Äripäeva raadio

Sisuturundussaade on pühendatud Mikro Südi konverentsile, kus tuleb juttu mikroettevõtete finantseerimisest. Saates esinevad neli pankurit, kes arvavad muuhulgas järgmist: Priit Lopsik, Swedbank: "Väide, et mikroettevõtted laenu ei saa või saavad ainult eraisiku tagatisega, ei pea paika." Marge Kaljund, SEB: "Koostöös Euroopa Investeerimisfondiga pakume mikrolaenu alates 5% aastas, omaniku käenduse tagatisel – vanaema maja ei pea panti panema." Hans Pajoma, Hüpoteeklaen: "Meie loogika ja põhimõte on selline, et me anname ettevõtjale võimaluse võtta riski." Marko Kiisa, LHV: “Panga silmis pole probleem, kui omanik võtab palga asemel dividende – peaasi, et tegevus on seaduslik ja jätkusuutlik. “ Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Südi konverentsi esineja, mikroettevõtja Jalmar Vabarna ja konverentsi korraldaja Hando Sinisalu. Foto: erakogu

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Käibemaksu [erisuste loomise] osas tahan rõhutada, et me ei ole näinud ühtegi analüüsi, kust tagasi võtta saamata jäänud tulu. Tahame saada kindluse, et kui me alandame käibemaksu toiduainetele, siis me ei saa kaela mõnda uut maksu, mis omakorda hakkab jälle toiduainete ja muude toodete hindu tõstma,“ selgitas Sirje Potisepp saates "Tööstusuudised eetris". Potisepp märgib, et käibemaksu puudutav diskussioon tasub ilmselt üle vaadata, kuid seejuures on oluline, kuidas leitakse puudujääv tulu. „Jube hea on korraldada petitsioone, võtmata seejuures endale mingitki vastustust ja pakkumata lahendusi, kuidas katame saamata jäänud tulu. Kui [käibemaksu erisusi] tahetakse, selleks on poliitiline tahe, siis tuleb kõigepealt ära teha rehkendus, aga seda ei tohi teha poliitikud, toidutööstus ega jaekaubandus, vaid selle peavad ära tegema analüütikud,“ rõhutas Toiduliidu juhataja. Samas ütles Potisepp, et ta ei pea õigeks olukorda, kus ühiskonnas on hakatud otsima süüdlasi selles, et hinnad on kõrged. „Tõsi on samas see, et välisomanikega ketid viskavad Eesti tooteid sortimendist välja, arvestamata mingeidki emotsionaalseid aspekte. Ma saan sellest aru, aga ma ei taha sellega leppida. Kui me leiaksime riigieelarves võimaluse käibemaksu langetamiseks, siis võib-olla tuleks see siduda sortimendi kohutustusega,“ pakub Potisepp lahenduse, mis Eesti tooteid rohkem toetaks. Veel ütles Potisepp, et järjest enam on näha, kuidas jaeketid paigutavad riiulites kõige magusamale ehk silmade kõrgusele just omamärgitooteid. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Sirje Potisepp. Autor: Andres Laanem

Logistika võib olla e‑kaubanduse suurim peavalu või hoopis võti kiireks kasvuks. Veebipoodidele logistikalahendusi pakkuva Tempo Posti asutajad Carl-Robert Reidolf ja Ron Donald on loonud lahenduse, mis aitab e‑poodidel lihtsasti ja kuluefektiivselt laieneda Eestist üle kogu maailma. Värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates räägime Tempoposti asutajatega, kuidas isiklikust probleemist võib saada eduka rahvusvahelise ettevõtte alus, toome näiteid ja praktilisi soovitusi uutele turgudele laienemiseks, arutame logistika rolli üle ettevõtte kasvamisel ja palju muud. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Carl-Robert Reidolf ja Ron Donald. Foto autor: Lauri Toomsalu

Kutseharidus ei ole pelgalt ametioskuste andmise koht, vaid üha enam ka kogukonna ja ettevõtluse arendaja. Saates “Kasvupinnas” räägivad kaks kogenud koolijuhti, kuidas nende juhitud õppeasutused vastavad põllumajandussektori vajadustele ja milliseid samme astutakse, et noored näeksid maaelus oma tulevikku. Olustvere teenindus ja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnul on kutsekoole reformitud nii mitmeid kordi, et praegune 4‑aastane õpe on tulnud väga õigel ajal ning, et lõpetajatel on huvi korral hea võimalus edasi õppima minna nii rakenduskõrgkooli kui ülikoolidesse. Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et omal ajal aitasid kutsekoolide mainet muuta just täiskasvanud õppijad, kes tõid koolidesse uut suhtumist, olid motiveeritud ja sihipärased. „Need õppijad innustasid omakorda ka õpetajaid, kes said nüüd keskenduda teadmiste andmisele, mitte ei pidanud tegelema õpilaste õigete hoiakute omandamisega,“ rääkis Oselin muutuste tagamaadest. Kasvupinnase saates räägitakse, milline on kutsehariduse hetkeseis põllumajanduse ja maaelu vaates ning kuidas õppekavad on seotud ettevõtete ootustega. Millised erialad on endiselt populaarsed ja kuidas koolide koostöövõrgustikud aitavad noori välisriikidesse minna kogemusi omandama. Lisaks arutavad saatekülalised, milliseid oskuseid ootavad ühiskond ja äriettevõtted kutsehariduse lõpetajalt ja kui teadlikud on põhikoolilõpetaja oma valikutes. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Fotol Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

"AI faktori" saates avab Net Groupi toote Targum eestvedaja Robert Pallas, mida AI agendid päriselt tähendavad ja kuidas need võivad ettevõtteid aidata. Pallase sõnul on AI agent justkui tarkvaratöötaja, kes võtab endale eesmärgi ja liigub selle poole iseseisvalt, kasutades vajalikke tööriistu ja võttes tagasisidet inimestelt või teistelt agentidelt. Erinevalt tavapärastest automatiseerimistööriistadest suudab agent teha otsuseid dünaamiliselt ja kohandada töövoogu vastavalt olukorrale. „Meie AI agendid on nagu algtaseme digitaalsed töötajad, kes teevad väga hästi lihtsaid, kuid ajamahukaid protsesse,“ kirjeldas Pallas. Näiteks e‑kaubanduses saavad agendid uurida konkurentide hindu, arvestada hooajalisust ja isegi ilmaolusid, et pakkuda müüjatele hinnasoovitusi või rikastada tootekatalooge mitmes keeles. Saates räägime ka, kuidas AI agendid muudavad ostlemist ajal kui klient ei pruugi isegi veebipoodi jõuda, sest ostuotsused ja broneeringud teeb tema eest agent. See seab ettevõtetele uue väljakutse, kuidas olla nähtav ja arusaadav just AI otsingusüsteemidele. Pallas rõhutas, et AI agendid ei ole lihtsalt tööriistad, vaid vajavad samasugust usalduse ja koostöö kujunemist nagu uued töötajad. „Alguses annad juhiseid ja tagasisidet, aga agent ei korda sama viga kaks korda,“ märkis ta. Mida agentidelt veel tulevikus oodata, mis osa tööst jääb inimese kanda ja mida teevad agendid ning kuidas leida koht, kus oma ettevõtet optimeerida, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Robert Pallas. Autor: Mart Valner

"LHVs saab teha stardikonto, mille saad luua juba siis, kui ettevõte on alles registreerimisel," ütleb Marko Kiisa, LHV Panga väikeste ja keskmiste ettevõtete finantseerimise osakonna juht. LHV stardikonto tähendab, et kui äriregister annab rohelise tule, on sul ettevõtte konto juba olemas. Ka virtuaalkaart on kohe käepärast – tasuta ja teenustasudeta. "Päev üks, kui konto on olemas, saad hakata oma äri turundama või kas või veebilehte registreerima," lisab LHV B2B turundusspetsialist Johannes Kanter. Makseid saab vastu võtta paindlikult – pangalinkide, kaartide, osamakse või makseterminaliga. "Alustavale ettevõtjale on esimesed kuud makselahendused tasuta," märgib Kiisa. Ja jah – terminal ei pea olema must kast, makseid saab koguda ka telefoni või QR-koodi kaudu. Raamatupidamise poolel aitab LHV Connect siduda konto levinud tarkvaradega nagu Merit või SimplBooks. Tšekkide paberimajandust vähendavad partnerite digiteerimislahendused. Mis aga puudutab rahastamist, on Kiisal selge soovitus: "Ettevõtet teiste rahaga ei tasu alustada. Kõigepealt riskitakse oma nahaga – ja kui tegevus on käima läinud, saab rääkida võõrkapitali kaasamisest." Väikese puhvri saab aga tihti ka krediitkaardist, kui ettevõtte konto liikumised seda toetavad. Sisuturundussaates on külas Marko Kiisa ja Johannes Kanter LHV Pangast, kes avavad, kuidas pank aitab alustaval ettevõttel hoogu sisse saada. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Marko Kiisa,. Foto: Liis Treimann

Kui varem tähendas koolitus peamiselt teadmiste ja oskuste edasiandmist, siis nüüd on fookuses õppija enda vastutuse toetamine, eetika ja õppimist toetava keskkonna loomine. "Me pole enam lihtsalt teadjad, vaid teadmiste konstrueerijad koos oma õppijatega – me oleme osalised ja partnerid," selgitab elukestva õppe dotsent Tallinna Ülikoolis Halliki Põlda. Saatekülalised avavad, kuidas muutused ühiskonnas ja tööturul on kujundanud täiskasvanute koolitust ning miks tänapäeval peab koolitaja olema partner, kes aitab õppijal ise teadmisi ja kogemusi mõtestada. Külas on andragoog ja andekuse uurija, elukestva õppe dotsent Tallinna Ülikoolis Halliki Põlda ning Mercuri International Estonia juhtiv partner, ärivaldkonna täiendkoolitaja ja ärikonsultant Kaido Vestberg. Saadet "Õppetund" juhib Katre Savi. Fotol: Halliki Põlda ja Kaido Vestberg. Autor: Mai Kroonmäe

