Äripäeva raadio

Tänapäevane kaitsetööstus ei ole enam vaid suurte hiidkorporatsioonide pärusmaa. Ukraina sõda on tõestanud, et innovatsioon võib tulla ka garaažist või kodusest 3D-printerist. Tehnopoli saates lahkame kaitsevaldkonna trende ning keskendume nn kaksikkasutusega tehnoloogiatele, mis muudavad julgeolekupilti tundmatuseni. "Kaitsetööstus on teatud mõttes demokratiseerunud. Kui varem oli see väheste suurte mängumaa, siis nüüd näeme, et kiire tehnoloogia areng on loonud platvormi ka väiksematele innovaatoritele," selgitab Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi. "Kaksikkasutusega tehnoloogia on lihtne: ühel hetkel prindid 3D-printeriga inimesele hambaimplantaate, teisel hetkel prindid spetsiifilise materjalivajadusega detaile droonidele." Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager toob näite elust enesest: nende meeskond arendab lahendust FPV-droonide vastu, mille ohtlikkus on viimase kahe aastaga plahvatuslikult kasvanud. "Meie eesmärk on tuua inimene lahinguväljalt ja ohuallikast eemale. Operaatori otsus peaks olema vaid see, kas droon alla tulistada või mitte, samal ajal kui süsteem teeb ülejäänud töö," märgib Laager. "FPV-droone toodetakse prognooside järgi 2026. aastal juba 12 miljonit tükki. See on tohutu skaala erinevus võrreldes strateegiliste droonidega ning nõuab täiesti uut tüüpi kaitse- ja tõrjelahendusi." Saates tuleb juttu tehnoloogiatest mida saab kasutada nii tsiviil- kui militaarsektoris, ja sellest miks on Eesti kaitsetehnoloogia kogukond täna suurem ja aktiivsem kui Soomes, Lätis või Rootsis. Kaitseministeeriumi, Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi koostöös sündinud eelkiirendisse Defence Business Lab saab kandideerida kuni 10. aprillini. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: (vasakult) Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi, Idufirma Thistle tegevjuht Gerda Laager ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Merlin Zuzjonok

1991. aastal loodud raamatupidamis- ja palgaarvestustarkvara ettevõte Merit Tarkvara on kasvanud Eesti turuliidrist, mis teenindab 103 000 ettevõtet, rahvusvaheliseks tegijaks. Ettevõtte tegevjuht Tõnis Kask näeb kasvu taga kahte peamist tegurit. Esiteks, tugevat positsiooni koduturul, kus kaks kolmandikku Eesti raamatupidajatest on Merit Tarkvara kliendid. Teiseks, ambitsioonikat rahvusvahelist laienemist, eelkõige Poola turule, kus ettevõte sihib 40–60% aastakasvu. Üks teema, millest Kask eriti innukalt räägib, on e-arved. Ta toob näiteks, et nende kliendid kaotavad igal aastal kokku ligikaudu 100 miljonit eurot käsitööle, mida oleks võimalik juba täna automatiseerida. Eestis kasutab e-arveid vaid 9,6% ettevõtetest, Soomes aga 93%. „Kui me samamoodi jätkame, jõuame Soomele järele 70 aasta pärast,“ ütleb Kask. Automatiseerimine muudab raamatupidajate tööd põhjalikult ja arvud räägivad selget keelt. Visma gruppi kuuluvas Itaalia ettevõttes teenindab üks raamatupidaja juba täna enam kui 750 ettevõtet, Poolas ulatub see näitaja 250ni. Eestis jääb see praegu 30 ja 100 ettevõtte vahele raamatupidaja kohta, mis tähendab, et efektiivsuse kasvuruumi on mitmekordselt. Kask aga ei usu, et tehisintellekti ajastul raamatupidaja elukutse kaob. „Raamatupidaja töö kujuneb ümber. Pigem saavad raamatupidajatest finantskonsultandid.“ Nende kohta, kes on viiekümnendate lõpus, ütleb ta, et nemad jõuavad tõenäoliselt pensionile minna ilma suuri muutusi tegemata. Noorematele soovitab Kask aga juba täna mõelda, kuidas pakkuda klientidele rohkem lisaväärtust. Saates räägime Merit Tarkvara kasvuloost, e-arvete väärtusest ettevõtetele ning raamatupidajate töö tulevikust automatiseerimise ajastul. Lisaks jagab Tõnis Kask kogemusi töötajate rahulolu mõõtmisest ja sellest, mida ta on aastatepikkusest juhtimisest õppinud. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask Foto autor: Jake Farra

Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund". Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri. Saates tuleb juttu ka planeeringute menetlemise karidest, paradoksidest, ideaalidest. Lauale tuleb ka Riia eripära, võrreldes Tallinnaga. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) istuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Kinnisvaraettevõte Pro Kapital parandas 2025. aastal jõuliselt oma majandustulemusi – ettevõtte käive kerkis kolm korda 53 miljoni euroni ja ärikasum kasvas ligi 15 miljoni euroni ehk peaaegu 150-kordseks. „Realiseerusid kuni neli aastat tagasi tehtud otsused. Kinnisvara on väga pika vinnaga, augu kaevamisest tulu deklareerimiseni läheb mitmeid aastaid,“ selgitab ettevõtte peadirektor Andrus Laurits saates. „2025. aastaks tegime jõulise plaani ja tulemused täitusid, isegi natuke ületasime neid. Ka see aasta peaks lõppema tugeva numbriga.“ Lisaks ettevõtte enda tegevusele mõjutab tema sõnul tarbijate kindlustunde taastumine ja enesekindluse kasvu on eriti tunda näiteks Leedus. Saates tulebki juttu sellest, millised arendused on ettevõttel käsil Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Samuti sellest, miks Leedu kinnisvarahinnad on kolme riigi võrdluses rekordilised, mille poolest erinevad kolme pealinna kinnisvaraturud veel ja mis on ostjate käitumist mõjutavad majanduse väljavaated. Saatejuht on Rivo Sarapik. Pildil Andrus Laurits. Allikas: Pro Kapital

Mentor-investor Heidi Kakko sõnul on Eesti iduökosüsteem viimase 15–20 aastaga läbinud tohutu arengu, liikudes esimestest riskikapitali sammudest maailmatasemel süvatehnoloogia ja tehisintellekti rakendusteni. Kui algusaegadel tehti asju põlve otsas, siis tänane turg nõuab märksa suuremat professionaalsust ja fookust reaalsetele ärimudelitele. "Eesti asutajad on alati olnud väga tublid ehitajad ja efektiivsed kapitalikasutajad, kuid nüüd oleme jõudnud faasi, kus ainuüksi toote ehitamisest ja kasutajate kogumisest ei piisa – oluline on suutlikkus raha teenida ja kriisikindlust kasvatada," märgib Kakko, analüüsides sektori seisu 2026. aasta kevadel. "Ükssarvikute kasvulava" saates on juttu Eesti riskikapitalituru algusaegadest Arengufondis, meenutame Skype'i mõju kohaliku kogukonna sünnile ning arutleme, kuidas on idusektor 2026. aasta kevadeks muutunud. Heidi Kakko jagab oma vaadet süvatehnoloogia tähtsusele, tehisintellekti rollile ja sellele, mida on Eestil vaja teha, et püsida maailma tipus ka järgmisel kümnendil, ja miks on oluline, et Eesti edukad asutajad ei müüks oma ettevõtteid liiga vara maha, ning millist rolli mängib kapitali targem reinvesteerimine ühiskonna arengus. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil on Heidi Kakko ja Tarmo Virki. Autor: Andres Laanem

