Äripäeva raadio

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate "Cleantech" seitsmenda hooaja esimeses saates on külas Teele Niidas, UP Catalyst COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine. Räägime, kuidas süsinikdioksiidist saab toota akudes kasutatavat grafiiti, miks CO₂ pole ettevõtetele sugugi odav tooraine ning miks rohetehnoloogia ettevõtete suurimaks kitsaskohaks Eestis on tootmise skaleerimine. Samuti arutame, kas ja miks kaaluvad Eesti rohetehnoloogia firmad tootmise viimist välismaale ning mida peaks riik tegema, et need siia jääksid. UP Catalyst aasta on olnud väga hea. Ettevõte sai ainsa Baltikumi ettevõttena Euroopa komisjoni strateegilise projekti staatuse kriitiliste toormete valdkonnas. Lisaks andis Euroopa Investeerimispank 18 miljoni euro suuruse laenu uue tehase ehitamiseks ja Soome riik andis mitu miljonit maksukrediiti. Niidas leiab, et ka Eesti võiks selliseid lahendusi rohkem kasutada: „Soomes pakutakse suurtele tehaseinvesteeringutele kuni 20% investeeringutoetusi ning 2025. aasta lõpus eraldati kaks miljardit eurot maksukrediiti ettevõtetele, kes toovad tulevikutehnoloogiad Soome ja skaleerivad seal tootmist.“ ütleb ta. „See, et rohetehnoloogia või puhas tehnoloogia oleks oma aktuaalsust kaotamas, on minu jaoks hästi eksitav. Suur rohetehnoloogia mull, mis vahepeal tekkis, on nüüd tühjemaks lastud ja see on väga tervitatav,“ ütleb Teele Niidas. Tema sõnul on viimastel aastatel turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita. Investorite ja tööstuse fookus on liikunud pragmaatilisemate lahenduste poole, mis suudavad konkureerida hinna ja kvaliteediga, mitte üksnes rohelise lubadusega. Niidase hinnangul jäävad ellu need puhttehnoloogia ettevõtted, mis lahendavad päris probleeme ja on suutelised ka tööstuslikult skaleerima. Pikemalt nii rohetehnoloogiast kui Up Catalysti tulevikust saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Teele Niidas. Foto autor: Arno Mikkor

Öeldakse, et pea iga ettevõte on varsti tehnoloogiaettevõte. Saates arutletakse tehnoloogiajuhi rolli muutumise üle. Nii vastutab ühe stuudiokülalise, Bolti tehnoloogiajuhi Sergei Anikini sõnul äri tulemuste eest tehnoloogiajuht juba rohkemgi kui tegevjuht. Mida see laiemalt tähendab? Mis väljakutsetega tuleb IT- ja tehnoloogiajuhtidel tänavu silmitsi seista? Kuidas mõjutab valdkonda tehisaru pealetung? Miks on AI rohkem uus kolleeg kui lihtsalt tööriist? Sergei Anikini kõrval on teiseks saatekülaliseks IT-ettevõtja Kalle Volkov, kes oktoobris lahkus Bondora IT-juhi kohalt. Mõlemad stuudiokülalised esinevad ka Äripäeva korraldataval IT-juhtimise aastakonverentsil 10. märtsil Tallinnas, mille teemasid samuti saates avatakse. "Äri ja tehnoloogia" saadet juhib äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Eestis on täna vähenenud töövõime määratud veidi enam kui 90 000 inimesele, see tähendab, et iga üheksas tööealine Eesti inimene puutub iga päev kokku olukorraga, kus tal on tervise tõttu raske tööd leida või seda teha. Vähenenud töövõime ei tähenda aga, et inimene ei saa üldse töötada, sest mõnikord piisab päris väikesest asjast või nutikast lahendusest, et inimest tema tegemistes aidata saaks. Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas räägib saates, et nii tööandjad kui töötajad põrkuvad sageli kokku just hirmudega - tööandjad pelgavad ressursipuudust ja meeskonnasiseseid konflikte, samas kui töötajad kardavad stigmatiseerimist. Ent paljud tervisemured, nagu näiteks diabeet, on nähtamatud ning ilma avatud suhtluseta ei saa tööandja pakkuda vajalikku tuge, mis hoiaks ära kriitilisi olukordi töökohal. Töötukassa pakub laia valikut teenuseid töötakistuste eemaldamiseks – lisaks füüsilistele abivahenditele aidatakse ekspertidega, kes nii juhte kui kolleege nõustama tulevad, nende teadlikkust tõsta aitavad ning ühtlasi ka võimalikke pingeid ennetavad. Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kersti Jaani räägib saates, et töötukassa on neid aidanud näiteks kassabokside ümberehitamisel või tõstemehhanismide soetamisel, et vältida töötaja tervisele kahjulikke liigutusi. Olgu mure milline tahes, tasub esimese sammuna ühendust võtta oma maakondliku töötukassa osakonna ja tööandjate konsultandiga, kes aitavad leida just sinu ettevõttele ja töötajale vajaliku lahenduse. Saadet juhib Riina Jussila. Fotol: Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas (paremal) ja Coop Eesti Keskühistu personalidirektor ning PARE juhatuse liige Kerstin Jaani. Foto: Andres Laanem

Kuna erakorralise meditsiini osakondadesse jõuab üha rohkem patsiente, tekib paratamatult küsimus: kuidas tagada, et arstid saaksid keskenduda neile, kes vajavad kiireimat abi? “Terviseuudiste” saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht dr Marit Märk, kelle eestvedamisel käivitati Regionaalhaiglas eriõdede iseseisev vastuvõtt. Just selle uuenduse eest valisid Meditsiiniuudiste lugejad ta 2025. aasta meditsiinimõjutajaks. Märk räägib, kuidas uus töökorraldus aitab vähendada EMO ülekoormust, ennetada arstide läbipõlemist ja suurendada patsientide rahulolu. Kuuleme, milliseid otsuseid ja samme see muutus eeldas ning miks eriõdede rolli laiendamine võib olla üks võti Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse suunas. Küsimusi esitas Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetas Violetta Riidas. Pildil dr Marit Märk Pildi autor Meeli Küttim

Kolme aastaga enam kui kahekordse käibekasvu saavutanud Pindi Kinnisvarahaldus tugineb edu saavutamisel nn nelja võitja mudelile, ütleb ettevõtte tegevjuht Ronald Tõnisson. Tema sõnul pani kasvule aluse töötajate motivatsiooni süsteemne kaardistamine, mille tulemusel kujunes välja uus juhtimismudel. „Märkasime, et mitmed asjad olid paigast ära, ja hakkasime tasakaalu otsima. See kujunes murranguliseks hetkeks, mis pani tugeva vundamendi edasiseks kasvuks,“ selgitas Tõnisson. Selle käigus sündiski nelja võitja mudel. Tõnisson jõudis ettevõttesse juhuse läbi. „Ühel pühapäeva õhtul sirvisin Facebooki ja nägin Pindi kinnisvaratesti. Täitsin testi ja sain umbes 80 punkti sajast ning juba järgmisel päeval võttis personalijuht minuga ühendust,“ meenutas ta. Vestlusel kohtus Tõnisson ka ettevõtte suurosanikuga, kellega koos hakati Pindi Kinnisvarahalduse edulugu kirjutama. Vastutuse võtmine eri rollides on viinud Tõnissoni tänaseks ettevõtte tegevjuhi ametikohale. Edulooks võib ettevõtte arengut pidada ka numbrite põhjal. Neli aastat hiljem kuulub Pindi Kinnisvarahaldus Gaselli TOPi ehk Eesti kiiremini kasvavate ettevõtete hulka. Saates räägib Tõnisson lähemalt, millega kinnisvarahaldusettevõte igapäevaselt tegeleb, millised on valdkonna innovatsioonivõimalused ning kuhu ettevõte plaanib laieneda. Samuti selgitab ta, miks toob just talv esile suvel tegemata jäänud tööde tagajärjed ning milliseid juhtimispõhimõtteid ta ise järgib. Kasvuplatoo ületanud ettevõtte juhina jagab Tõnisson ka praktilisi soovitusi juhtidele, kes otsivad viise, kuidas anda oma ärile uus kasvutõuge ja vältida paigalseisu. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson Foto: Risto Unt