Saates "Digitark äri" räägime laomajandusest, targast tööst ja tehnoloogiatest. Viimase kümnendi jooksul on laomajanduses ja tarneahela juhtimises toimunud märkimisväärsed muutused. Kuigi paljud põhilised väljakutsed on jäänud samaks, on fookusse tõusnud töötempo, klientide ootused ja eriti tehnoloogia ning andmete kättesaadavus. OIXIO Digital ärikonsultant Indrek Sabul, kes on üle 13 aasta nõustanud rohkem kui 100 ettevõtet digitaliseerimise ja töövoogude automatiseerimise alal, selgitab, miks pole uute tehnoloogiate kasutuselevõtt laomajanduses enam vaba valik, vaid turu nõue. Automatiseerimise ja robotiseerimise võimalused sõltuvad suuresti ettevõtte tüübist ja vajadustest. Suured logistikateenuse pakkujad ja jaotuskeskused, kus töömaht on märkimisväärne ja protsessid standardiseeritud, võivad ROI arvutuste põhjal investeerida keerukatesse lahendustesse. Keskmise suurusega ettevõte realistlikud alternatiivid on skännersüsteemid, pick-to-light lahendused, lihtsad konveierid või AGV robotid, mida saab vajadusel ka rentida. Erilist tähelepanu väärib nutikas varude juhtimine, mis on laomajanduse robotiseerimisest sageli veelgi olulisem. Kuigi AI ümber on palju müra ja ChatGPT on kujundanud inimeste arusaama tehisintellektist, ei sobi generatiivne AI hästi tootmise ja logistika valdkonda. Selle asemel peaksid ettevõtted keskenduma spetsialiseeritud lahendustele nagu dünaamilised varude juhtimise agendid või kampaaniamüügi optimeerimise tööriistad, mis kombineerivad erinevaid tehnoloogiaid. Saate lõpus arutleme ka selle üle, kas kõik ettevõtted vajavad üldse oma ladu. Nii nagu paljud firmad on raamatupidamise ja juriidilised teenused sisse ostnud, võiks ka laomajandus olla miski, mida saab usaldada välispartneritele. Lõpetame saate praktilise kontrollnimekirjaga, mille ettevõte enne automatiseerimise otsust peaks hoolega läbi mõtlema. Saates on külas OIXIO Digitali ärikonsultant Indrek Sabul. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol: Indrek Sabul ja Mare Timian.

Kui elektri turuhinnad langevad doteeritud võimsuste turul osalemise tõttu, siis on igal järgneval tootjal raskem turule tulla, tõdes Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov saates "Energiatund". Jeltsovi sõnul on arvutatud hinnavahelepingute erinevaid hinnatasemeid ja jõutud arusaamale, et isegi kui neid tulevikus on tarvis, siis seda on riigil või garantööril juhitavale tootmisele majanduslikum või isegi neutraalsem pakkuda kui juhitamatule, mis tihtipeale tootmishetkel iseenda tulusust ära söövad. "Kui meil on juhitav jaam, mis töötab stabiilselt kogu aja, näiteks kokku lepitud elektri hinna juures 90 eurot megavatt-tunni kohta, siis aasta lõpuks on toetuse summa null mõlema osapoole jaoks, kui liidame kokku need ajad, mil riik maksab ettevõtjale ja ettevõtja riigile tagasi," ütles Jeltsov. Fermi Energia tehnoloogiajuhi sõnul on hinnagarantii oluline meede, et tootja kindla võimsusega turule tuleks ja lähenemisi on erinevaid. "Neid tuleb kunagi õigel ajal läbi rääkida. Tururisk on oluline, seda tuleb pidevalt monitoorida ja vastavalt olukorrale võimalikke lahendusi välja pakkuda." Saates räägitakse ka tuumajaama projekti finantseerimisest, teiste riikide õppetundidest, eelarve hoidmise väljakutsetest. Samuti puudutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise plaane, potentsiaalse asukohavaliku protsessi Lääne- ja Ida-Virumaal ning suhteid kohalike elanikega. Martti Jeltsovit usutles Janno Riispapp. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix

Операция значительно улучшает зрение, но не возвращает "молодость" глаз, рассказал оперирующий хирург клиники Turman Silmakliinik Юри Иванов, который так же поделился профессиональным взглядом на лечение катаракты с помощью имплантации искусственного хрусталика. В подкасте мы подробно обсудили один из самых востребованных и эффективных методов лечения катаракты — имплантацию искусственного хрусталика. Юри Иванов ответил на ключевые вопросы, что такое искусственный хрусталик и когда его устанавливают? Насколько безопасна операция и как проходит восстановление? Какие бывают типы хрусталиков и как выбрать подходящий? Можно ли полностью восстановить зрение и что важно знать пациенту перед операцией? Какие новые технологии используются и какие мифы окружают эту процедуру? Подкаст - полезный ориентир для тех, кто стоит перед выбором лечения катаракты или просто хочет понять, как работает современная офтальмология. Ведущая Алёна Стадник. Kонтент-маркетинг.

Väikemajade ja saunade tootja Iglucrafti asutaja ja juht Priit Kallas tunnistas, et varasemalt oli ta pigem “emotsionaalne värbaja” ja juhtimine käis paljuski kriiside lahendamise pealt. “Olid ajad, kui ma olen ise tootmises põrandaid pühkinud ja samal ajal arveid välja kirjutanud. Täna oleme sisse viinud konkreetsed rutiinid, koosolekud ja eesmärgistamised – sellest on olnud kasu,” kirjeldas ta muutust. Sisuturundussaates "Ambitsioon" räägivad Iglucrafti asutaja ja juht Priit Kallas ning Empowermendi kasvutreener Toomas Soosaar, kuidas instinktipõhisest juhtimisest liikuda süsteemse ja mõõdikutele tugineva juhtimiseni. Koostöös Toomasega on igas valdkonnas määratletud rollid ja võtmemõõdikud, mida jälgitakse peamiselt nädalases tsüklis. “Kui plaani ei ole, siis midagi ei juhtu,” ütles Priit. Samas rõhutas ta, et mõõdikud peavad olema realistlikud, aga ambitsioonikad, ning fookus tuleb hoida ka pikaajalistel eesmärkidel – näiteks Iglucrafti 2030. aasta kasvustrateegial. Juhtimispõhimõtted on universaalsed, aga nende rakendamine tuleb kohandada juhi isiksuse järgi, selgitas Toomas Soosaar. "Priidu puhul töötab see, kui ta näeb, et struktuur annab talle rohkem vaba aega ja paremaid tulemusi.” Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Iglucraft

Leedu börsil noteeritud riigifirma Ignitis omandas kuskil poolteist aastat tagasi riigilt õiguse Ruhnu ja Saaremaa vahelisel alal meletuureparki arendada, rääkis Ignitise Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Tatar. "Omandasime selle õiguse koostöös Taani partneri Copenhagen Infrastructure Partnersiga ja ma usun, et selline Taani, Leedu ja Eesti koostöö võib olla midagi unikaalset, mida teistel arendajatel ei ole," rääkis Tatar. Teistel Eesti arendajatel teatavasti täna veel sellist tugevat strateegilist partnerit, kes projekti nii raha kui ka kogemusega panustab, pole, rääkis Tatar. Inimesed hoolivad järjest rohkem sellest, mis nende ümbruses toimub ja kavandatakse, sõnas Tatar. "See on täiesti normaalne, ja selles osas ilmselt Leedu ja Eesti inimesed väga palju ei erine." Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes meretuuleparke kavandavad ja kindlasti kõik need projektid ei realiseeru, ütles Tatar. Leedus ollakse arendusega jupp maad ees. Põhjuseid on mitmeid, aga Tatari hinnangul võiks üks neist olla Leedu tuumajaama Ignalina sulgemine. "Olgem ausad, see Ignalina sulgemine 2009. aasta lõpus jättis Leedu väga-väga sügavasse energiadefitsiiti ja meretuulega on võimalik seda kiiresti suures mahus vähendada," rääkis Tatar. See võib olla ka miks Leedu on nii palju julgemalt mereetuleparke juba täna arendamas, lisas Tatar. Asekantslerina energiapoliitikat kujundades oli parajalt tegemist, et optimaalne Eesti energia tootmisportfell, mis vastab prognoositavale elektritarbimisele, rääkis Tatar. "Minu seisukohad meretuule osas pole sugugi muutunud. Olen jätkuvalt seda meelt, et kõigepealt on mõistlik ära kasutada maismaatuule potentsiaal ja seejärel meretuule potentsiaal, sest nii on ühiskonnal odavam." Maismaal on taastuvenergiat soodsam toota, aga ühel hetkel tuleb minna merele. "Eestis oleme täna sellest veel muidugi väga kaugel ja maismaal on veel ruumi küll," hindas Tatar. Kuna meretuuleparkide arendus võtab aega, siis tuleb meretuulega juba praegu tegeleda," sõnas Tatar. Intervjuus Timo Tatariga rääkisime veel tema tööst energeetika asekantslerina, tuumaenergia potentsiaalist, salvestustehnoloogia arengust ja energiajulgeolekust. Intervjueeris Ireene Kilusk. Foto: Andras Kralla