Ettevõtjad esitavad riigile iga aasta üle 200 miljoni euro väärtuses andmeid, mida juba niikuinii kusagil olemas on. See on vaid üks näide sellest, kui palju raha ja aega läheb kaduma siis, kui andmeid ei kasutata targalt – ei riigis ega ettevõtetes. Tehisaru ja andmed on jõudnud igapäevatöösse kiiremini, kui ettevõtted ja asutused on suutnud nende kasutamist läbimõeldult juhtida. Suur osa väärtusest tekib juba täna, kuid sageli varjatult ja ilma selge strateegiata. Saates "Finantsuudised fookuses" avatakse, kus Eesti tegelikult andmepõhises juhtimises asub, millised on peamised kitsaskohad ning kuidas tehisaru võib lähiaastatel oluliselt muuta nii ettevõtete töökorraldust kui ka riigi toimimist. Saates käsitletakse tehisaru ja andmekasutuse taset Eestis, arutletakse digioskuste arendamise eesmärkide ja reaalsuse üle, selgitatakse, miks andmekvaliteet on tehisaru rakendamisel kriitilise tähtsusega ning miks organisatsioonides toimub sageli varjatud tehisaru kasutamine. Samuti räägitakse tööjõupuudusest andmevaldkonnas, agentide rollist tuleviku töökorralduses ning sellest, millistes valdkondades on avalik ja erasektor teineteisest ees. Saatekülaline on justiits- ja digiministeeriumi tehisintellekti ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Paavo Siimann ja Ott Velsberg. Autor: Andres Laanem

Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat. Taksondus on viimase kümnendi jooksul liikunud lihtsast sõidujagamisest olukorda, kus sama teenuse alla mahuvad mitu väga erineva tasemega pakkumist. Päevakorda on kerkinud küsimus, kas juht on professionaal või lihtsalt keegi, kes rooli istub. „Seal roolis on taksojuhid, kes tahavad selle töö eest väärilist tasu ja tunnustust – nad ei ole lihtsalt juhuslikud autojuhid,“ ütleb Forus Takso tegevjuht Tiit Isop. Foruse vaates algab kvaliteet juhist. See tähendab koolitust, keeleoskust, teenindusoskusi ja vastutust, mitte ainult sõidu ära tegemist. Kui need nõuded kaovad, muutub kogu teenus ebaühtlaseks. „On tekkinud olukord, et kui mujale ei sobi, siis taksorooli ikka sobib,“ kirjeldab turu probleemi Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Ettevõtte hinnangul ei ole kvaliteet ja hind vastandid. Küsimus on selles, kuidas teenus on üles ehitatud – kas süsteem toetab professionaali või surub hinna alla nii, et kvaliteet ei jää püsima. Saates räägitakse ka sellest, millised standardid peaksid kehtima, milline roll on regulatsioonil ning kas Eesti turg liigub professionaalse teenuse või odava platvormimajanduse suunas. Saates arutlevad Forus Takso tegevjuht Tiit Isop ja Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: (vasakult) Foruse äpitaksode tiimijuht Viljar Varik ja Forus Takso tegevjuht Tiit Isop Foto: Äripäev

Ehitusturg on märgatavalt korrastunud: kui varasematel aastatel esines hangetel palju alapakkumisi, siis nüüd on turul rohkem tasakaalu ning hinnapakkumised on muutunud täpsemaks ja läbipaistvamaks, rääkisid Domus Kinnisvara juhid Ingvar Allekand ja Tõnu Leinbock saates „Eetris on ehitusuudised“. „Olen varasemalt näinud, kus ehitaja tuleb hankele selge alapakkumisega, et töö kindlasti endale saada. Kuid viimase kahe aasta jooksul on ehitajad jõudnud pakkumistes enam-vähem samale tasemele, sest nad mõtlevad projektid eelnevalt põhjalikult läbi ega tee olulisi vigu,“ rääkis Allekand. Samas ei ole põhjust oodata ehitushindade olulist langust. „Ehitushinna hoidmine tuleneb täna eelkõige efektiivsusest ja tehnoloogiast, mitte palkade või materjalide odavnemisest,“ selgitas ta. Samas muutub ka arendajate eksimisruum üha väiksemaks, sest iga otsus mõjutab otseselt lõpphinda. Uusarendused ei konkureeri enam ainult asukoha ja hinnaga, vaid ka läbimõeldud ruumilahenduste ja tehnosüsteemidega. Samas hoiatavad arendajad ka teise äärmuse eest: ülemäärane tehniline keerukus võib muuta hooned kalliks ülal pidada ning tõsta müügihinna tasemele, kus ostjad enam kaasa ei tule. Küsimus on selles, kas ostjad suudavad kasvava kvaliteedi kinni maksta. Uus inseneriharidusega arendusjuht Tõnu Leinbock kinnitas, et nii tehnilised kui ka kvaliteedinõuded on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sundides arendajaid tegema oluliselt rohkem otsuseid juba projekti algfaasis. „Mida varem tehakse põhjalik eeltöö, seda vähem tekib hiljem kulukaid vigu,“ rõhutas Leinbock. Selline koostöömudel aitab vältida hilisemaid ümbertegemisi, mis on projektides kõige kulukamad. Saadet juhib Teeli Remmelg. Fotol Tõnu Leinbock ja Ingvar Allekand. Foto autor: Teeli Remmelg

Baltikumi ettevõtjate kindlustunne on taas tõusuteel, kuid riigiti on näha olulisi erinevusi, selgus värskest SEB uuringust. Millised on ettevõtete plaanid - kas kasvada, investeerida või keskenduda pigem koduturule ning kuidas üldine majanduspilt neid otsuseid mõjutab? Uues sisuturundussaates arutame, mida praegune majanduskeskkond tähendab e-kaubandusele, väikeettevõtetele ja tarbijatele. Samuti räägime, millised sammud aitavad ettevõtetel keerulisemates oludes paremini toime tulla ja uusi võimalusi leida. Saates on külas SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla. Saadet juhib DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd. Fotol: SEB Eesti kaupmeeste makselahenduste grupijuht Heleriin Pihla ja DPD Eesti kommertsjuht Janek Kivimurd Foto: Rain Jüristo

Tehisintellekt ei tee otsuseid vaakumis – kui süsteemi treenimiseks kasutatavad andmed peegeldavad ühiskonnas valitsevat ebaõiglust, hakkab ka masin tegema kallutatud otsuseid. Võrdõigusvoliniku Christian Veske sõnul on see juba täna reaalne probleem, mis mõjutab inimeste igapäevaelu. „Me avastasime krediidiskoori mudelis sooliselt diskrimineeriva valemi, kus sugu ja vanus määrasid, kas inimene saab punkte juurde või maha. See polnud inimese tehtud otsus, vaid automatiseeritud süsteem, mis mõjutab otseselt näiteks seda, kas keegi saab poest järelmaksu või mitte,“ toob Veske näite saatest „Eetris on tehisintellekt“. Justiits- ja digiministeeriumi nõunik Sofia Paes täiendab, et avalikus sektoris on käimas üle 150 AI-projekti ning riskide maandamine on kriitiline. „Tehnoloogia ise ei vali diskrimineerida, vaid see peegeldab andmeid, mida me talle anname. Oluline on leida tasakaal innovatsiooni ja inimõiguste kaitse vahel, eriti olukordades, kus süsteemid teevad inimeste üle kaalukaid otsuseid,“ selgitab Paes. Saates tuleb juttu järgmistest teemadest: Algoritmiline kallutatus: Kuidas tekib diskrimineerimine andmetes ja miks masinad „õpivad“ meie vigu? Praktilised näited: Krediidiotsustest kuni värbamisalgoritmide ja näotuvastussüsteemideni. Projekt EquiTech: Millised uued juhendmaterjalid ja e-kursused on loodud arendajatele ning ametnikele riskide ennetamiseks? Vastutus: Kes vastutab, kui tehisintellekti tehtud otsus on ebaõiglane? Euroopa Liidu AI Act: Mida tähendab uus tehisintellekti määrus Eesti digiriigi jaoks? Saatekülalised on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes. Saadet juhib Tarmo Virki. Rohkem infot algoritmilise diskrimineerimise ja kampaania kohta leiab veebilehelt algoritmotsustab.ee. Fotol: (vasakult) saatejuht Tarmo Virki, justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu. Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu räägib saates „Tööstusuudised eetris“, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks. „AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu. Andrus Durjeko märgib, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat. „Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko. Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta. Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastavad küsimustele Nuia PMT tegevdirektor Arvo Malingut, KPrinti arendusjuht Rauno Võsu, Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva. Intervjueeris Annika Kald. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu. Allikas: Aurightec Estonia

