Äripäeva raadio

Euroopa Liidu regulatiivne “paus” kestlikkuse aruandluses tekitas paljudes ettevõtetes vale lootuse, et ESG võib rahulikult riiulisse tolmu koguma jääda. Tegelikkus on vastupidine. Saates avavad Merili Vares (PwC) ja Estel Pukk (Verston), miks kestlikkus ei ole enam kõrvalprojekt, vaid äristrateegia orgaaniline osa, mis mõjutab finantseerimist, tarneahelat, ekspordivõimekust ja ettevõtte väärtust. Saadet juhib Lauri Toomsalu Fotol: (vasakult) Estel Pukk ja Merili Vares Foto autor: Lauri Toomsalu

Selver on Eesti kaubanduses üks erandlikke kohti: ettevõte, kus kümneaastast staaži ei peeta staažiks ning kus juhid kasvavad välja teenindajatest. Saates tuleb juttu, miks töötajate arendamine ja stabiilsus on ettevõtte kultuuri keskmes ning kuidas sellest kujuneb tugev tööandja bränd. Selgub, et Selveri edu tugineb süsteemsele väljaõppele, sisekoolitajate võrgustikule ja teadlikule juhtimiskultuurile. Töötajatele antakse võimalus liikuda rollist rolli, proovida uusi vastutusi ja arendada oskusi üle osakondade - olgu selleks teenindus, toiduhügieen, pagari- või puuviljalett. Juttu tuleb ka sellest, kuidas sisekoolitajaks kasvamine annab pika staažiga töötajale uut motivatsiooni. Saates arutatakse, miks just tugev meeskonnavaim, avatud juhtimine ja töötaja hääle kuuldavaks tegemine loovad keskkonna, kus inimesed püsivad, arenevad ja naasevad pärast kõrvalepõikeid uuesti. Stuudios on Torupilli Selveri juhataja Sirje Juurikas, Selveri juht Kristi Simonsen ja büroojuht Egle Kõpp. Saadet juhib Maarit Kallas. Foto: Äripäev

Kas sa tegelikult ka tead, mida kõike võib mõistlik AI kasutamine lihtsustada ja mille pealt aidata säästa? AI-ekspert ja koolitaja Andres Kostiv jagab saates nõuandeid, kuidas samm-sammult oma tööprotsesse tõhustada ja AI võimalusi kasutada ära nii, et see oleks ka turvaline. Kostivi sõnutsi on AI agar praktikant, kelle võimalusi tuleks ära kasutada, ent kelle tegevusel siiski mentorina silma peal hoida. Lisaks saame saates teada, mis seos on tehisintellektil ja sinu järjekordsel mõttetul Temust tehtud ostul ning kuidas juhina ajana kaasas käia. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Andres Kostiv

Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. „Tervisetarga“ saates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi. Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine. Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol Jelena Vigul. Foto autor Violetta Riidas

Storent Eesti juht: ehitussektor pöördus taas tõusule „Eesti ehitussektor on hoogustunud,“ kinnitab Storent Eesti tegevjuht Aldar Karu. Kui aasta esimene pool oli ehitusettevõtete jaoks pigem raske, siis sügis tõi selge muutuse. Storent Eesti tegevjuht annab saates põhjaliku ülevaate nii Baltikumi ehitus- ja renditurust kui ka ettevõtte enda strateegilistest arengutest ja kasvuplaanidest. Räägitakse ehitussektori viimase aja elavnemisest, Balti riikide majandustsüklite erinevusest, renditehnika klientide huvidest ja vajadustest ning võimalikest murekohtadest. Samuti annab Karu ülevaate Storent Holdingsi uuest võlakirjaemissioonist ning selgitab, miks investoritelt kapitali kaasatakse ja millistesse suundadesse raha paigutatakse. Lisaks avab ta Storendi värsket laienemist USA turule. Juttu tuleb nii Texase ehitusturu väljavaadetest kui sellest, kuidas ettevõte plaanib teisel pool ookeani oma senist kogemust enda kasuks tööle panna. Saatejuht: Simo Sepp Fotol: Aldar Karu (foto autor: Simo Sepp)

Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000 eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring. „Pettused, mis on viimase kahe aasta jooksul aset leidnud, on pigem sellised suurema kahjuga, toime pandud keskastme juhtide või juhtkonna poolt,“ räägib „Teabevara tunnis“ EY pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme. EY raamatupidamisteenuste osakonna manager Tiina Kralla märgib, et ettevõttele kulukamaid pettuseid viivad läbi kõrgharidusega inimesed ja need, kes on positsioonilt kõrgemad. Kralla tõdeb saates, et petturite hulgas on ka palju raamatupidajaid. „Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Teet Tamme, Tiina Kralla ja Maria Made Laas. Allikas: Äripäev

Levira juhatuse liige Indrek Lepp ja Riigiside sihtasutuse satelliitsideteenuste juht Ramo Kure selgitavad, miks peaks ka täiesti tavaline Eesti ettevõtte juht satelliitside vastu huvi tundma – alates varuühendusest kuni olukordadeni, kus mobiil ja kaabel enam ei tööta. Starlink ja OneWeb on muutnud satelliitside kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele ning on tähtis, et kriitiliste teenuste pakkujad mõtleksid side varuplaanid läbi enne, kui päris häda käes on. Sisuturunduse saates räägime põhjalikumalt, kuidas satelliitsidet kasutada ettevõtte töö jätkusuutlikkuse tagamiseks, millist rolli mängib see merenduses, energeetikas, põllumajanduses ja IoT-lahendustes ning kuidas riik ja omavalitsused plaanivad luua elanikele kriisiolukorras "sidetaskuid“. Juttu tuleb ka GEO-, MEO- ja LEO-orbiidist, satelliittelefoni praktilisest kasutamisest ning sellest, kuidas Levira ja Riigiside sihtasutus aitavad ettevõtetel need lahendused päriselt tööle panna. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Levira

Mõne aasta eest kasutusele võetud iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon annab tööandjatele konkurentsieelise ja laseb töötajatel töötada, millal nad seda soovivad. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Triniti vandeadvokaat Klen Laus näeb regulatsioonis olulist konkurentsieelist tööandjatele. "Kui kaks võrdset tööandjat pakuvad sama palganumbrit, aga üks käsib esmaspäevast reedeni tööl käia ja teine pakub paindlikkust, siis ma arvan, et ei teki küsimust, keda eelistatakse," rääkis Laus. Lisaks pakub regulatsioon suuremat vabadust sportlastele, kes sooviksid tippu pürgida, kuid kelle sponsorrahad ja riigitoetus ei kata kõiki tippspordiga kaasnevaid kulusid. Advokaat Thyle Kelder näeb regulatsiooni kui päästerõngast atleetidele. "Sportlased saavad tänu regulatsioonile teha trenni tööna, mille eest nad palka saavad. Sportlastel on spordiklubiga leping, mis seda kõike reguleerib," lausus Kelder. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.

Novembri esimesel nädalal kuulutati Telia tehnoloogiakonverentsil välja kahe ITLi ning justiits- ja digiministeeriumi korraldatud konkursi võitjad ehk aasta parim IT-juht ning parim era- ja avaliku sektori koostööprojekt. Võitjad on stuudios: Saue vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar kui parim IT-juht ning haridusalgatust Future Coders esindav Jõhvi programmeerimiskooli juht Lauri Haav. Miks just neid esile tõsteti, kuidas muutub IT-juhtimine, mis mõju on tehisaru levikul ning millised trendid valitsevad tööturul? Saadet juhib Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

B2B ostud katkevad tihti tasumise sammus, kui paindlikku makseviisi napib. Saates selgitatakse, kuidas ärikliendi järelmaks toob tarbijaturult tuttava lahenduse ettevõtete ostudesse: leping sõlmitakse firmaga, teenus on e-poe ostukorvi integreeritav ning protsess on kaupmehele automaatne. Saatekülalised Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv arutavad selle üle, milliseid riske B2B järelmaks maandab ja kuidas toimivad väljamaksed. Krediidiriski hindab pakkuja ning kaupmees saab raha alusdokumendi alusel iga tööpäev ning kliendi hilisem maksekäitumine seda ei mõjuta. Tuuakse näiteid ka sellest, kuidas ühel partneril moodustas ärikliendi järelmaks 15% Eesti e-poe müügist ning keskmine ostukorv kasvas tänu selle võimaluse lisamisele 12%. Sobiv järelmaksu hinnavahemik ulatub tavaliselt paarisajast kuni umbes 10 000 euroni. Omelin räägib saate seda, et kui lihtne on alustada, kuidas levinud e-poe platvormidel piisab vaid plugina lisamisest ning ta kinnitas, et muudel juhtudel aitavad nad tehnilise toega. Saadet juhib Nele Peil. Foto: (vasakult) Hoovi järelmaksu tootejuht Kevin Omelin (foto: Sven Tupits) ja Tiki Treileri esindajaja Marken Järv (foto: Silver Raidla)

