaldusest ja vastutusest, vigadest õppimisest, suure pildi hoidmisest ja sellest, miks juht ei tohi eksimist karta – ei iseenda ega oma meeskonna puhul. Arutleti ka Eesti juhtimiskultuuri tugevuste ja kitsaskohtade ning selle üle, milliseid juhte vajame järgmise kümnendi perspektiivis. Saatest jäi kõlama mõte, et hea juhtimine ei ole ametinimetus ega loosung, vaid igapäevane praktika. See ei juhtu juhuslikult, see on teadlik valik – kuulata enne kui rääkida, mõista enne kui muuta ja anda vastutust enne kui kontrollida. Pildil vasakult: Aaro Lode, Helen Roots ja Annika Uudelepp. Allikas: Äripäev

Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist. „Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ rõhutas Saare raadiosaates Logistikauudised eetris. See tähendab, et kaduma peab olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti. Ilma piirijaamadeta Poolani välja Erinevalt olemasolevast Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril. See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku, ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks. Kaubaveo osas näeb RB Estonia märkimisväärset huvi Euroopa raudteeveo-ettevõtjatelt. Eelkõige nähakse potentsiaali Soome impordi-ekspordi suunal, kus Rail Baltica pakub alternatiivi meretranspordile. Saare sõnul ei tähenda see nullist alustamist. „Euroopas liigub täna väga palju sobivat veeremit. Rail Balticu trassil opereerimiseks on vaja eelkõige, et pardaseadmed vastaksid üle-euroopalisele liiklusjuhtimissüsteemile.“ Projektis kasutatakse ühtset Euroopa standardit (ERTMS), mis peaks välistama uute „pudelikaelte“ tekkimise. Eesmärk on, et Baltikum ei kujuneks tehniliseks takistuseks Euroopa põhivõrgus ja selle eeldusteks on selged opereerimisreeglid, läbipaistev tasustamismudel, hooldus- ja teenindusvõimekus (depoo, elekter, hooldusrajatised) ning valmisolek teenindada kõiki nõuetele vastavaid vedajaid. Rahvusvaheliste kiirrongide osas seisavad Balti riigid valiku ees, kas teha rongide ühishange või tellida teenus koos veeremiga. Arvestades aga, et veerem on teenuse kalleim komponent, võib riiklik investeering võimaldada operaatoritele madalamat teenuse omahinda ja väiksemat äririski. Vedajad on andnud hinnangu, et liini avamiseks vajavad nad umbes 2–2,5 aastat ettevalmistusaega alates selgete tehniliste tingimuste ja ajakava kinnitamisest. Kuigi ametlik eesmärk on põhitrassi valmimine 2030. aastaks, sõltub kogu koridori tööle hakkamine eelkõige Läti edenemisest. Saare sõnul ei ole küsimus selles, kas projekt valmib, vaid millal ja pole välistatud võimalus, et kui Eesti ja Leedu oma osa valmis saavad, võivad nad Lätile ka moel või teisel appi minna. Logistikauudised eetris saadet juhib Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, fotol: Heigo Saare

Vee kvaliteet mõjutab ettevõtte igapäevast tööd rohkem, kui esmapilgul paistab. Kare vesi suurendab kulusid, halb maitse vähendab tarbimist ja tootmises võib vale koostisega vesi mõjutada lõpptulemust. Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin räägib, millised lahendused aitavad ettevõtjatel veeprobleeme ennetada ja kulusid vähendada. „Dispenser ühendatakse veevärki ja kohe on olemas kuum ja külm puhastatud vesi. See on mugavam ja soodsam lahendus kui veetünnid,“ selgitab Komarin. Saates tuleb juttu kontorilahendustest, kus pöördosmoosi süsteem tagab töötajatele kvaliteetse joogivee. Tootmisettevõtetes võimaldavad süsteemid vee täielikult puhastada ja vajadusel uuesti mineraliseerida, näiteks õlletööstuses. Elektroonikatööstuses kasutatakse mineraalivaba vett seadmete pesuks. Samuti räägime hambakliinikute spetsiifilistest nõuetest, hotellide ja SPAde veekvaliteedist ning restoranide kulude vähendamisest. Õige seadmega ühendatud nõudepesumasin aitab vähendada klaaside poleerimise vajadust ning hoida kokku tööaega. Saates tuleb juttu ka rahvusvahelisest munitsipaalprojektist Moldovas, kus paigaldatud veepuhastussüsteem tagab tervele külale puhta joogivee. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Aquaphor International OÜ müügijuht Olga Komarin Foto autor: Karolin Köster