PwC Baltikumi tippjuhtide uuring näitab, et ettevõtete otsuseid kujundab praegu eelkõige ebakindel riskikeskkond, kus geopoliitika ja küberohud sunnivad investeeringuid edasi lükkama. „Selline pidev paindlikkus on täna eluliselt oluline,“ ütleb PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender. PwC saates arutatakse, kuidas Balti riikide tippjuhid tõlgendavad majanduskeskkonda ja milliseid valikuid sellest tulenevalt tehakse. Eesti juhid on muutunud majanduse väljavaadete suhtes optimistlikumaks, kuid oma ettevõtete kasvu hinnatakse jätkuvalt ettevaatlikult. See peegeldub otsustes: investeeringuid kaalutakse pikemalt ning valmisolek riske võtta on piiratud. Riskikeskkonda mõjutavad eelkõige geopoliitilised pinged ning kasvavad küberohud. Ettevõtted ei saa neid riske vältida, kuid peavad nendega arvestama igapäevastes otsustes ja tegevustes. Juhtide hinnangul on võtmetähtsusega võime kiiresti kohaneda. Paindlikkus ja valmisolek tegevusi ümber korraldada määravad, kui hästi ettevõte ebakindlas keskkonnas toime tuleb. Seevastu tehisintellekti mõju nähakse alles kujunemas – selge mõju ärimudelitele ja tulemustele ei ole veel laialdaselt realiseerunud. Investeerimisotsuseid piiravad lisaks riskidele ka regulatsioonid ja energiakulud, mis suunavad ettevõtteid keskenduma efektiivsusele, mitte kiirele kasvule. Saates arutlevad PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender, Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar ja LHV juhatuse esimees Mihkel Torim. Foto: PwC

Tallinn ei taha olla lihtsalt nutikas linn, vaid ambitsioon on saada Euroopa parimaks keskkonnaks, kus uusi lahendusi testida ja turule viia. See eeldab rohkemat kui head ideed. Uues sisturundussaatesarjas "Ettevõtlik Tallinn" arutame, millised ettevõtted siin päriselt läbi löövad, miks just Tallinn on testimiseks unikaalne ning kuidas programmid nagu Test in Tallinn ja Tallinnovation aitavad ideedest reaalse äri kasvatada. Saates on külas Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere, Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk ja Tehnopoli suurettevõtete valdkonnajuht Tiiu Treier. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Tehnopoli suurettevõtete valdkonna juht Tiiu Treier, Tallinna linna innovatsioonijuht Mark Emil Talivere ja Paultech OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk. Foto: Merlin Zuzjonok

Elengeri juht Margus Kaasik usub, et nende tellitud gaasilaevad jõuavad lähiajal Klaipeda ja Inkoo terminalidesse ning sõda gaasitarnete kindlust Euroopas laiemalt ei mõjuta. “Alates aprillist saabub lähikuudel meile viis kargot nii Klaipedasse kui Inkosse ning olen võrdlemisi kindel, et tellitud gaas jõuab kohale,” sõnab Kaasik saates “Energiatund”. Tellitud gaasi tarnijateks on Kaasiku sõnul erinevad suurtegijaid nagu Mitsui, Totalenergies ja teised. Sisseostetava gaasi hinnatõusu kaudu on sõda Elengeri sisenditele mõju juba jätnud, kuna gaasi ostetakse ujuva TTFi järgi ning seda hinda pole fikseeritud. Kaasiku sõnul kasutatakse reeglina Eleringis hinnariski maandust ‒ hinna fikseerimist ‒ mitte gaasi ostul, vaid müügil. Ostuhinda ei ole lukku löödud, kuna enne sõda näitas pikaajaline prognoos, et gaasi hind hoopis langeb. Gaasihinna edasist liikumist prognoosides märgib Kaasik, et kümnetesse kordadesse ulatuvat hinnatõusu ta ei usu isegi siis, kui sõda peaks jätkuma. Kui hind kõvasti tõuseb, ei jaksa teatud piirkonnad selle eest maksta ja see viib ka tarbimise ja nõudluse alla, ent kus säärane hinnapiir on, ei oska Kaasik täpselt öelda. “Ma ei paanitseks energia kättesaadavuse üle Euroopas. Me jaksame siin piltlikult öeldes Bangladeshi igal ajal üle osta, et gaas siia liiguks,” sõnab Kaasik ja tunnistab, et molekuli hind sõltub siiski suuresti sellest, mis sõjatandril juhtuma hakkab. Saate teises osas räägib Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp gaasivarustusest ning selgitab ka, mis vahe on Eesti riigi strateegilisel gaasivarul ja kaitstud tarbijate gaasivarul ning mis tingimustel varud kasutusele võetakse. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Katari energiaminister ja QatarEnergy president Saad Sherida al-Kaabi lepingut sõlmimas Total Energies tegevjuhi Patrick Pouyannega 2022. aastal. Total Energiesi käest ostab osa LNG-st ka Eesti gaasimüüja Elenger. Foto autor: Karim Jaafar/AJ/AFP

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. 2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas. „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta. Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Fotol: vasakult Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, Nortali asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter Foto: Andres Laanem

Eesti koolijuhtide tase on ebaühtlane ja juhtimisoskuste arendamine ei pruugi saada piisavalt tähelepanu. Äripäeva raadio saates “Õppetund“ arutleti, kes vastutab koolijuhtide arengu eest ja kuidas seda teadlikumalt toetada. Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman, Saku Gümnaasiumi direktoriga Keit Fomotškin ja Tartu Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm leidsid saates “Õppetund“, et Eesti koolijuhtide tase on üsna ebaühtlane. Kuigi suur osa juhte on kasvanud välja õpetajaskonnast ja neil on tugev pedagoogiline taust, jääb sageli vajaka just juhtimisalastest kompetentsidest – inimeste juhtimine, organisatsiooni arendamine ja strateegiline mõtlemine. Saates arutleti ka koolijuhtide arenguvestluste üle. Kuigi umbes pool koolipidajaist neid päriselt ka teeb, jääb õhku küsimus, kui sisukad need tegelikult on. Kas fookus on eesmärkide täitmisel või juhina arenemisel? Ning milline peaks olema arenguvestlus, mis loob päriselt väärtust, mitte ei täida pelgalt formaalset kohustust? Samuti käsitleti koolijuhtide värbamist ja arutleti, kuidas juhte leitakse, milliseid oskusi hinnatakse ning kuivõrd teadlikult kasutatakse olemasolevaid tööriistu, näiteks haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit. Veel tõstatati küsimus, kas hea õpetaja on automaatselt ka hea juht. Saate teises pooles keskenduti koolijuhtide arendamisele ning lähemalt haridusjuhtide praktikaprogrammile. Miks see programm loodi, millist probleemi see lahendab ning kuidas see aitab juhtidel arendada just neid oskusi, mida tavapärases koolikeskkonnas vähem praktiseerida saab. Arutleti ka programmi ülesehituse, osalejate valiku ja selle üle, kuidas õpitu pärast programmi lõppu organisatsiooni tagasi jõuab. Oluliseks küsimuseks jäi, kes vastutab koolijuhtide arengu eest – kas koolipidaja, riik või juht ise. Samuti mõtiskleti, kas Eestis on kogenud koolijuhtidele piisavalt arenguvõimalusi ja kuidas võiks süsteem tulevikus muutuda. Saadet juhtis Helen Roots. Pildil Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman ja Saku Gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin. Autor: Andres Laanem

Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite hiljutisest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Töövaidluskomisjon tuvastas vaidluses tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale, selgitas Saarep. Tema sõnul kerkivad taolised juhtumid esile just infotelefonis, kui küsitakse abi, kuid töövaidluskomisjoni need tihti ei jõua. "Esiteks on eluperiood pingeline. Sa ei taha üldjuhul pooleteise aastase lapse kõrvalt vaidlusesse minna. Kui saad koondamise, kõlab see paljudele paremini kui mitte midagi," põhjendas ta. Summad muutuvad töövaidlustes üha suuremaks, rääkis Saarep. Ka samas kaasuses, kus mõisteti välja 27 000 eurot, nõuti 46 000 eurot. Ühes vaidluses, mis hiljuti komisjoni jõudis, algas nõue 2000 eurost, aga summa jõudis üle 70 000 euro. Saates "Kasvukursil" räägivad Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits, millised tööandjate ja töötajate erimeelsused jõuavad töövaidluskomisjoni, missugused on viimase aja kaasused ja kuidas töölepingut seaduspäraselt lõpetada. Jagame nõu nii töötajatele kui tööandjatele. Juttu tuleb töövaidluste trendidest, tööandjate peamistest ämbritest, aga ka näiteks tehisaru kasutamisest avalduse koostamisel ja miks see viib õigusabi hinna üles. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Pexels

Bränditoodete tellimine ei tähenda enam logoga pastaka või muu nänni valimist. Ettevõtted soovivad kingitusi, mis päriselt kasutust leiavad ja peegeldavad nende väärtusi. ROI müügi- ja arendusjuhi sõnul on kasvavaks suunaks tekstiil ning praktilised igapäevatooted, mille puhul mängivad rolli nii kasutusmugavus kui ka jätkusuutlikkus. Firma meenetest rääkides sõnab ROI arendusjuht Sandra Vallik, et eelmisel kümnendil valitsenud nännikultuur on selgelt taandumas. „Enam ei taheta asju, mis jäävad riiulile tolmu koguma. Kingitustelt oodatakse praktilist väärtust,“ ütleb ta. Viimastel aastatel on tugevalt kasvanud tekstiilitellimused – alates T-särkidest ja pusadest kuni jakkide ja spordiriieteni. Need on tooted, mida ettevõtte töötaja või koostööpartner saab igapäevaselt kasutada. Teiseks oluliseks suunaks on muutunud kliendi teadlikkus materjalidest ja jalajäljest. „Ei taheta tekitada mõttetut jalajälge – ettevõtted küsivad, kust toode tuleb ja kui jätkusuutlikult see on tehtud,“ lisab müügijuht Kristjan Kiil. Valliku sõnul on valdkonnas toimunud märgatav nihe taaskasutatud materjalide poole ning koostööpartnereid valitakse selle järgi üha hoolikamalt. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas on kasvanud huvi tööriiete vastu. Kiili sõnul soovib üha rohkem kliente ühe partneri käest terviklahendust: „Kuna meie suudame pakkuda nii kingitusi kui ka tööriideid, on ettevõtte jaoks asjaajamine kordades lihtsam.“ Saates räägivad Vallik ja Kiil täpsemalt, kuidas teha valikuid, mis toetavad ettevõtte kuvandit, ning miks osa firmarõivaid leiab päriselus kasutust ja osa mitte. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ROI müügijuht Kristjan Kiil ja arendusjuht Sandra Vallik Foto: ROI

Üle Eesti teedele tulnud traktorid näitasid, et põllumajandussektori majanduslik olukord on jõudnud kriitilise piirini. Põllumajandussektor ütleb otse: ilma selgete otsusteta ei ole Eesti toidutootmise tulevik kindel. Põllumehed tulid 19. märtsil traktoritega teedele ja ristmikele sõnumiga „Pole põllumeest, pole toitu“. Tegemist ei olnud klassikalise protestiga, vaid sektoriülese meeleavaldusega, mille korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja põllumeeste ühistu KEVILI. Aktsiooniga anti märku, et surve tootmisele ja majanduslikule toimetulekule on jõudnud piirini, kus vaikimine ei ole enam võimalik. Saates „Kasvupinnas“ arutavad toimunu tausta ja tähendust Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Ants-Hannes Viira, Artiston Grupi juhatuse liige Margo Klaasmägi ja põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits. Viira sõnul on kriisi juured pikemad. „Eelmine aasta ja eelnevad aastad on olnud põllumajandussektorile keerulised,“ ütleb ta, viidates nii turuolukorrale, haiguspuhangutele kui ka kasvavale regulatiivsele survele. Meeleavalduse keskne teema on tulevik – Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Eesti jaoks on kaalul 546 miljonit eurot, mis on mõeldud tasandama meie põllumeeste toetuste mahajäämust. Samas puudub sellel rahal siduv siht – riik ei pea seda suunama põllumajandusse. Sektori sõnum on selge: need vahendid tuleb investeerida tootmise arengusse, et säilitada konkurentsivõime ja tagada toidujulgeolek. Prits juhib tähelepanu ka poliitikate rakendamisele. „Ühel kaalukausil on toidujulgeolek ja teisel ettevaatusprintsiip – ja vastus on tihti alati ei,“ kirjeldab ta olukorda, kus otsused ei arvesta piisavalt tootmise reaalsusega. Meeleavalduse üks eesmärk oli tuua tootmine nähtavaks üle Eesti, mitte ainult pealinnas. Nagu saates rõhutatakse: „Tuli meelde tuletada, kes seda toitu päriselt toodab ja kus seda toodetakse“. Kuigi poliitilisel tasandil on tekkinud haruldane üksmeel, seisab sektor endiselt võtmeküsimuse ees – kas sõnadest saavad ka otsused. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Autor: Andres Laanem

Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme. Saates selgitab vaibkoodija Kei Olbrei, kuidas ta jõudis personalivaldkonnast rakenduste loomiseni ning miks on viimase aastaga toimunud hüpe teinud selle oskuse kättesaadavaks sisuliselt kõigile. Juttu tuleb sellest, kuidas AI abil sünnivad prototüübid tundidega, milliseid tööriistu kasutada ning miks on eeltöö ja probleemi mõistmine olulisem kui tehniline oskus. Arutleme ka praktiliste kasutusvõimaluste üle: alates maandumislehtedest ja turundustööriistadest kuni ettevõttesiseste lahendusteni, mis aitavad igapäevatööd automatiseerida. Olbrei toob näiteid enda loodud rakendustest ning selgitab, miks vaibkoodimine aitab kiiresti aru saada ka sellest, mida ei tasu ehitada. Lisaks puudutame tööturu muutusi ja seda, miks tehnilise oskuse kõrval muutuvad üha olulisemaks analüüs, disain ja kasutajate mõistmine. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: vaibkoodija Kei Olbrei ja saatejuht Keit Alev. Allikas: Äripäev

