Äripäeva raadio

Tänapäevane kaitsetööstus ei ole enam vaid suurte hiidkorporatsioonide pärusmaa. Ukraina sõda on tõestanud, et innovatsioon võib tulla ka garaažist või kodusest 3D-printerist. Tehnopoli saates lahkame kaitsevaldkonna trende ning keskendume nn kaksikkasutusega tehnoloogiatele, mis muudavad julgeolekupilti tundmatuseni. "Kaitsetööstus on teatud mõttes demokratiseerunud. Kui varem oli see väheste suurte mängumaa, siis nüüd näeme, et kiire tehnoloogia areng on loonud platvormi ka väiksematele innovaatoritele," selgitab Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi. "Kaksikkasutusega tehnoloogia on lihtne: ühel hetkel prindid 3D-printeriga inimesele hambaimplantaate, teisel hetkel prindid spetsiifilise materjalivajadusega detaile droonidele." Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager toob näite elust enesest: nende meeskond arendab lahendust FPV-droonide vastu, mille ohtlikkus on viimase kahe aastaga plahvatuslikult kasvanud. "Meie eesmärk on tuua inimene lahinguväljalt ja ohuallikast eemale. Operaatori otsus peaks olema vaid see, kas droon alla tulistada või mitte, samal ajal kui süsteem teeb ülejäänud töö," märgib Laager. "FPV-droone toodetakse prognooside järgi 2026. aastal juba 12 miljonit tükki. See on tohutu skaala erinevus võrreldes strateegiliste droonidega ning nõuab täiesti uut tüüpi kaitse- ja tõrjelahendusi." Saates tuleb juttu tehnoloogiatest mida saab kasutada nii tsiviil- kui militaarsektoris, ja sellest miks on Eesti kaitsetehnoloogia kogukond täna suurem ja aktiivsem kui Soomes, Lätis või Rootsis. Kaitseministeeriumi, Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi koostöös sündinud eelkiirendisse Defence Business Lab saab kandideerida kuni 10. aprillini. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: (vasakult) Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi, Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Merlin Zuzjonok

1991. aastal loodud raamatupidamis- ja palgaarvestustarkvara ettevõte Merit Tarkvara on kasvanud Eesti turuliidrist, mis teenindab 103 000 ettevõtet, rahvusvaheliseks tegijaks. Ettevõtte tegevjuht Tõnis Kask näeb kasvu taga kahte peamist tegurit. Esiteks, tugevat positsiooni koduturul, kus kaks kolmandikku Eesti raamatupidajatest on Merit Tarkvara kliendid. Teiseks, ambitsioonikat rahvusvahelist laienemist, eelkõige Poola turule, kus ettevõte sihib 40–60% aastakasvu. Üks teema, millest Kask eriti innukalt räägib, on e-arved. Ta toob näiteks, et nende kliendid kaotavad igal aastal kokku ligikaudu 100 miljonit eurot käsitööle, mida oleks võimalik juba täna automatiseerida. Eestis kasutab e-arveid vaid 9,6% ettevõtetest, Soomes aga 93%. „Kui me samamoodi jätkame, jõuame Soomele järele 70 aasta pärast,“ ütleb Kask. Automatiseerimine muudab raamatupidajate tööd põhjalikult ja arvud räägivad selget keelt. Visma gruppi kuuluvas Itaalia ettevõttes teenindab üks raamatupidaja juba täna enam kui 750 ettevõtet, Poolas ulatub see näitaja 250ni. Eestis jääb see praegu 30 ja 100 ettevõtte vahele raamatupidaja kohta, mis tähendab, et efektiivsuse kasvuruumi on mitmekordselt. Kask aga ei usu, et tehisintellekti ajastul raamatupidaja elukutse kaob. „Raamatupidaja töö kujuneb ümber. Pigem saavad raamatupidajatest finantskonsultandid.“ Nende kohta, kes on viiekümnendate lõpus, ütleb ta, et nemad jõuavad tõenäoliselt pensionile minna ilma suuri muutusi tegemata. Noorematele soovitab Kask aga juba täna mõelda, kuidas pakkuda klientidele rohkem lisaväärtust. Saates räägime Merit Tarkvara kasvuloost, e-arvete väärtusest ettevõtetele ning raamatupidajate töö tulevikust automatiseerimise ajastul. Lisaks jagab Tõnis Kask kogemusi töötajate rahulolu mõõtmisest ja sellest, mida ta on aastatepikkusest juhtimisest õppinud. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask Foto autor: Jake Farra

Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund". Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri. Saates tuleb juttu ka planeeringute menetlemise karidest, paradoksidest, ideaalidest. Lauale tuleb ka Riia eripära, võrreldes Tallinnaga. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) istuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Kinnisvaraettevõte Pro Kapital parandas 2025. aastal jõuliselt oma majandustulemusi – ettevõtte käive kerkis kolm korda 53 miljoni euroni ja ärikasum kasvas ligi 15 miljoni euroni ehk peaaegu 150-kordseks. „Realiseerusid kuni neli aastat tagasi tehtud otsused. Kinnisvara on väga pika vinnaga, augu kaevamisest tulu deklareerimiseni läheb mitmeid aastaid,“ selgitab ettevõtte peadirektor Andrus Laurits saates. „2025. aastaks tegime jõulise plaani ja tulemused täitusid, isegi natuke ületasime neid. Ka see aasta peaks lõppema tugeva numbriga.“ Lisaks ettevõtte enda tegevusele mõjutab tema sõnul tarbijate kindlustunde taastumine ja enesekindluse kasvu on eriti tunda näiteks Leedus. Saates tulebki juttu sellest, millised arendused on ettevõttel käsil Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Samuti sellest, miks Leedu kinnisvarahinnad on kolme riigi võrdluses rekordilised, mille poolest erinevad kolme pealinna kinnisvaraturud veel ja mis on ostjate käitumist mõjutavad majanduse väljavaated. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Andrus Laurits. Allikas: Pro Kapital

Mentor-investor Heidi Kakko sõnul on Eesti iduökosüsteem viimase 15–20 aastaga läbinud tohutu arengu, liikudes esimestest riskikapitali sammudest maailmatasemel süvatehnoloogia ja tehisintellekti rakendusteni. Kui algusaegadel tehti asju põlve otsas, siis tänane turg nõuab märksa suuremat professionaalsust ja fookust reaalsetele ärimudelitele. "Eesti asutajad on alati olnud väga tublid ehitajad ja efektiivsed kapitalikasutajad, kuid nüüd oleme jõudnud faasi, kus ainuüksi toote ehitamisest ja kasutajate kogumisest ei piisa – oluline on suutlikkus raha teenida ja kriisikindlust kasvatada," märgib Kakko, analüüsides sektori seisu 2026. aasta kevadel. "Ükssarvikute kasvulava" saates on juttu Eesti riskikapitalituru algusaegadest Arengufondis, meenutame Skype'i mõju kohaliku kogukonna sünnile ning arutleme, kuidas on idusektor 2026. aasta kevadeks muutunud. Heidi Kakko jagab oma vaadet süvatehnoloogia tähtsusele, tehisintellekti rollile ja sellele, mida on Eestil vaja teha, et püsida maailma tipus ka järgmisel kümnendil, ja miks on oluline, et Eesti edukad asutajad ei müüks oma ettevõtteid liiga vara maha, ning millist rolli mängib kapitali targem reinvesteerimine ühiskonna arengus. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil on Heidi Kakko ja Tarmo Virki. Autor: Andres Laanem

Ettevõtjad esitavad riigile iga aasta üle 200 miljoni euro väärtuses andmeid, mida juba niikuinii kusagil olemas on. See on vaid üks näide sellest, kui palju raha ja aega läheb kaduma siis, kui andmeid ei kasutata targalt – ei riigis ega ettevõtetes. Tehisaru ja andmed on jõudnud igapäevatöösse kiiremini, kui ettevõtted ja asutused on suutnud nende kasutamist läbimõeldult juhtida. Suur osa väärtusest tekib juba täna, kuid sageli varjatult ja ilma selge strateegiata. Saates "Finantsuudised fookuses" avatakse, kus Eesti tegelikult andmepõhises juhtimises asub, millised on peamised kitsaskohad ning kuidas tehisaru võib lähiaastatel oluliselt muuta nii ettevõtete töökorraldust kui ka riigi toimimist. Saates käsitletakse tehisaru ja andmekasutuse taset Eestis, arutletakse digioskuste arendamise eesmärkide ja reaalsuse üle, selgitatakse, miks andmekvaliteet on tehisaru rakendamisel kriitilise tähtsusega ning miks organisatsioonides toimub sageli varjatud tehisaru kasutamine. Samuti räägitakse tööjõupuudusest andmevaldkonnas, agentide rollist tuleviku töökorralduses ning sellest, millistes valdkondades on avalik ja erasektor teineteisest ees. Saatekülaline on justiits- ja digiministeeriumi tehisintellekti ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Paavo Siimann ja Ott Velsberg. Autor: Andres Laanem

Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat. Taksondus on viimase kümnendi jooksul liikunud lihtsast sõidujagamisest olukorda, kus sama teenuse alla mahuvad mitu väga erineva tasemega pakkumist. Päevakorda on kerkinud küsimus, kas juht on professionaal või lihtsalt keegi, kes rooli istub. „Seal roolis on taksojuhid, kes tahavad selle töö eest väärilist tasu ja tunnustust – nad ei ole lihtsalt juhuslikud autojuhid,“ ütleb Forus Takso tegevjuht Tiit Isop. Foruse vaates algab kvaliteet juhist. See tähendab koolitust, keeleoskust, teenindusoskusi ja vastutust, mitte ainult sõidu ära tegemist. Kui need nõuded kaovad, muutub kogu teenus ebaühtlaseks. „On tekkinud olukord, et kui mujale ei sobi, siis taksorooli ikka sobib,“ kirjeldab turu probleemi Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Ettevõtte hinnangul ei ole kvaliteet ja hind vastandid. Küsimus on selles, kuidas teenus on üles ehitatud – kas süsteem toetab professionaali või surub hinna alla nii, et kvaliteet ei jää püsima. Saates räägitakse ka sellest, millised standardid peaksid kehtima, milline roll on regulatsioonil ning kas Eesti turg liigub professionaalse teenuse või odava platvormimajanduse suunas. Saates arutlevad Forus Takso tegevjuht Tiit Isop ja Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: (vasakult) Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik ja Forus Takso tegevjuht Tiit Isop Foto: Äripäev

Ehitusturg on märgatavalt korrastunud: kui varasematel aastatel esines hangetel palju alapakkumisi, siis nüüd on turul rohkem tasakaalu ning hinnapakkumised on muutunud täpsemaks ja läbipaistvamaks, rääkisid Domus Kinnisvara juhid Ingvar Allekand ja Tõnu Leinbock saates „Eetris on ehitusuudised“. „Olen varasemalt näinud, kus ehitaja tuleb hankele selge alapakkumisega, et töö kindlasti endale saada. Kuid viimase kahe aasta jooksul on ehitajad jõudnud pakkumistes enam-vähem samale tasemele, sest nad mõtlevad projektid eelnevalt põhjalikult läbi ega tee olulisi vigu,“ rääkis Allekand. Samas ei ole põhjust oodata ehitushindade olulist langust. „Ehitushinna hoidmine tuleneb täna eelkõige efektiivsusest ja tehnoloogiast, mitte palkade või materjalide odavnemisest,“ selgitas ta. Samas muutub ka arendajate eksimisruum üha väiksemaks, sest iga otsus mõjutab otseselt lõpphinda. Uusarendused ei konkureeri enam ainult asukoha ja hinnaga, vaid ka läbimõeldud ruumilahenduste ja tehnosüsteemidega. Samas hoiatavad arendajad ka teise äärmuse eest: ülemäärane tehniline keerukus võib muuta hooned kalliks ülal pidada ning tõsta müügihinna tasemele, kus ostjad enam kaasa ei tule. Küsimus on selles, kas ostjad suudavad kasvava kvaliteedi kinni maksta. Uus inseneriharidusega arendusjuht Tõnu Leinbock kinnitas, et nii tehnilised kui ka kvaliteedinõuded on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sundides arendajaid tegema oluliselt rohkem otsuseid juba projekti algfaasis. „Mida varem tehakse põhjalik eeltöö, seda vähem tekib hiljem kulukaid vigu,“ rõhutas Leinbock. Selline koostöömudel aitab vältida hilisemaid ümbertegemisi, mis on projektides kõige kulukamad. Saadet juhib Teeli Remmelg. Fotol Tõnu Leinbock ja Ingvar Allekand. Foto autor: Teeli Remmelg