Kriisis on olulisem tegutseda kui oodata, sest reageerimata jätmine võib hiljem kalliks maksma minna, jagavad asjatundjad oma tähtsaimat põhimõtet saates “Kriisiplaan”. Kuidas omavalitsus päriselt kriisideks valmistub ja mida on õpetanud viimaste aastate suurim proovikivi COVID, avavad Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Evelin Uibokand ja kriisijuhtimise praktik Kristjan Kostabi. “Omavalitsus suudab tihti reageerida kiiremini kui riik – väiksemat laeva on lihtsam manööverdada,” selgitab Uibokand. Ta kirjeldab, kuidas kriisiõppused paljastasid, et liiga keeruline kriisimeeskonna struktuur ei tööta. Kriisi ajal ei saa inimestele anda täiesti uusi rolle, vaid töö peab jätkuma tuttavate ülesannete kaudu, lihtsalt teises tempos. Saates arutatakse ka seda, kuidas infomüra ja sotsiaalmeedia arvamuste torm tekitavad segadust ning miks peab olema kindel ametlik kanal, kust inimene saab värske ja õige info. Juttu tuleb Tartu riskidest nagu üleujutused, valingvihmad, elektrikatkestused. Aga ka elutähtsatest teenustest nagu joogivesi, kanalisatsioon, kaugküte ja teede läbitavus. Näitena tuuakse olukord, kus joogivesi võib olla reostunud: kõigepealt tuleb kiiresti öelda ära tarbi, seejärel anda konkreetne juhis, kust inimene saab joogivett saab. Elektrikatkestuste puhul räägitakse ka praktilisest lahendusest: linnal on valmis kohad, mida saab mõne tunni jooksul avada, et inimesed saaksid vajadusel oma seadmeid laadida ja esmaseid toiminguid teha. Saates puudutatakse ka kriisi lõpetamise teemat – miks on oluline öelda selgelt välja, millal eriolukord on läbi ning eemaldada ajutised sildid ja piirangud, mis muidu muutuvad taustamüraks ja õõnestavad tulevast usaldust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Kostabi. Foto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Kohila tehasele äsja nurgakivi pannud BLRT Grupil on investeeringuid plaanis veel kümnete miljonite eest, edukaks tegevuseks läheb vaja aga ka sadu oskustöölisi ja see on ettevõtte juhatuse nõuniku Roman Vinartshuki sõnul nende peamure. Vinartshuk rääkis saates "Tööstusuudised eetris", et septembris nurgakivi saanud värske Valukoda on grupile oluline investeering, sest võimaldab toodangumahu praeguselt tasemelt kolm korda suuremaks kasvatada. Kohilas asuvas tehases saab tööd 70 inimest ja töötajate otsing on juba alanud. Uus Valukoda peaks tööd alustama uue aasta sügisel. Vinartshuki sõnul on ettevõttes prioriteetsed nii laevaremont kui ka -ehitus. Sellega seoses plaanib ettevõte järgmistel aastatel investeerida laevaremonti kümneid miljoneid eurosid. Investeeringu üks osa on näiteks uue doki soetamine Klaipeda sadamasse. Tema sõnul annab BLRT oma panuse ka Royal Caribbeani suurimate Icon-klassi laevade valmimisse, tootes Eesti selle jaoks kerekonstruktsioone, mille sisse paigutatakse kajutid. Saatejuht on Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining.

Tehisintellekt on kinnisvarahaldusse kohale jõudnud ja teenustedisain muutub oluliselt, sõnas Proact Halduse asutaja Janek Hintsov saates "Kinnisvaratund". Saates vaatame otsa kinnisvarahaldusele aastal 2025: mis, kuidas ja miks nii läks. Lisaks tuleb juttu lähiaastate arengutest ärikinnisvaras, kinnisvaraarenduses ja investeeringutes. Ühe teemana tuleb kõne alla Ida-Virumaa fenomen. Fotol (Siim Sultson) on Janek Hintsov Saatejuht on Siim Sultson.

Eesti riskikapitaliturg on jõudnud uude arengufaasi. Lihtsate tarkvaralahenduste kõrval ruulivad üha enam teadusmahukad ettevõtted ja kaitsetööstus, selgub saatest "Ükssarvikute kasvulava". Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Madis Lehtmets analüüsib saates, kuidas kohalikud fondid on kohanenud keerulise majanduskeskkonnaga ja miks on just praegu kriitiline aeg pensionifondide raha suunamiseks Eesti innovatsiooni. Madis Lehtmets tähistab oma esimest aastat EstVCA juhina. 2025. aastale tagasi vaadates tõdeb ta, et kuigi välisraha kaasamine on endiselt keeruline, on kohalik ökosüsteem näidanud üles märkimisväärset vastupidavust ja koostöövõimet. Lehtmets rõhutab, et olukorras, kus USA ja Euroopa suured fondid on ettevaatlikud, on Eesti oma pensionifondid ja erakapital need, mis peavad tühimiku täitma. Saates arutletakse riiklike garantiide ja regulatsioonide üle, mis võimaldaksid pensionifondidel julgemalt riskikapitali fondidesse investeerida ja kohalikku majandust elavdada. Lehtmets toob välja, et kui varem oli kaitsetööstus investorite jaoks hall ala või isegi tabu, siis 2026. aastaks on see muutunud üheks atraktiivsemaks sektoriks. Räägime sellest, kuidas on muutunud fondide mandaadid ja kuidas Eesti suudab luua spetsiifilise kaitsetööstuse fondi, mis aitaks meie ettevõtetel globaalsel areenil läbi lüüa. Saates peatutakse pikemalt süvatehnoloogial (deeptech) ja ülikoolide rollil. Lehtmets näeb, et üha enam uusi ja edukaid ettevõtteid ei sünni mitte häkatonidel koodi kirjutades, vaid aastatepikkuse teadustöö tulemusena laborites. Saates on külas Madis Lehtmets, saadet juhib Tarmo Virki. Fotol Madis Lehtmets. Foto: Helena Lehtmets

Innovatsioonist räägitakse sageli kui suurte ettevõtete või idufirmade mängumaast, kuid tegelikkuses on see eelkõige juhi teadlik valik, selgitab investor ja mentor Heidi Kakko. Tema sõnul on ka väikese tiimi ja piiratud eelarvega võimalik teha otsuseid, mis hoiavad ettevõtte konkurentsivõimelisena, parandavad tootlikkust ja loovad pikaajalist väärtust. Saates "Finantsuudised fookuses" vaatame innovatsiooni juhtimise, finantsi ja investori vaatest – ilma müütide ja üleliigse glamuurita. Räägime, mida innovatsioon Eesti ettevõtetes tegelikult tähendab ja mida see ei ole. Samuti arutleme, miks ei saa ka mikro- ja väikeettevõtted innovatsiooni edasi lükata. Tähelepanu all on küsimus, kust innovatsioon päriselt algab – kas juhist, klientidest, protsessidest või andmetest. Lisaks vaatleme, kuidas on võimalik innoveerida ilma kalli arendustiimi ja suure eelarveta ning milline roll on innovatsioonis andmetel, sealhulgas finantsnäitajatel. Anname ülevaate innovatsiooni rahastamise võimalustest Eestis ning selgitame, mida ettevõtjad saavad teha, et innovatsioon oleks investori jaoks usutav, mitte lihtsalt hea idee. Lõpetuseks käsitleme innovatsiooni juhtimist olukorras, kus igapäevane äritegevus nõuab suurema osa juhi tähelepanust. Külas on investor ja mentor Heidi Kakko. Saatejuht on Paavo Siimann. Pildil Heidi Kakko ja Paavo Siimann. Foto autor: Andres Laanem

Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski ja kelle puhul partnerid on muutunud ettevaatlikuks, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Turul on kujunenud välja vaikiv pingerida arendajatest, kelle puhul ostjad ja partnerid muutuvad ettevaatlikuks, mainis advokaadibüroo Walless vandeadvokaat Angela Kase. „Turg teab väga hästi, millise arendaja lepingule on julgem alla kirjutada ja millise puhul tekib juba eos kerge kõhklus. See suhtumine ei saa olla juhuslik." Tema hinnangul ei kujune halb maine välja üksikute apsude tõttu, vaid korduvate mustrite tulemusena: puudulikud projektid, kiirustamine ja vastutuse hajumine. Kui projekt on poolik, on vaidlused paratamatud ning need jõuavad lõpuks juristide lauale. Merko ehituskvaliteedijuht Uku-Tanel Laast rõhutas, et ehitusplats ei ole koht, kus projekteerimisvigu ära siluda. „Projekteerimise puhul on meil nulltolerants – seal ei tohi olla ühtegi viga. Kui läheme ehitama valesti projekteeritud lahendust, on sisuliselt kindel, et probleem realiseerub ka ehitusplatsil,“ ütles Laast, kelle sõnul on tehnoloogilisi ja materjaliprobleeme võimalik juhtida, kuid halb projekt mürgitab kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni. Ehitaja võib küll vastutada tulemuse eest, kuid ilma toimiva projektita muutub see vastutus sisuliselt fiktsiooniks. Fotol: Uku-Tanel Laast ja Angela Kase Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis. Autor: Andras Kralla

Selles "Energiakooli" osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma. Selgitame, miks miinushinnad ei ole tootjale rõõm, miks investeeringud ilma salvestuseta enam ei tööta ning milline roll on akudel, gaasil ja tulevikus ka tuumaenergial. Juttu tuleb ka sellest, mida saab tavatarbija päriselt teha, et odavatest tundidest kasu lõigata – ja miks pesumasina öösel käivitamine ei ole alati elu parim kompromiss. Saade heidab ausa ja süsteemse pilgu elektriturule, kus lihtsaid vastuseid ei ole, aga häid küsimusi on palju. Saatejuht on Brent Pere. Fotol Mario Kadastik. Foto allikas: Alexela.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et mõistab suurettevõtja Raul Kirjaneni kriitikat, et majanduskasvu on pidurdanud ka ettevõtjate usaldamatus poliitikute vastu, kuid samas tuleb arvestada, et viimased aastad pole olnud riigile kerged. „Ma saan aru, et see on viide sellele, et Eesti poliitika ja poliitilised otsused on olnud kiires muutumises. Sellega saab nõus olla, sest see kriitika on ju objektiivne, aga kui vaatame viimaseid aastaid ja muutuste põhjuseid, siis ei ole olnud lihtsad ajad,“ selgitas minister. Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi. Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb teda enim muretsema just välisnõudlus. Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid. „Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EIS-i reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta. Intervjuus räägib Keldo veel tõusust väärtusahelas ja teadus- ja arendustegevusest, kuhu Eesti panustas 2024. aastal 2% SKPst. „Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund,meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol Erkki Keldo. Foto autor: Andras Kralla

Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist. Saates on külas Marju Meejärv, Wise’i talendiarenduse juht, ning Reelika Palu, Riigi Tugiteenuste Keskuse personalipartner. Räägime töötajate koolitamisest ja arendamisest, tehnoloogia ja tehisintellekti rollist õppimises, ootustest koolitajatele ning sellest, mida toob eesolev aasta. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Marju Meejärv ja Reelika Palu. Foto autor: Andres Laanem

Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagrikülli sõnul tehisintellekt täna veel mutrit ei keera aga pikas plaanis see ilmselt nii läheb. Einar Laagriküll tuletas novembri lõpus toimunud kinnisvara korrashoiu konverentsil esinedes meelde, et lühikeses plaanis me üle hindame tehnoloogia mõju üle ning pikas plaanis alahindame. “Ehk et kui täna tundub, et AI on võluvits, mis kõik lahendab, siis ma väidaks, et ilmselt ta kõike ei lahenda.” Vestlusringis osalenud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov lisas, et kui tekib arvamus, et tehisintellekti tõttu pole ka halduses enam vaja mõelda, siis see tõsi pole. “Ei ole nii, et paned mingi mõte sinna sisse ja kõik. Tehisintellekt on järjekordne võimalus laiendada oma infovälja.” Saates "Ruutmeetrite taga" vahendame konverentsil salvestatud vestlusringi, kus eksperdid analüüsisid tehisintellekti ja digilahenduste rolli kaasaegses kinnisvarahalduses. Arutelu keskmes oli küsimus, kas tehnoloogia asendab tulevikus inimese, kusjuures osalejad rõhutasid et kuigi AI on võimekas tööriist rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks ja andmete analüüsimiseks, jäävad kriitilised otsused ning empaatiline suhtlus endiselt inimese vastutusalasse. Lisaks AI-le käsitleti ka BIM-mudelite ja digitaalsete kaksikute praktilist väärtust hoone elukaare juhtimisel, avati millised tööriistad ja pilvelahendused on juba kasutusel, mida need reaalselt muudavad, mil moel muuta inimfaktor vastuvõtlikkus muutusele ehk kuidas muuta koristusteenindajad, tehnikud ja haldurid uue tehnoloogiale vastuvõtlikuks. Ning ka seda kes vastutab, kui AI teeb vale otsuse. Oma kogemusi ja vaateid jagasid SOL Balticsi müügi- ja turundusdirektor Mergit Inno, R8 Technologiesi operatiivjuht Allan Hani, Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagriküll ning ka konverentsi moderaator, PROACT Haldus asutaja Janek Hintsov. Vestluringi juhtis kinnisvarauudiste portaali juht Siim Sultson. Fotol vestlusringis osalenud ning konverentsipäeva modereerinud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov. Foto autor Karli Saul.

50aastasel võivad olla kanavarbad ja mõned naerukortsud – esteetiline meditsiin ei peaks neid peitma ega ära kaotama. Räägime Tervisetarga saates sellest, kuidas teaduspõhised protseduurid aitavad parandada enesetunnet, taastada näo loomulikku ilmet ja anda hoolitsetud jume. Saates selgitab Turmani Silmakliiniku arst doktor Margarita Rebrov, miks tänapäeva esteetiline meditsiin tugineb põhjalikule anamneesile ja personaalsele raviplaanile, mitte pelgale soovile noorem välja näha. Räägime süstitavatest protseduuridest ja laseritest – mida milleks kasutatakse, millised on võimalikud riskid ja mida võiks oodata. Rebrov kirjeldab, kuidas koostöös patsiendiga valitakse protseduure, et tulemus jääks võimalikult loomulik. Ta ütleb, et kedagi uuesti nooreks ei tehta, vaid eesmärk on hoolitsetud välimus. „Meie eesmärk ei ole muuta 50aastast 20aastaseks – see oleks ebaloomulik,“ rõhutab ta. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Margarita Rebrov Pildi autor Violetta Riidas

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar. Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida. Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism. Pikemalt saad Laari ja Lepasepa vestlust kuulata saatest "Soraineni sagedus". Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Fotol: ajaloolane ja poliitik Mart Laar (vasakul) ja advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp (paremal) Foto autor: Priit Vare

Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg. Sageli tunnevad töötajad, et neid ei kaasata piisavalt ja nad ei saa rääkida olulistes arenguprotsessides, rääkis Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg saates „Fookuses: tark tööstus“. Seda olukorda aitaks lahendada süsteemne parenduskultuur, mille loomisesse on kaasatud nii juhid kui tootmismeeskonnad. „Ma ütleksin, et motivatsiooni vaates otsitakse alati mingisuguseid preemiaid ja preemiasüsteemi, et „ma tegin parendusettepaneku ja nüüd saan rahalise preemia“, aga see preemia peaks just olema see, et saame rollid selgeks, töövoo lihtsamaks, osaleda ettevõtte ümberkujundamise projektides ja suurendada väärtust lisava töö osakaalu,“ usub Klettenberg. „Parenduskultuur tähendab mõttelaadi muutust, aga kui me otsime seda, et parendusprojektist saaks kohe kätte mingisuguse prääniku – olgu siis rahalise või mõne muu boonuse –, siis see tekitabki initsiatiivi, et tegemist on ühekordse projektiga,“ tõi ekspert välja põhjuse, miks tasub kiirete boonuste andmisel ettevaatlik olla. Ta selgitas, et parendusprojekti tulebki alati vaadate kahe pilguga. „Ehk milline on võit organisatsioonile ja töötajale. Töötaja võit on selgus rollides, vastutusalades, lihtsamates töövoogudes. See on võimalus rääkida kaasa selles, mida paremaks muuta,“ selgitas ekspert, et just nendest väärtustest peaks kujunema motivatsioon. Ettevõte saab aga kaasamise abil suurendada oma meeskondade motivatsiooni, mis omakorda aitab luua ühekordse projekti asemel luua pikaajalist parenduskultuuri. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Pildil Helen Klettenberg. Foto autor: Rain Jüristo