Pereettevõtlusest rääkides mõtleme sageli numbritele, omandistruktuurile ja järjepidevusele. Ülle Pind, üks PintDali Heaolukeskuse loojatest, nihutab seda fookust. Tema jaoks on pereettevõte eelkõige eluviis ja peegeldus sellest, mis talle päriselt oluline on. Pärnumaal Reiu jõe kaldal asuv Tõntsu talu on ühtaegu kodu, töö ja paik, kuhu tullakse, et argimürast välja astuda ja keskenduda sellele, mis päriselt oluline. „Ma usun, et pereettevõtet ainult rahapärast tegema ei hakata,“ ütleb Ülle. „See peab ühtima sinu enda väärtuste ja sinu enda missiooniga – vastasel juhul ei kanna see ettevõtmine pikemas plaanis.“ Tal on selja taga üle 20 aasta tippjuhi kogemust suurtes organisatsioonides. Otsus palgatöölt ära tulla ei sündinud üleöö, vaid oli aastatepikkuse sisemise plaani tulemus. „Mul oli kümme aastat peas mõte, et ühel hetkel astun suurest organisatsioonist välja ja loon midagi päris ise,“ kirjeldab ta. PintDali on ehe näide pereettevõttest, kus töö ja kodu sõna otseses mõttes elavad ühe katuse all. See nõuab nii distsipliini kui ka teadlikku juhtimist. „Elada ja töötada ühe katuse all on hulljulgelt äge, aga see ei juhtu iseenesest – vaja on kokkuleppeid ja distsipliini, mitte ainult päevaplaanis, vaid ka suhtlemises,“ ütleb Ülle. Pereettevõtte ja suurkorporatsiooni erinevus tuleb Ülle hinnangul kõige selgemalt välja vastutuses. „Pereettevõttes vastutad sa naha ja kõrvadega,“ ütleb ta. PintDali loo keskmes on aga midagi olulisemat kui äriline mudel – see on eluviis. „See, mida me loome, on lubadus pakkuda head olemist,“ ütleb Ülle. „Ja selleks peame ka ise tasakaalus olema.“ Mida näitab Ülle ja Andrese lugu laiemalt pereettevõtlusest? Kuidas nad hoiavad tasakaalu eraelu ja töö vahel? Milliseid väärtusi soovivad nad edasi anda järgmisele põlvkonnale ning kuidas kujuneb ettevõte, mis põhineb usaldusel ja teadlikul juhtimisel? Kui pereettevõttes tulevad ette eriarvamused ja ootamatused, siis kuidas aitavad enesejuhtimise oskused nendega toime tulla? Seda kõike saad juba lähemalt kuulata allolevast podcastist. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaajalised pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm. Pildil Ülle Pind ja Andres Pind. Allikas: Äripäev

Turunduses levib müüt, et tehisintellekti abil saab igaüks hetkega sisulooja olla. Tegelikkus on keerulisem, ütleb Tehisintellekt OÜ juht ja konsultant Eneli Eljand saates „Müüdid B2B turunduses“. Tema sõnul pole AI turundajate asendaja, vaid tööriist, mis aitab mõelda strateegilisemalt, näha suurt pilti ja teha paremaid otsuseid. „AI ei tee turundust lihtsamaks – ta teeb selle teistsuguseks. Kui eesmärk on vaid mahtu toota, siis saab seda igaüks. Aga kui eesmärk on väärtuslik sõnum ja mõju, siis on vaja oskusi, süsteemi ja inimesi,“ ütleb Eljand. Saates tuleb juttu, miks AI juurutamine sarnaneb iga teise tarkvara kasutuselevõtuga, milliseid vigu tehakse teadmatusest ja kuidas mõõta, kas tehnoloogia tõesti hoiab aega kokku või lihtsalt tekitab produktiivsuse illusiooni. Eljand aitab kuulajal mõista, kuidas AI-d süsteemselt kasutusele võtta nii, et see looks väärtust, mitte lihtsalt täidaks sotsiaalmeedia voogu. Saadet juhib Jana Tõkman. Pildil vasakult: Eneli Eljand ja Jana Tõkman. Foto autor: Anne-Liis Paenurm

SEB partnersuhete juht Kai-Riin Saluste murrab saates “Minu karjäär” levinud ettekujutust, et pank on hall ja rutiinne töötamiskoht. Tema teekond võistlusspordist Rootsi tudengielu ja ettevõtluse kaudu pangandusse tõestab, et tugeva suhtlusoskuse, koostöötahtmise ja vastutuse võtmisest kujuneb panga igapäevas kõige olulisem tööriistakast. Saluste ütleb, et just tema mitmekülgne taust toetab teda partnersuhete juhina kõige enam. Spordi põhimõte “mäng ei ole läbi enne, kui viimane punkt on mängitud” on saatnud teda läbi karjääri ning aidanud hoida fookust ka keerulisemates olukordades. SEB-s hindab ta enim inimlikku ja avatud õhkkonda, kus juhid on päriselt lähedal: tööintervjuust saadud soe tunne kinnitas, et see on keskkond, kuhu ta kuuluda tahab. Saates räägib ta, mida partnersuhete juht pangas tegelikult teeb, miks on Skandinaavia kultuuris olulisim usaldus ja koostöö, kuidas sport arendab vastupidavust ja meeskonnatunnet ning miks small talk on tänapäeva tööelus oskus, mida ei tohiks alahinnata. Saates on külas Kai-Riin Saluste, SEB partnersuhete juht. Saatejuht on Helena Viiroja. Fotol Kai-Riin Saluste

Rahvusvahelises raamatupidamises ei andesta eksimused – väikestest möödalaskmistest võivad kasvada suured trahvid, venivad vaidlused ja mainekahju. LL Correctori juht Laura Niit ütleb saates, et kolmandik ettevõtteid jõuab spetsialisti juurde alles siis, kui probleem on juba lumepallina veerema läinud. Eesti ettevõtjad kipuvad Põhjamaades tegutsedes alahindama nii kohalikku ärikultuuri kui maksusüsteemide eripärasid, mille hinnaks võib olla üllatuslikult karm järelevalve. Niit selgitab, et levinud eksiarvamus „küll programm teeb ise ära“ on rahvusvahelises keskkonnas eriti ohtlik. Riikide vaheline aruandlus eeldab täpseid nüansse, mida standardne tarkvara ei taju, ja valede eeldustega ettevõte jõuab pahatihti punasesse numbrisse. Ka tehisintellekti pealetung ei tee olukorda lihtsamaks – Niidu sõnul võib AI automaatsus viia kiiremini eksimusteni, sest süsteem teeb küll arvutusi, kuid ei mõista regulatiivset konteksti ega vastutust, mis raamatupidamisel on. Saates räägitakse ka sellest, mis on Eesti ettevõtjate tüüpilised komistuskivid Põhjamaades tegutsedes, miks kohalik kultuur mõjutab rohkem kui esmapilgul tundub ning millised märgid viitavad sellele, et on aeg professionaali poole pöörduda juba enne probleemide teket. Saatekülaline: Laura Niit, LL Correctori juht Saatejuht: Lauri Toomsalu