„Talunikud peavad selgeks saama müügitöö ja turunduse – ainult nii jäävad nad ellu ja on edukad. Oma põhitööd nad tunnevad ja teevad hästi, kuid sellest enam ei piisa,“ tõdes Eestimaa Talupidajate Keskliidu värske juht Timo Varblas saates "Kasvupinnas". Varblas ütles talude majanduslikku olukorda kommenteerides, et sektorit on tugevalt mõjutanud kaks viimast kehva aastat, mil ilmastik vähendas nii saagikust kui ka loomade arvukust. „Kuigi toit on meile ülioluline, on toidutootmine teisalt siiski äri, kus talunikud tahavad oma töö eest väärilist tasu,“ rääkis Varblas. Ta lisas, et kui talunik on oma toodangu müügist maksnud maksud ja kõikvõimalikud tasud ning saanud endale palka, peab kasum olema piisav, et jääks võimekus teha investeeringuid. „Kahjuks ei toeta investeerimisvõimekust viletsad saagiaastad – ainuüksi eelmise aasta põllumajandussektori kogukahjum Eestis oli ligi 80 miljonit eurot, mis on väga suur summa,“ osutas Varblas. Kuula, millisena näevad meie talunikud oma tulevikku juunikuu Kasvupinnase saates, kus külaliseks on Eesti Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas – ja miks igal ühel võiks olla oma talunik, kellelt osta liha, piimatooteid ja köögivilja. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Andras Kralla

Saates „Teeninduse teejuht“ uuritakse, kuidas tulla toime keerulistes olukordades teeninduses – olgu tegu pahase kliendi, ootamatu kriisi või lihtsalt pingelise suhtlusmomendiga. Tele2 Eesti müügikvaliteedijuht Veiko Reimand ja juhtimiskonsultant Mati Sööt ettevõttest Change Partners avavad, kuidas eristada organisatsiooni tasandil määratletud kriise ja teenindaja isiklikke stressiolukordi, ning miks ettevalmistus, kogemus ja enesekindlus on edu võti. Külalised käsitlevad, kuidas kliendi ootustele mittevastavus võib kiiresti eskaleeruda ja miks probleemide professionaalne lahendamine on müügi ja kliendisuhte hoidmise lahutamatu osa. Räägime ka esimestest märkidest, mis viitavad pinge kerimisele, ning anname praktilisi nõuandeid, kuidas neid juba eos maandada. Olulise tööriistana tutvustavad Reimand ja Sööt DISC-käitumismudelit, mis aitab mõista eri klienditüüpe ja kohandada suhtlust vastavalt nende vajadustele. Nad kirjeldavad näidetega, kuidas suhelda otsekoheste ja tulemustele orienteeritud D‑tüüpidega, sõbralikke suhteid hindavate I‑tüüpidega, rahu armastavate ja stabiilsust väärtustavate S‑tüüpidega ning põhjalike ja faktitäpsust nõudvate C‑tüüpidega. Saatekülalised selgitavad, et parim teenindaja on see, kes tunneb iseennast, märkab varajasi pingeilminguid, oskab kohandada oma suhtlust ja tegutseb ennetavalt, tagades kliendile turvatunde ja lahenduse. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti müügikvaliteedijuht Veiko Reimand ja juhtimiskonsultant Mati Sööt ettevõttest Change Partners. Allikas: Äripäev

Saates räägime ausalt marjakasvatajate igapäevast, mis on kõike muud kui idülliline. Külas on Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja maasikakasvatusfirma Kindel Käsi juhatuse liige Helen Kaskema. Helen Kaskema ütleb, et külm kevad ei ole iseenesest midagi uut, kuid järjest teravamaks muutub küsimus tööjõust. „Tuleb inimene, kes tahaks tööle tulla kasvõi üheks päevaks, aga me ei saa teda vormistada – halduskoormus on sama suur kui alalise töötaja puhul,“ selgitab Kaskema. Veelgi keerulisemaks muutub olukord, kui hooajatööle soovib tulla isik, kellel on täitemenetlus: siis tuleb tööandjal arvestada kohtutäiturite pöördumiste ja lisadokumentidega. Probleem ei peitu ainult võõrtöötajate palkamist piiravates seadustes, vaid ka riigi suhtumises. Aiandusliidu juht Raimond Strastin ütleb otse: „Riik peaks lõpuks liikuma „ei saa“ hoiakult „kuidas saame“ suhtumise juurde.“ Tema sõnul on viimastel aastatel tehtud menetlusmuudatused toonud aiandussektorisse rohkem segadust kui selgust. „Ettevõtjatelt, kes on aastaid hooajatöötajaid kasutanud, küsiti stiilis: mis maatükil töötaja rohima hakkab? Selline bürokraatia ei vii meid edasi,“ nendib Strastin. Saates tuleb juttu ka Eesti aianduse üldisest olukorrast. Strastin ja Kaskema arutlevad lisaks tööjõu teemadele ka seda, miks on Eesti isevarustatuse tase köögiviljade ja marjadega tagasihoidlik. Küsime, kuidas on Soome suutnud jõuda kordades paremate tulemusteni ning miks ei paista aiandussektori ärikeskkond enam atraktiivne isegi pühendunud tegijatele. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) ütles saates "Kasvupinnas", et ühes Baltikumi põllumajandusministritega hakatakse Euroopas seisma selle eest, et ühtlustada põllumajanduse otsetoetusi. „Balti riikide põllumajandusministrite ühine ülesanne on see Euroopas ära kaitsta,“ lausus Terras. Kantsler Marko Gorban selgitas, et selle ÜPP perioodi lõpuks (ÜPP ehk ühine põllumajanduspoliitika 2023-2027) jõutakse otsetoetustes 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. „Võib tunduda, et oleme oma eesmärgist üsna kaugel, aga praeguses eelarveperioodis saime eelarvest juurde suurusjärgus 300-400 miljonit eurot, viitab Gorban. Gorban ütleb, et see on hea tulemus, eriti arvestades survet eelarve kuludele ja ka seetõttu, et põllumajanduse osa on Euroopa Liidu eelarve siseselt stabiilselt vähenenud. Minister Terrase ja kantsler Gorbaniga rääkisime saates veel põllumajandussektori paremast toimimisest. Ühtlasti selgub, millistele sektori probleemkohtadele osutasid ministri vastloodud põllumajanduse nõukoja liikmed Airi Külvet, Margus Muld ja Veiko Pak. Fotol regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: Äripäev

7. veebruaril külastas Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval Eestit, et allkirjastada tegevuskava koostöö tugevdamiseks Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Ukraina Põllumajanduspoliitika ja Toiduainete Ministeeriumi vahel aastateks 2025−2029. Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval ütles, et nende kogemus on täna oluline kõigile riikidele, kes soovivad oma toiduga varustatuse süsteemi tasakaalustada ja kriitilisteks olukordadeks valmistuda. „Kahjuks on sõjal negatiivne mõju. Esiteks on tegemist maa hõivamise ja mineerimisega ning selle maa füüsilise kaotamisega. Me oleme kaotanud 20% oma põllumaast, ja hävitatud taristuga – vilja-, köögiviljahoidlate ja muu põllumajanduseks vajaliku taristuga. Hävitatud on töötlemistehased ja seadmed, mis võimaldasid mitme miljoni tonni samaaegset ladustamist ning ladude tõsteseadmed ja liftid. Toodete ladustamisega on olukord väga keeruline. Et saaksite aru, oleme kaotanud 280 tuhat tonni samaaegset ladustamist,“ rääkis Koval. Minister ütles Ukraina näite varal, et põllumajandussektor peaks olema detsentraliseeritud, et iga piirkond saaks kriitilistes olukordades ise hakkama. „See tähendab nn nullkilomeetrit – on linn, selle lähedal asub farm, mis peab töötlema tooteid, et panna need tooted logistika lühimale veokaugusele. Sest sõja esimestel kuudel ei suutnud me piima töötlemise tehasest 300-kilomeetrilisele kaugusele piima tuua, vaid saime olla vaid lühikesel kaugusel. See on väga oluline, tootmise detsentraliseerimine,“ rõhutas minister. Koostöö arendamise raames kohtus minister Koval meie põllumajandusühistute KEVILI, ETKÜ ja E-piima esindajatega. Lepingu allkirjastamisel viibis ka Eesti Kalaliidu esindajana Valdur Noormägi. KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup ütles kohtumise eel ootustest rääkides, et Eesti on praegu sellises seisus, kus meil on võimekus Ukrainat aidata ja nad Kevilis saavad kuulata, mida Ukraina soovib. „Saame ka ministrile jagada oma kogemusi, kuidas me 20 aastat tagasi ühistulise vormina tegutsema hakkasime ja kuidas me tänaseni toimetanud oleme,“ lausus Oopkaup. ETKÜ nõukogu liige Margus Muld hindas toimunud kohtumist väga heaks. „Saime aru, kui palju on Ukrainas valdkondi, mis vajavad kaasajastamist või üles ehitamist. Näiteks sõja algusest saadik on lehmade arv vähenenud neil neli korda ja rohkem kui neli korda on vähenenud saadavad piima kogused. Praegu on Ukrainas suur puudus toorpiimast,“ loetles Muld murekohti. Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi sõnas, et nende huvi on jätkata eksporti Ukrainasse ja sõja purustustele vaatamata leida võimalusi kala töötlemiseks ja kalatoodete tootmiseks. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles pärast kohtumist, et Eestil on palju õppida ukrainlastelt just toiduga varustatuse ja -julgeoleku tagamisel, mis on kriisideks valmistumise valguses oluline. „Usun, et koostööst võidavad tulevikus mõlemad pooled. Näiteks on Ukrainal palju väärtuslikke ressursse ja meil on tehnoloogilised lahendused − peame suutma need kaks poolt ühendada,“ lisas minister. Kuula, mida rääkisid "Kasvupinnase" saates Ukraina ministriga meie põllumajandussektori arvamusliidrid ja mida tõi koostööst rääkides välja meie põllumajandusminister Piret Hartman. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval. Autor: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Vaatamata sellele, et Elektrilevi sai konkurentsiametilt loa tõsta elektrienergia võrgutasu augusti algusest 2,6% võrra, on ettevõtte juhi Mihkel Härma sõnul valmimas juba uus taotlus ulatuslikumaks hinnatõusuks. Mihkel Härma sõnul käib ettevõttes töö uue taotlusega, mis edastatakse Konkurentsiametile mai lõpus või juuni alguses ning mille kohaselt tõuseks klientidele võrgutasu uuest aastast enam kui 3% võrra. “Tahame uue taotlusega saavutada selle, et tariifis sisalduksid kulud, mida oleme järgmiseks aastaks ka eelarvestanud ja nii et mu suudaksime täita ootuse toota omanikule tootlust 6,27% investeeritud kapitali pealt,” selgitas Härm, kelle sõnul täna ei suuda Elektrilevi seda teenida. Tema sõnul on üks põhjus ongi selleks asjaolu, et ettevõtte allhankijad ja tarnijad tulevad aasta keskel uute hinnatõusudega, mis Elektrilevi tariifis oma klientidele ei sisaldu. “Nüüd proovime seada siin loogilise sammu, et uus eelarveaasta tooks kaasa uue tariifi, kus sees need kulud, mida me siis järgmisel aastal päriselt teeme.” Mõistagi on võrgutasude tõus seotud ka ka mahukate investeeringutega, mida Eesti elektrivõrk lähimate aastate jooksul vajab. Mihkel Härma sõnul võib võrgutasu edaspidi ka langeda kui elektritarbimine peaks märgatavalt kasvama, ent see võimalus jääb pigem teoreetiliseks. “Arengukavas kirjas olev reaalsusus on selline, et võrgutasu järgnevad aastad pidevalt tõuseb,” ütleb ta ausalt. Samas räägib Härm, et võrgutasude kaudu toetab Elektrilevi suurkliente. “Suurklientidele on meil oluliselt soodsam tariif - kui meie keskmine tariif täna on umbes 4 senti kWh kohta, siis suurtele see võibki olla paar senti.” Saates avab Härm ka idee, kuidas on neil plaan suurtarbija olukorda Eestis võrreldes tavatarbijaga veelgi paremaks teha. Saates räägib Härm pikemalt elektrivõrgu olukorrast, vajalikest investeeringutest ja nende võimalikest rahastamistest. Samuti liinide hooldusest ja alltöövõtjatega seotud muredest. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Mihkel Härm energiakonverentsil esinedes. Foto autor: Raul Mee.