Halb rüht ei võrdu automaatselt halva tervisega, kuid istuv töö ja vähene liikumine võivad viia pikaajaliste probleemideni. Saates „Raamatuklubi“ on külas Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi, kes aitab avada Steven Low’ ja Jarlo Ilano 2017. aastal ilmunud raamatu „Overcoming Poor Posture“ põhisõnumeid. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja „Vabane halvast rühist“. Saates tuleb juttu sellest, kuidas istuv töö ja nutiseadmete pidev kasutamine mõjutavad rühti juba noores eas ning kuidas sundasendid võivad viia ülekoormuse, lihaspingete ja kroonilise valuni. Selgitame, kuidas kössis istumine ja ette vajunud pea vähendavad kopsude töömahtu ning panevad tööle lihased, mis pole mõeldud hingamiseks — see võib viia peavalude ja väsimuseni. Arutame, miks ei tohi harjuda valuga, isegi kui see tundub igapäevane, ning millal tasub otsida spetsialisti abi. Juttu tuleb ka sellest, miks 10 000 sammu päevas ei pruugi kõigi jaoks olla piisav ning kuidas leida sobiv, mitmekülgne liikumisviis, mis aitab kehal paremini vastu pidada ja loob harjumuse, mis püsib. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Reigo Jörsi Pildi autor Violetta Riidas

Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeeringu eesmärk oli tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes. Jõululaupäevale kohaselt keskendus aasta viimane „Logistikauudised eetris“ saade Eesti õhuruumi turvalisusele ning lennuliiklusteeninduse ja kaitseministeeriumi koostöös ellu viidud radariprojektile. Saatekülaline, Lennuliiklusteeninduse projektijuht Viljar Vooremäe selgitas, et mitmeaastase ja 5,1 miljoni euro suuruse investeeringu unikaalsus seisneb mitme erineva seiretehnoloogia kombineerimises: uue kaasaegse sekundaarradari rajamises Tallinna lähedale, multilateratsioonivõrgustiku laiendamises üle Eesti ning õhuväe primaarradariandmete integreerimises tsiviillennujuhtimisse. See võimaldab senisest paremini tuvastada ka transponderita õhusõidukeid ja tagada olukorrateadlikkus kogu riigi õhuruumis. Projektiga kaasnenud tegevuste hulk on olnud üsna märkimisväärne, sest ainult ühe süsteemi uuendamisega poleks olnud võimalik kõiki probleeme lahendada. „Selgus, et tuleb teha kombinatsioon erinevatest arendustes nii olemasolevates süsteemides kui mingid asjad ka konkreetselt välja vahetada ja liidestada teiste süsteemidega,“ rääkis Vooremäe. Nii saigi Tallinna külje alla paigaldatud täiesti uus sekundaarradar, mis asub sama koha peal, kus oli vana, juba pea 30 aastat töötanud radar. Kuna see asub lennujuhtimiskeskusele väga lähedal, sai rajatud ka täiesti uus sideühendus juhtimiskeskusega. Lisaks turvalisusele on projektil laiem mõju Eesti energiajulgeolekule, sest uuendatud seiretaristu võimaldab leevendada piiranguid tuuleparkide rajamisel maismaal ja merel. Saates rõhutati, et tegemist on heaks näiteks tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööst, kus Euroopa Liidu rahastuse toel saavutati nii turvalisem taevas kui ka paremad eeldused taastuvenergia arenguks. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Lennuliiklusteenindus Fotol: Viljar Vooremäe

Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad. Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud peagi kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv, mis valmistab paljudes ettevõtetes parasjagu peavalu. Et asja veidigi leevendada, jagame seekordses saates Wolti kogemuslugu, kuidas nende ettevõttes on palgaläbipaistvust kujundama hakatud. Wolti rahvusvahelise tasustamise juhi Kaie Peetre ettekanne on salvestatud Palga Päeva konverentsil septembris 2025. Euroopa palkade läbipaistvuse direktiiv toob tööandjatele kaasa senisest suuremad kohustused, mis eeldavad ausust, süsteemsust ja põhjalikku ettevalmistust. Mida läbipaistvus tegelikult tähendab, milliseid muutusi see tööandjatelt nõuab ning miks ootamine võib kalliks maksma minna? Need ja paljud teised küsimused leiavad vastuse aasta viimases saates "Töö ja palk". Pildil Kaie Peetre. Foto autor: Raul Mee

Eesti e‑kaubanduse sektori 2025. aasta võtmesõnad olid ellujäämine, konkurentsi surve ja küberohud. Aasta viimases saates arutavad Eesti E‑kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät ja CERT‑EE juht Taavi Kupper, kuidas karm rahvusvaheline hinnasurve ning kasvav pettuste hulk mõjutavad e‑kaupmeeste toimetulekut. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" räägitakse sellest, miks kolmandatest riikidest saabuvate odavate pakkide voog ohustab Euroopa ettevõtteid ning miks kolmeeurone maks ei ole piisav lahendus. Samuti analüüsitakse, miks isegi väikese e‑poe turvalisus vajab pidevaid investeeringuid ja miks platvormide uuendamata jätmine võib viia fataalsete tagajärgedeni. Millised turvalahendused aitavad vältida konto ülevõtmisi ja andmeleket? Kuidas petulehti ära tunda? Miks usaldada Eesti ettevõtteid ja mida teha, kui on juba petta saadud? Saates antakse ka soovitusi, kuidas olla konkurentsivõimeline järgmisel aastal – muutes kasutajakogemuse võimalikult sujuvaks ja investeerides turvalisusse. Saadet juhib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest. Fotol: Tõnu Väät ja Taavi Kupper. Allikas: Äripäev

Energiakooli värskes saates räägib Eleringi juht Kalle Kilk kahest uuest reast elektriarvel, millega iga Eesti majapidamine ja ettevõte uuest aastast arvestama peab - tasakaalustamisvõimsuse ning varustuskindluse tasust. Saame teada, miks need üldse tekivad, kuhu nendelt laekunud raha läheb ja kuidas need on seotud elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisega - seda igal sekundil. Saade avab ka laiemalt, kuidas tänapäeva energiasüsteem toimib: miks juhitavaid elektrijaamu on vaja isegi siis, kui taastuvenergia katab suure osa tarbimisest, millest kujuneb uute tasude suurus ja miks see kõik ei ole tingimata tarbija jaoks lisakulu, vaid pelgalt ümberkorraldus senises praktikas. Kilk räägib ausalt ka tootjate valmisolekust, võimalike hinnakõikumiste põhjustest ja sellest, kuidas tulevikus tagada, et tuled püsiksid põlemas ning seda võimalikult väikese hinnaga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: saatejuht Brent Pere (vasakul) ja Eleringi juht Kalle Kilk (paremal). Foto: Alexela