Äripäeva raadio mälumängusaate “Mälupäev” kolmandas saates ostivad küsimustele õigeid vastuseid Kuku raadio saatejuhid ja Swedbanki esindajad, kellel on mälumängus ette näidata nii mõnigi medal. Saates osalevad juturaadio Kuku saatejuht-toimetaja Timo Tarve ja teadussaate ”Kukkuv Õun” ja ”Nädala raamat” saatejuht-toimetaja Marek Strandberg. Timo Tarve on mälumänguga sõbrustanud üle 30 aasta, osalenud erinevates telesaadetes ja ka paljudes tõsisemates mõõduvõttudes. Ta on korraldanud mälumängusarja Nõmmel ning vedanud tosin aastat Kuku üht menukamat saadet “Tarkade Klubi”. Marek Strandberg on mälumänguga sinasõbraks saanud just nimetatud saates. “Teemade osas oleme leplikud omnivoorid ehk varjaagid ehk Varia sõbrad. Marek ehk tunneb end paremini teadus-loodusküsimustes, Timo ehk geograafias-spordis-ajaloos. Ilmselgelt ei tunne me kumbki piisavalt popkultuuri,” märgivad võistlejad. Swedbanki esindavad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. Juba möödunud “Mälupäeva” hooajast tuttav Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. “Neid on kogunenud nii palju, et abikaasaga oleme vähemtähtsad medalid ära visanud.” Habali lemmikteemadeks on sport, ajalugu ja geograafia. Ebakindlamalt tunneb ta end efemeersete faktide vastamisel, eriti mis on seotud seltskonnakroonika ja internetisündmustega. Henri Kaarmal on olnud juhust nuusutada mälumängupühamute tolmust õhku ka varasemalt. Märkimisväärsemad saavutused on ilmselt mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. Meelisteemad on matemaatika-füüsika ja juhuslikud faktid 1988-1990 Spordilehest. Lootusetult kasutuks peab ta end tänapäeva Eesti telesarjade tundmises. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja.

Eesti tervishoiusüsteem seisab teelahkmel – kas avalik ja erasektor oskavad teineteist täiendada või jäävad veel vastaspoolteks? Saates „Terviseuudised“ on külas Marja-Liisa Alop, Meliva juht ja Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht, kes räägib, kuidas erasektor saab luua lisaväärtust patsiendile ning miks tööandjate roll töötajate tervise toetamisel muutub aina olulisemaks. Alop selgitab, kuidas Meliva on kujunenud Eesti suurimaks erakliinikuks ning miks just koostöö ja patsiendikeskne lähenemine on tervishoiu tulevik. Ta räägib, miks töötervishoid vajab reformi, kuidas muuta arstide ja õdede töö motiveerivamaks ning millised arengud on vajalikud, et tööandjad saaksid olla päriselt tervise edendajad. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis peaks raha liikuma patsiendiga koos ning kuidas erasektor ja riik võiksid ühise eesmärgi – tervema ühiskonna – nimel paremini tegutseda. Samuti vastab ta eelmise saate külalise Viljandi haigla juhi Priit Tampere küsimusele. Saadet juhib Kadi Heinsalu, toimetab Violetta Riidas. Fotol Marja-Liisa Alop Foto autor Violetta Riidas

Julgeolekuekspert Ilmar Raagi sõnul toimub enamik tänapäeva rünnakutest juba enne, kui kahurid kõnelema hakkavad. Ettevõtted peavad end kaitsma mitte ainult füüsiliste, vaid ka digitaalse ja poliitilise vägivalla eest – ning see algab targalt koostatud kriisiplaanist, mitte paanikast, rõhutab Iizi kindlustusmaakleri juht Kaido Konsap. Sisuturundussaates räägitakse, kuidas ettevõtted saavad hinnata ja maandada sõja ning poliitilise vägivalla riske. Arutluse all on drooniõnnetused, küberintsidendid, elektrikatkestused ja tarneahela häired – olukorrad, mille vastu tavapärased kindlustuspoliisid sageli kaitset ei paku. Saatekülalised selgitavad, millal tasub kaaluda terrorismi, sabotaaži ja sõjariskide lisakaitseid ning kuidas koostada toimivat jätkusuutlikkuse ehk BCP-plaani. Juttu tuleb ka sellest, miks investorid kriisiplaani olemasolu üha sagedamini nõuavad ning millist rolli peaks riik riskide maandamisel mängima. Võrdluseks tuuakse Prantsusmaa ja Iisraeli kogemused. Saates osalevad julgeolekuekspert Ilmar Raag ja Kaido Konsap Iizi Kindlustusmaaklerist. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Saatesarjas "Password: Make Marketing Fun Again" keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Arutame, kuidas huumor, julgus ja selged sõnumid brändide edu mõjutavad. Sarja teises episoodis vestlevad reklaamiagentuuri La Ecwadori loovjuhid Taavi Lehari ja Aleksander Urke ning saatejuht Hando Sinisalu turunduse muutustest, loovuse rollist ja piirangutest. Vestluse fookuses on küsimus, kas turundus on aastatega muutunud igavamaks ning kui palju piirab loovust hirm eksida või kedagi solvata. Saatekülalised nendivad, et naljategemine on muutunud tundlikuks teemaks, viidates enesetsensuuri kasvule. Samas tõdetakse, et just julged ja emotsionaalselt mõjuvad kampaaniad jõuavad publikuni ja loovad brändidele suuremat väärtust. Saates arutatakse ka sotsiaalmeedia ja tehisintellekti rolli üle – kas AI on turundajate abiline või konkurent? Lisaks tuleb jutuks, kuidas muutuvad reklaamisõnumid aastal 2025: kas brändid julgevad taas selgemalt ja otsekohesemalt sõnumit edastada? Peamised teemad: • Turunduse muutused: kas reklaam on muutunud igavamaks ja vähem julgeks? Kuidas enesetsensuur mõjutab loovust? • Huumori ja julge lähenemise tähtsus: huumor reklaamis on tundlik teema, kuid julged ja meeldejäävad kampaaniad võivad suuremat mõju avaldada. • Kontseptsioonide genereerimine: kuidas loovust reklaamis rakendada, eriti piiratud meediapindadel ja tugevalt reguleeritud valdkondades (nt alkoholireklaamid)? • Tehisintellekt turunduses: AI-d kasutatakse ideede põrgatamiseks ja taustatöö tegemiseks, kuid see ei asenda loovust ja inimlikku lähenemist. • Tulevikutrendid: ühiskondlik negatiivsus vajab tasakaaluks rohkem positiivset ja julget reklaami, võib-olla isegi huumoripõhist lähenemist. Pildil: reklaamiagentuuri La Ecwador loovjuhid Aleksander Urke ja Taavi Lehari. Allikas: Äripäev

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark murdsid piike Eesti taskukohase eluaseme uuringu teemal ning jõudsid kokkuleppele. Ees on tervet Eestit mõjutav koostöö. Kliimaministeeriumi eestvõttel ühes Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga valminud värske uuring "Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs" tekitas saates Toompargi ja Pae vahel tuliseid vaidlusi. „Seal on terve plejaad autoreid ja seal ei ole kaasatud mitte ühtegi inimest, kes oleks kinnisvaravaldkonnas spetsialist. Väidetavalt on seal spetsialiste küll kaasatud, eaga tööst seda välja ei paista,“ sõnas kriitiliselt Toompark. Toompargi kriitikale vastas Pae rahulikult, et riigi tasandil eluasemetele süsteemset lähenemist seni ei ole eriti olnud. „Kui Tõnu tõi välja, et andmeid on moonutatud, siis üldiseid tendentse seal ei ole kindlasti võimalik moonutada.“ Kui Toompark pidas uuringut kinnisvaravaldkonda mitte tundvaks ja kinnisvaraturgu sekkuvaks, siis Pae võttis uuringu lahti laiema pildina ja tõi esile tervet Eestit vaevava planeeringulise, regionaalse kehva seisu eluasemete teemal, kinnisvaraturg on siin vaid osa, kuid siiski oluline osa. Saates kasvas vastandumisest koostöösoov. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

