Äripäeva raadio

LVM Kinnisvara maakler Robin Tiits räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et juuni lõpus toimus eluasemeturul hoogne pidu, mil pangaesindajad väljastasid poole tunni jooksul nelja kodulaenu ning notarid tegid ligi 30 tehingut päevas. “Seda oli suhteliselt pöörane jälgida, “ räägib Tiits eelkõige ees ootavast käibemaksutõusust põhjustatud juuni viimaste nädalate vilka tegevuse kohta uusarenduste turul. “Pangaesindajad jõudsid korra tulla, info üle vaadata, allkirja anda ja kohe edasi liikuda. Notaritel oli samamoodi – meie notaril oli näiteks 27 tehingut päevas.” Eluasemeturu aktiviseerumine algas samas juba oluliselt varem. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul nägid nad kinnisvara laenuturul elavnemist juba aasta tagasi. “Praegust turgu iseloomustaks juba kui aktiivse turgu.” Robin Tiits märgib, et ka tehingute kasvu jälgides on näha, et hakkab järjest enam “2018-2019 aasta taset sisse viskama”. Juunis müüdi tema sõnul Tallinnas 361 uusarendust, mis on aasta taguse juuniga võrreldes kolmekordne kasv. “Aga see on ilmselgelt käibemaksutõusu mõju. Fakt on aga see, et tänavu on esimese poolaastaga uusarenduste müügis eelmise aasta tulemus tehtud.” Taavi Raudsaar märgib omakorda, et kinnisvaras laiemalt on näha positiivset trendi, mis tähendab seda et üle piiri pole veel mindud, buumist veel rääkida ei saa ning turg on normaalses aktiivses faasis. Saates rääkis Robin Tiits veel sellest, miks julgustab ostjaid allahindlusi küsima ning Taavi Raudsaar tõi välja märkimisväärse muutuse viimase aja koduostjate seas. Lisaks räägiti saates, mis tagab tarbijate kindlustunde ning ka prognoositi, mis hakkab järelejäänud suvekuudel ja saabuval sügisel eluasemeturul juhtuma ning kas juuni lõpu peole võib järgneda hilissuvine pohmell. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robin Tiits. Foto allikas: LVM Kinnisvara

Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime suvistest terviseohtudest, mida põhjustavad puugid. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst dr Kersti Kink selgitab, millised haigused puukide kaudu levivad, kuidas neid ära tunda ning kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta. Saates tuleb juttu nii vaktsineerimisest kui ka sellest, mida teha, kui puuk on juba hammustanud. Arutame, miks borrelioosi sümptomid vahel ka pärast ravi püsima jäävad, ja kes on puugihaiguste suhtes kõige haavatavam. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil nakkusarst Kersti Kink Pildi autor Lääne-Tallinna Keskhaigla

Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem. „Viimaste aastate suurim probleem on kindlasti talvitumine,“ tõdeb Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld. „Kui sügis on liiga pikk ja soe, ei jõua taimed karastuda. Kui talv saabub järsult ja lumevaeselt, on kahjustused suured.“ Tema sõnul näitavad Norra ja Rootsi katsed, et sordivalikul on siin võtmeroll – erinevate hübriidide talvekindlus võib oluliselt erineda. Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel lisab, et lisaks ilmastikule valmistavad peavalu ka haigused, eriti nuuter. „Nuuter on salakaval – kui see on juba põllul, siis sellest lahti saada on väga keeruline. Ainus tõhus meede on viljavahelduse range järgimine,“ rõhutab ta. Külviaeg on samuti muutunud üha olulisemaks teguriks. „Optimaalne aeg jääb 10.–16. augusti vahele,“ selgitab Kastepõld. „Kui külv hilineb, jääb taim nõrgaks ega suuda talvele vastu pidada. Samas võib liiga varajane külv põhjustada liigset kasvu ja sellest tulenevaid kahjustusi.“ Lisaks ilmastiku ja haiguste mõjule avaldavad rapsikasvatusele mõju ka poliitilised otsused. „Mitmed tõhusad taimekaitsevahendid on meil keelustatud, mis teeb kahjuritõrje keerulisemaks,“ märgib Tagel. „Põllumehed kurdavad, et valikuvõimalusi jääb järjest vähemaks.“ Kuula saatest, miks just talvitumine on Eesti rapsikasvatajate suurim mure, kuidas valida sobiv sort ning millised on tulevikuväljavaated olukorras, kus tõhusad taimekaitsevahendid turult kaovad. Saates räägivad Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld ning Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tõnu Kastepõld ja Mikk Tagel. Autor: Juuli Nemvalts