Detsembris koostööst autotootjaga Renault teatanud Eesti kastirataste tootja Vok Bikes ei välista, et suurtootjast võib tulevikus saada ka rattatootja osanik. „Ma ei saa öelda, et seda huvi seal ei ole, aga need otsad jätame praegu veel lahtiseks,“ ütles Vok Bikesi juht Indrek Petjärv saates „Tööstusuudised eetris“. Elektriliste kastirataste tootja Vok Bikes teatas detsembri alguses, et on sõlminud koostöölepingu autotootja Renault Grupiga, et alustada Prantsusmaal rataste masstootmisega ja kiirendada tarneid suurtele turgudele. Suure tootmispartneri lisandumine ja masstootmiseni jõudmine oli Vok Bikesi asutaja ja juhi Indrek Petjärve sõnul viimane puuduv lüli. „Viimaste aastate põhifookus on meil tegelikult olnud testimisel ja demode tegemisel, aga meie toode on täna sealmaal, et saame seda ka seeriatoota, ka meeskond on selleks valmis,“ kinnitas Petjärv. Tootmispartneriga Renault Grupiga algasid läbirääkimised aasta tagasi, 2024. aasta lõpus. Vok Bikes oleks võinud rattaid ka ise Eestis toota, kuid oli paar põhjust, miks nii ei läinud. „Saime üsna kiiresti aru, et seda peaks tegema autotööstuse tasemel. Esiteks, nõuab see väga palju investeeringuid ja teiseks me teeksime seda endiselt Euroopa servas – kohas, kus meile justkui turgu ei ole,“ selgitas Petjärv, miks oli loogiline tootmine Läände viia. „Oli päris loogiline, et viia see Euroopa keskele ja lasta teha seda kellelgi, kellel on kogu oskusteave ja infrastruktuur. Vaatame seda kui ideaalset kombinatsiooni: meil säilib startup´ilik agiilsus, kiirus, arendusvõime, aga teisalt on see võimendatud päris tootmisettevõtte tootmisvõimekusega,“ lisas ta. Renaulti kaasamisega kaob Vok Bikesi jaoks ära „lagi“, sest autotootja võimekus lubab toota niipalju kui turg nõuab. „Kui nad (Renault – toim) ühendust võtsid, siis algul pidi koostööpunkt olema tegelikult teine. Aga siis hakkasime järjest rohkem potentsiaali nägema ja lõpuks jõudsime sinna, et loogiline koostöövorm võiks olla tootmine. Ja tootmine alguses kitsamalt ehk lõppkooste tegemine. Uudisest võis jääda vale mulje, et me viiks justkui kogu tootmise Eestist ära, aga tegelikult ei vii. Eestist läheb teele ikkagi n-ö sõitev raam, kus on mootorid ja elektroonika küljes,“ selgitas Petjärv, et lõplikult ja koos kõikide detailidega pannaks ratas kokku siiski juba Prantsusmaal. Petjärv selgitas saates, et mitmed autotootjad otsivad võimalusi ka rataste segmendis ja konkurentsi on tihe. Ka Renault on püüdnud kastirataste segmenti siseneda, kuid seni edutult. Kas selle valguses võib Prantsuse autotootjast saada Vok Bikesi osanik? „Mul on täna raske seda öelda ja seda ei saa kindlasti välistada. Ma ei saa täna öelda, et seda huvi seal ei ole. See on ka pigem meie strateegiline küsimus, kas me tahame olla kellegagi nii soetud. Need otsad jätame praegu veel lahtiseks.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Foto: Vok Bikes

TAI eksperdid rõhutavad, et ühe toote asendamine teisega ei ole nikotiinist loobumine. Arutame, miks uued nikotiinitooted on loonud petliku mulje ning kuidas töökeskkond võib loobumist toetada. Uute nikotiinitoodete, nagu e-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine on saanud tavaliseks harjumuseks eriti nooremate hulgas. Ent just nendest toodetest loobumine võib osutuda keerulisemaks kui tavasigarettide puhul, sest tarvitamine on peidetum, sagedam ja sotsiaalselt vähem häiriv. Saates „Tervisetark“ räägivad Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel ning ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Katrin Kärner-Rebane, miks see nii on ja kuidas tööandja saab aidata sõltuvusahelast välja murda. Töökoht on oluline mõjutaja – see kujundab harjumusi, norme ja suudab pakkuda tuge. Saates selgitatakse, miks tööandjad peaksid tubaka- ja nikotiinivabasse töökeskkonda senisest tõsisemalt suhtuma, millised on selleks olemasolevad lahendused ning millal ja kuidas toetada töötajat loobumisteekonnal. Lisaks tuleb juttu sellest, millised on peamised motivatsiooniallikad nikotiinitoodetest loobumiseks, milliseid toetavaid rutiine saab tööandja pakkuda ning kuidas tekitada keskkond, kus suitsetamisest loobumine ei ole erand, vaid norm. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil TAI eksperdid Anneli Sammel ja Katrin Kärner-Rebane Pildi autor Violetta Riidas

Alates 2026. aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad makse, töötuskindlustust, tööjõu kasutamist, palkade läbipaistvust ja küberturvalisust. PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitab, millisteks muutusteks peavad Eesti ettevõtted valmistuma ja milline on nende praktiline mõju. Saates anname ülevaate olulisematest seadusemuudatustest, mis hakkavad 2026. aastal mõjutama Eesti ärikeskkonda. Räägime maksuvaba tulu ja tulumaksu muudatustest ning sellest, kuidas uued avalduse esitamise nõuded mõjutavad tööandjate ja töötajate igapäevast palgaarvestust. Käsitleme ka töötuskindlustushüvitise uut süsteemi, kus senise töötutoetuse asemel rakendub sissetulekupõhine ja baasmääras hüvitis. Arutame, kuidas see võib mõjutada töötajate turvatunnet ja motivatsiooni ning millised on muudatuse praktilised mõjud töövõtjale. Saates võtame vaatluse alla palkade läbipaistvuse direktiivi ning selle mõju värbamisprotsessidele, ettevõtete sisekultuurile ja mainele. Räägime ka soolise palgalõhe aruandlusest ning võimalikest sanktsioonidest direktiivi nõuete rikkumisel. Lisaks puudutame välismaalaste töötamisega seotud muudatusi, sealhulgas tööandjatele kehtestatud uusi nõudeid, renditöövahendajate regulatsiooni ning mõju ettevõtetele, kes plaanivad kaasata tööjõudu välismaalt. Saate lõpuosas keskendume küberturvalisusele ja NIS2-direktiivile, mis seab uued nõuded paljudele sektoritele. Arutame, milliseid ettevõtteid direktiiv enim mõjutab, kuidas hakkab toimima küberintsidentidest teavitamine ning kui ranged on sanktsioonid nõuete rikkumise korral. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv Foto allikas: PwC

Mida teha teisiti, et müügitulemused püsiks või kasvaks? Selgub, et kui nihutada fookus toote müümiselt hoopis kliendi aitamisele, võib saavutada paremad ja püsivamad tulemused ning muuta kogu protsessi meeldivamaks nii müüjale kui ostjale. Saates selgitab Äripäeva Akadeemia juht, coach ja koolitaja Tiina Tohver, mida tähendab kaasav müük, millised on selle põhialused, kes on ostutreener ning kui palju kallim on uue kliendi pardale toomine püsikliendi hoidmisest. Ühtlasi saame saatest teada, milline on oluline kulurida, mida Excel ei näita, ent mis võib kogu äri välja suretada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Tiina Tohver

Eestis on ebaseaduslik tubaka- ja nikotiiniturg viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud ning probleem ei piirdu enam ainult maksutulude kaotusega. Philip Morris Eesti välissuhete juhi Kai Tammisti hinnangul on tegemist laiema nähtusega, mis puudutab lisaks rahvatervisele ka organiseeritud kuritegevust ja riiklikku julgeolekut. Saates räägime ebaseadusliku tubaka- ja nikotiinituru hetkeseisust Eestis ning sellest, miks on varimajandus viimastel aastatel taas jõuliselt kasvanud. Arutame, kui suur osa Eestis tarbitavatest sigarettidest ja e-sigarettidest on maksustamata ning millist kahju see tekitab riigieelarvele. Juttu tuleb ebaseaduslike e-sigarettide laialdasest levikust ja noorte lihtsast ligipääsust keelatud toodetele, samuti sellest, kuidas organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja salajased tehased Balti riikides turgu mõjutavad. Käsitleme Valgevene rolli salakaubanduses, hinnavahede mõju ning geopoliitilisi riske, sealhulgas Venemaa mõju hübriidohtude kaudu. Saates vaatame ka laiemat pilti: kuidas on aktsiisipoliitika mõjutanud ebaseadusliku turu kasvu Euroopas, milliseid õppetunde saab võtta teiste riikide kogemusest ning millised meetmed võiksid aidata varimajandust piirata, ilma et legaalset turgu veelgi moonutataks. Samuti käsitleme tööstuse vastutuse piire ja koostöövõimalusi riigiga. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Philip Morris Eesti välissuhete juht Kai Tammist Foto autor: Jake Farra