13.11.25 ST | Password: kuidas luua laval emotsiooni, mis elab edasi ka Instagramis by Äripäev

Startup kogukonnas räägitakse üha enam julguse puudusest, kuid häkatonid on koht, kus ideede potentsiaali saab kiirelt testida. Eesolev Garage48 15. juubeli häkaton toob kokku mitu asutajate generatsiooni – noored üliõpilased ja vanema koolkonna, kellel on pikaajaline kogemus. Garage48 juht Mari Hanikat ja mentorite hulgas olev CryptoSwifti kaasasutaja Uve Poom arutlesid saates selle üle, miks on häkatonid idufirmade maastikul asendamatu kasvulava. Üheks viimaste aastate suurimaks probleemiks sektoris on uute idufirmade kahanev hulk - probleem mida häkatonid võiksid lahendada ükskõik kus neid häkatone siis ka ei korraldata. Saates räägiti rongi- ja bussi häkatonidest ning vaadati, millistel huvitavatel platvormidel veel saaks tulevikus häkatone korraldada. Samas uute idufirmade loomine ei ole siiski ainus eesmärk Garage48 nädalavahetustel, mis on oma nime saanud 48 tunni pikkusest formaadist, kus jõutakse reede õhtusest ideest pühapäeva õhtul valmis tooteni. "See on ikkagi platvorm, kus tuuakse väga ägedad inimesed kokku, kes saavad selle nädalavahetuse jooksul praktilise kogemuse koos töötada ja arendavad ka oma vahel sellise väga tugeva suhte," ütles Mari Hanikat "Ükssarvikute kasvulava" saates. Saates olid külas Garage48 juht Mari Hanikat ning CryptoSwifti kaasasutaja ja Garage48 mentor Uve Poom. Saadet juhtis Tarmo Virki. Fotol vasakult: Tarmo Virki, Mari Hanikat ja Uve Poom. Autor: Andres Laanem

„Investor saab ehitada täielikult hajutatud portfelli, ilma, et peaks raha ühelt platvormilt teisele tõstma,“ ütleb Läti investeerimisportaali Mintos kaasasutaja ja juht Martins Sulte. Saates räägib Sulte, kuidas Mintosest on kasvanud Euroopa tasemel reguleeritud investeerimisplatvorm, mis lisaks laenudele võimaldab investeerida ka võlakirjadesse, kinnisvarasse ja ETF-idesse. Räägitakse sellest, miks investorid otsivad üha enam fikseeritud tulumääraga varasid, kuidas tehisintellekt aitab hinnata võlakirjade riske ning kuidas saab võlakirjadesse ja kinnisvarasse investeerida alates 50 eurost. Sulte selgitab ka, kuidas ta ise oma portfelli on üles ehitanud ning milliseid uuendusi Mintose platvormil edaspidi näha võiks. Saadet juhib Simo Sepp. Pildil Martins Sulte, foto autor Simo Sepp.

Saates "Finantsuudised fookuses" räägitakse Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimest – kui atraktiivne on meie maksukeskkond võrreldes muu maailmaga ning kas see aitab kaasa investeeringute toomisele Eestisse või pigem vastupidi, on üks põhjustest, miks osa finantskeskusi siit on lahkunud. Analüüsitakse, milliseid maksumuudatusi ja -soodustusi on viimastel aastatel rakendanud ja plaanivad meie naaberriigid, ning millist mõju need võivad avaldada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsile. Juttu tuleb ka praegusest segasest õiguskeskkonnast, mis puudutab nn OÜ‑tamist ehk teenuse osutamist läbi osaühingu. Selgitame, millistel juhtudel võivad väiksed ühemehefirmad sattuda maksukontrolli huviorbiiti ja mida ettevõtjad peaksid sellises olukorras silmas pidama. Lisaks arutleme, mida ja kuidas võiks maksusüsteemi kaudu toetada, et kasvatada ühiskonna heaolu ja majanduse jätkusuutlikkust, ning millised trendid ja tulevikusuunad maksunduses juba kujunemas on. Stuudios on advokaadibüroo Sorainen partnerid ja vandeadvokaadid Kaido Künnapas ja Paul Künnap. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Kaido Künnapas, Paavo Siimann ja Paul Künnap. Autor: Andres Laanem

Äsja Aasta Ettevõtte tiitli pälvinud Tech Groupi juht ja kaasomanik Martin Sutrop ütleb, et pika edu taga on uudishimu, süsteemne tegutsemine ja otsus mitte hoogu maha võtta. „Meil on kasvule orienteeritud mõtteviis: ideid saab esitada igaüks ja kord kuus valideerime need ära – mis ei tööta, lõpetame, mis töötab, viime kiiresti ellu,“ kirjeldab ta ettevõtte kultuuri. Saates „Ambitsioon“ räägivad Martin Sutrop ja Anti Orav (Empowerment Estonia) sellest, kuidas luua tööstusettevõttes innovatsiooniraamistik, tasakaalustada omaniku ja tegevjuhi rollid ning võtta nutikaid, mitte hasartseid riske. Arutelu keskmes on ka väärtuspakkumine, mis aitab Eesti ettevõttel võita rahvusvahelisi kliente Saksamaast Skandinaaviani. Kuulaja saab teada, miks on just execution ehk elluviimine suurim kasvupiiraja ning kuidas kultuur, usaldus ja vastutus muudavad ambitsiooni mõõdetavateks tulemusteks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Martin Sutrop „Aasta ettevõte 2025“ auhinnaga. Foto autor: Rene Riisalu

Kosuv majandus, kasvavad sisendkulud ja jätkuv tööjõunappus ennustavad, et odava ehitamise aeg on peagi läbi, selgitavad Ehitus5eco juhatuse liikmed Margo Padar ja Andres Neemre “Eetris on ehitusuudised” saates. Saates räägitakse lähemalt, miks peatöövõtu pakkumiste hinnatase ei pruugi järgmisel aastal sama odav püsida ning milliseid riske peab ehitaja täna võtma, et tihedamas konkurentsis hangetel läbi lüüa. Samuti tuleb juttu Ehitus5eco viimaste suurprojektide – nagu Tallinna Linnateatri ja Rahvusraamatukogu – kogemusest, millest ilmneb, miks rekonstrueerimine eeldab tihedat koostööd ja loovat lähenemist. Räägitakse, kuidas digilahendused ja BIM-mudelid toetavad ehitusjuhtimist ja miks kaitsevaldkond jääb lähiaastateks aktiivseks tellijaks. Lisaks heidetakse pilk kogu ehitussektori olukorrale – millised valdkonnad annavad ettevõttele tööd järgmistel aastatel. Kõlama jääb hoiatus: kui täna ei investeerita, jäävad tuleviku projektid toppama. Ning kui plaan on olemas, siis “kopad maasse” tuleks lüüa nüüd, sest aasta pärast võib ehitamine olla juba märgatavalt kallim. Külalised jagavad mõtteid inseneride järelkasvust, digilahendustest ehitusel ning sellest, miks restaureerimine nõuab rohkem oskusi ja koostööd kui uus ehitus. Saatejuht on Teeli Remmelg. Fotol Margo Padar (vasakul) ja Andres Neemre. Allikas: Äripäev

Kui 1990. aastate majavalvur tegeles samaaegselt torude parandamise ja trepikoja koristamisega, siis tänapäevane kinnisvara korrashoid on tehnoloogiline ja andmepõhine tegevus, mille mõju ulatub hoonete elukaarest ettevõtte maine ja keskkonnajalajäljeni. „Korrashoid oli eile, on täna ja on ka homme – aga teistsugune,“ ütleb Cityhaldus OÜ juht ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu eestvedaja Heikki Lind. Tema sõnul on valdkond liikunud kulukohast strateegiliseks investeeringuks, mis aitab hoida vara väärtust ja toetab ettevõtte jätkusuutlikkust. „Me ei müü enam ruutmeetreid, vaid usaldust ja kindlustunnet, et hoone töötab nii, nagu peab,“ lisab Stell Eesti tegevjuht Mikk Sillamaa, rõhutades kvaliteetse korrashoiu rolli ettevõtte toimimise kindlustajana. Noorem põlvkond näeb selles valdkonnas aga võimalust panustada – Mihkel Mahlapuu sõnul on tegemist „andmise ametiga“, kus hoitakse korras ruume, et teised saaksid oma tööd teha. Saates arutatakse, kuidas digilahendused, rohepööre ja uued ootused muudavad kinnisvara korrashoidu ning miks on see tuleviku töövaldkond, mitte eilne päev. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Fotol: Heikki Lind, Mikk Sillamaa ja Mihkel Mahlapuu.