Piletimüügiplatvorm Fienta on kolmekordse gasellina võitnud sündmuskorraldajate südameid väljaspool Eestit ja Euroopatki. Islandile, Barbadosele ja Jaapanile lisaks käib nüüd ka vilgas töö Ida-Aafrika turule sisenemiseks. Rahvusvahelise laienemisega on Fienta jõudnud rohkem kui 70sse välisriiiki. Seesugusele turgude vallutamisele on aidanud kaasa suurel määral just soovitusturundus. "Selliseid kaugeid paiku me ei ole isegi julgenud püüda, need on tulnud kuidagi läbi juhuse," räägib saates "Kiired ja vihased" Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon. Fienta on oma veebiplatvormile pidanud tooma juurde ka mitmeid erinevaid keeli, valuutasid ja makseviise. Näiteks müüs Fienta eelmisel aastal 30 erinevas valuutas pileteid, kusjuures ostjad olid pärit 200st riigist ehk üle terve maailma. Tuleviku osas tegeleb Fienta aga hetkel Ida-Aafrika turu soojendamisega, kus tegevjuht René Lasseron näeb väga suurt potentsiaali. Nimelt elab Ida-Aafrika riikides, nagu näiteks Keenias, miljoneid inimesi ja rahvastiku keskmine vanus on ligikaudu 18,5. Sellest tulenevalt on seal peagi toimumas suur demograafiline plahvatus. "Needsamad noored tahavad ju peole minna, miks me siis ei peaks seal olema?" ütleb Lasseron. Samuti tuleb saates "Kiired ja vihased" pikemalt juttu piletimüügimaastikul valitsevast konkurentsist ja järelturust. Miks ei ole veel Eestis piletimüügi järelturu jaoks eraldi platvormi ja kuidas näevad kohati ohtlikku järelturgu Fienta juhid? Miks aga ei ole Fiental oma kontorit? Mille poolest eristuvad Fienta tööpõhimõtted teistest Eesti ettevõtetest? Millist ühiskondlikku missiooni Fienta endas kannab ja kuhu viie aasta pärast jõuda tahetakse? Seda kuuleme saatest "Kiired ja vihased". Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon ning tegevjuht René Lasseron Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl. “On erinevaid ärimudeleid ja võib-olla mingites tööstusharudes ei peagi kohe seda taga ajama. Samas on ärimudeleid, mis viivad innovatsiooni edasi ja selle massidesse jõudes muutub ka innovatsioon teistele ärimudelitele piisavalt odavaks,“ selgitab ta saates. „Aga lihtsalt öelda, et see on liiga kallis, siis see on müüt. Sa ei ole lihtsalt viitsinud lahendust otsida.“ Saates "Juhtides tulevikku" räägib Hääl lisaks müütidele sellest, kuidas muuta inimeste arusaama tulevikus võimalikust, muudatuste juhtimisest ja selgitamisest ning kuidas inseneeria on aidanud juba lahendusi kestlikumaks muuta. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebi Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Markus Hääl. Autor: Andras Kralla

Saates pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed. Oma kogemusi jagavad Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants, Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, Leanesti juht Marko Saviauku, Lean Digitali juht Aleksandr Miina ja Tech Groupi kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets. Elektriseadmeid tootva Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants jagab kahe tehase ühendamise kogemusi ning toob näite, kuidas tal õnnestus meeskonnaliiget kaasata nii, et see tekitas soovi lüüa kaasa arendustöös. Leden Estonia tehasejuht Markko Varres kõneleb aga sellest, kuidas muutusi koos inimestega juhtida ja miks tasub muudatusi juhtida koos jah-inimestega. Digieksperdid Leanesti juht Marko Saviauk ja Lean Digitali juht Aleksandr Miina selgitavad, et arendustööd ei tohi unustada ka keerulisel ajal ning minimaalselt tuleb hoida fookuses probleemide lahendamise oskus ja pidev jooksvate murede lahendamine. See aitab ettevõttel pidevalt efektiivsuse poole liikuda. Oma muutuste juhtimise lugu jagab masinaehitusettevõtte Tech Group kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets, kes kirjeldab, kuidas ettevõte igapäevase probleemi lahendas ehk e-kirjade asemele digilahendust juurutas. Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild

Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe toob välja, miks ei tasu võlgadega tegelemist edasi lükata ning kuidas õigel ajal tegutsemine võib ennetada nii kahjusid kui ka keerulisi suhtlusolukordi. Laurimäe rõhutab, et tänapäeva inkassofirmad on kaugel 90ndate stereotüüpidest ning võlgnikega tegelevad empaatilised ja kogenud klienditeenindajad, kelle eesmärk on leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Samuti räägib ta sellest, kuidas näeb välja inkasso igapäevane töö, millised oskused ja omadused peavad olema ühel edukal inkassotöötajal, mida ta ise Julianuses töötamise juures hindab ja mida peab arvestama muutuvate regulatsioonidega. Lisaks kuuleb, kuidas tehnoloogia ja tehisintellekt aitavad menetleda sadu tuhandeid võlanõudeid. Sisuturundussaadet juhib Simo Sepp. Fotol Merle Laurimäe, foto autor: Simo Sepp.

Äripäeva raamatuklubi saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“. Raamatu üle arutame statistikaprofessori Krista Fischeri, perearsti ja riigikogu liikme Eero Merilinnuga. Saates võetakse vaatluse alla, miks võivad viia ka õiged andmed valede või eksitavate järeldusteni. Küsime lisaks miks inspireerivate kogemuslugude põhjal tehtavad üldistused on ohtlikud? Milliseid vigu andmetest tõde ja tõestusi otsides tihti tehakse? Ja kuidas uuringutulemusi võidakse teadlikult või teadmatusest moonutada poliitiliste otsuste või rahastuse mõjutamiseks? Krista Fischer toob ka esile, et kui tulemus tundub liiga hea, siis kusagil tõenäoliselt on tehtud viga. "Minu kogemus teadlasena ütleb, et kui andmeanalüüsi tulemus tundub liiga ilus – ma näen üllatavalt suurt ja tugevat seost –, siis enamasti on kuskil tehtud mingi viga.” Eero Merilind arutleb äsjase valitsuse liikmete usaldamist hindava uuringu üle: „Väga ilus tabel on tehtud, aga kas tegemist on usalduse või tuntusega? Kui Erki Keldo ja Kuldar Leisi vastu on usaldus väike, siis kas asi võib olla selles, et neid ei tunta?“ Saatejuht on Paavo Siimann. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Krista Fischer ja Eero Merilind. Autor: Andres Laanem

Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega. Andmekeskused, kus meie digitaalne elu salvestatakse ja töödeldakse, tarbivad 1–2% kogu planeedi aastasest elektrienergiast ehk 200–300 teravatt-tundi aastas. Seega on andmekeskuste energiatarbimine võrreldav näiteks Hispaania või Inglismaa terve riigi aastase tarbimisega. Prognoositakse, et tehisaru ja pilveteenuste leviku tõttu kahekordistub andmekeskuste energiatarbimine järgneva mõne aasta jooksul ja jõuab 600 teravatt-tunnini aastas. See sunnib küsima, kuidas me saaksime kasutada tehnoloogiat keskkonda liigselt koormamata. Asjatundjad soovitavad õppida kasutamisel ja raiskamisel vahet tegema. Kui võrrelda Google'isse tehtavaid päringuid promptimisega ChatGPTs, siis on energiavajadus umbes kümnekordne. Tarkvaraettevõtte Finest tegevjuht Jan Urva ütleb, et eelistades AI‑põhist otsingut tavalisele Google'i päringule, tarbime me märkimisväärselt rohkem energiat. Ent lahendus ei ole selles, et jätame nüüd tehisintellekti kasutamata, raiskamist vähendavad teadlikkus ja õigetes kohtades õigete töövahendite kasutamine. “Teadlikkus tähendab näiteks seda, et ChatGPTsse tõlkepäringu tegemise asemel kasutatakse mõnda tõlkerakendust, mis on energiasäästlikum,” ütleb ta. Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov toob välja, et näiteks teeb Eesti Energia energiakaubanduses masinõppe abil ligi 400 000 automaatkauplemistehingut aastas. Inimvõimetele oleks see liig mis liig – reageerimisaeg võib seal olla vaid kolm sekundit. Ent need tehingud aitavad tasakaalustada elektrivõrku ja vähendada võrgutasusid ning toovad kokkuvõttes ühiskonnale olulist kasu. Kasparov toob välja, et andmekeskustest üle jäävat jääksoojust saaks näiteks kasutada kütteks. Ent andmekeskuse kogukulust umbes 70% moodustab energiahind ning seetõttu poleks selliste keskuste rajamine Baltimaadesse kuigi otstarbeks. Mõlemad saatekülalised toovad välja digikoristuse kui iga kasutaja võimaluse energiasäästlikumaks käitumiseks. Kasparovi hinnangul on digitaalse sisu loomise ja hoidmise näiliselt tasuta kättesaadavus põhjustanud ressursi raiskamist. Vanasti tähendas kirja saatmine kulusid: paber, ümbrik, mark; sama oli piltide jagamisega ning keegi ei jaganud kehva pilti või ühte pilti mitu korda. “Näiteks Dropboxis on mahupiirang, üle mille ei saa sinna dokumente laadida. Nii inimene mõtlebki, kas mul on vaja alles hoida vana videot, mida ma pole vaadanud 10 aastat. Ilmselt see polegi enam asjakohane, selle saab ära kustutada ja panna sinna midagi muud asemele,” toob ta näiteks. Jan Urva võrdleb digikoristust prügi sorteerimisega, millega inimesed veel kümme aastat tagasi ei tahtnud eriti tegeleda, kuid nüüd on see väga tavapärane. Digikoristus peaks olema teadlikult kujundatud harjumus. “Iga salvestatud kassipilt, see tähendab andmed, mida hoiustatakse pidevalt huugavates serverites, kasutavad energiat,“ kirjeldab ta. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotol: Jan Urva ja Armen Kasparov. Autor: Sigrid Kõiv