Baltikumi ettevõtjate kindlustunne on taas tõusuteel, kuid riigiti on näha olulisi erinevusi, selgus värskest SEB uuringust. Millised on ettevõtete plaanid - kas kasvada, investeerida või keskenduda pigem koduturule ning kuidas üldine majanduspilt neid otsuseid mõjutab? Uues sisuturundussaates arutame, mida praegune majanduskeskkond tähendab e-kaubandusele, väikeettevõtetele ja tarbijatele. Samuti räägime, millised sammud aitavad ettevõtetel keerulisemates oludes paremini toime tulla ja uusi võimalusi leida. Saates on külas SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla. Saadet juhib DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd. Fotol: SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla ja DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd Foto: Rain Jüristo

Tehisintellekt ei tee otsuseid vaakumis – kui süsteemi treenimiseks kasutatavad andmed peegeldavad ühiskonnas valitsevat ebaõiglust, hakkab ka masin tegema kallutatud otsuseid. Võrdõigusvoliniku Christian Veske sõnul on see juba täna reaalne probleem, mis mõjutab inimeste igapäevaelu. „Me avastasime krediidiskoori mudelis sooliselt diskrimineeriva valemi, kus sugu ja vanus määrasid, kas inimene saab punkte juurde või maha. See polnud inimese tehtud otsus, vaid automatiseeritud süsteem, mis mõjutab otseselt näiteks seda, kas keegi saab poest järelmaksu või mitte,“ toob Veske näite saatest „Eetris on tehisintellekt“. Justiits- ja digiministeeriumi nõunik Sofia Paes täiendab, et avalikus sektoris on käimas üle 150 AI-projekti ning riskide maandamine on kriitiline. „Tehnoloogia ise ei vali diskrimineerida, vaid see peegeldab andmeid, mida me talle anname. Oluline on leida tasakaal innovatsiooni ja inimõiguste kaitse vahel, eriti olukordades, kus süsteemid teevad inimeste üle kaalukaid otsuseid,“ selgitab Paes. Saates tuleb juttu järgmistest teemadest: Algoritmiline kallutatus: Kuidas tekib diskrimineerimine andmetes ja miks masinad „õpivad“ meie vigu? Praktilised näited: Krediidiotsustest kuni värbamisalgoritmide ja näotuvastussüsteemideni. Projekt EquiTech: Millised uued juhendmaterjalid ja e-kursused on loodud arendajatele ning ametnikele riskide ennetamiseks? Vastutus: Kes vastutab, kui tehisintellekti tehtud otsus on ebaõiglane? Euroopa Liidu AI Act: Mida tähendab uus tehisintellekti määrus Eesti digiriigi jaoks? Saatekülalised on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes. Saadet juhib Tarmo Virki. Rohkem infot algoritmilise diskrimineerimise ja kampaania kohta leiab veebilehelt algoritmotsustab.ee. Fotol: (vasakult) saatejuht Tarmo Virki, justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu. Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu räägib saates „Tööstusuudised eetris“, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks. „AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu. Andrus Durjeko märgib, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat. „Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko. Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta. Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastavad küsimustele Nuia PMT tegevdirektor Arvo Malingut, KPrinti arendusjuht Rauno Võsu, Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva. Intervjueeris Annika Kald. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu. Allikas: Aurightec Estonia

PwC Baltikumi tippjuhtide uuring näitab, et ettevõtete otsuseid kujundab praegu eelkõige ebakindel riskikeskkond, kus geopoliitika ja küberohud sunnivad investeeringuid edasi lükkama. „Selline pidev paindlikkus on täna eluliselt oluline,“ ütleb PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender. PwC saates arutatakse, kuidas Balti riikide tippjuhid tõlgendavad majanduskeskkonda ja milliseid valikuid sellest tulenevalt tehakse. Eesti juhid on muutunud majanduse väljavaadete suhtes optimistlikumaks, kuid oma ettevõtete kasvu hinnatakse jätkuvalt ettevaatlikult. See peegeldub otsustes: investeeringuid kaalutakse pikemalt ning valmisolek riske võtta on piiratud. Riskikeskkonda mõjutavad eelkõige geopoliitilised pinged ning kasvavad küberohud. Ettevõtted ei saa neid riske vältida, kuid peavad nendega arvestama igapäevastes otsustes ja tegevustes. Juhtide hinnangul on võtmetähtsusega võime kiiresti kohaneda. Paindlikkus ja valmisolek tegevusi ümber korraldada määravad, kui hästi ettevõte ebakindlas keskkonnas toime tuleb. Seevastu tehisintellekti mõju nähakse alles kujunemas – selge mõju ärimudelitele ja tulemustele ei ole veel laialdaselt realiseerunud. Investeerimisotsuseid piiravad lisaks riskidele ka regulatsioonid ja energiakulud, mis suunavad ettevõtteid keskenduma efektiivsusele, mitte kiirele kasvule. Saates arutlevad PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender, Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Foto: PwC