Tanklaketi Terminal juhatuse liige Alan Vaht toob saates "Energiatund" välja mitmeid põhjusi, mis viitavad kütusehinna tõusule lähitulevikus. „Siin on mitu asja, mis võivad viia hinna kõrgele tasemel tagasi,“ selgitab Vaht ja toob välja, et alates 9. aprilli madalast tasemest on nafta maailmaturu hind juba enam kui 10% tõusnud. „Esiteks on Trump teinud teatud tagasisamme, mis on ehmatust vähendanud ning tekitanud teatud optimismi tollitariifide osas,“ selgitab Vaht ning räägib et naftaturul on lühikeste positsioonide hulka kõvasti vähendatud. „Lühikeste positsioonidee ehk miinuspositsioonide vähendamine näitab et mängitakse turgu ümber hinnatõusule,“ selitab Vaht ja toob välja, et see toimub nii toornaftas kui diislikütuses. „Põhi on möödas,“ selgitab Vaht. „Võttes siia juurde Trumpi soovi piirata ka Iraani nafta turule jõudmist, mis omakorda vähendab maailmaturul tootmist, ehk 4 miljonit barrelit jääb turult ära, siis see kindlasti ka hinnale survet,“ selgitab Vaht. Lisaks selgitab Vaht saates, miks ei jõua kütuse maailmaturu hinnalangus tihti tanklahindadesse ning millal ja kuidas maailmaturu hind on tarbija käest võetava jaehinnaga seotud. Vaht räägib ka, kust on pärit Eestis müüdav kütus, kuidas ja kui suurte kogustega see Eestisse tuuakse ning millised on kütusemüüjate lepingud tarnijatega. Lisaks selgitab Vaht kas ja kui kindel on ta selles, et Eestisse pole müüki sattunud Venemaa naftatoodangut. Saates räägime ka optimaalsest kütuse hinnast nii Eesti julgeoleku kui ka globaalse tasakaalu mõttes, selgitame ka OPECi riikide ja USA kildanafta tootjate mõju maailmamajandusele. Saates annab intervjuu ka energeetikaekspert Raivo Vare, kes selgitab kütuseturu hinnakõikumiste mõju globaalsele poliitikale ning Venemaa ja USA otsustele ning selgitab muu hulgas, miks odavam nafta hind pole seni veel Venemaa otsustele olulist mõju avaldanud. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Alan Vaht Terminali tanklas. Foto autor: Liis Treimann.

„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske. Ta küsib, mis juhtub, kui eesmärgid paar aastat lükkuvad. „Ma arvan, et midagi ei juhtu.“ Rohetiigri energia teekaardi igas versioonis on eesmärgid samad olnud: et elektri ning soojuse vajadus oleksid kaetud kohaliku taastuvenergiaga ja varustuskindlus ning energiajulgeolek oleksid tagatud. Veske toob välja, et viimast ei suuda ettevõtjad üksinda tagada. „Tuletame meelde, et meil sõideti puruks nii Balticconnector kui ka Estlink 2. Need on valdkonnad, kuhu ettevõtja käsi ei ulatu.“ Samuti on väga oluline tagada tarneahelad praeguses geopoliitilises olukorras. Kui varem vaadati tehnilist varustuskindlust, siis nüüd on oluline ka sama energia kättesaadavus. „Kas varustuskindlus on tagatud, kui energia on olemas, aga kütus maksab näiteks 20 eurot liitri kohta?“ küsib Veske. Ta lisab, et Elering on praegu tehnilise varustuskindluse tagaja, aga võiks olla ka hinna tagaja, sest selle eest ei vastuta praegu keegi. Samuti leiab Veske, et ettevõtjad on energia teekaardiga ise väga suure vastutuse võtnud. „See on väga lihtsalt tehtud, et võimalikult palju inimesi sellest aru saaks. Riik ei pea oma energiamajanduse arengukava välja mõtlema, võtku Rohetiigri energia teekaart ja vahetagu pealkiri ära ning ongi olemas,“ ütles ta. Saates räägitakse veel Eesti võimekusest saada samale energiahinnatasemele Põhjamaadega, tuuleparkide arendamisest, energia salvestamiseest ja välisühendustest. „Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Henrik Kalmet ja Andres Veske. Foto: Alexela Kuula saadet ka Spotifys või vaata Youtube’is.

Oleme tehisintellekti rakendamisse valmis investeerima, aga enne tuleb veenduda, milline on selle täpne kasu ettevõttele, ütlevad tööstusettevõtete Ages Partner juht Timo Mäe ja Aktaprint juht Urmas Savi. Trükitööstus Aktaprint ja transpordikohvreid valmistav Ages Partner otsivad aina enam võimalusi, kuidas tehisintellekti abil igapäevast tööd tõhusamaks muuta. Mõlemal ettevõttel on AI rakendamises juba ka kogemusi, sest mõlemad on tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE abil lahendusi testinud. Aktaprint on tootmisprotsessi optimeerimiseks loonud tarkvararoboti ja Ages Partnerit aitab AI tellimuste põhjal tootejooniseid valmistada. Ehkki praaegu pole kumbki ettevõte tehisintellekti kasutamisse suur investeeringuid teinud, on mõlemad selleks tulevikus siiski valmis. „Väikeettevõtte juhina tahan alati teada, kuidas tuleb tulemus, kui selle investeeringu teen. Oleme valmis palju investeerima, aga tahame selles tulemuses suhteliselt kindlad olla,“ sõnas Ages Partneri juht Timo Mäe. Mäega sama meelt on ka Aktaprindi juht Urmas Savi, öeldes, et valmidus investeerida on olemas, kuid raha pole väikefirmadel palju ja selle suunamist paeb jälgima. „Seda, kas see tasub ära, peab väikeettevõte hoolega jälgima,“ poetas ta. Nii Savi kui Mäe kinnitavad, et tehisintellektile on kasutuskohti juba praegu üsna palju. „Väikseid killukesi, mida saab kasutada, on ju palju. Näiteks kasutasin ChatGPT-d hinnapakkumist võrdlemiseks. Lasin rea-haaval hinnapakkumised üle vaadata ja palusin välja tuua erinevused. Saan iga rida pakkujatega läbi rääkida ja AI annab mulle siin aega juurde;“ sõnas Mäe. „Näed seda asja teistmoodi. Väikeettevõtjana näen, mismoodi on AI võimeline tarkvarakoodi kirjutama. Sellest võib ühel päeval tulla lahendus, kus AI-l saab lasta valmis teha endale vajaliku tarkvarajupi,“ tõi Urmas Savi kasu, mida tema väikeettevõtjana hindaks. Saadet juhib Harro Puusild, saadet toetab Leanest. Fotol Urmas Savi ja Timo Mäe. Foto: Harro Puusild