Seekordses "Levira - eetris ja ühenduses" saates arutatakse, kuidas ettevõtted saavad tagada IT-süsteemide töö jätkumise erinevates kriisiolukordades. Saates kaardistatakse peamised IT-kriisid, millega suuremad organisatsioonid peavad arvestama: küberrünnakud, elektrikatkestused, sidekatkestused, globaalsed teenusehäired ning olukorrad, kus esialgsele häirele järgnevad pikaajalised järelmõjud, eriti logistikas ja tarneahelates. Olulise põhimõttena rõhutatakse saates toimepidevuse ehitamist dubleerimise kaudu. Pikema elektrikatkestuse puhul kirjeldatakse tüüpilist loogikat: esmalt tagavad lühiajaliselt töö UPS-id, seejärel generaatorid, ning kriitiliseks muutub kütuse olemasolu ja juurdeveo võimekus. Kui katkestus venib, muutub keskseks teenuste prioritiseerimine: elutähtsad teenused hoitakse töös, vähem kriitilised süsteemid suletakse, et olemasolevat võimsust ja ressursse efektiivselt kasutada. Äärmuslike lahendustena mainitakse ka füüsilist andmekandjate liigutamist, näiteks kõvaketaste transporti, mis on teatud olukordades endiselt kasutusel ja võib olla kõige efektiivsem viis väga suurte andmemahtude kiireks teisaldamiseks. Saate lõpus toome välja soovitused: ärikriitilised andmed ja rakendused tuleb dubleerida, alternatiivsed sidekanalid tuleb ette planeerida ning kriisiplaane tuleb regulaarselt testida ja harjutada, sest ainult paberil olemasolev plaan ei taga, et see päriselt töötab. Saadet juhib Hando Sinisalu, külalised on Margus Uustalu Levirast ja Priit Koppel Tallinna Sadamast. Foto: Freepik

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud 11. märtsil toimuvale väikeettevõtete konverents- messile Südi ja saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid Elisa ja Terminal. Küberkuritegevus on äri ning sihtmärke ei valita käsitsi – ka isegi 10,000-erose käibega väikeettevõtted pole erand, sest rünnakud on sageli automatiseeritud. Elisa infoturbejuht Mai Krafi selgitab, et ründajad skaneerivad võrke, leiavad internetis kättesaadavad teenused, otsivad turvanõrkusi ja kasutavad neid massiliselt ära. Praktiliselt aitab kõige rohkem regulaarne ja testitud varundus (sh vähemalt üks offline-koopia), seadmete kaitsmine (2FA, viirustõrje, vajadusel tulemüür) ning Elisa Netivalvur, mis blokeerib võrgupõhiselt õngitsuslingid ja pahatahtlikud lehed juhul, kui need on juba vastavas andmebaasis tuvastatud. Terminali juhatuse liige Alan Vaht selgitab, et Euroopa transpordipoliitika liigub täiselektriliste sõidukite suunas ning 2035. aastast tohib müüa vaid nullheitega autosid, kuigi arutatakse ka võimalikke leevendusi. Tema sõnul tehakse fossiilkütused ajas üha kallimaks eelkõige maksude kaudu (aktsiis, käibemaks) ning lisanduvad mõjutajad nagu taastuvkütuste kohustuse kasv ja transpordikütuste CO2-komponent (ETS2). Selle tulemusel peab ta üsna tõenäoliseks, et bensiin ja diisel võivad 2031–2032 paiku tõusta ligikaudu 2,5–3,0 euroni liitrist, mis võib muuta bensiiniautode müümise tulevikus keeruliseks. Lahendusena soovitab ta vaadata sõiduki kogukulu (liising, hooldus, maksud, kütus/elekter), sest tema arvutuste järgi on elektriauto omamiskulu juba täna tihti madalam —eriti kodus laadides, aga mõnel juhul ka avalikus võrgus. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Terminali juhatuse liige Alan Vaht Foto autor: Liis Treimann