Kohalike südameid võitnud Suhe baar pidi hiljuti kolima Tallinna ööelu tuiksoonelt Telliskivist kaugemale Koplisse. Seda aga siiski ajutiselt, sest süda ja hing jäid Telliskivisse. "Arvan, et Suhtest saab ära võtta kõik muud aspektid, aga mitte Telliskivi," ütleb Suhte tegevjuht Inger-Helene Värat. Suhte loomise ajal teadsid asutajad kohe, et nende tegutsemine Telliskivi 60 aadressil saab olema lühiajaline. Nimelt hoone, kus Suhe tegutses, pidi minema rekonstureerimisele. Kuigi täpset ajaakent ei seatud, arvestasid Värat ja tema äripartner, et neil on Tallinna ööeluskeenes oma ettevõtmise tõestamiseks aega umbes aasta. Seda tehti edukalt, sest käibe ja kasumi hüppeline kasv tõi Suhte ka kiirelt kasvanud ettevõtete ehk Gaselli TOPi. Kuigi linnalegende uue asukoha kohta liikus mitmeid, siis ajutiseks peatuspaigaks sai Manufaktuuri 3 hoone. Kolimine läks Suhtele kiirelt, kuid stressirohkelt. Samas peab Värat seda ka Suhte edu aluseks. "Rahavoogude tekitamine on oluline ja seepärast tulebki pingutada," märgib Värat, et uksed hoiti kinni vaid ühel nädalavahetusel. Kas nüüd on siis Suhe valmis? "Suhe on nagu Tallinna linn. See ei saa kunagi valmis," ütleb Värat. Saatest saame teada, mis saab siis, kui Suhe naaseb tagasi Telliskivisse, millised on Suhte ambitsioonikad tulevikuplaanid ning kuhu plaanitakse laieneda. Lisaks kuuleme Inger-Helene Värati juhtimispõhimõtetest ning millised tööprotsessid on aidanud viia Suhte kiire kasvuni. Pikaaegse baaripidamiskogemusega ja noorelt ettevõtlusega alustanud Värat jagab ka nõuandeid alustavatele või noortele ettevõtjatele, kes samuti sooviks oma baari või mõne muu ettevõtmise püsti panna. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja Advokaadibüroo Hedman. Fotol: Suhe baari tegevjuht Inger-Helene Värat Foto: Julia Laidvee

Aasta viimases „Teabevara tunnis“ keskendume e-kaubanduse kõige sagedasematele probleemidele. Jõuluostude hooajal on petturid eriti aktiivsed ja oluline on teada, kuidas end kaitsta ning mida õigused ja kohustused tegelikult tähendavad. Saates räägime sellest, kuidas ära tunda ebaausaid veebipoode ning millised riskid kaasnevad väikeste e-poodidega ning selliste poodidega, mis kasutavad dropshipping’ut – ehk müüvad kaupa, mida neil tegelikult laos ei. Lisaks saame teada, kes vastutab, kui kaup saabub katkisena. Arutleme selle üle, kui palju võib tarbija toodet enne tagastamist proovida ja millal muutub proovimine tegelikuks kasutamiseks. Veel võtame luubi alla saritagastajate probleemi, mis tekitab kaupmeestele märkimisväärseid kulusid. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid ja partnerid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar. Advokaadibüroo Lindeberg on ka Eesti E-kaubanduse Liidu õiguspartner. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Eesti digiriiki esitletakse maailmas sageli kui riiklikku edulugu. Tegelikkus on nüansirikkam ja oluliselt ausam. Äripäeva sisuturundussaates avab Datel ASi tegevjuht Urmas Kõlli, kuidas Eesti e-riigi vundament pandi 1990. aastatel olukorras, kus riigil puudus sisuline tellija kompetents ning lahendusi loodi käsikäes erasektoriga. Just see tihe koostöö, mitte valmislahenduste ostmine, lõi aluse süsteemidele, mida täna ekspordime kui „Eesti mudelit“. 35 aastat pärast asutamist seisab Datel endiselt samal põhimõttel: keerulised probleemid vajavad rätseplahendusi, mitte karbitooteid. Küsimus on, kas Eesti riik oskab seda kompetentsi ka edaspidi kasutada. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Unsplash

Kolme aastaga purjekal Serenada ümber maailma seilanud Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik jõudsid tagasi Eestisse septembri alguses. Neid hämmastas, kui soe on kodune Läänemeri, mis on üks viiest maailma kõige kehvema tervisega merest. “Ainuke, mis on kalasupist puudu, on see, et pane kartul ja porgand sisse. Sisuliselt meil meri keeb,” rääkis Saluveer. “Ei ole vahet, kas oled Abrukal või Kariibidel, Saint Lucial või Martinique'il, temperatuuriandur paadil näitab sama numbrit.” Kliimamuutuste kahju jõudis kohale ka snorgeldades, kus kirkad värvid asendusid tuhmunud surnud korallidega. Samuti looduslikuks paradiisiks kutsutud Galapagose saarte külje all, kus hiiglaslik Hiina kalalaevastik oli ookeani kalast tühjaks püüdnud. Saates on veel juttu sellest, kuidas maailma eri nurkades loodusesse suhtutakse: kes valab mootoriõli otse vette ja kes annab ookeanile pääsemiseks külavanemale andamit. Samuti räägime võimsatest tormidest ja ettearvamatust ilmast ning aastaaegade vahetumisest. Saluveer ja Luik jagavad ka oma kõige vapustavamaid loodusmuljeid. Saadet juhtis Karmen Laur. Fotol on Karl Saluveer ja Anne-Mari Luik, foto on erakogust.

Lõppenud aasta tehinguturu tegemisi jäävad peamiselt kirjeldama generatsioonide vahetus ja vinduma jäänud otsuste lõpule viimine. Ettevõtja Veiko Visnapuu sõnul on aeg sealmaal, kus Vabariigi algusaastatel alustanud ettevõtjaid tõmbuvad järjest rohkem tagasi. "Ma arvan, et paljud tehingud on seotud generatsioonide vahetusega. Need üheksakümnendatel alustanud ettevõtjad on jõudnud punkti, kus nad ei jõua enam rabeleda," rääkis Visnapuu. Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu sõnul andis lõppev aasta väga paljudele küsimustele vastuse. "Triniti tehingutiimi ajaloos mina ei mäletagi sellist aastat, kus nii kaua vinduvaid sisemisi tehinguid sai tehtud," tõdes Maripuu. Intervjuus tuli juttu veel ka tehisaru mullist ja selle võimalikust lõhkemisest ning Eesti ärikeskkonna rahvusvahelisest positsioonist. Saates osalesid veel ka Fitek Group'i juht Mait Sooaru ja Triniti vandeadvokaat Karin Oras. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Empowerment Estonia poolt eetrisse jõudvas "Ambitsioonis" vestleb saatejuht Hando Sinisalu Anti Oravaga, kes on lisaks kasvutreeneri rollile asunud E-Piim Tootmise tegevjuhiks. Juttu tuleb Paidesse rajatud uuest, kõrgelt automatiseeritud juustutehasest, mille ehitamine läks Covidi tõttu oluliselt kallimaks kui algselt planeeriti. Lisaks oluliselt kallinenud ehitusele tabas ettevõtet ka teine kriis: globaalne juustuhind kukkus järsult, samal ajal kui piima sisendhind püsib kõrgel. Saates uuritakse, mida saab tegevjuht teha kolmik-kriisi olukorras: maailmaturu hinda mõjutada ei saa, ettevõttel on käibevahendite nappus ja omanike vahel suured erimeelsused. Orav räägib, et tema fookus on esmalt ettevõtte ühtse juhtimiskultuuri loomisel. Lisaks tuleb jutuks, kuidas veenda kreeditore ettevõtte jätkusuutlikkuses. Saade avab, kuidas kriisis ettevõtet juhtida, kui samaaegselt tuleb tegeleda turutsüklite, omanike dünaamika ja sisendihindade survega. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: E-Piim Tootmine AS tegevjuht Anti Orav Foto autor: Dmitri Kotjuh