Viru Keskust on edukal ajal külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikku töötamisse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni madalaimad kulud ja konkurentsieelise. Millised eelised annavad jätkusuutlikud tegevused kaubanduses, kuidas kaubanduskeskused lähiajal muutuvad ja miks on Viru Keskusel kohustus ja vastutus kestlikult töötada, sellest räägib sisuturundussaates "Juhtides tulevikku" Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt. Saadet juhib Rivo Sarapik. "Juhtides tulevikku" valmib koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee. Fotol Kärt Vilt. Foto: erakogu

Autor Alex Budak kirjutab oma raamatus “Muutuste looja käsiraamat. Kuidas juhtida positiivseid muutuseid igal tasandil”, et muutuste looja võib olla igaüks ja igal tasandil. Et saavutada oma tegevusega mõju, ei pea tingimata olema tippjuht, vaid oskama esitada õigeid küsimusi, langetada otsuseid ning siis lihtsalt tegutseda. Ja kõige õigem küsimus on alati “miks”. Muudatuste juht, mentor ja autor Tiina Sakkos räägib saates, miks on oluline muutusi luua ning millised on lõksud, kuhu kinni jäädakse. “Orav rattas olek ehk täidesaatev olek tähendab piltlikult öeldes seda, et inimesed rühivad rasket ratasteta käru lükata, ja kui neile pakutakse rattaid, vastavad nad, et neil pole aega rataste paigaldamisega tegeleda,” toob Sakkos näite. Lisaks tuleb saates juttu Alex Budaki seitsme miksi meetodist, tegutsemise teatejooksust ja pikast plaanist ning paljastatakse ka mõju valem. Saatejuht on Tuuli Seinberg. “Muutuste looja käsiraamat” on saadaval Äripäeva e-poes: https://pood.aripaev.ee/raamatud-muutuste-looja-kasiraamat

Honda importöör Baltimaades ja Soomes, NCG Import Baltics ja NCG Import Finland tegevjuht Tõnu Vahtel tõdes, et maailma autotööstus seisab niigi silmitsi enneolematult keerulise ajaga ja kui seda veel Eestis omalt poolt maksudega võimendada, ei suuda turg seda mitte kuidagi enam alla neelata. Euroopa Liidu rangete CO₂ nõuete täitmine on paljudele tootjatele praktiliselt teostamatu, ning seatud reeglite jäikus võib viia ärilisele ummikseisule, leidis Tõnu Vahtel saates „Logistikauudised eetris“. „Kui nõuded ei ole realistlikud ning nende mittetäitmine tähendab trahve, siis on loogiline, et mingil hetkel ei saa turul lihtsalt jätkata,“ ütles Vahtel. Ta lisas, et kohalik turg ei ole võimeline katma süsinikutrahvidega kaasnevaid hinnatõuse, mis seab küsimärgi alla autode lõpphinna ja ostujõu tasakaalu. Ja kui seda kõike riigiti veel lisamaksudega võimendada, saabubki täielik krahh. Vahteli hinnangul on mitmed tootjad, sealhulgas Honda, hakanud taas rohkem vaatama vesinikutehnoloogia poole ning loobunud suurtest miljardiinvesteeringutest akutehnoloogiasse. Põhjuseks on kasvavad küsimused elektriautode pikaajalise keskkonnamõju kohta. „Täiselektriline auto ei pruugi kogu oma elutsüklis olla sugugi keskkonnasäästlikum kui fossiilkütusel töötav sõiduk,“ märkis Vahtel, viidates akude tootmise, töötlemise ja utiliseerimise keskkonnajalajäljele. „Pikas plaanis võib isegi osutuda, et elektriauto keskkonnakoormus on hoopis suurem.“ Lisaks regulatiivsele survele mõjutavad autotööstust tugevalt ka tollitülid ja geopoliitilised pinged. Vahtel tõdes, et sellises olukorras on äärmiselt keeruline teha tootmisotsuseid või planeerida hindasid: „Kui sa ei tea, mis hinnaga saad homme oma toodet müüa, on tegemist äriliselt väga keerulise olukorraga.“ Globaalne ebakindlus kajastub ka ettevõtete juhtimises – mitmed suured autokontsernid on hiljuti vahetanud tippjuhte ning muutnud strateegilisi suundi. Vahteli sõnul näitab see, et paljud tööstusjuhid seisavad väga suurte dilemmade ees, kuidas tasakaalustada regulatiivseid ootusi, turu tegelikke vajadusi ja oma ettevõtte konkurentsivõimet. Lisaks arutletakse saates värskelt ilmunud sõidukimüüjate konkurentsiraporti teemal, tuuakse päevavalgele tegelikud põhjused, miks on Soomes eletriautode turg jõudnud enam kui kolmandikuni ja Eestis vaid mõne protsendini ning selle üle kas Hiina elektriautod võivad ühel hetkel Euroopa autoturu ületada või mitte. Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: erakogu Fotol: Tõnu Vahtel

05.08.25 Töö ja palk. Tööturu baromeeter: Kuidas tööjõuvajaduse muutused mõjutavad värbamisstrateegiaid? by Äripäev

Euroopa üks suurim e-kaupmees Zalando personaliseerib kliendikogemust, investeerib suuruse-soovitustesse ja kasutab tehisintellekti, et muuta ostlemine sujuvamaks ja tagastused täpsemaks. Kuidas täpsemalt, seda selgitab Zalando turuarenduse ja strateegia juht Mariliis Karu. Zalando toob ostlemisse meelelahutust. “See on praegu suur trend, selline TikToki-laadne kogemus – šoppamine peaks olema integreeritud meelelahutuse ja igapäevarutiiniga, olema võimalikult sujuv läbi teiste tegevuste,” rääkis Karu. Saates „E-kaubanduse areng ja tulevik“ arutavad Omniva Eesti ja EL-i müügijuht Kristo Kõivumägi ja Mariliis Karu, kuidas on muutunud e-kaubanduse maastik Eestis ja Baltikumis, millised on tarbijate ootused ning kuidas kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted nendele vastavad. Saates tuleb juttu ka Zalando ja Omniva vahelisest koostööst, mis võimaldab Baltikumi klientidele laupäevast tarnet ja sujuvamat tagastusprotsessi. Lisaks tuleb juttu, milliseid arenguid võib oodata järgmistel aastatel nii Zalandolt kui ka Omnivalt. Kõivumägi jagab ka, miks Omniva panustab kogukonnapakiautomaatide võrgustikku ning kuidas rahvakuller aitab kiiruseootusele vastata. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Foto autor Liis Treimann.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla arvates unustatakse sageli ära, et andmeid tuleb päris palju lihtsalt vaadata, et neist aru saada ja prognooside tegemiseks ära kasutada. „Jõllitamise meetod on esimene prognoosimudel," ütleb ta. Infopanga andmeanalüütik Meelika Lukner vaatab esimese asjana alati graafikut. „Kui tõusu- või langusjoon on liiga järsk, siis paistab see graafikult kohe välja ja paneb ka mõtlema, kas prognoos peaks olema konservatiivsem," toob ta näite oma praktikast. Tema soovitab alustada lihtsamatest eesmärkidest, näiteks müügitulu kasvust, ning ajapikku keerulisemate parameetrite juurde liikuma. Erinevate stsenaariumite läbitöötamine on prognoosimise juures kriitilise tähtsusega. „Keskmise järgi tegutsemine võib olla ettevõttele halb lahendus,“ ütleb Uusküla. Kui jäätisemüüja ostab sisse keskmise koguse jäätist, siis jääb kasutamata võimalus müüa ilusa ilmaga palju jäätist, toob ta näiteks. Seepärast tulekski ettevõtetes läbi arvutada, mis juhtub erinevate stsenaariumite korral. Uusküla märkis, et see on Eesti ettevõtete jaoks praegu suur väljakutse, sest väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja investeeringuid ei tehta, aga kui olukord peaks siiski oodatust kiiremini paranema, siis puudub ka võime turgu haarata. Prognoosimudelite loomisel on kättesaadavad mitmed tööriistad. Kuigi Excel on hea lihtsamateks arvutusteks, muutub keerulisem matemaatiline modelleerimine seal tülikaks. Meelika Lukner soovitab lihtsama lahendusena programmeerimist, mis pole tegelikult nii keeruline kui sageli arvatakse. „Praegu on abiks ChatGPT, mis aitab prognoose mudeldada ja erinevaid lahendusi lahti mõtestada ning selle jaoks ei pea olema ekspert, vaid piisab ka uudishimust,“ ütleb ta. Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid. „Ma ütleks, et head insenerid on võetud, sest neil on juba väljakutsed, mis neid motiveerivad. Häid insenere ja tootearendusjuhte on keeruline leida,“ märgib idufirma KIUD kaasasutaja Liis Tiisvelt, kuid tõdeb, et insenerialad on sellest hoolimata populaarsemaks muutumas. „Noored mõistavad, et uusi süsteeme luua on põnev ja inseneriamet on ka hästi tasustatud, mis on noorte jaoks peamine.“ Tiisvelt tõdes, et tüdrukute potentsiaal Eestis on kasutamata. „Neile ei tehta inseneeriat põhikoolis nii piisavalt atraktiivseks, et nad tahaks seda õppima minna,“ tõi ta välja kitsaskoha. Tiisvelti hinnangul peaksime juba põhikoolis rohkem rakendama interdistsiplinaarset õpet, et aidata õpilastel seoseid luua ja suuremat pilti näha. Ka kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota tõdeb, et tüdrukute huvi tehnoloogia vastu kaob statistika järgi 5.-7. klassis. „See on millegipärast murdekoht, millega peab tegelema. Tegelikult ju sellega juba toimetatakse, sest on olemas huviringid, mis seda soodustavad,“ märkis Kokkota, kes on ka ise käinud tüdrukute huviringides oma kogemusi jagamas. Kokkota lisas, et tehnoloogia erialade populariseerimiseks on mitmeid võimalusi – näiteks tehaste avamine noortele või Inseneriakadeemia –, kuid oluline on ka lastevanemate roll, kes peaksid suunama lapsi erinevatesse huviringidesse, näiteks robootikasse või teadusringidesse, et noored saaksid varakult praktilise kogemuse millegi katsetamises või probleemides lahendamises. Eesti inseneeria olukorrast ja järelkasvust räägivad saates “Tööstusuudised eetris” kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota ning tekstiilijäätmetest pakendeid valmistava idufirma KIUD kaasasutaja ja tekstiiliinsener Liis Tiisvelt. Saadet toetab Radius Machining.