Tallinn ei taha olla lihtsalt nutikas linn, vaid ambitsioon on saada Euroopa parimaks keskkonnaks, kus uusi lahendusi testida ja turule viia. See eeldab rohkemat kui head ideed. Uues sisturundussaatesarjas "Ettevõtlik Tallinn" arutame, millised ettevõtted siin päriselt läbi löövad, miks just Tallinn on testimiseks unikaalne ning kuidas programmid nagu Test in Tallinn ja Tallinnovation aitavad ideedest reaalse äri kasvatada. Saates on külas Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere, Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk ja Tehnopoli suurettevõtete valdkonnajuht Tiiu Treier. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Tehnopoli suurettevõtete valdkonna juht Tiiu Treier, Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere ja Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk. Foto: Merlin Zuzjonok

Elengeri juht Margus Kaasik usub, et nende tellitud gaasilaevad jõuavad lähiajal Klaipeda ja Inkoo terminalidesse ning sõda gaasitarnete kindlust Euroopas laiemalt ei mõjuta. “Alates aprillist saabub lähikuudel meile viis kargot nii Klaipedasse kui Inkosse ning olen võrdlemisi kindel, et tellitud gaas jõuab kohale,” sõnab Kaasik saates “Energiatund”. Tellitud gaasi tarnijateks on Kaasiku sõnul erinevad suurtegijaid nagu Mitsui, Totalenergies ja teised. Sisseostetava gaasi hinnatõusu kaudu on sõda Elengeri sisenditele mõju juba jätnud, kuna gaasi ostetakse ujuva TTFi järgi ning seda hinda pole fikseeritud. Kaasiku sõnul kasutatakse reeglina Eleringis hinnariski maandust ‒ hinna fikseerimist ‒ mitte gaasi ostul, vaid müügil. Ostuhinda ei ole lukku löödud, kuna enne sõda näitas pikaajaline prognoos, et gaasi hind hoopis langeb. Gaasihinna edasist liikumist prognoosides märgib Kaasik, et kümnetesse kordadesse ulatuvat hinnatõusu ta ei usu isegi siis, kui sõda peaks jätkuma. Kui hind kõvasti tõuseb, ei jaksa teatud piirkonnad selle eest maksta ja see viib ka tarbimise ja nõudluse alla, ent kus säärane hinnapiir on, ei oska Kaasik täpselt öelda. “Ma ei paanitseks energia kättesaadavuse üle Euroopas. Me jaksame siin piltlikult öeldes Bangladeshi igal ajal üle osta, et gaas siia liiguks,” sõnab Kaasik ja tunnistab, et molekuli hind sõltub siiski suuresti sellest, mis sõjatandril juhtuma hakkab. Saate teises osas räägib Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp gaasivarustusest ning selgitab ka, mis vahe on Eesti riigi strateegilisel gaasivarul ja kaitstud tarbijate gaasivarul ning mis tingimustel varud kasutusele võetakse. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Katari energiaminister ja QatarEnergy president Saad Sherida al-Kaabi lepingut sõlmimas Total Energies tegevjuhi Patrick Pouyannega 2022. aastal. Total Energiesi käest ostab osa LNG-st ka Eesti gaasimüüja Elenger. Foto autor: Karim Jaafar/AJ/AFP

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. 2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas. „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta. Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Fotol: vasakult Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, Nortali asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter Foto: Andres Laanem