Eesti tarbijate pessimistlik meelestatus on saamas majanduskasvu piduriks, selgub Äripäeva raadio saatest „Baltikumi raha-vaade“. Kuigi palgad kasvavad ja intressimäärad on langenud, püsib inimeste usaldus majanduse vastu madalamana kui Lätis ja Leedus. Saatejuht Tõnu Einasto vestles Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebasega, kes tõdes, et eestlased on tarbimisotsustes ettevaatlikumad kui lõunanaabrid. „Ehkki palgakasv ületab inflatsiooni ja ostujõud taastub, ei ole inimeste kindlustunne veel järele jõudnud,“ märkis Rebane. Rebase sõnul on toiduainete hinnad viimastel kuudel liikunud eri suundades – osa kaupu kallineb, osa odavneb. See on pannud eestlasi piirama kulutusi muudele kaupadele ja teenustele, sealhulgas reisimisele ja koduremondile. Samal ajal plaanivad lätlased ja leedulased kulutada julgemalt. Saates räägiti ka säästmisest. Kuigi Eesti majapidamiste hoiused on kasvanud, elab märkimisväärne osa elanikkonnast endiselt ilma rahalise puhvrita. Rebane soovitas keerulisemal ajal keskenduda püsikulude ülevaatamisele, vältida emotsioonipõhiseid oste ning automatiseerida säästmist. Ettevõtjatele andis ta julgustava sõnumi: „Leidke välisturgusid, müügimehe julgust võiks rohkem olla!“ Saade pakkus ülevaate Baltikumi elanike finantskäitumisest ja tõi välja, kuidas teadlikum rahakasutus aitab majanduslanguse mõju leevendada. Saatejuht on Tõnu Einasto. Pildil: Edward Rebane, Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Foto: Citadele

Ülikoolide suvine rekordiline vastuvõtt insenerialadele näitab, et on toimunud pööre ja inseneeri olulisus on hakanud jõudma noorteni, tõdeb tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois. „Ma ei tea, kohatu on vast öelda, et see on nagu palgapäev selle töö eest, mida siin vägagi suureks paisunud meeskond on teinud. Alates Inseneriakadeemiast kuni erinevate erialaliitude suursündmustele, mis on just noortele suunatud. See on nüüd lõpuks vilja kandma hakanud,“ kommenteeris Radius Machining'u asutaja, masinatööstuse liidu nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu hariduse töörühmajuht Veljo Konnimois suvist edukat vastuvõttu insenerierialadele. Konnimois tõdes, et inseneeria olulisus on jõudnud noorteni, kuid meie majanduses on olemas „kihid“, kuhu see vajaduse või reaalsuse taju ei ole jõudnud. „Me kipume majanduses ikkagi tiksuma,“ märkis Konnimois. Ta lisab, et praegu saadakse paremini aru, et inseneriamet – eriti kui see on ülikoolis omandatud – kannab sind kogu elu kutseoskuste ülemises otsas. Veel rääkis Konnimois teaduse, ülikoolide ja ettevõtluse koostööst. „Näiteks AIRE poeb kasvõi nahast välja, et leida ettevõtluse ja ülikoolide vahel seoseid, et midagigi koos ära teha. See on selline pingutus, mis peaks tulema kergemini,“ usub Konnimois. „Ma kardan, et ettevõtjad ei ole kirja pannud oma ideid ja kui hakkad küsima, siis läheb palju aega, et meelde tuletada. Minu soovitus on, et tehke endale isiklik päevik ja pange kirja, tehke oma ambitsioonide loetelu. Kui selles ideede nimekirjas näpuga järge vedada ei saa, siis ei tekigi sellist valimit, mille hulgast leida see, mille kohta ülikool ütleb, et meile pakub see huvi ja mingi töö on siin juba all olemas,“ soovitas Konnimois ettevõtjatele. „Palun, ettevõtjad, tehke endale unistuste list, mida saaksite tehnoloogia abil teha.“ Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa. Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare. Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida! Foto: Liis Treimann

Laondus pole enam lihtsalt ruumi ja riiulite küsimus – nutikad lahendused, automatiseerimine ja jätkusuutlikkus määravad, kui tõhusalt ettevõte oma ressursse kasutab. Laomaailma eksperdid selgitavad, miks just nüüd tasub laoinvesteeringusse suhtuda kui ärilise kasu allikasse, mitte kulusse. Saates räägivad Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa, kuidas targalt planeeritud ladu võib olemasolevast pinnast võtta kuni 40% rohkem mahtu, miks automatiseerimine ei ole enam vaid suurte ettevõtete privileeg ning kuidas uus SPIM süsiniku piirmeetod muudab metalltoodete importi ja aruandlust. Juttu tuleb ka AI ja robootika rollist laonduses ning sellest, milline näeb välja Eesti ladu viie aasta pärast – kus iga kuupmeeter töötab, iga protsess on jälgitav ja iga liigutus loeb. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Laomaailm

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele. Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“ Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks. Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank kasutab turvatud ja kaitstud pilveteenuseid ja kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks. Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta. Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta. Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates räägib raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts, milliseid asju peaksid ettevõtjad ja finantsjuhid kindlasti enne aasta lõppu üle vaatama. Kõige olulisem on kinnisvara õiglane hindamine, eriti neil, kelle ettevõttel seisab ees audit. Hindamine tuleks teha enne majandusaasta lõppu, sest audiitor vajab selle kohta sõltumatut tõendusmaterjali. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata laovarusid ja laekumata arveid, sest liigne optimism võib bilansis anda tegelikkusest moonutatud pildi. Juttu tuleb ka kunsti, kaubamärkide ja põhivara väärtuse kajastamisest, audiitori rollist ning sellest, kuidas valida sobiv partner, kellega koostöö sujub. Lepvalts meenutab, et aasta lõpp pole ainult numbrite kokkulöömine, vaid ka hea aeg oma raamatupidamise rutiinid ja sisenddokumendid üle vaadata – enne, kui audiitor uue aasta alguses uksele koputab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil: Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts Foto: Meeli Küttim

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu. Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid. Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias. Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht. Saadet juhib Katre Savi. Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest, tõdetakse saates "Digitark äri". Saates räägivad Taltechi kaasprofessor Kati Kõrbe ja logistika magistrant Toomas Kaljuvee-O'Brock kuidas tarneahelates liigub kaup, informatsioon ja raha. T Kaasaegse tarneahela efektiivsus sõltub füüsilisest ja digitaalsest infrastruktuurist, sensorühendused ja RFID-kiibid võimaldavad kaupade liikumist jälgida reaalajas. Saates tõdeti, et digitaliseerimine vajab inimlikku puudet. Eestis toimib digitaalne infrastruktuur siseriiklikult hästi, kuid rahvusvahelises suhtluses tekivad väljakutsed. Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol vasakult: Toomas Kaljuvee-O'Brock, Kati Kõrbe ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates räägitakse Pärnumaast kui aastaringse äriturismi sihtkohast, mis ühendab töö ja puhkuse elamuslikul moel. Pärnu pole enam vaid suvepealinn, vaid kujunemas tõeliseks ärikuurordiks, kus ettevõtted leiavad sobiva keskkonna konverentside, koolituste ja meeskonnaürituste korraldamiseks. Saates tutvustab MTÜ Destination Pärnu esindaja Margus Randmäe ettevõtjate eestvedamisel sündinud Business Pärnu brändi ja selle väärtuspakkumist. Ta avab, miks just Pärnumaa on ideaalne paik meeskondade inspireerimiseks ja koostöö edendamiseks – pakkudes üle 8000 majutuskoha, mugavat ligipääsu ning turvalist ja kompaktset keskkonda. Lottemaa Teemapargi tegevjuht Margit Toodu räägib, kuidas loovad sündmused ja eristuvad tegevused, nagu näiteks Kärbes Jaagu juhtimisel korraldatavad ettevõtteüritused, toovad värskust ja energiat tööellu. Hestia Hotel Strandi konverentsi- ja üritustemüügijuht Sander Väärtmaa jagab kogemusi hotelli pikaajalisest koostööst äriklientidega ning selgitab, kuidas Pärnu paindlikud ruumid ja mereäärne miljöö loovad sobiva raamistiku igale ärisündmusele. Saates tuleb juttu ka Pärnumaa tunnuslauseks kujunenud „ruumid + räätsad“ põhimõttest – kombinatsioonist, kus tööpäeva saab tasakaalustada looduses puhates või aktiivseid tegevusi nautides. Alates Soomaa kanuumatkadest kuni Valgeranna ettevõtete koostöös loodud seiklus-, veini- ja golfipakettideni on Pärnumaal olemas kõik, et töö ja puhkus moodustaksid ühtse terviku. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: MTÜ Destination Pärnu