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus. Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad. Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures. Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest. Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist. „Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele. Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele. Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Foto: Andras Kralla

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Saadet juhib Kristel Viitmann. Foto autor: Rain Nirgi

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad. Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus. Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis. Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann. Foto: Anne-Liis Paenurm

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on. Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada. Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil Foto: Äripäev

Andmekvaliteet, andmete puudumine või liiasus, aga eriti andmemudelid ja -sõnastikud ning metoodikad andmete kogumiseks muutuvad üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead. Kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses? Kes ja mis rollis peab analüütikas osalema? Mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas? Kuuleme kasvustrateeg Indrek Sauli ettekannet detsembri alguses toimunud traditsiooniliselt andmekonverentsilt Big Data. Foto: Raul Mee

Käes on mälumängusaate teine poolfinaal ehk saab selgeks, kes lähevad vastastikku jaanuarikuises finaalis. Finaalikoha nimel võistlevad Zone Media ja Schöttli Keskkonnatehnika. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga näiteks Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Arne Meier on kolleegidega Raplas ja episoodiliselt Mustas Puudlis enda teadmisi proovile pannud. Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda kuuluvad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus. Alo Landberg küll jälgib mälumängusaateid, kuid seni mälumänguga aktiivselt tegelenud pole. Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte. Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Võitja astub jaanuaris vastu Swedbanki tiimile, kuhu kuuluvad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. “Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal. Kuula ja testi ka oma teadmisi. Kollaaž: Julia Laidvee

Eesti meditsiinisüsteemi ühe suurima muudatusena alustas tegevust ühendatud Tallinna Haigla. Kuidas mõjutab see Eesti haiglavõrku, mida toob kaasa patsientidele ja kuidas suudetakse vältida, et uus süsteem ei koorma olemasolevat veelgi? Saates „Terviseuudised“ räägib tervisesuunajana vastse Tallinna Haigla juht Arkadi Popov, miks ta näeb uues haiglas võimalust muuta kogu tervishoiusüsteemi loogikat – siduda paremini eri tasandid, jagada ressurssi tõhusamalt ning pakkuda patsiendikeskset ravi, mis põhineb vajadusel, mitte ainult nõudlusel. Popov selgitab, kuidas ühine haigla ühendab seni hajali olnud Tallinna raviasutused, milline saab olema selle roll võrreldes regionaalhaiglaga ning miks projekti õnnestumine on oluline kogu Eesti julgeoleku ja valmisoleku kontekstis. Samuti räägib ta, miks usub juhtimises meeskonna jõusse ja millised tehnoloogilised lahendused võiksid tervishoidu lähiaastatel radikaalselt muuta. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Hensalu, saate toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Arkadi Popov Pildi autor Violetta Riidas

INVL Family Office’i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor jagab, kuidas jõukad investorid täna oma vara juhivad ja milliseid võimalusi pakuvad alternatiivsed varaklassid. Kondori sõnul võiksid jõukamad investorid mõelda riskide hajutamise peale ning aktsiaturgude kõrval vaadata ka teisi varaklasse. “Aktsiaturgude langus võib olla väga kiire ja sa ei jõuagi sisuliselt reageerida, kui langus on juba olnud 15-20%. Siis sa mõtled, kas nüüd müüa või mitte. See psühholoogia on investori seisukohalt väga raske. Näiteks globaalsed infrastruktuuri objektid ja USA kinnisvarafondid, mis on väljaspool börsi, selliseid liikumisi läbi ei tee,” toob ta välja. Kondor räägib, millega tegelevad multi-family office’id, kuidas aitavad nad varasid põlvkondadeüleselt juhtida ning millistele investeeringutele saab varahaldurite kaudu ligi väljaspool aktsiaturge. Saates tuleb juttu kinnisvaraturu hetkeseisust ja väljavaadetest nii Baltikumis kui USAs, aga ka metsa- ja põllumaade võimalustest, taristusektorist ning tehnoloogiast. Saadet juhib Simo Sepp. Fotol: Rait Kondor Foto: Simo Sepp

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oktoobri algul toimunud Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestlusringis võtsid Mänd, Randmets ja Rask Tallinna eluasemeturu armutult osadeks. Vestlusringi juhtis Siim Sultson Fotol (Andras Kralla) Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Paljud sündmuste tellijad alahindavad tehnilise ettevalmistuse keerukust, kuid just seal sünnib edu või ebaõnn. Pikaajalise kogemusega Eventechi projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin näevad riske ette ja teavad, kuidas vältida olukordi, kus hea idee jääb teostamata. Sündmustele tehnilisi lahendusi pakkuva firma Eventech projektijuhid rõhutavad, et emotsionaalne turundus ei sünni ainult laval – sama oluline on nähtamatu tehniline pool. Valgus, heli, LED-ekraanid, pürotehnika ja lavalahendused loovad selle tunde, mida külalised veel aastaid hiljem mäletavad. Saates „Password: Make marketing fun again” räägivad Tammik ja Verlin, miks tehniline produktsioon ei ole pelgalt „kõlarid ja valgus“, vaid loominguline ja sageli ettearvamatu protsess, mis nõuab koostööd ja läbimõeldust. Kuuleme lugusid lavatagustest väljakutsetest – alates miinuskraadides töötamisest kuni kapriissete superstaarideni ning saame teada, kuidas sünnivad tõeliselt ägedad sündmused tellija, agentuuri ja tehnikatiimi koostöös. Lisaks tuleb juttu LED- ja hologrammilahendustest, öösel töötamisest, minimaalselt vajalikest tehnilistest lahendustest ja sellest, kus jookseb piir sisulise elamuse ning “üle võlli”-produktsiooni vahel. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Äripäev Fotol: Eventech projektijuhid Mattias Tammik ja Mihkel Verlin

"Nii nagu kingsepal ei ole kingi, ei olnud ka meil pikalt oma strateegiat," ütleb strateegilise planeerimise tarkvara arendava PlanPro asutaja ja juht Kalev Truusalu. Kolm aastat tagasi loodud strateegia järgimine on aga nüüdseks aidanud ettevõttel lausa kahel korral kiiret kasvu näidata. Kümmekond aastat keskastme- ja tippjuhina suurtes organisatsioonides, sh avalikus sektoris töötanud Truusalu märkas, et planeerimisprotsessid olid sageli killustunud erinevate dokumentide ja Exceli tabelite vahel, mistõttu info ei liikunud terviklikult. Eriti suur puudus oli heast tööriistast, mis aitaks eesmärkide täitmist seirata. Sellest tähelepanekust sündiski Truusalul idee luua terviklik juhtimistarkvara, mis koondaks kõik need protsessid, alates strateegilisest planeerimisest kuni arenguvestlusteni, ühte kohta ja annaks juhtidele reaalajas ülevaate. Viis aastat tagasi loodi mentorprogrammis PlanProle kaks strateegiat: eesmärgipõhine ja tunnetel põhinev strateegia. Kui esimene sisaldab traditsioonilisi finants- ja käibe-eesmärke ning nendega seotud mõõdikuid, siis teine on juba uuenduslikum lähenemine. Selle strateegia puhul loeb see, mida tunned pärast eesmärgi saavutamist, mis omakorda aitab kaasa sisemisele motivatsioonile ja ettevõtte kasvule. See lähenemine on aidanud PlanProl seada tähendusrikkamaid sihte. Saatest kuuleme, miks on PlanPro valinud just 100% kaugtöö tegemise. Seda, milliseid põhimõtteid järgitakse PlanPros värbamisprotsessis, et iga uus tiimiliige sobituks kaugtööd tegevasse tiimi, saab kuulata saatest "Kiired ja vihased". Lisaks räägime bürokraatia hetkeseisust Eestis, PlanPro tegevusest Balkanimaades ja edasistest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: PlanPro asutaja ja tegevjuht Kalev Truusalu Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad Luminor, Merit Tarkvara ja Advokaadibüroo Hedman.