Müügiprotsess ei peatu ka siis, kui kohtumine toimub lärmakal objektil või klient viitab keerulisele majandusolukorrale. Saates „Nimed müügitahvlil“ selgitavad müügikoolitajad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist, miks ka kõige segasemates oludes määrab tulemuse eelkõige müüja enda hoiak ja kasutatav müügilähenemine. Saates arutletakse, kuidas käituda objekti külastustel, kus klassikaline kohtumisstruktuur ei kehti, kuid müügieesmärk jääb samaks. Räägitakse, miks rahulik ja järjekindel tegutsemine annab eelise ning kuidas hoida fookust ka siis, kui klient on hajevil või keskkond kaootiline. Lisaks käsitletakse müügikoolituste tellimise kitsaskohti. Kogemused näitavad, et liiga laiad teemad ja vähene praktiline harjutamine ei loo püsivat muutust. Saates tuuakse näiteid, kuidas keskendunud ja praktiline lähenemine sh reaalsete müügikõnede läbimängimine aitab tulemusi kiiresti parandada. Kolmandaks avatakse force majeure’i tüüpi vastuväidete tagamaid. Selgitatakse, kuidas eristada pärisargumenti ettekäändest ning kuidas aidata kliendil hinnata otsuse edasilükkamise tegelikku mõju. Saates saavad kuulajad praktilisi tööriistu müügiprotsessi juhtimiseks olukorras, kus ebakindlus on muutunud normiks. Fotol: Mardo Kase ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Kui Eesti veerand sajandit tagasi Euroopa Liitu astus, levitati ühiskonnas mitmesuguseid hirme ja müüte, millest osa olid naljakadki, nagu jutud reguleeritud banaanikõverusest. Praegusete liituda soovijate vastu kasutatakse seevastu süsteemset infosõda. “Moldovas olid kaks väga rasket valimiste aastat järjest – presidendivalimised ja Euroopa Liidu rahvahääletus. See, millise rahamassi ja poliitilise jõumassi Kreml sinna pani, ei ole võrreldav mitte ühegi teise riigiga Euroopas,” ütles Äripäeva raadio saates "Müüt või tõde?" endine Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Rumm märkis, et hinnanguliselt panustas Venemaa mõjutustegevusse enam 100 miljonit dollarit. Tema sõnul osteti lisaks valeinfole Moldova enda allikate andmetel enam kui 100 000 inimest, kes said raha (50-70 dollarit), et hääletada ELi ja Maia Sandu vastu. Propaganda jaburus on eriilmeline: alates koolides kohustuslikuks muutuvas LGBT-õppest, kuni väiteni, et Sandu kavatseb saada lapsi David Bowie külmutatud sperma abil, rääkis Rumm. Samuti saates osalenud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200) sõnul on Moldova siiski Kremli eriteenistustele raske pähkel, sest enamikul elanikkonnast on taskus Rumeenia pass ja nad käivad vabalt üle riigipiiri. “Neil on ettekujutus vabast elust olemas ja seda murda on väga keeruline,” märkis Tali. Tema hinnangul pole kohalike põllumeeste hirmutamine eriti välja tulnud, samas energiasõltuvus Venemaa odavast energiast on keeruline teema. Ent müüte nagu “vältimatu EXIT”, “bürokraatia raskuse all ise kokku varisev liit”, “globaalses konkurentsis jõuetu ühendus” ning kestlikkusega seotud vandenõuteooriad leviatatakse iga päev ka Eesti avalikus ruumis. Eksperdid rõhutavad saates, et EL on kriisides näidanud suutlikkust kiiresti reageerida, pakkudes riikidele reaalset tuge ja stabiilset majanduskeskkonda. Faktipõhine meedia ja nähtavad arenguhüpped on parim relv sihipärase demoniseerimise vastu. Ka kutsusid nad ajakirjandust üles vältima iganenud klišeesid ning kajastama ELi rolli meie julgeolekupildis. Saadet juhtis Neeme Korv. Fotol: End iseseisvaks pidava Moldova osa, separatilstliku Transnistria riigi juubeliplakat Tiraspolis. / Äripäev

„Me ei ole väikese rahvana suutelised kõikidel aladel hakkama saama. Eesti peab mõned vertikaalid välja valima, kuhu oma jõud panna,“ soovitab Eesti ühe suurema tööstusettevõtte Lemeks Grupi kaasasutaja ja juht Jüri Külvik majanduspoliitikale fookust. „Suuri partiisid ei hakka me (Eesti tööstus – toim) kunagi tootma, aga maailmas on alati vaja pisipartiisid ja ainulaadseid tooteid ning sellele on Eestil väga suur perspektiiv.“ Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad saates lisaks Jüri Külvikule Infortari juht ja Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt, aasta ettevõte 2025 juht Martin Sutrop, ja Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ning ühiskonnatundja Marju Lauristin. Nendega vestlesid Väitlusklubi noored Anni Sooman ja Richard Käsper. Lisaks kõneleb saates tippteadlasest ettevõtja ja Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, kes toob välja teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni rolli Eesti tulevases edus. „Eesti SKPst pakuvad süvatehnoloogilised firmad 5%. Soomes on see näitaja 22, Rootsis 25 ja Taanis peaaegu 30 protsenti,“ selgitab ta. „Meil peab olema ambitsioon ja julgus enda siht kõrgemale seada.“ Saate pani kokku Rivo Sarapik. Fotol: Jüri Külvik. Fotograaf: Jassu Hertmann

18aastasena oma loovagentuuri Social Buzz püsti pannud Robin Pass viib peagi osaliselt ellu oma unistust, sest sõidab koos Vanilla Ninjaga Eurovisioonile, et Viinis nii bändi kui Eesti riiki turundada. Robin Pass on oma agentuuris neli aastat teinud otsuseid kõhutunde pealt. "Mul on alati olnud olemas omadused, et teha juhtivat tööd ja ettevõtlust, see tuleb loogiliselt. Näiteks teadsin juba 18aastasena, et kliendisuhe saab olema number üks, see on nii-nii oluline." Kliente valis noor ettevõtja algul sisetunde järgi. Eesti brändid, kes talle endale meeldisid, neile ta ka kirjutas. Vaid neljandik läkitatud kirjadest jäid vastuseta. "Kuidas kõik Eesti noored Eesti Laulu vaatama saada”. Selliselt pealkirjastatud emaili saatis ta Anni Rahulale ning võitis ilma uhke portfooliota täiesti uut teenust pakkudes oma esimese kliendi. Mitte veel küll maksva kliendi, esiti pakkus ta end vabatahtlikku tööd tegema. Social Buzzil on olnud umbes 40 klienti. Praegugi on kliendid näiteks Maxima, Sportland, Wolt ja Ülemiste Keskus. Kui algul pöördus Robin brändide poole ise, siis nüüd on vastupidi. Valdavalt TikToki ja sisuloomega tegelev agentuur saab kliente ja projekte validagi. Robin Pass räägib saates "Lihtsalt alusta", kuidas jõudis ettevõtluseni ja mis on aidanud tal Eesti tippbrändid klientideks saada. Ühtlasi avab ta, kuidas kiire tähelend ja metsik koormus ta juba 19aastaselt läbi põletas. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: Harry Tiits

Tallinnas on turul tagasi hulk väiksemaid tegijaid, kes pruugitud kortereid müügiks renoveerivad ning selle tulemusel ostetakse siin 60 000 - 120 000 eurose hinnaklassiga kortereid turuosaliste sõnul mühinal. Korterite flippimisega tegeleva Livit Kinnisvara asutaja ja juhatuse liige Taavi Mägi räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et alla 15% tootluse pole mõtet teha ning räägib milliste nippidega õnnestub neil tagada soliidne tootlus ning millised korterid sobivad selleks enim. Mõistagi tuleb selle saamiseks leida objekte, mida on võimalik soetada alla turuhinna. Väikeses mahus aktiivselt flippimisega tegelev Uus Maa Pro maakler ja juhatuse liige Algis Libliku sõnul huvitavab flippijaid eelkõige paneelmajade korterid, aga mitte ainult. “Kui hinna paika saad, kõlbab peaaegu kõik,” kirjeldab ta turuseisu. “Käisin just vaatamas ühte korterit ja tegin ka pakkumise, ent samal päeval läks kuulutus üles ning see korter müüdi maha 10 000 eurot kallima hinna eest,” jutustab Liblik. “Nii kui kuulutus üles läheb,on kohe šaakalid kohal,” Seda et konkurents magusate korterite ostmisel on Tallinnas läinud karmiks, tunnistab ka Mägi, mistõttu on Livitis nad järjest enam liikumas Tallinnast välja mujale Harjumaale ning on sisenemas ka Tartu turule. Et turuhinnast odavamaid kortereid üles leida, tuleb teha aktiivset tööd ja üksnes portaalides otsimisest ei piisa. Mägi sõnul võib ka seal näkata, ent statistiliselt võttes tuleb tema hinnangul teha selleks umbes 100 hinnapakkumist, mille hulgast siis on tõenäosus leida üks kes nõus odavamalt müüma. Aeg-ajalt mängib hinna kõrval oma osa Mägi sõnul siin ka usaldusväärsus ja hea suhtlemisoskus. “Lõgiseva bemmiga ja nahktagiga kohale kohale saabudes võib nii mõnigi müüja ehmuda”. Saates annavad Mägi ja Liblik konkreetseid nõuandeid, kuidas flippimiseks kõige paremaid kortereid välja valide, mil moel tuleks neid renoveerida ning kuidas kogu protsessi juhtida nii et korterite väärtus kasvaks enim. Lisaks toovad nad välja konkreetseid näiteid enda tehtust, räägivad ka ostja positsioonist renoveeritud korteri valimisel ning Mägi kirjeldab ka Livit Kinnisvara edasisi plaane. Saatejuht on Lauri Leet. Foto autor Andras Kralla.