Sellest, et Eesti metsamaa koondub järjest enam välismaiste suurte tegijate kätte, on Tehingukeskus OÜ juhatuse liige Matis Hint kuulnud korduvalt, ent ta usub, et ka nemad panevad varem või hiljem ostetud metsamaa müüki. Puiduturu olukorrast rääkivas “Energiatunni” saates märgib Matis Hint, et puiduturg on muutlik. “Olen seda juttu oma karjääri jooksul kuulnud pidevalt, et välismaalased ostavad kõik ära. Varem või hiljem hakkavad nad uuesti müüma.” Hint võrdleb saates metsamaa hinnadünaamikat elukondliku kinnisvaraturu hinnadünaamikaga. “Minu arvamus on, et elukondlik kinnisvara on oluliselt rohkem kõikunud üles-alla, sest metsamaa hind on üsna täpselt välja arvutatav ja seal ei saa tõus ei saa olla nii järsk.” Samas toob Hint välja, et küttepuidu kokkuostuhind on viimase kolme aasta jooksul kukkunud üle kahe korra – turu tipuaegadel, kolm aastat tagasi, oli see umbes 90 eurot tihumeetri eest, nüüdseks on hind langenud 30–40 euro peale. Saates annab oma kommentaari ka RMK puiduturustusosakonna juhataja Esko Oras, kes räägib puiduhindade kõrvale RMK metsamaterjali müügiprotsessi korraldusest, kuidas jõutakse ostjateni, millised on lepingud ja kui suur osa metsamaterjalist müüakse kestvuslepingutega. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Indrek Susi/Äripäev

Suvekodu müügiks video meisterdanud ning selle ootamatu populaarse läbi maja müügini jõudnud pulmaisa ja reisihuvilise Andres Karu sõnul võib sotsiaalmeedias ootamatult suure tähelepanu saada just üdini aus karakter. Karu toob saate “Ruutmeetrite taga” kommentaaris välja, et edu võib tuua ka naljaka fiktiivse karakteri loomine, mis aitab lugu rääkida. Kindlasti ei ole Karu sõnul aga huvitavad sellised müügi- ja turundusmaterjalid, mille sisu on ette aimatav. Kinnisvara müügist sotsiaalmeedias rääkiva saate üks peamistest kõnelejatest, kinnisvaraanalüütik, sisulooja ja arhitektuurihuviline Risto Vähi selgitab aga, et ilu, emotsiooni ja huumori kõrval otsivad inimesed sotsiaalmeediast ka tänasel meelelahutuslikul ajastul asjalikku infot. Saates kummutabki Vähi levinud arvamuse, et asjalik postitus on ebapopulaarne. “Väidan, et paljud inimesed tänasel meelelahutuse-ajastul otsivad sotsiaalmeediast ka hetke, kus nad saaksid midagi uut ja huvitavat teada. Otsitakse sellist ahaa-momenti,” märgib Elum Kinnisvara arendusjuht Vähi. Tema sõnul meeldib inimestele vaadata ilu, mis tekitab unistamise tunnet, mida kinnisvara müügivideo võiks pakkuda. “Inimestele meeldib mõtetega kuhugi minna, ennast kenasse kohta paigutada. Ja kui sa suudad sinna veel lahedat infot juurde panna, mis tekitab näiteks väikese arutelu – sellised videod on väga populaarsed.” Saates on Vähi kõrval teiseks külaliseks Elum Kinnisvara kutseline maakler Janely Laur, kes teeb kõikidest oma müügis olevatest objektidest ka videod. Laur märgib, et umbes veerand kontaktidest tuleb tema kui maakleri jaoks sotsmeediast. Samuti räägib Laur, kui palju nad ühe video tegemise ja ka levi eest keskmiselt maksavad ning milliste objektide videotesse panustatakse rohkem. Risto Vähi sõnul on maakleri eesmärk siduda üheks tervikuks objekti pakkumise kogumis: kuulutus, selle tekst, video, kogu lisainfo, mida maakler annab, ning mõistagi ka adekvaatne pakkumise hind – kui see õnnestub, on müügi õnnestumine lähedal. Räägime saates, kuidas tõmmata esimese paarikümne sekundiga vaataja tähelepanu ning mis nippidega tekitada karakter, mis hoiab vaatajat video juures. Vähi ja Laur räägivad, miks nad sotsiaalmeedias turundust ja müüki teevad, kui palju sellele aega ja raha panustavad ja millal see hakkab tagasi teenima. “Iga nädal tuleb ennast uute trendidega kurssi viia ja katsetada. Kõik mis õnnestub, võtame töösse,” sõnastab Vähi. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: icole Louise Powell / SWNS

Värskelt aasta pereettevõtteks valitud Pro Optika virgus Võrumaa korterist. Äri algusaastail oli optika töökojaks köök viienda korruse kahetoalises korteris, rääkis firma asutaja poeg ja Pro Optika kaasomanik Bruno Lauri. Varju Lauri lõi Pro Optika 80ndate lõpus. Tema poeg Bruno Lauri on ettevõttega seotud aastast 1993. “Nägin, et emal on abi vaja ja mõtlesin, et lähen korraks, üheks aastaks emale appi prille tegema. Aga pereettevõtlus neelab enda sisse, kogu aeg on vaja midagi uut ja põnevat teha,” jagas Bruno Lauri saates “Kasvukursil”. Bruno sõnul ei ole tema ema kunagi olnud pidur – ta usaldas tema ideid ja otsust liikuda kauplustega Võrumaalt välja. Esimene pood avati Tallinnas aastal 2001. Möödunud aastal haaras firmas juhtohjad aga Bruno tütar Katriine Mark. Saates räägivadi Bruno ja Katriine Pro Optika loo. Arutame, kuidas perefirma mudel on aidanud ettevõttel kasvada ja areneda, millal on õige aeg juhtimine üle anda, kuidas hoida pereäris suhteid ja miks on kasulik koostada perekonna harta. Juttu tuleb ka möödunud aasta tehingust, millega Pro Optika omanikfirma OptiPRO omandas oma konkurendi Pere Optika. Samuti avavad Bruno ja Katriine, millised on optikaketi plaanid tulevikuks. OptiPRO pikaajaline nõustaja on Grant Thornton. Kuidas nemad pereäri tugevusi kõrvalt näevad ja milline on välise nõustaja roll ettevõtte kasvu juures, jagavad firma partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv ning ettevõtte õigusvaldkonna partner Kristel Tiits. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Tänavuse aasta seitsme kategooria parimad ettevõtted valisid välja EIS ja Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Pro Optikat vedav perekond. Foto: Pro Optika

Kliima heitlikkus ja muutuvad kasvutingimused on pannud Eesti põllumehed uute väljakutsete ette. Kui kevad on liiga külm ja suvi liialt kuiv, ei pruugi isegi parimad taimekaitsevahendid anda soovitud tulemust. Corteva Agriscience’i ja Jatiina eksperdid selgitavad saates „Kasvupinnas“, kuidas ilmastik mõjutab saagikust ja miks täppistaimekaitse ning uued bioloogilised lahendused muutuvad põllumajanduse tulevikus järjest olulisemaks. Novembrikuu saates „Kasvupinnas“ on juttu sellest, kuidas muutlik ilm paneb proovile nii põllumeeste teadmised kui ka taimekaitsevahendite tõhususe. Corteva Agriscience’i esindajad Priidu Adrijan ja Diana Peedel toovad välja, et jahedad kevaded ja tugevad tuuled on muutnud pritsimistööd üha keerulisemaks. Kui varem sai varahommikuti või hilisõhtul rahulikus tuules töid teha, siis nüüd ei pruugi see õnnestuda. Räägitakse ka talirapsi kasvatamise väljakutsetest ja sellest, miks põllumehed hoolimata viimaste aastate madalatest saakidest ja kahjurirünnakutest rapsist täielikult loobuda ei saa. „Taliraps jääb viljavahelduse seisukohalt väga oluliseks kultuuriks,“ rõhutab Adrijan. Diana Peedel lisab, et tänavune niiske kasvuperiood tõi kaasa teraviljade nakatumise mükotoksiinidega, kuid selliseid olukordi on võimalik ennetada õigeaegse taimekaitse ja heade agronoomiliste võtetega. Saates räägitakse ka sellest, milliseid uusi bioloogilisi tooteid on Corteva arendanud, et parandada taimede vastupanuvõimet ja vähendada keskkonnakoormust. Samuti toob Amazone’i esindaja Jaanus Põldmaa, ettevõttest Jatiina, välja, kuidas digitaalsed lahendused ja täppisviljelus aitavad põllumehel teha teadlikumaid otsuseid ja kasutada sisendeid säästlikumalt. Kokkuvõttes tõdetakse, et kuigi ilmastik jääb alati põllumehe suurimaks riskiks, on võimalik tehnoloogia, teadmiste ja uute lahenduste abil selle mõju oluliselt vähendada. Taimekaitsevahenditest räägivad Priidu Adrijan ja Diana Peedel (Corteva Agriscience) ning Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Priidu Adrijan, Diana Peedel (Corteva Agriscience), Jaanus Põldmaa (Jatiina OÜ). Autor: Juuli Nemvalts