Majandus on ühtaegu nii täis võimalusi kui ka ootamatuid piiranguid, mistõttu muutub finantsjuhi roll ettevõtte kompassiks. Saates "Finantsuudised fookuses" avame, kuidas mõtlevad juhid, kes peavad iga päev tõlgendama ebakindlust, tegema raskeid valikuid ja hoidma kogu ettevõtte kurssi, kui kulusurve kasvab kiiremini kui tulud. Saates räägime kõige põletavamatest finantsjuhtimise väljakutsetest ning sellest, kuidas juhtida kasvu ajal, mil ressursid kallinevad ja regulatsioonid järjest paisuvad. Käsitleme, kuidas teha otsuseid ja koostada eelarvet, kui majanduskeskkond püsib ebamäärane. Arutleme ka selle üle, millist rolli mängivad andmed, tehisintellekt, digitaliseerimine ja automatiseerimine. Stuudios on kolm kogenud finantsjuhti: Klick Eestist Kaire Koik, endine Fractory finantsjuht Fred Metsma ja Peninuki Distilleryst Taavi Hõbejõgi. Avame nende teekonda, räägime senistest väljakutsetest ja strateegiatest, mis aitavad juhtida ettevõtet muutlikus majanduskeskkonnas. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev

Energiakooli seekordses saates võetakse luubi alla selle sügise kütuseturu hinnasõja — kust see alguse sai, miks hinnad kõiguvad ning kas sellele on üldse lõppu näha. Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna selgitab ausalt ja konkreetselt, mis on kujundanud viimaste kuude tanklakettide omavahelist konkurentsiolukorda ning mis mõju on maailmaturu hindadel - samuti kuidas mõjutavad turgu sanktsioonid, valuutakurss ja rahvusvaheliste turuosaliste käigud. Juttu tuleb ka tarbijate käitumisest: miks otsitakse odavaimat hinda, mis aga jääb sageli märkamata ning kuidas "hinnapidu“ võib lõppeda sootuks kallima argipäevaga. Räägime ka kütuseturu laiemast tulevikust — CO₂-komponentidest, võimalikest maksutõusudest ja sellest, kuidas Euroopa roheline agenda mõjutab nii ettevõtteid kui autojuhte. Kärsna avab, miks investeeringud tanklatesse, kogukondadesse ja sporti pole kadunud ning mis võiks tulevikus asendada fossiilkütuseid. Samuti räägib ta, mis on tegelikult kütuse liitrihinna taga. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna (foto: Alexela)

Pidevas hinnasurves püüavad ehitusturu osapooled veeretada vastutust vigade eest partneritele ja otsida süüdlasi, jäi kõlama novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi ettekannetes. Samuti, et praeguses tihedas konkurentsis, kus tugevamad Eesti arendajad kinnitavad kanda Lätis ja vaatavad sealt ka kaugemale, peavad ehitajad mõtestama parema efektiivuse saavutamiseks tegevusi ümber. Oma Ehitaja juht Indrek Moorats selgitas, kuidas nende ettevõte otsustas keerulisel ajal mitte kaasa minna süüdlaste otsimisega, vaid pöörata pilk hoopis enda sisse ja keskenduda tegevuste ümbermõtestamisele. "Koroona- ja sõjakriisist tekkinud uus reaalsus nõudis kiiret kohanemist ja teistsugust vaadet juhtimisele," kinnitas Moorats ettekandes. Moorats tõi välja ka "pärdiku" metafoori, mis kirjeldas, kuidas ehitusprotsessis põrgatatakse vastutust vigade eest ühelt osapoolelt teisele – projekteerijalt tellijale, tellijalt ehitajale jne. Ta rõhutas, et selles “pärdiku põrgatamises” kaob sisuline probleemide lahendamine ja nemad on otsustanud keskenduda arengule, mitte süüdlaste otsimisele. Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer rääkis, miks nemad on otsustanud Riias tugevalt kanda kinnitada ja seal koguni uue ehitusfirma asutada. Tööjõu kättesaadavus on Riias küll parem, kuid kvaliteedis esineb suuremat kõikumist kui Tallinnas. See nõuab aga arendajalt rangemat kontrolli. „Just seetõttu otsustasime Riias luua oma ehitusettevõtte – et tagada kvaliteet ja töökindlus,“ selgitas Murer. Saates räägitakse veel Tallinna ja Riia kinnisvaraturu erinevustest. Juttu tuleb turutrendidest, müügimahtudest, hindadest ja sellest, miks Riia turg Eesti arendajatele üha atraktiivsemaks muutub. Fotol Indrek Moorats. Autor: Andras Kralla.

Eesti keemiatööstuse TOPis tänavu kaheksandaks tõusnud Careria, tuntud kaubamärgi Wild and Mild kaudu, suutis 2024. aastal, mis paljude ettevõtete jaoks oli väga keerulike, kasvatada müügitulu 18% ja kasumit 34%. Ettevõtte juhatuse liikme Marko Nurmiku sõnul oli kasumi kasvu taga eelkõige pidev tootearendus. Ettevõte tõi eelmisel aastal turule terve uusi tooteid, mille marginaal oli suurem ning mida õnnestus müüa ekspordiklientidele. Ilutööstus on kiire ja volatiilne ning pidev tootearendus ülioluline. „Arendusega mitte tegeledes jääks paratamatult rongist maha,“ ütleb Marko Nurmik. Careria keskendub peamiselt oma kaubamärgi Wild and Mild toodete arendamisele ja müügile, sest oma kaubamärgi tooted toovad suuremat kasumit kui private label tootmine. Eksporditurgude eripärad Careria jaoks on Eesti turg oluline katsetuste ja vahetu tagasiside saamise paik, kuid umbes 80% käibest tuleb ekspordist. Ettevõte on kasvatanud ekspordikäivet mitmetel turgudel, sealhulgas Saksamaal, Rootsis, Hispaanias, Rumeenias ning on sisenenud ka Saudi Araabia ja Iraagi turgudele. Marko Nurmik räägib ka nõudmistest, mida erinevad eksporditurud seavad. Nii näiteks nõuavad Saudi Araabia ja Iraagi turud eraldi halal ehk hingava koostisega (inglise keeles breathable) küünelakki. „Enne palvetamist peavad käed olema pestud ja traditsiooniline küünelakk ei lase vett küüntele,“ räägib Nurmik. Halal-koostis tähendab, et küünelakk laseb vett läbi ja käed saavad nõuetekohaselt puhastatud. Ent näiteks Saksamaa turg tahab, et tootes oleks komponent, mis väldiks lakipudelis nitrosamiini tekkimist. „Kuigi Euroopa Liidu regulatsioonid seda ei nõua, on Saksamaa tarbijad selles osas sammu võrra ees,“ ütleb Nurmik. Meeste maniküüri on tulevikutrend Kuigi hetkel keskendub Careria küünetoodetele ega kavatse saada traditsiooniliseks meigibrändiks, ootab tootja ka uue turusegmendi avanemist: meeste maniküüri, see tähendaks potentsiaalselt kaks korda suuremat turgu. Ettevõte on selleks ka ettevalmistusi teinud: välja on töötatud kontseptsioon, mis sisaldab küünehooldusvahendeid ja diskreetsemaid lakitoone. Careria näitas eelmisel aastal oma väikest meestesarja prototüüpi ka maailma suurimal kosmeetikamessil Bolognas, kuid vähemalt toona tundus, et seda on veel vara pakkuda. Aga tootjana on Careria valmis ja ootab, et nõudlus järele jõuaks. Saadet "Äripäeva TOP" juhib Sigrid Kõiv. Foto: Neeme Korv.