Euroopa Liidu uus ravimiregulatsioon võib muuta väikeriikide, sealhulgas Eesti positsiooni ravimiturul oluliselt tugevamaks. Kui seni on tootjad viivitanud siia tulekuga, siis edaspidi võib see mõjutada nende patendikaitset ja turupositsiooni. Tervisekassa ravimite hüvitamise juht Marko Tähnas ja Marika Lepaste Roche Eestist arutlevad, kuidas uus kord muudab tootjate motivatsiooni ning kuidas see kiirendab uute ravimite jõudmist Eesti patsientideni. Juttu tuleb ka sellest, miks on Eesti seni jäänud uute ravimite kättesaadavuses Euroopa tagaossa ning kuidas hinnaläbirääkimised ja kulutõhususe piirid seda mõjutavad. Saates käsitletakse ka riskijagamise mudeleid ja konfidentsiaalseid hinnakokkuleppeid, mis võimaldavad väikeriigil saada ravimeid keskmisest soodsama hinnaga. Lisaks arutletakse, kas tulevikus võiks ravimite eest maksta rohkem tegeliku ravitulemuse alusel ning kuidas käsitleda ravimikulu laiemalt investeeringuna ühiskonda. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil Marko Tähnas ja Marika Lepaste Pildi autor Violetta Riidas

Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks fookusvaldkond on terviseandmed. Et terviseandmed on aga tundlikud ja eriliigilised, on siin päris palju piiranguid ning regulatsioone nii siseriiklikult kui Euroopa tasandil. Samas peitub andmete teiseses kasutamises väga palju võimalusi nii teadlaste, riiklike asutuste kui ettevõtjate jaoks. Et uuendusliku ja murrangulise idee, toote või teenusega rahvusvahelistele turgudele jõuda, ulatab seadusrägastikus navigeerimisel ja valideerimisel abikäe Metrosert. Saates räägib Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete juht Janne Pullat sellest, mis on üldse teisesed terviseandmed, kuidas Metrosert hea idee seadusandlikust takistusrajast läbi aitab ning millist lisandväärtust seeläbi riigile ja igale inimesele luuakse. Saadet juhib Tuuli Seinberg. Foto: Metrosert, fotol Janne Pullat.

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu enam ainult uutest masinatest või odavamast energiast, vaid sellest, kui targalt suudetakse teha otsuseid – nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil. Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tark Tööstus 2026“ salvestatud saates "Fookuses: tark tööstus" kõlas läbiva sõnumina tulevik, kus konkurentsivõime sünnib juhtimises, andmetes ja võimes kiiresti kohaneda. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas saates, et riigi roll ei ole majandust juhtida, vaid luua stabiilne ja usaldav keskkond. “Kõige enam kõlab ettevõtjatelt kaks asja: palun ärge segage ja tehke otsuseid pika etteteatamisega,“ ütles minister. Samas ei pääse ka riik mööda tööstuse suurtest kitsaskohtadest eelkõige energeetikas ja tööstuse vähesest lisandväärtusest. Eesti tugevus ei saa jääda toorme töötlemisse. “Kui me jääme ainult lihtsaks töötlejaks, siis sealt ei tulegi lisandväärtust. See tuleb teadmuspõhisest majandusest,“ rõhutas minister. Minister tõi välja, et digitaliseerimine üksi võib tõsta ettevõtte tootlikkust 6–9%, kuid koos juhtimisotsustega võib kasv ulatuda kuni 24 protsendini. See tähendab, et tehnoloogia ei ole enam iseseisev lahendus – määravaks saab see, kuidas seda kasutatakse. Sama mõtet kinnitas ka toidutööstur Katre Kõvask, kelle sõnul on juhtimise kvaliteet viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. “Tänane juhtimiskvaliteet erineb oluliselt viie-kuue aasta tagusest – keskkond on palju muutlikum ja nõuab kiiremaid otsuseid,“ ütles ta. Kõvaski hinnangul ei saa ettevõtted enam loota vanadele mudelitele, kus töötajad täitsid standardseid ülesandeid. Tehnoloogia muudab rollid ja ootused täielikult. Kui mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist kui tulevikutehnoloogiast, siis täna on see tööstuses juba kohal. Saksa Automaatika juht Ats Alupere rõhutas, et küsimus ei ole enam kas, vaid kuidas AI-d kasutada. “Kui me räägiksime, et AI on tulevikumuusika, siis me oleks juba hiljaks jäänud,“ ütles ta. AI roll ei piirdu ainult tootmisliinidega – see liigub üha enam otsuste tegemisse. Tööstus liigub reaalaja juhtimise suunas, kus ettevõtted peavad teadma mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku. “Me peame teadma, kui palju me teenime järgmisel nädalal või kuul – mitte ainult seda, mis oli eelmine kvartal,“ lisas Alupere. Eesti Masinaehitajate Liidu nõukogu esimees Oliver Mets tõi välja, et klassikaline vastandus tootmine vs tootearendus on eksitav. Konkurentsivõime tekib nende koosmõjus. “Oluline ei ole valida üht või teist, vaid see, et me nendega tegeleme ja ei jää mugavustsooni,“ ütles Mets. Tema hinnangul on Eesti tööstuses endiselt ettevõtteid, kes töötavad samade põhimõtete järgi nagu 20 aastat tagasi – ja see võib lähiaastatel valusalt kätte maksta. Samas rõhutas ta, et ka tootearenduses tehakse endiselt vigu – näiteks arendatakse toodet liiga kaua salajas, ilma turgu testimata. Tootearendus ja tehisaru käivad käsikäes. Nii selle kui ka suure tõenäosusega järgmiste “Targa Tööstuse” konverentside peateemaks jäävad ja saavad tööstuse ning tehisaru omavahelised seosed. Pikemalt saab intervjuusid ja mõtteid otse konverentsilt kuulata juba saatest. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil Erkki Keldo. Autor: Andres Laanem

Kas me tõesti tahame ehitada oma energiajulgeoleku üles importkütustele, imestas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist saates "Müüt või tõde?" Millegipärast meil ei taheta tegeleda toidujulgeolekuga ega energiajulgeolekuga. Lisaks sõjalisse võimekusse panustamisele peaks tema sõnul Eesti riigi juhtkond investeerima eriti energiajulgeolekusse. "Me peaksime aru saama, et täiendav investeering on see, mis toob meile hiljem raha kordades tagasi." Kui vaadata olelusringi hindamisepõhimõttel, siis suures osa kindlasti CO2 jalajälg on maagaasil töötavatel jaamadel kõrgem kui kohalikul põlevkivil töötavatel jaamadel, märkis Konist. Saates tulevad kõne alla põlevkivi energia keskkonna saastamise müüdid ja tõde, samuti energiasageduse hoidmine, juhitava energia müüdid ja tõde ning energiast ilmajäämine. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor, professor Alar Konist.