"Eetris on turundusuudised" saade toob fookusesse piiride hägustumise turunduse ja müügi vahel. “Sellist asja nagu turundus ei olegi olemas – kõik on müük” rääkis saates müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe. Tema hinnangul on probleem selles, et turundajad ei oska ega taha müüa, samas kui müügiinimesed ei valda turunduse tööriistu ega visuaalset keelt. Ta soovitab turundajatele julgemalt telefon kätte võtta ja “päriselt” müüa ning müügiinimestel õppida kasutama turunduskanaleid ja ‑sõnumeid. Turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer toob näiteid ettevõtetest, kus turundus ja müük räägivad eri keelt – üks loeb klikke ja katvust, teine ootab tehinguid. “Ühel pool lauda tähistatakse tuhandeid veebikülastusi, teisel pool pole samal ajal ühtki tehingut,” kirjeldab ta. Tema hinnangul tuleks turundusrollides selgelt eristada turunduskommunikaatorit ja strateegilist turundajat: esimene tegeleb visuaalide ja bänneritega, teine osaleb tootearenduses, hinnastamises ja müügiprognoosides. „Tõeline turundaja on lüli kliendi ja organisatsiooni vahel – mitte lihtsalt ilusa sõnumi looja.“ Saade kutsub üles loobuma silotornidest ja mõtlema turundusest ja müügist kui ühisest väärtusahelast, mille keskmes on klient – mitte osakondade rollijaotus. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Müügipsühholoogia ekspert ja koolitaja Aira Tammemäe ning turundusekspert ja ‑strateeg Karl Multer. Allikas: Äripäev

Paljudes ettevõtetes tähendab kliendihaldus pelgalt tellimuste vormistamist ja sissetulevatele päringutele vastamist. Samas võib seal peituda müügi suurim kasutamata potentsiaal ehk kui kliendihaldusest saab teadlikult juhitud kasvutegevus. Saates “Nimed müügitahvlil” arutavad Dominate Sales'i koolitajad ja konsultandid Silver Rooger ja Mardo Kase, miks kliendihaldust sageli valesti mõistetakse ning kuidas seda süsteemselt ümber kujundada. Saates selgitatakse, millised on strateegilise kliendihalduse viis tugisammast – alates eesmärgistamisest ja segmenteerimisest kuni tehnoloogiliste tööriistade ja rollide ümberdefineerimiseni. Räägitakse ka palgasüsteemide rollist motivatsiooni loomisel ning sellest, miks pelgalt süsteemi ehitamisest ei piisa, kui inimesi ei koolitata seda kasutama. Lisaks tuuakse näiteid, kuidas kliendihaldust ettevõtetes edukalt praktikas rakendada ja milliseid vigu vältida. Graafik: Kliendihalduse 5 strateegilist sammu. Allikas: Silver Rooger

Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda. Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ütleb saates otsekoheselt: "Küsimus ei ole, kas rünnak tuleb – küsimus on, millal see juhtub." Juhtkond, kes peab küberkaitset vaid IT-teemaks, teeb juba esimese vea. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Pildil on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson. Foto: Lauri Toomsalu

Saatesarjas „Password: Make Marketing Fun Again“ keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Sel korral annab Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri nõu, kuidas oma reklaamidega silma paista. Saates tuleb juttu emotsioonidest, kontekstist, erinevate meelte kaasamisest, kuid ka keskkonnast ja sellest, kuidas erinevad loovlahendusi meediavalikuga sobitada. Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol saatejuht Hando Sinisalu ja Omnicom Media Groupi digijuht Angelo Maiuri. Foto: Äripäev

Euronics ja Tele2 on viimastel aastatel strateegiliselt panustanud kliendikogemuse arendamisse. "Kui kliendist ei lähtu, ei saa ettevõte pikas plaanis edukas olla," ütleb Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Tele2 erakliendiüksuse juhi Rasmus Nurga sõnul on kliendikogemus täna kihiline süsteem, mille mõju ulatub organisatsiooni kultuurist kasuminumbrite ja töötajakogemuseni. Saates „Teeninduse teejuht“ tuleb juttu sellest, kuidas mõtestada kliendikesksust kui investeeringut, millal see tasub end ära ja kuidas mõõta mõju müügile ja kliendi elueale. Samuti räägivad külalised, miks töötajakogemus ja protsesside selgus on klientide rahulolu aluseks, millist rolli mängib iseteenindus ja AI, ning miks jääb füüsiline teenindus ka tulevikus oluliseks. Saates jagatakse praktilisi näiteid, mõõdikuid ja sisulisi juhtimispõhimõtteid, mis aitavad kliendikogemust süsteemselt juhtida ka keerulises majanduskeskkonnas. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol: Tele2 erakliendiüksuse juht Rasmus Nurk ja Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu. Allikas: Äripäev

Äripäeva raadio värskes saates räägib saatejuht Tõnu Einasto tehnoloogiaettevõtte VeeRa partneri ja finantsjuhi Helika Partsi ning Saku valla finantsjuhi Randar Lohuga sellest, kuidas finantsjuhtimine on jõudnud uude ajastusse. Kui varem piirdus finantsjuhi roll sageli Exceli tabelite täitmisega, siis nüüd eeldatakse temalt strateegilist mõtlemist ja selget panust organisatsiooni juhtimisse. Helika Parts avab kuulajatele 2016. aastal Tartus asutatud tehnoloogiaettevõtte VeeRa teekonna. Nende pilvepõhist eelarverakendust kasutab tänaseks ligi 85% Eesti omavalitsustest, enamik riigi IT-majadest ning mitmed haiglad, spordiorganisatsioonid ja ettevõtted. Rakenduse kaudu hallatakse iga päev üle 5 miljardi euro eelarveid ning ettevõte omab rahvusvahelist ISO 27001 infoturbe sertifikaati. VeeRa aitab oluliselt vähendada Exceli-mahtu, tuues eelarveprotsessidesse aega säästva süsteemsuse, läbipaistvuse ja järjepidevuse. Randar Lohu jagab oma kogemusi nii Viimsi kui ka Saku vallast, tuues esile, kuidas VeeRa on muutnud eelarve koostamise ja jälgimise oluliselt lihtsamaks. Tema sõnul aitab platvorm juhtidel vastutust jagada ja kulujuhte tõhusamalt kaasata. Saates räägitakse ka VeeRa ulatuslikest liidestustest — juba 11 erineva majandustarkvaraga, sealhulgas riigi SAP BO-ga, ning võimalusest kasutada intuitiivseid MS Power BI töölaudu, mis muudavad finantsinfo ka mittefinantsinimestele hõlpsasti mõistetavaks. Lisaks käsitletakse VeeRa juurutusprotsessi, kasutajate tagasisidet ning ettevõtte ambitsioone laieneda välisturgudele, sh Lätti, Poola ja Brasiiliasse, jälgides samal ajal tähelepanelikult AI arenguid. Digitaliseerimine ei ole enam tulevik – see on praegu. Ning see tõstab kogu organisatsiooni efektiivsust. Pildil: Saku valla finantsjuht Randar Lohu ja VeeRa partner ja finantsjuht Helika Parts