Eesti koolijuhtide tase on ebaühtlane ja juhtimisoskuste arendamine ei pruugi saada piisavalt tähelepanu. Äripäeva raadio saates “Õppetund“ arutleti, kes vastutab koolijuhtide arengu eest ja kuidas seda teadlikumalt toetada. Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman, Saku Gümnaasiumi direktoriga Keit Fomotškin ja Tartu Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm leidsid saates “Õppetund“, et Eesti koolijuhtide tase on üsna ebaühtlane. Kuigi suur osa juhte on kasvanud välja õpetajaskonnast ja neil on tugev pedagoogiline taust, jääb sageli vajaka just juhtimisalastest kompetentsidest – inimeste juhtimine, organisatsiooni arendamine ja strateegiline mõtlemine. Saates arutleti ka koolijuhtide arenguvestluste üle. Kuigi umbes pool koolipidajaist neid päriselt ka teeb, jääb õhku küsimus, kui sisukad need tegelikult on. Kas fookus on eesmärkide täitmisel või juhina arenemisel? Ning milline peaks olema arenguvestlus, mis loob päriselt väärtust, mitte ei täida pelgalt formaalset kohustust? Samuti käsitleti koolijuhtide värbamist ja arutleti, kuidas juhte leitakse, milliseid oskusi hinnatakse ning kuivõrd teadlikult kasutatakse olemasolevaid tööriistu, näiteks haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit. Veel tõstatati küsimus, kas hea õpetaja on automaatselt ka hea juht. Saate teises pooles keskenduti koolijuhtide arendamisele ning lähemalt haridusjuhtide praktikaprogrammile. Miks see programm loodi, millist probleemi see lahendab ning kuidas see aitab juhtidel arendada just neid oskusi, mida tavapärases koolikeskkonnas vähem praktiseerida saab. Arutleti ka programmi ülesehituse, osalejate valiku ja selle üle, kuidas õpitu pärast programmi lõppu organisatsiooni tagasi jõuab. Oluliseks küsimuseks jäi, kes vastutab koolijuhtide arengu eest – kas koolipidaja, riik või juht ise. Samuti mõtiskleti, kas Eestis on kogenud koolijuhtidele piisavalt arenguvõimalusi ja kuidas võiks süsteem tulevikus muutuda. Saadet juhtis Helen Roots. Pildil Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman ja Saku Gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin. Autor: Andres Laanem

Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite hiljutisest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Töövaidluskomisjon tuvastas vaidluses tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale, selgitas Saarep. Tema sõnul kerkivad taolised juhtumid esile just infotelefonis, kui küsitakse abi, kuid töövaidluskomisjoni need tihti ei jõua. "Esiteks on eluperiood pingeline. Sa ei taha üldjuhul pooleteise aastase lapse kõrvalt vaidlusesse minna. Kui saad koondamise, kõlab see paljudele paremini kui mitte midagi," põhjendas ta. Summad muutuvad töövaidlustes üha suuremaks, rääkis Saarep. Ka samas kaasuses, kus mõisteti välja 27 000 eurot, nõuti 46 000 eurot. Ühes vaidluses, mis hiljuti komisjoni jõudis, algas nõue 2000 eurost, aga summa jõudis üle 70 000 euro. Saates "Kasvukursil" räägivad Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits, millised tööandjate ja töötajate erimeelsused jõuavad töövaidluskomisjoni, missugused on viimase aja kaasused ja kuidas töölepingut seaduspäraselt lõpetada. Jagame nõu nii töötajatele kui tööandjatele. Juttu tuleb töövaidluste trendidest, tööandjate peamistest ämbritest, aga ka näiteks tehisaru kasutamisest avalduse koostamisel ja miks see viib õigusabi hinna üles. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Pexels

Bränditoodete tellimine ei tähenda enam logoga pastaka või muu nänni valimist. Ettevõtted soovivad kingitusi, mis päriselt kasutust leiavad ja peegeldavad nende väärtusi. ROI müügi- ja arendusjuhi sõnul on kasvavaks suunaks tekstiil ning praktilised igapäevatooted, mille puhul mängivad rolli nii kasutusmugavus kui ka jätkusuutlikkus. Firma meenetest rääkides sõnab ROI arendusjuht Sandra Vallik, et eelmisel kümnendil valitsenud nännikultuur on selgelt taandumas. „Enam ei taheta asju, mis jäävad riiulile tolmu koguma. Kingitustelt oodatakse praktilist väärtust,“ ütleb ta. Viimastel aastatel on tugevalt kasvanud tekstiilitellimused – alates T-särkidest ja pusadest kuni jakkide ja spordiriieteni. Need on tooted, mida ettevõtte töötaja või koostööpartner saab igapäevaselt kasutada. Teiseks oluliseks suunaks on muutunud kliendi teadlikkus materjalidest ja jalajäljest. „Ei taheta tekitada mõttetut jalajälge – ettevõtted küsivad, kust toode tuleb ja kui jätkusuutlikult see on tehtud,“ lisab müügijuht Kristjan Kiil. Valliku sõnul on valdkonnas toimunud märgatav nihe taaskasutatud materjalide poole ning koostööpartnereid valitakse selle järgi üha hoolikamalt. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas on kasvanud huvi tööriiete vastu. Kiili sõnul soovib üha rohkem kliente ühe partneri käest terviklahendust: „Kuna meie suudame pakkuda nii kingitusi kui ka tööriideid, on ettevõtte jaoks asjaajamine kordades lihtsam.“ Saates räägivad Vallik ja Kiil täpsemalt, kuidas teha valikuid, mis toetavad ettevõtte kuvandit, ning miks osa firmarõivaid leiab päriselus kasutust ja osa mitte. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ROI müügijuht Kristjan Kiil ja arendusjuht Sandra Vallik Foto: ROI