Saates "Password: Marketing and Money" räägib sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari sellest, kuidas üritusturundus on viimastel aastatel muutunud ja miks sündmusi ei tohiks enam võtta lihtsalt „suvepäevade“ või peona. Kari sõnul on hästi korraldatud sündmus tegelikult strateegiline juhtimistööriist. Kui reklaam aitab püüda tähelepanu ja sisu kasvatab teadlikkust, siis live-kohtumised loovad usaldust. Just seetõttu on ettevõtete siseüritused ja kliendisündmused jätkuvalt olulised ka ajal, mil töö, müük ja suhtlus liiguvad üha enam digikeskkonda. Oluline muutus on toimunud ka formaadis. Kunagised nädalavahetuse suvepäevad, mille keskmes oli meelelahutus, on asendumas sisukamate tööpäevaste formaatidega: häkatonid, arutelud, koolitused ja tiimiüritused. Meelelahutus ei ole kadunud, kuid see ei ole enam eesmärk omaette. Fookus on sellel, kuidas tuua inimesed kokku nii, et tekiks rohkem usaldust, parem koostöö ja tugevam tiimitunne. Kliendiürituste puhul liigub maailm samuti agressiivsest müügist suhte loomise suunas. Inimesed ei tule enam kohale pelgalt esineja, tasuta joogi või show pärast. Nad tulevad sinna, kus tekib päris kontakt, usaldus ja tunne, et neid väärtustatakse. Tulevikku vaadates usub Kari, et AI aitab automatiseerida tehnilist korraldustööd, kuid ei asenda inimlikku tunnetust. Mida rohkem tehnoloogia ettevõtteid ühtlustab, seda olulisemaks muutub inimfaktor. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: saatejuht Hando Sinisalu ja sündmusagentuuri Hype kaasasutaja ja juht Neeme Kari Foto: Äripäev

Helen Maidre ja Helen Paas on kogenud juhid, keda kutsuti alatasa uusi juhte konsulteerima ja nõu andma. Lõpuks sündis vajadusest “Uute juhtide käsiraamat”, kuhu on koondatud kõige ämbriohtlikumad olukorrad ning asjad, mida keegi juhtidele ei õpeta, ent mille teadmist või oskamist kõik eeldavad. Saates räägivad autorid edu, juhtimisvisiooni ja –stiili määratlemisest, koosolekute pidamisest ning sellest, kuidas leida tasakaal “hullu panemise” ja EI ütlemise vahel. Lisaks saame teada, mis asi on bragdoc ja kuidas enda saavutusi esile tõsta nii enda kui enda juhtide jaoks – sest muidu ei jõua sa kuhugi ega saa ka palka juurde! Saatejuht on Tuuli Seinberg.

„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates. Hansagrupi omanik ja Eesti parim juht 2025 Neeme Tammis tunnistas läinud nädala konverentsi aruteluringis, et kogu Eesti ühistranspordikorraldus tuleks viia ühe katuse alla ja muuta täielikult apoliitiliseks. „Ilus unistus!“ Selline oli ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase esimene reaktsioon saates „Logistikauudised eetris“ Tammise väljaöeldule. „Võib-olla tõesti on tänane ühistransport liiga kõrgele poliitilise tasemele tõstetud, aga see on tänane reaalsus. Mõte pikemas perspektiivis liikuda ühtse juhtimise ja apoliitiliseks muutumise suunas ei ole aga üldse halb,“ tunnistas Ruubas, kes arusaadavalt ei saa olla ametipositsiooni tõttu sama otsekohene kui Neeme Tammis. Ehkki otseselt seda saates teemaks ei võetud, on regionaalministeerium äsja otseselt selles nn laupkokkupõrkes osalenud. Ministeeriumi kompromissettepanek kasvõi natukengi leevendada liinitranspordile kuluvaid summasid pensionäridele ja õpilastele sümboolset piletihinda kehtestades, sai peaministri tasemel maatasa tehtud ning ametnikke süüdistati omavolis ja veel sajas surmapatus. Plaan ise oli aga igati mõistlik: kavandatav MaaS X-tee üleriigiline piletiostusüsteem oleks oluliseks indikaatoriks ka liinivõrgu planeerimisel. Kui inimene ostab selle kaudu kasvõi sümboolse 50sendise pileti, jääb jälg maha kust ja kuhu ta sõitis. Tasuta sõiduõigust tagava kaardi läbipiiksutamine näitab vaid seda, kust inimene sõitu alustas, kuhu ta aga sõitis, ei tea keegi. Et seda tuvastada, oleks vaja investeerida täiendavalt uutesse süsteemidesse ja erinevate süsteemide liidestamisse. Erasektoril keeruline plaane teha „Väga paljudes teistes valdkondades, mis on riigi seisukohast strateegiliselt kriitilisemad kui ühistransport, ei tule paraku nii kõrgel tasemel nii jõulisi sõnumeid. See näitab kui poliitiliselt laetud on kogu ühistransporditeema tegelikult. Eks seal liiguvad ka suured rahad,“ tunnistas „Logistikauudised eetris“ teine saatekülaline, Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula. „Samas me näeme, et Rail Balticas liiguvad veelgi suuremad summad, kuid selle jaoks loodud eraldi ettevõte, mille eesotsas on pädevad juhid ja puudub nii tugev poliitiline taust, toimib väga hästi. See on pärssiv faktor ja kui arvestada meie valimistsükleid nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis seda segadust tuleb pidevalt juurde. Erasektorist vaadates näeme seda, et me võime oma plaane teha nii hästi kui võimalik, aga ühel hetkel oleme taas olukorras, kus see plaan enam ei toimi,“ lausus Osula. Ka tema on üheselt veendunud, et seni kuni erasektor ja riik ei suuda ühte jalga käia, ei muutu mitte midagi. „Meie mõlema eesmärk peaks olema pakkuda inimestele kvaliteetset sõiduteenust. Aga väga keeruline on seda üksinda teha kui teine osapool ajab turuseisukohast vaadatuna mingit täiesti oma asja,“ nentis Osula. „Logistikauudised eetris“ saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula.

Tervishoiu üle arutades keskendutakse enamasti rahale ja ravijärjekordadele, kuid harvem sellele, kas pakutav abi on kvaliteetne. Samas määrab just kvaliteet, kas ravi aitab või tekitab uusi kulusid. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Riigikogu liige Diana Ingerainen ning PwC direktor Erki Mägi räägivad Äripäeva raadio saates, et tervishoiu kvaliteet ei ole lisakulu, vaid süsteemi toimimise alus. „Ebakvaliteetne ravi ei ole abi ja läheb kokkuvõttes kallimaks,“ rõhutavad nad. Saates avatakse, millistest komponentidest tervishoiu kvaliteet koosneb – alates ohutusest ja tõenduspõhisusest kuni õigeaegsuse, tõhususe, võrdsuse, patsiendikesksuse ja teenuste integreerituseni. Arutletakse, miks on oluline, et tervishoius oleksid kokkulepitud ühtsed standardid ning kuidas mõjutab tervishoiusteenuste kättesaadavus regiooniti inimeste tervist ja eluiga. Saates puudutatakse ka tervishoiu rahastamist: kui kokkulepitud põhimõtteid järgitakse süsteemselt, on võimalik kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pixabay

Äripäeva raadio saates „Töö ja palk“ võetakse seekord luubi alla töötajate motivatsioon, tööheaolu ja tööturu psühholoogia – ehk see, mis toimub töötaja peas. Tööturust rääkides keskendutakse sageli palkadele, värbamisele ja majandusnäitajatele. Palju harvem küsitakse aga, miks inimesed tööl käituvad nii, nagu nad käituvad: miks mõni töötaja pingutab rohkem, teine kaotab motivatsiooni ning mõni justkui jääb tööle, kuid eemaldub tasapisi oma rollist. Saates arutletakse selle üle, kuidas värbamisotsuseid mõjutavad psühholoogilised kallutatused, milliseid vigu tehakse kandidaatide hindamisel ja kui suurel määral otsustatakse töötaja sobivuse üle esimese mulje põhjal. Juttu tuleb ka sellest, kas tööandjad otsivad pigem „sobivat“ või „parimat“ inimest ning kas need kaks on alati üks ja seesama. Saate teine pool keskendub motivatsiooni ja tööheaolu teemadele ja muuhulgas otsitakse vastust küsimustele, mis töötajat tegelikult motiveerib, millal motivatsioon tavaliselt langema hakkab ning kui suur roll on siin juhil ja organisatsioonikultuuril. Kordame üle ja räägime lahti mõisted nagu boreout, job crafting ja quiet quitting. Ning uurime, kuidas juhina märgata motivatsioonilanguse varaseid märke, millised juhtimisvead panevad töötajaid kõige sagedamini eemalduma ja millal võib motivatsiooniprobleem viia selleni, et inimene hakkab uut tööd otsima. Saate külaline on HR Agentuuri juht Fred Moritz, kes on pikalt tegelenud värbamise, tööheaolu ja tööturu teemadega ning põhjalikult uurinud psühholoogilist aspekti nende taga. Saadet juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil Helen Roots ja Fred Moritz. Foto autor: Andres Laanem