Oleme nelja-viie ettevõttega ja eriti aktiivselt kahega jõudnud disainiprotsessi, nii et meile tulevad varsti oma kiibid, on möödunud aasta kevadel loodud kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik tulemustega rahul. Eesti kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik selgitab, et kiibid on nüüdseks aastakümneid olnud meie ümber ja see valdkond muutub aina olulisemaks. „Tegemist on aina rohkem ülikriitilise valdkonnaga, milleta oleks raske teha näiteks droone, mis on Ukraina jaoks olulised,“ ütleb Mellik. Kiipidest sõltuvad ka andmekeskused, tehisintellekt ja isegi igapäevane elektroonika, mida kodudes kasutame. „Seda tähtsust on üsna keeruline alahinnata, Euroopa on siin Taiwanist kõvasti maha jäänud,“ tõdeb Mellik. Mullu kevadel käivitasidki Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit kiibikeskuse, et arendada kohalikku kiibivaldkonna kogukonda, ühendada teadus ja ettevõtlus, vahendada olulisi uudised, rahastusvõimalusi ja rahvusvahelisi projekte. Tegemist on Euroopa Liidu algatusega, mille tulemusel on kõikidesse liikmesriikidesse loodud 30 kiibikeskusega ökosüsteem. Kõigil keskustel on omad võimed ja võimalused, mida ettevõtted kasutada saavad. Näiteks Eesti kiibikeskus keskendub kiipide disainimisele. „Hea on mainida, et Eestis on meil kuskil juba 20 ettevõtet, kellega oleme suutnud teha esmased konsultatsioonid,“ on Metroserdi rakendusuuringute keskuse juurde kuuluva kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik seniste tulemustega rahul. „Nelja-viie ettevõttega – ja kahega neist eriti aktiivselt – disainiprotsess juba sisuliselt käib, nii et meile tulevad varsti ka oma kiibid,“ sõnas Mellik. „Kuna kiibindus on selline lai ja teistpidi sügav teema, siis meie keskendumegi võib-olla konkreetsemalt disainile.“ Jaanuaris käivitati koostöös Taltechiga ka kiibidisaini mikrokraad. Mellik selgitas, et paar nädalat tagasi toimus ka 30 Euroopa kiibikeskuse kohtumine Brüsselis, kus avalikustati Eesti õppekava ka teistele keskustele. „Mitu Euroopa kiibikeskust tuli küsima ja õppekava võrdlema. Tundub, et me olimegi selles (mikrokraadi õppe käivitamises – toim) esimesed,“ sõnas Mellik. Mellik selgitas, et kiibidisainer võib Eesti teenida korralikku töötasu. „See võib olla kõrgema suurusjärgu tarkvaraarendaja palk ehk kogenud tegijal võiks olla 8000 euro juures,“ usub ta. Küsimusele, kas Euroopa pinnale võiks kerkida kunagi maailma suurima kiipide tootjaga TSMC-ga (Taiwan Semiconductor Manufacturing Company) sarnane tehas, vastab Andres Mellik, et võiks ja peaks. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Andres Mellik. Autor: Harro Puusild

Kui juht oskab vaadata ainult kasumiaruannet, magab ta maha olukorra, kus maksevõime võib muutuda problemaatiliseks. Saates räägib kogenud finantskoolitaja Margus Tinits sellest, milliseid kriitilisi aruandeid juhid peaks oskama lugeda, kuidas hinnata võimaliku äripartneri finantstervist ning milliseid finantsteadmisi on vaja erinevatel juhtimistasanditel. Kuulajatele ka üks nipiga küsimus: mis on bilanss? Kui vastate, et see on kulude-tulude tasakaal, on õige hetk seada sammud juhtidele suunatud finantsteadmiste kooli, kus fookus pole terminitel ja lõputul numbrijadal, vaid sisulistel teadmistel. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Pildil Margus Tinits. Foto: Äripäev

Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth ja klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert räägivad rohe- ja sinipesust ning seda kõike ühe teenindusettevõtte vaates. Kumb on olulisem, keskkond või inimene? Kuidas saavutada olukord, et ka keerulisemate olukordade lahendamisel oleksid lõpuks rahul nii klient, teenindaja kui linnaelanik? Need küsimused tõstatavad Airi Freimuth ja Merilin Tofert, millele Saku Läte püüab lahendusi leida. Sisuturundussaates keskendutakse sellele, millega Saku Läte tegeleb ning milliste nüanssidega igapäevases tegevuses arvestada tuleb. Eraldi räägitakse klientide tagasisidest ja sellest, kuidas lahendada olukord, kus autodega tuleb manööverdada rahvarohkes ja kitsas Tallinna kesklinnas. „Oleme saanud näiteks ettepaneku, et meie autojuht võiks parkida Järve Selveri juurde ning sealt edasi juba liikuda, veepudelid käe otsas. Kuidas see reaalsuses võiks toimida, sellele ei mõelda,“ toob Airi Freimuth näite. Lisaks puudutatakse plastpudelite teemat ning räägitakse sellest, miks ei ole mõistlik kasutada alternatiivina klaas- või puidust anumaid. Samuti tuleb juttu veeautomaatidest, veetrassist ning sellest, kui olulised on joogivee kvaliteedis veefiltrid. Saame teada, kuidas hea omavaheline kommunikatsioon aitab ka keerulises olukorras. Fotol: Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth ja klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert. Foto autor: Kadri Penjam. Saadet juhib Kadri Penjam.