Üle Eesti teedele tulnud traktorid näitasid, et põllumajandussektori majanduslik olukord on jõudnud kriitilise piirini. Põllumajandussektor ütleb otse: ilma selgete otsusteta ei ole Eesti toidutootmise tulevik kindel. Põllumehed tulid 19. märtsil traktoritega teedele ja ristmikele sõnumiga „Pole põllumeest, pole toitu“. Tegemist ei olnud klassikalise protestiga, vaid sektoriülese meeleavaldusega, mille korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja põllumeeste ühistu KEVILI. Aktsiooniga anti märku, et surve tootmisele ja majanduslikule toimetulekule on jõudnud piirini, kus vaikimine ei ole enam võimalik. Saates „Kasvupinnas“ arutavad toimunu tausta ja tähendust Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Ants-Hannes Viira, Artiston Grupi juhatuse liige Margo Klaasmägi ja põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits. Viira sõnul on kriisi juured pikemad. „Eelmine aasta ja eelnevad aastad on olnud põllumajandussektorile keerulised,“ ütleb ta, viidates nii turuolukorrale, haiguspuhangutele kui ka kasvavale regulatiivsele survele. Meeleavalduse keskne teema on tulevik – Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Eesti jaoks on kaalul 546 miljonit eurot, mis on mõeldud tasandama meie põllumeeste toetuste mahajäämust. Samas puudub sellel rahal siduv siht – riik ei pea seda suunama põllumajandusse. Sektori sõnum on selge: need vahendid tuleb investeerida tootmise arengusse, et säilitada konkurentsivõime ja tagada toidujulgeolek. Prits juhib tähelepanu ka poliitikate rakendamisele. „Ühel kaalukausil on toidujulgeolek ja teisel ettevaatusprintsiip – ja vastus on tihti alati ei,“ kirjeldab ta olukorda, kus otsused ei arvesta piisavalt tootmise reaalsusega. Meeleavalduse üks eesmärk oli tuua tootmine nähtavaks üle Eesti, mitte ainult pealinnas. Nagu saates rõhutatakse: „Tuli meelde tuletada, kes seda toitu päriselt toodab ja kus seda toodetakse“. Kuigi poliitilisel tasandil on tekkinud haruldane üksmeel, seisab sektor endiselt võtmeküsimuse ees – kas sõnadest saavad ka otsused. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Autor: Andres Laanem

Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme. Saates selgitab vaibkoodija Kei Olbrei, kuidas ta jõudis personalivaldkonnast rakenduste loomiseni ning miks on viimase aastaga toimunud hüpe teinud selle oskuse kättesaadavaks sisuliselt kõigile. Juttu tuleb sellest, kuidas AI abil sünnivad prototüübid tundidega, milliseid tööriistu kasutada ning miks on eeltöö ja probleemi mõistmine olulisem kui tehniline oskus. Arutleme ka praktiliste kasutusvõimaluste üle: alates maandumislehtedest ja turundustööriistadest kuni ettevõttesiseste lahendusteni, mis aitavad igapäevatööd automatiseerida. Olbrei toob näiteid enda loodud rakendustest ning selgitab, miks vaibkoodimine aitab kiiresti aru saada ka sellest, mida ei tasu ehitada. Lisaks puudutame tööturu muutusi ja seda, miks tehnilise oskuse kõrval muutuvad üha olulisemaks analüüs, disain ja kasutajate mõistmine. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: vaibkoodija Kei Olbrei ja saatejuht Keit Alev. Allikas: Äripäev