31.07.25 Teabevara tund. „Kohtumine peadirektoriga“ ehk kuidas vältida läbipõlemist by Äripäev

Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi, mis võiks teedeehitust teha tuntavalt paremaks. Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra. Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht. “Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming. Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati. Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi. Küsis Karmen Laur. Fotol Ain Kendra (vasakul) ja Alar Tooming. Foto autor on Karmen Laur.

Korteriühistutega seotud kohtupraktika tekitab segadust ja on vastuoluline, mistõttu võib suur osa Eesti kortermajadest lähitulevikus haamri alla sattuda. Kvatro Kinnisvarahalduse juhi Andry Krassi sõnul tuleb olukorra parandamiseks korteriühistu rolli tugevdada. "Fakt on see, et tegelikult on meil kolmandik kortermajadest igal juhul hukule määratud, ükskõik, millist teed me ka ei vali. Me oleme tegelikult paraja probleemi ees," rääkis ta. Krassi hinnangul on korteriomand targa inimese vara. "Selleks, et saada korteriomanikuna hakkama, tuleb endale teadvustada, et sa pead tegema koostööd ja leidma kompromisse. Kõik meie ühiskonnas ei ole võimelised selleks, aga samal ajal elab korteriomandites üks miljon Eesti elanikku," nentis Krass. Vandeadvokaat Klen Laus näeb probleemi kohtupraktikas. "Praegune kohtupraktika on vastuoluline, mis tekitab ebakindlust. Ebakindla ja vastuolulise kohtupraktikaga kärbitakse lihtsalt korteriühistute tiibu," tõdes Laus. Saates "Triniti eetris" tuli juttu veel ka sellest, mille järgi mõista, kas korteriühistu on usaldusväärne ja kuidas oskuslikult ühistusiseseid kulusid jagada. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Julia-Maria Linna.

Jälle Technologies arendab tehnoloogiat, mis võimaldab liitiumioonakude sees olevast grafiidist toota kõrgväärtuslikku materjali, mis võib tugevdada näiteks betooni enam kui 70% võrra või kanda elektrit üliefektiivselt. “Meie tehnoloogia suudab grafiidist väärindada kuni 30–40% grafeeni-laadseks materjaliks,” selgitas Jälle tegevjuht Erki Ani. Hetkel tegutsetakse veel laboritingimustes, kuid eesmärk on jõuda tööstusliku skaalani ja luua koostöövõimalusi teiste taaskäitlusettevõtetega. “Me ei pruugi ise hakata suuri tehaseid püsti panema, aga meie tehnoloogia sobib väga hästi olemasolevate protsesside täiendamiseks,” kinnitas Ani. Euroopas on tema sõnul selle vastu juba tugev huvi – eriti seoses Euroopa Liidu plaaniga vähendada sõltuvust imporditud kriitilistest toormaterjalidest. Kui suur on vajadus akude taastöötlemise järgi, kuhu see turg liikumas on ning milline on rahvusvaheline konkurents, saab pikemalt kuulata juba Cleantechi saatest, saadet juhib Mart Valner. Fotol Erki Ani. Foto: Mart Valner

Sunly otsus siseneda elektri jaeturule pole lihtsalt äriline laienemine, vaid osa sihikindlast strateegiast muuta taastuvenergia inimestele kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. “Me ei müü rohkem elektrit, kui me ise toodame,” rõhutas Sunly jaeäri juht Rasmus Udde. Sunly lubab klientidele selgelt mõistetavat hinnastamist, kus puuduvad varjatud vahendustasud ja kogu energia pärineb ettevõtte enda taastuvatest allikatest. Lisaks ei piirdu Sunly pelgalt elektrimüügiga. Ettevõtte eesmärk on pakkuda ka personaalseid soovitusi ja lahendusi energiatarbimise vähendamiseks. “Minu motivatsioon on vähendada sinu elektrikulusid, sest kuutasu on fikseeritud – see tähendab, et ma ei teeni sinu suuremalt tarbimiselt rohkem,” selgitas Udde. Sunly laienemise tagamaadest saab pikemalt kuulda juba Cleantechi saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Rasmus Udde. Foto: Äripäev

Ettevõtlusmaastikul on üha enam näha keerukaid grupistruktuure, mille loomise põhjuseid ja mõjusid tasub mõista süvitsi. PwC Legal vandeadvokaat Karen Root selgitab, milliseid juriidilisi riske tuleks vältida, kui ettevõte plaanib ühinemist või jagunemist. PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis avab grupistruktuuride maksundusliku poole, tuues välja tingimused, mille korral on võimalik maksude optimeerimine. Arutelu keskmes on ka valdusettevõtete roll Eesti ärikeskkonnas: miks neid järjest enam luuakse ning kuidas need mõjutavad ema- ja tütarettevõtete juhtimismustreid ja vastutust. Lisaks analüüsitakse, kas Eesti seadusandlus toetab loovaid struktuurilahendusi või seab ettevõtjale piiranguid. Saade pakub praktilisi soovitusi ettevõtjale, kes kaalub oma äritegevuse ümberstruktureerimist või valdusettevõtte asutamist. Saates osalevad PwC Legal vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis. Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Kuigi käes on mõnus puhkuste aeg, kus stressi ja muresid võiks vähem olla, siis meie hulgas on ikka neid, kes peavad ka suvel peavaludega rinda pistma. Seega kuulame seekordses Tervisetarga saates kahte ettekannet Meditsiiniuudiste poolt korraldatud peavalukonverentsilt. Saate esimeses pooles räägib Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi füsioteraapia võimalustest peavalude leevendamisel. Jörsi annab ülevaate, mida ta patsiendilt teada tahab ja mida temaga teeb. Saate teises pooles räägib Confido Meditsiinikeskuse sisekliiniku juht neuroloog prof Toomas Toomsoo eakate peavaludest ja nende ravivõimalustest. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil füsioterapeut Reigo Jörsi. Allikas: Confido

"Kui sa käid oma idee välja ja sind esimese asjana kuradile ei saadeta, siis sa teed midagi valesti," ütleb energeetikaettevõtte Evecon endine juht Karl Kull. Hulljulged ideed on Kulli sõnul alati väga teretulnud ja need aitavad ettevõttel end konkurentidest eristada. Saaremaalt pärit energiaparke arendav Evecon saavutas sel aastal kõige kiiremini kasvavate ettevõtete edetabelis esikoha. Veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressi laval jagas Kull gasellide vestlusringis põhimõtteid, mis on aidanud Eveconil kiiret kasvu saavutada. Üheks kasvu ajendiks peab Kull ahnust. "Sa pead tahtma olla kas parem kellestki teisest või tahtma lahendada probleemi paremini, kui keegi teine seda teeks," rääkis Kull, et kui ettevõttel on probleemile lahendus olemas tuleb ka käive inertsina järgi. Mille poolest siis aga Evecon oma konkurentidest eristub? "Me oleme kiiremad, osavamad ja julgemad," lausub Kull. Milliseid ettevõtte kiire kasvu saladusi jagavad lisaks Eveconi endisele juhile ka looduskosmeetikabrändi Magrada asutaja ja juht Kaire Pagliuca ning reisibüroo Tiit-Reisid juht Raido Randmaa, saab kuulda saatest "Kiired ja vihased". Ettevõtjatega vestles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Vestlusring on salvestatud veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressil. Järgmine Gaselli Kongress leiab aset 18. veebruaril 2026. Pääsme soetamiseks vaata lähemalt: gasell.aripaev.ee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: vasakult Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Magrada asutaja ja juht Kaire Pagliuca, Tiit-Reisid juht Raido Randmaa, Eveconi endine juht Karl Kull. Foto autor: Raul Mee

Suurettevõtja ja börsifirma Infortar juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on suur ja pikaaegne laienemine olnud nn liitintressi efekt. „See on nagu kaheksas maailmaime – teed aastaid tööd ja siis järsku hakkavad tulemused tulema,“ räägib Hanschmidt. Infortaril on 110 ettevõtet ja 6000 töötajat. Ühtlasi tegutseb Infortar täna seitsmel välisturul, muu hulgas omatakse litsentse Saksamaal. „Meil oli Soomes 2020. aastaks juba 50% gaasimüügituru osa. See ei juhtunud üleöö – töö algas juba 2016. aastal,“ meenutab Hanschmidt. Esmalt Läti, siis Leedu, edasi Soome ja lõpuks Poola, kusjuures iga turg nõudis oma aja, oma strateegia ja kannatlikkuse. Poolas kulus näiteks poolteist aastat ainuüksi litsentsi saamiseks. Hanschmidt ei vali juhte niivõrd individuaalselt, kuivõrd keskendub meeskonna loomisele. Oluline on, et inimesel silm säraks ja tahaks ka ise kasvada ning areneda. "Tore oleks, kui ta oleks ka targem kui mina selles valdkonnas," räägib Hanschmidt värbamisprotsessist. Infortari senisest edust hoolimata on Hanschmidt kindel, et tema kui suurettevõtja parimad ajad on veel alles ees. Ta toob võrdluseks ühe maailma tuntuima ärimehe ja investori Warren Buffetti. „Kui Buffett oleks 65-aastaselt oma äriga lõpetanud, oleks ta teeninud 5 miljardit. Tänaseks on ta teeninud 80 miljardit. Üle 90% rahast on ta teeninud pärast 65. eluaastat,“ rääkis Hanschmidt. Millised rõõmud ja valud Infortari brändi ülesehitamisega kaasas on käinud, kuuleb saatest "Kiired ja vihased". Ain Hanschmidtiga vestles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Vestlus on salvestatud veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressil. Järgmine Gaselli Kongress leiab aset 18. veebruaril 2026. Pääsme soetamiseks vaata lähemalt: gasell.aripaev.ee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: Suurettevõtja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt Foto autor: Raul Mee

Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme selle üle, kuidas juhtimiskultuur on 30 aasta jooksul arenenud, millele juhtimises rõhku panna ja kuidas saavutada edu. Saatejuht on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. E-äriregistris hiljuti avaldatud majandusaasta aruannete info järgi on Sorainen jätkuvalt õigusteenuste sektori suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. Saadet juhib Mario Sõrm. Fotol Kaupo Lepasepp, Sven Nuutmann ja Mario Sõrm. Foto: Andres Laanem

Lao- ja logistikapindade sektoris vormivad muutusi lisainvesteeringute vajadus, kasutusotstarbe muutus, aga ka omanike ja suurinvestorite vahelise kuristiku hajumine, osutasid Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal, Colliersi partner Margus Tinno ja Restate`i kinnisvaraanalüütik Julia Linde. Äripäeva Kinnisvarakonverentsi vestlusringis "Lao- ja logistikapinnad kohtavad väljakutseid. Pailapsest murelapseks? Arendaja ja suurinvestori vaade" avasid eksperdid ärikinnisvara selle segmendi perspektiive. Saates tuleb juttu laiemalt olukorrast lao- ja logistikapindade segmendis, muutusest, võrreldes aastatagusega ja käesoleva, ent ka järgmise aasta perspektiivist. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Marko Mumm) istuvad Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal, Colliersi partner Margus Tinno ja Restate`i kinnisvaraanalüütik Julia Linde.

Figure Eesti juhtivpartner Irja Rae rääkis Pärnu Finantskonverentsil finantsjuhi ja teiste finantsinimeste õigest ja õiglasest palgast. Rae sõnul saab mõelda kahest erimaailmast lähtuvalt, ehk organisatsiooni ja isiklikust vaatest, mis tähendab, et inimene tunneb enda panuse väärtustamist, võrdlust kolleegidega ja kas ta tuleb oma tasuga välja. "Minult on vahel küsitud, et kas juhid ka nii mõtlevad. Ja siis ma olengi vastanud, et minu teada on praegusel hetkel juhid veel inimesed," rääkis Rae. Isegi kui palganumber on n-ö korrektne ja konkurentsivõimeline, võib töötaja tunda ebaõiglust kui temaga pole piisavalt räägitud ja tausta selgitatud, rääkis Rae. Palgaõiglus on seotud lühiajalise motivatsiooniga, rääkis Rae. "Kui inimene tajub, et ei saanud piisavalt võrreldes teistega, siis tema motivatsioon kaob." Töötajad võivad mitu korda päevas muuta, kellega nad ennast võrdlevad. Seega võib ka õiglane palk olla töötaja jaoks ühel hetkel üks ja teisel teine. Rae räägib oma ettekandes finantsjuhtide ja ka teiste finantsinimeste palgasuundumustest ja tööotsingute trendidest. Lisaks räägib ta noorte palgaootustest. Saate toimetas Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee

Eelmise aasta mõjukaima finantsjuhi tiitli saanud Elengeri finantsjuht Vaiko Tammeväli rääkis Pärnu Finantskonverentsil neljast alustalast, kuidas olla edukas äris ja spordis. Kõige olulisem on ilmselgelt tugev meeskond, mis on iga eduka juhi taga, rääkis Tammeväli. "Ka spordis võidab alati meeskond." Teiseks on muutustega kohanemine. "Pidevalt on vaja edasi areneda ja liikuda." Kolmandaks, kriise ei saa teha olematuks ja need tulevad paratamatult, rääkis Tammeväli. "Aga sa saad nendeks valmis olla ja nad enda kasuks tööle panna." Kuula ettekandest, kuidas pani Elenger kriisi enda jaoks nii tööle, et nende kliendid seda siiani meenutavad. Ja neljandaks, ise on vaja ka pingutada. "Nii spordis kui äris on see oluline. Sa pead tegema midagi ekstra, midagi rohkemat. Meil on isegi üks ütelus, mida me ettevõtte sees kasutame, et õnne peab olema, aga ise peab ka pingutama" Saate toimetas Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee

Kaamos Ehituse juhi Keit Paali sõnul on ettevõttel sõlmitud nelja erineva tellijaga avatud eelarvega ehituslepingud, mis annavad ehitustööde tellijale suurema võimaluse ehitustöödes kaasa rääkida. “Avatud eelarvega lepinguvorm eeldab head koostööd ehitaja ja tööde tellija vahel, aga sinna ehitussektori tulevik liigub,” on pikaaegse kogemusega ehitusjuht Keit Paal kindel. Ta räägib saates “Eetris on ehitusuudised” põhjalikumalt kuidas säärase lepinguvormi korral töö käib. “ Oleme küll pannud paika piir- ja sihthinnad, aga räägime pidevalt läbi kuidas ja mida teeme. Tellija on protsessi kaasatud, mis annab talle võimaluse kaasa rääkida ka peale ehituslepingu sõlmimist.” Paali sõnul puudutab see muu hulgas ka näitaks allhanke korras töövõtjate valikut, mis võib tähendada ka võimalust, et ehitustööde peatöövõtja peab leppima tellia välja valitud allhankijaga. Kuidas sellisel juhul töö täpsemalt korraldatud, saab kuulata saatest. Nagu ka seda, milliste põhimõtete kohaselt kujuneb välja ehitusööde lõpphind. Keit Paal räägib saates veel sellest, milliseks hindab ehituse turuolukorda, mida teeb ehituse hinnatase lähiajal ning ka sellest, kuidas tõsta ehitustööde efektiivsust. Muu hulgas selgitab Paal, miks just madalseisus turg aitab efektiivsust tõsta. Lisaks kirjeldab ta viimaste Kaames Ehituse olulisemate projektide valmimist. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Kaamos Grupi Avala ärilinnaku arenduse ehitus 2020. aastal. Foto autor Andras Kralla.

Mida tähendab päriselt kodu loomine ja miks algab see teekond hoopis unistuste korrastamisest, mitte esimese kopa maasse löömisest? Saates tuleb juttu ehitusprotsessi varjatud riskidest, kriitilistest hetkepunktidest ja ootuste juhtimisest, mida iga eramaja tellija peaks teadma. Räägime, miks kipub eelarve alati nihkuma, millal kohtuvad kliendi unistused ehitusturu reaalsusega ja kuidas aitavad ehitajad lisaks maja ehitamisele luua ka “kodutunnet”. Oma kogemusi jagab Minora – ettevõte, kes teab, kuidas keerulised projektid õnnestumiseks pöörata. Heidame ausa pilgu eramuehituse telgitagustesse ja arutame, millised otsused toovad rahulolu veel aastate pärast. Külas on Minora asutaja ja juhatuse liige Taavi Prüüs, saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Pildipesa

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav. Tippjuhid näevad, et tänases ärikeskkonnas on tarneahelal strateegiline väärtus, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. „Tarneahel ei ole päris müük, aga ilma selleta müüki ei toimugi,“ sõnastab Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas paneeldiskussiooni tuuma. Tema hinnangul pole vahet, kas ettevõte tegeleb elektroonika, taastoodete või logistikaga – kui sisendid on kallid, logistikapartnerid ebausaldusväärsed või süsteemid ebaefektiivsed, ei suudeta klientidele oma väärtuspakkumist edasi anda. Müügi taustaga Redrik Rahu rõhutab samuti, et tarneahel ei ole enam lihtsalt toetav funktsioon. „Kui müük varem ootas tarneahelalt tuge, siis täna on tarneahel omaette väärtus, mis loob usaldust ja stabiilsust. Ebakindlates oludes, kus igapäevane planeerimine on raskendatud, ongi just tarneahela tugevus see, mis eristab edukad müüjad keskpärastest.“ Liis Kokk toob välja, et Tammeri-suguses projektipõhises ettevõttes ei saa tootmist ja tarneahelat vaadelda eraldi üksustena – need on lahutamatud. „Meie ei näe end pelgalt tootjana. Meie kliendile antav väärtus on lahendus, mille südames on tarneahela töö. Me ei müü uksi – me pakume avatäidete terviklahendusi,“ rõhutab Kokk. Saadet toetab Radius Machining. Foto: Raul Mee