31.10.2025 Terviseuudised: Priit Tampere: Haigla ei tohi piirduda seintega – peame liikuma patsiendile lähemale by Äripäev

Kui Eesti on maailmas vabaduselt tipus, siis mida tähendab see meie endi vastutuse jaoks? „Soraineni sageduse“ valimistekuu saates arutavad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, miks demokraatia püsimine ei sõltu ainult valitsusest, vaid iga kodaniku valmisolekust oma rolli täita. Kaljulaidi ja Jõksi sõnul on kriisid toonud kaasa ohu, et otsuseid tehakse liiga kiirelt ja demokraatlik arutelu jääb tagaplaanile. Samas näevad nad lahendust aktiivses kodanikuks olemises ning uue põlvkonna kaasamises ühiskondlikesse aruteludesse. Saates räägitakse ka Demokraatia Akadeemiast – noortele suunatud programmist, mis aitab kasvatada tulevasi liidreid ja tugevdada Eesti demokraatia alustalasid. Saatejuhid Helery Maidlas ja Mario Sõrm kutsuvad kuulama mõttevahetust, kus selgub, miks valimiste ajal on igaühel meist rohkem võimu kui ministri portfellis. Pildil vasakult: Helery Maidlas, Kersti Kaljulaid, Allar Jõks ja Mario Sõrm Pildi autor: Andres Laanem

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil. Thorgate Digitali digitaliseerimise ekspert Karl Õkva rääkis oktoobris Puidutööstuse äriplaani konverentsil, et kolm osapoolt – ülikool, riik ja ettevõtjad – mõtleksid, kuidas peaksime edasi liikuma. „Oluline on, et liiguksime ühes suunas. Meil peab olema ühtne poliitika väljapoole, mida soovime saavutada,“ kõneles Õkva. „Peame minu arvates keskenduma sellele, kuidas me väärtust ühe tihumeetri ja ühe inimese kohta suurendame nii tehisintellekti kui digilahendustega. Ja andmevood võivad saada konkurentsieeliselks,“ rääkis ekspert. Õkva lisas, et reaalajas info tähendab vähem bürokraatiat, kiiremat tarneahelat ja paremat konkurentsivõimet. „Minu tagasihoidlik soovitus on, et alustage juba täna,“ pöördus ta publiku poole. „Kaardistage oma andmevoog, pange kirja, kuidas teil praegused protsessid toimivad. Tihtilugu oleme ise avastanud, et ainuüksi kirjapanekuga näevad ettevõtted, et mõned asjad ei tööta täpselt nii, nagu nad arvasid.“ Opstar Profiti asutaja ning pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuhi Andres Kase sõnul on üks olulisemaid asju nõrk strateegia ja juhtimiskompetentsi puudus. „Juhtimiskompetentsi puudumine minu meelest mõjutab ka mingil määral töötajate kompetentsi. Õnnelik töötaja, tähenduslik töö, hästi organiseeritud tööprotsess ja töökorraldus paneb tegelikult inimesed paremini tööle,“ selgitas ta. „Hea süsteem paneb ta sealt voolama nagu jõgi mööda, jõesängi. Arvan, et see on see asi, mida me võiksime juhtidena rohkem teadvustada ja hakata uurima, et kuidas seda parandada. Need on omavahel seotud,“ rääkis Kase. Saadet toetab Leanest. Fotodel: Andres Kase ja Karl Õkva. Autor: Jarmo Järvsalu

Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata. Saates “Eetris on ehitusuudised” sõnas Arteri kvartalit ehitanud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe, et esmakordselt ehitati Tallinnas tõstetud põrandatega büroo, mis on kallis lahendus, aga võimaldab põrandate all lihtsa vaevaga vajalikke kommunikatsioone ringi vedada et siis bürooruumide planeeringut ja olemust muuta. “Ohverdasime peahoones lausa kaks korrust, sest tõstetud põrandate teema vähendas mõnevõrra korruste puhaskõrgust, aga meil oli väga selge soov ja eelistus ikkagi arendada hoone, kus korruste puhaskõrgus oleks märkvisväärne,” sõnastas Kapitel juht Taavi Ojala. Tema sõnul muudeti seeläbi ka esialgset projekti ning excelis nägi see muudatus välja kohutav välja, kuna üüripindade vähenedes muutus ka potentsiaalne üüriutulu väiksemaks. “Loodame et muudatused annavad meile pikaajalise edu tulevikus, et kvartalis oleks kõrge täituvus kümne ja viieteist aasta pärast.” Arteri kvartali 160 miljonisest kogumaksumusest läks ehituseks ligikaudu 90%. Ehitaja Merko Ehituse ja Kapiteli vahel sõlmiti avatud arvetega leping nii et sisuliselt oli kokku lepitud süsteem, kus ehitushind kujunes materjalitarnijate ja alltöövõtjatega sõlmitud hangete käigus jooksvalt, millele lisati fikseeritud üldkulud ja kasumi kate. Taoline lepinguvorm ehituses aga valdavalt levinud ei ole. Kui riiklike tellijate lepingud sisaldavad ehitushinna indeksi tõusu osas kallima ehitushinna ehitajale kompenseerimist, siis eratellijad soovivad Jaan Mäe sõnul valdavalt siiski fikseeritud lõpphinnaga ehituslepinguid. Merko kirjutab taolistele lepingutele tema sõnul alla küll, aga peale riski hinnastamist. “Me ei kirjuta automaatselt alla. Loomulikult oleks mõistlik lahendus kui kui eratellija kasutaks ehitushina indeksit mis ehitaja jaoks riski maandaks.” Saates avab Männik kui suur hulk Merko Eesti ehituslepingutest on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kui suure osa muudustavad väiksema riskiga lepingud. Lisaks räägiti pikemalt kuidas kulges neli ja pool aastat kestnud Arteri kvartali ehitus, kuidas täpselt pandi paika ehitusmaksumus, millised olid teholoogilised lahendused ja mis muudab ehituse erakordseks. Lisaks kommenteeris Ojala avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tervisekassa üürikulu näitel Arteri üürihindu. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol kinnisvaraarendaja Kapiteli juht Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla.

Ehitusprojektide elluviimisel on lisa- ja muudatustööd igapäevane reaalsus, ent sageli ka konfliktide allikas. Miks tekivad vaidlused tellijate, projekteerijate ja ehitajate vahel ning kuidas neid vältida, selgitavad saates „Eetris on ehitusuudised“ projekteerimisbüroo Esplani juhatuse esimees Kadi Metsmaa ja Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak. Saates selgub, kuidas sõlmida ehituslepingut ja planeerida ehituse etappe nii, et lisa- ja muudatustööd ei kujuneks osapooltele üllatuseks ja tülide allikaks. Probleem algab tihti sellest, et nii projekteerimis- kui ka ehituslepingutes on lisa- ja muudatustööde defineerimine ja selge eristamine algselt puudulik. "Lepingutingimused võivad olla hägused, jättes ruumi laiaks tõlgendamiseks, mis tähendab, et mõnikord ei käsitleta teatud muudatusi lisatöödena, kuigi need nõuavad projekteerijalt või ehitajalt märkimisväärselt aega ja ressurssi," rääkis Metsmaa. Mida hiljem projekti käigus muudatusi tehakse, seda suurem on nende mõju ja kulu. "Näiteks tundub lihtne seina nihutamine tööprojekti faasis tühisena, kuid see nõuab kümne erineva projekteerija panust ja võib võtta kaks tööpäeva, kuna mõjutab kõiki eriosi ja süsteeme. Ehituses tähendab peaaegu valmis seina asukoha nihutamine palju rohkem muudatusi, kui tihti eeldatakse," lisas Pohlak. Saates jagatakse ka praktilisi kogemusi nii renoveerimisprojektide ootamatustest kui ka parimatest lepingutüüpidest. Kõlama jääb mõte: Sageli puudub tellija ja töövõtjate vahel usaldus, sest tellija kahtlustab, et lisatöödega tahetakse rikastuda. See toob tervesse projekti usaldamatuse õhkkonna, mis takistab sujuvat protsessi. Usaldus ja põhjalik ettevalmistus on eduka koostöö võtmesõnad. Saatejuht on Teeli Remmelg. Foto: Äripäev