E-kaubanduse konkurents muutub üha tihedamaks ning klientide tähelepanu on lühem kui kunagi varem. Rahva Raamatu juht Rain Siemer ja Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa räägivad saates, miks ei määra e‑poe edu enam ainult hind või lai valik, vaid eelkõige usaldus ja kliendikogemus. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" arutletakse, kuidas kliendid valivad e‑poodi olukorras, kus pakkumisi on nii Eestis kui ka välismaalt aina rohkem. Juttu tuleb usaldusmärgiste rollist, klienditagasisidest ning sellest, miks lihtne ja loogiline kasutajakogemus on e‑poe edu üks kriitilisemaid tegureid. Külalised selgitavad ka, kuidas füüsilise poe kogemus kandub üle veebi ning miks tugev bränd aitab kliendil konkurentide seast valikut teha. Lisaks räägitakse sellest, kuidas e‑poed kasutavad sisu ja soovitusi ostuotsuse mõjutamiseks, millised on ostukorvi hülgamise peamised põhjused ning kuidas lojaalsusprogrammid muutuvad üha personaalsemaks. Saates puudutatakse ka e‑kaubanduse järgmisi muutusi, näiteks seda, kuidas tehisintellekt ja uued otsingukanalid võivad muuta viisi, kuidas kliendid e‑poodidesse jõuavad. Külalised rõhutavad, et hoolimata tehnoloogilisest arengust jääb oluliseks inimlik kontakt, sest see annab võimaluse saada nõu ja tunnetada, et bränd päriselt hoolib oma kliendist. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Foto: Apotheka digiäri juht Eva Laanemaa ja Rahva Raamatu juht Rain Siemer. Allikas: Äripäev

Levira sisuturundussaate fookuses on taskusireen. Tegu on tulevikulahendusega, mis võib tuua ohuteavitused otse mobiiltelefoni ilma SIM-kaardi, mobiilioperaatori või aktiivse andmesideta. Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan, TalTechi projektijuht Anet Tammets ning Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova selgitasid, et taskusireen kasutab ringhäälingutehnoloogiat: kõrgetest mastidest saadetakse ohuteavitus otse telefonidesse. See tähendab, et kriisiolukorras võib telefon hakata helisema, vibreerima ja kuvada olulist infot isegi siis, kui tavapärane mobiilivõrk on häiritud. Tulevikus võiks sama lahendus edastada ka kaarte, juhiseid ja videopilti. Saates jäi kõlama oluline mõte: taskusireen ei asenda olemasolevaid kanaleid, vaid täiendab Eesti ohuteavituse terviksüsteemi. Täna kuuluvad sinna juba SMS-id, äpid, ERR-i kanalid ning kriisiveebid. Uue lahenduse suur väärtus on toimekindlus, täpsus ja võimalus saata teavitus ainult sellele piirkonnale, kus oht tegelikult on. Kuigi seadmetugi ja Euroopa regulatsioonid vajavad veel arendamist, on Eesti selle valdkonna eestvedajate seas. Taskusireeni nähakse ka rahvusvaheliselt kui põnevat suunda, millel on tugev tulevikupotentsiaal. Taskusireeni testimine toimub 31. märtsil. Seega, kui telefon sel päeval ootamatult märku annab, võib see olla osa uuest ja targemast kriisiteavituse tulevikust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol vasakult: Siseministeeriumi elanikkonna kaitsenõunik Katerina Mudarissova, TalTechi projektijuht Anet Tammets ja Levira tehnoloogia- ning IT-direktor Kristo Kaasan. Foto: Levira

Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. Riigikontrolli hinnangul on 2023. aasta lõpus käivitatud Inseneriakadeemia küll vajalik samm, kuid selle mõju võib jääda ajutiseks ja piiratud ulatusega. Programmi kaudu suunatakse aastatel 2023–2029 inseneeriaõppe arendamisse ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Äsja valminud auditi järeldus on kriitiline: riik on asunud probleemi lahendama ilma selge teadmiseta, kui palju ja millised ettevalmistusega insenere tegelikult vaja on. „Ma ei ütleks, et eesmärgid puudu on, aga 37 miljonit on tegelikult pisku, arvestades seda, millist tulemust me nende tegemiste mõjul ellu soovime kutsuda,“ ütleb Inseneriakadeemia loomist lähedalt näinud ettevõtja, Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „See, mis on nüüd käima lükatud, seda ei tohi mitte mingil juhul maha lasta kukkuda.“ Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot jaguneb mitme haridustaseme vahel. Kõrghariduses on inseneeria arendustegevusteks ette nähtud 21,49 miljonit eurot, kutsehariduses 11,49 miljonit ning üld- ja huvihariduses 4,0 miljonit eurot. Lisaks sisaldab kutse-, üld- ja huvihariduse pakett 632 600 eurot horisontaalseteks projektijuhtimise kuludeks, mida alusdokumendis ei ole eraldi inseneeria ja IT vahel lahti jagatud. Konnimoisi sõnul peaks rahastuse jagunema praegusele hoopis vastupidiselt. „Mitte ülikoolide poole kaldu ei peaks olema, vaid pigem huvihariduse tegevuste suuna poole. Mida rohkem külvad, seda rohkem ju sisseastujate näol ülikoolis lõikad,“ rõhutab ta. „See efekt oleks olnud palju suurem. Me oleks saanud pikalt atra seada, ennekui noored ülikoolini jõuavad. Oleksime saanud ülikoolide õppekavasid selle järgi sättida, milliste teadmistega noored alt tulevad. Praegu tegutseme justkui vastupidiselt.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Kui hoones on halb akustika, märkavad inimesed seda tavaliselt alles siis, kui probleem on juba käes. Inimesed peavad üksteisest üle rääkima, spordihallis kajab iga padelireketiga löök mitmekordselt tagasi ja kontoris muutub keskendumine keeruliseks. Samas ei ole akustika lahendamine sugugi kallis, kui seda teha õigel ajal. Ruukki ehitusinsener ja müügijuht Kaupo Pertel ütleb Äripäeva raadio saates, et projekteerimise faasis võib akustilise lahenduse lisakulu olla näiteks katuselahenduse puhul vaid mõni euro ruutmeetri kohta, samas kui hilisem parandamine võib maksta kümneid eurosid ruutmeetri kohta. Saates räägime veel, miks jääb akustika paljudes hoonetes siiski tähelepanuta, millistes hoonetes on probleem kõige suurem ning kuidas mõjutab ruumi heli töötajate heaolu, ohutust ja kasutusmugavust. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki

Saates Kriisiplaan on juttu sellest, kuidas hinnata reisidega seotud riske, millal saab Eesti kodanik välismaal riigilt abi ja millal tuleb eelkõige ise hakkama saada. Välisministeeriumi asekantsler Kerli Veski ja Mauri Saarend Estravelist rõhutasid, et täiesti riskivaba reisimist ei ole ning iga reisija peab enne sihtkoha valimist tegema eeltööd, jälgima julgeolekuolukorda ja arvestama oma riskitaluvusega. Oluline teema oli välisministeeriumi reisisoovituste tähendus. Neid ei anta selleks, et inimesi reisimisest tagasi hoida, vaid selleks, et nad mõistaksid võimalikke ohte ja arvestaksid, et mõnes riigis võib abi saamine olla keeruline või aeglane. Eriti keeruline on olukord riikides, kus Eestil puudub saatkond. Arutati ka erinevaid praktilisi kriisiolukordi. Saates toodi välja, et kriisidest on raske õppida ühe kindla mudeli järgi, sest iga olukord on erinev. Islandi tuhapilv, koroonapiirangud ja Lähis-Ida lennuhäired näitasid, et tavapärased lahendused ei pruugi toimida. Seetõttu soovitati mõelda paindlikult, otsida alternatiivseid marsruute ja vältida kriisi ajal suuri sõlmpunkte, kuhu kõik reisijad korraga koonduvad. Jutuks tuli ka see, kuidas hinnata sihtkohti nagu Egiptus, Kuuba, USA, Hiina või Venemaa õhuruumi läbivad lennud. Saatejuht on Hando Sinisalu. Fotol: Mauri Saarend, Kerli Veski / Äripäeva raadio