"AI Faktori" saates räägime Euroopa Liidu uutest määrustest. Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti süsteemid, nagu ChatGPT-laadsed mudelid, vastama Euroopa Liidu läbipaistvusnõuetele. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd selgitab, et kuigi trahve kohe ei tule, algab ettevõtete jaoks uus aruandlusperiood, milleks tuleks hakata valmistuma kohe. Kuigi Euroopa Liidule on ette heidetud liigseid regulatsioone, mis pärsivad muuhulgas ka tehisarulahenduste innovatsiooni, leiab Elis Paemurd, et turvaline ja läbipaistvalt arendatud tehisaru annab Euroopale tulevikus konkurentsieelise. „Keegi ei taha AI arengut pidurdada – vastupidi, me tahame seda teha kohe alguses õigesti. Just see võib anda eelise, mida teised alles järele hakkavad tegema,“ ütleb Paemurd. Euroopa Komisjon annab uue määrusega ettevõtetele nii rahalist kui mõttelist tuge ning kuigi paljud ka Euroopa suurettevõtted on viimasel ajal avaldanud soovi määruse rakendamine edasi lükata, ei ole plaanis seda teha. Pigem on esimene aasta mõeldud koos ühtsetes regulatsioonides töötamisele. Pikemalt sellest, mida see tähendab Eesti ettevõtetele nii kohustuste kui võimaluste näol, saab kuulda juba saates. Saadet "AI faktor" juhib Mart Valner. Fotol Elis Paemurd. Autor: Andres Laanem

Euroopa Liit kehtestab küll Venemaa energia vastu sanktsioone, aga teisest küljest on Venemaalt väga suur surve, et keelatud energiat Euroopasse müüa, kommenteerib Elengeri juht Margus Kaasik saates “Energiatund” võimalikku pettust. Äripäevas kirjeldatud petuskeemi kohta, mis kaubakoodide virvarri ning ühe sanktsioonide alt välja jäänud kaubagrupi kaudu võib olla tekitanud olukorra, kus Eestisse pääseb endiselt keelatud Venemaa butaan ja LPG-gaas, ütleb Kaasik, et kindlasti on inimesi ja ettevõtteid, kes ei pane pahaks Venemaa keelatud gaasiga siin mingisugust manti võtta. “Raha paneb rattad käima,” märkis Margus Kaasik saate teise osas. “Lugedes artikleid, tundub lihtne asi olevat – kaubale on võetud sertifikaat, mis seda kaupa adekvaatselt ei kirjelda. Lihtsalt sertifikaadipettus, suure tõenäosusega võltsitud paberitega tehtud äri,” selgitab Kaasik. Margus Kaasik rõhutab, et Elenger butaani ega LPG-gaasiga ei tegele. Küll aga ütleb Elengeri juht ja ka Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Kaasik, et mänguplats peaks olema selge ja võrdne. “Kui ütleme, et Vene LPG võiks endiselt jõuda meie turule mis iganes põhjustel, siis peaks nii otsustama ja olema väravad valla. Kui aga tahame, et ei tule, siis peaks see olema nii ka siis, kui sa LPG-le või tema mingisugusele koostisosale teistsuguse sertifikaadi peale saad.” Saates teises osas on lisaks keelatud Vene gaasile jutuks ka biometaan ning selle potentsiaal, saate esimene pool keskendub Elengeri põhilisele tootele – maagaasile, selle hinnale ja turuolukorra analüüsile. Kaasik selgitab ka, mida tähendab mõiste “uus LNG vall” ning kuidas see hakkab LNG-turgu, Euroopa ja Ameerika hinnavahet vähendama ja gaasi hinda mõjutama. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Margus Kaasik kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil eelmisel aastal esinemas. Foto autor: Raul Mee

Õppimine ei mahu enam ühe koolitusruumi ega -päeva piiridesse, sellest on saanud organisatsiooni eluviis, mis nõuab nii koolitajalt kui ka õppijalt rohkem partnerlust ja vastutust, rääkisid koolitaja ja ärisuhete konsultant Margit Raid ning Elektrilevi võrguplaneerimise üksuse juht Evelin Erenvert juulikuu saates „Õppetund“. Saatekülalised jagavad ühist kogemuslugu Elektrilevi klienditeeninduse üksuse arendusprogrammist „Vaba radikaal“, mis pälvis tiitli aasta tegu 2025 – tunnustus uuenduste eest, mis parandasid kliendikogemust ja suurendasid töötajate iseseisvust – ning tõi aasta juhi 2025 tiitli Kristina Parvele, programmi ühele vahejuhile. „Kõik me oleme juhid. Me juhime lihtsalt erinevaid tegevusi – oma arengut, kliendikõnet, koosolekut või isegi seda, kuidas me koju jõuame või mida süüa teeme,“ märgib Evelin Erenvert, tuues esile olulise muutuse töötajate suhtumises ja arusaamas oma rollist organisatsioonis. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Evelin Erenvert ja Margit Raid. Autor: Inga Mattiesen

Saates "Digitark äri" räägime tehisintellektist kahes vaates: miks ja millal peab olema tehisaruga ettevaatlik ja kus tehisaru enda kasuks hästi tööle panna. Saate esimeses osas kuuleb, milliste tõsiste ja kriitiliste riskidega peame tegelikult tehisaru puhul arvestama. Näiteks Telia küberturbe juht ja ekspert Raivo Malter hoiatab, et ehkki nime poolest tehisintellekt, ei ole AI intelligentne – see ei mõtle, selles pole grammigi intelligentsi. Küberturvalisuse seisukohalt muutuvad AI abil loodud petukõned ja -kirjad järjest veenvamaks, mistõttu ettevõtted peavad välja töötama täiesti uued kontrollmehhanismid. Eksperdid soovitavad ka pereliikmetel kokku leppida paroolid, et eristada päris kõnesid võltsingutest. Üks tõsisemaid ohte on AI-ga manipuleerimine. Ühe näitena saab CVsse kirjutada valge tindiga teksti, ja kui personaliosakond on osa kandidaatide valimise eeltööst tehisarule andnud, võib nähtamatu teksti abil kaugele jõuda. Eksperdid näevad suurt ohtu selles, et inimesed on hakanud AI-le liiga palju vastutust delegeerima. Probleem on eriti terav, kui AI annab "sirge näoga" vale informatsiooni ning inimene ei pruugi seda üldse märgata, kirjeldatakse saates. Saate teises osas tutvustab Telia andmejuht Erki Pogoretski tehisintellekti praktilisi tööriistu. Ta selgitab, miks see, mis veel hiljuti tundus ulmefilmides võimatu, on täna juba reaalsus. Ekspert hoiatab siiski, et AI ei ole maagiline lahendus, vaid tööriist, mille edukas rakendamine sõltub kolmest kriitilisest eeldusest: korrasolevast infovarast, tehnoloogia mõistmisest ja tegelike probleemide olemasolust. Saade on salvestatud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil, mis toimus maikuus. Aruteluringis osalesid Telia küberturbe juht ja ekspert Raivo Malter, Telia andmejuht Erki Pogoretski ning Ramirent Groupi siseauditi juht Andre Kaldamäe. Vestlust modereeris BigBanki siseauditi juht Karin Rätsep. Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Foto: Raivo Malter Riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil 2025. Autor: Andras Kralla

Vestleme korvpallitreener Heiko Rannulaga, kes viis Varssavi Legia meeskonna Poola meistritiitlini. Mis on tema edu taga ja mida saavad siit õppida äriettevõtete juhid? Esimene ülesanne – austus välja teenida Keset hooaega uude klubisse tulles ei olnud Rannulal luksust "soojenduseks". Usaldust tuli hakata kohe ehitama, eriti olukorras, kus mängijad olid harjunud pigem oma asja ajama kui meeskonda teenima. Respekt tuleb kompetentsist, mitte karjumisest Rannula usub, et treeneri või juhi autoriteet ei tule iseenesest. Tuleb olla järjekindel, aus ja järk-järgult tõestada, et su nõudmised viivad tulemuseni. Tagasiside – avalikult või privaatselt? Rannula eelistab tagasisidet anda meeskonna ees – see mõjub rohkem ja loob selgust. Aga alati on oluline lugupidamine. See, mida juht ütleb, peab olema aus, aga mitte alandav. Õige roll = motiveeritud mängija Kui mängija (või töötaja) saab rolli, mis teda kõnetab, siis tuleb ka tulemus. Rannula teadlikult usaldas ühe kõige töökama, mitte andekama mängija liidrirolli – ja see tasus ära. Juht ei tohi olla “peksupoiss” Kuigi Rannula tunnistab vajadusel ka enda eksimusi, jääb juhtimine tema kätte. Ta loob keskkonna, kus mängijad saavad kaasa rääkida – aga kindel raamistik on paigas ja avalikult juhti ei kritiserita. Mis edasi pärast tippu jõudmist? "Olümpiavõitja stress" – kui eesmärk on saavutatud, tuleb järgmine unistus uuesti sõnastada. Uus eesmärk motiveerib ja hoiab fookust. Kaassaatejuht Andres Haavel tõmbas paralleele äriilmaga: “Kui meeskond tahab võita, tuleb teha trenni. Nädalas 6–10 tundi. Ka kontoris.” Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Heiko Rannula. Foto autor: Hendrik Osula

Kuidas ehitada organisatsioonikultuuri, mis liidab eri generatsioone, ühendab kontorit ja eesliini ning loob võrdsed võimalused kõigile töötajatele? Saates "Teeninduse teejuht" jagavad kogemusi ja vaateid Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani ning Tele2 personalijuht Helena Viiroja. Vestluses selgub, et organisatsioonikultuur pole pelgalt kirjasõna või plakat seinal, vaid igapäevane käitumine, suhtlus ja juhtimispraktika. Mõlemad teenindusettevõtte personalijuhid toovad saates näiteid, kuidas neid strateegiliselt organisatsiooni igapäevaellu põimida. Saates käsitletakse ka sisekommunikatsiooni rolli, hüvede disaini ja töötajate kaasamise viise suurorganisatsioonides. Järjepidev kultuuriga tegelemine annab ettevõtetele konkurentsieelise, tugevdades töötajate püsivust, brändi usaldusväärsust ja võimet kohaneda muutustega, leitakse saates. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti personalijuht Helena Viiroja, saatejuht Maarit Eerme ja Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani. Allikas: Äripäev