Eesti Olümpiakomitee ja Alexela alustasid koostööd, et toetada meie sportlaste teekonda 2028. aasta suveolümpiale. Uude olümpiatiimi kuuluvad vehkleja Katrina Lehis, ujuja Kregor Zirk ja kümnevõistleja Karel Tilga – kolm tipptegijat, kellel on kõik eeldused jõuda olümpiamedalini. Sel korral räägivad „Energiakoolis“ sportlased ausalt, kui oluline on neile rahaline kindlus. „Ma ei ole kindel, kas ilma Alexela toetuseta oleksin pärast vigastust üldse võistelda saanud,“ tunnistab Lehis. „Meie aladel pole suuri profitiime ja kõik kulud tuleb ise katta,“ lisab Zirk. Ka Tilga rõhutab, et sport on kallis ning kvaliteedis järeleandmisi teha ei saa: „Elan ja treenin USAs, üle ookeani lennud võistlustele, tugimeeskond, toit – kõik on kallis.“ Saates kuulete, kuidas sportlased hindavad kõikide toetajate panust ja milliseid takistusi tuleb ületada, et olla tipus. „Kui tahta, et kõik on olemas, on see väga kallis,“ ütleb Lehis. „Tänu toetusele on see kõik-olemas-meelerahu meile nüüd palju lähemal,“ lisab Zirk. Kuula täispikka podcasti ja saa teada, kuidas meie sportlased valmistuvad järgmisteks olümpiamängudeks! Sisuturundussaadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Alexela Team Estonia LA 2028 liikmed: Katrina Lehis, Kregor Zirk ja Karel Tilga. Allikas: Alexela

„Logistikauudised eetris“ juulikuu saade on südasuvele tavapäraselt lavajuttude päralt. Seekord toome kuulajateni kaks ettekannet tänavu kevadel toimunud Laoseisu konverentsilt. Saate esimeses pooles räägib vastloodud ettevõtte NG Logistics juhatuse liige Mario Kõiv sellest, kuidas Selver viis läbi põhjaliku restardi oma laologistika korraldamises, miks otsustati selleks luua selleks täiesti uus ettevõte ja kuidas see on tööle hakanud. Saate teises pooles saab aga kuulata Via 3L tegevjuhi Urmas Uudelepa ettekannet sellest, kuidas Via 3L uue salvestustehnoloogia ja taastuvenergiapargiga ära hinna ja turvalisusega seotud probleemid? Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, konverentsil juhtis juttu moderaator Rainer Erman. „Logistikauudised eetris“ saatesarja toetab Digimeerik.ee. Fotol: Urmas Uudemets. Autor: Andras Kralla

Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad. Tänavusel Personalitöö aastakonverentsil kogunesid arutluslaua taha Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna IT Kolledži direktor ning Targa Töö Ühingu kaugtöö ekspert Sirja Sulakatko, SMITi Inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas, Kaamose jätkusuutlikkuse juht ja nõukogu liige Teele Jõeleht ning Finesti analüütik ja kogenud kaugtöötaja Riina Soggar-Henk, et vestelda kogemustest kaugtööga. Vestluse juhtimise võttis enda kanda Telia personalidirektor ning personalitöö valdkonna edendaja 2022 – Ingrid Viinapuu. Ingridi juhtimisel kaardistati esmalt, mis on üldse probleem või mida probleemina nähakse, seejärel püüti välja selgitada, kas kaugtöö soodustamine parandab töötajakogemust, kas keerulistel aegadel tuleks töötajad kontorisse tagasi tuua ning kuidas kaugtöö mõjutab ettevõtte produktiivsust ja tulemuslikkust. Millised on töötajate ootused töökorraldusele ning kuidas viia tasakaalu paindlikkus ja ärilised vajadused? Kas töö kontoris võib soodustada meeskonnavaimu ja innovatsiooni? Või hoopis vähendada motivatsiooni ja tõsta stressitaset? Kuulete erinevaid vaatenurki ja võimalikke lahendusi. Fotol vasakult: Teele Jõeleht (Kaamos), Kärt Kinnas (SMIT), Sirja Sulakatko (Targa Töö Ühing). Autor: Marko Mumm

Kaitse- ja kosmosetööstuse kogukäive kasvas värskelt selgunud andmetel mullu poole miljardi euroni. Nüüd ootab sektorit ees töökas aeg, ütles Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Liit teatas juuni lõpus, et sektori kogukäive kasvas 2024. aastal 290 miljonilt eurolt poole miljardini, millest 350 miljonit eurot moodustas eksport. Saates “Tööstusuudised eetris” on külas liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, kellega räägime turuolukorrast, Eesti kaitsetööstuse toodangu väljavaadetest ja väljakutsetest. “Tänane aeg, ruum ja keskkond nõuavad investeeringuid julgeolekusse. See on paradoks ‒ peame tegelema valdkonnaga, et tagada oma julgeolek,” rääkis Koidumäe. “Kui vaatame kaitsetööstuse ökosüsteemi, siis see koosneb keskkonnast, kus toota, lisaks on õigusruum, kapitali kaasamine, kõik see, mis toetab meie toodete eksporti, ning tööjõud – olen teinud endale sellise viie sektoriga ringi, et piltlikult selgitada, et kaitsetööstuse ökosüsteemis on tootmiskeskkond praegu loomisel,” rääkis tegevjuht. Ta lisas, et kõik, mida on võimalik Eestis toota, peaksime tootma kodumaal. Veel ütles Koidumäe, et eksporditurul edu saavutamiseks peab toode olema unikaalne. “Siin on oluline komponent Eesti inseneride nutikus ja innovatsioon,” lisas ta. “Kui suurriigid arendavad suuri võimeid, siis Eesti nutikad võimed mahuvad suurte vahele või toetavad neid. Me suudame teha olemasolevaid relvasüsteeme targemaks.” Liidu liikmete meeleolu kirjeldades ütles tegevjuht, et töökas aeg on ees. “Sõltumata sellest, kui kaua kestab Ukraina sõda. Kui ma ei eksi, siis Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kasvasid maailma kaitsekulud eelmisel aastal 9,6%, Euroopas oli see 17% ja Saksamaal 30%. Kui vaatame, kui palju on viimastel aastatel Ukrainale abi antud oma varudest, siis need laod on vaja täita,” prognoosis ta sektori kasvu jätkumist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Kalev Koidumäe. Autor: Harro Puusild

Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus. Ettevõtte müügijuht Kätlin Ivalo-Laur märkis, et pädevuse teema puudutab ka raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtteid. Kui Lätis kehtestati juba aastaid tagasi sertifitseerimiskohustus, mis annab aimu raamatupidaja kvalifikatsioonist, siis Eestis on see valdkond endiselt reguleerimata. Selle tõttu tegutsevad kliendid sageli pimesi ning raamatupidamisteenust ostetakse peamiselt hinna alusel — mis kindlasti ei ole parim valikukriteerium, usub Ivalo-Laur. Kuula saatest, mida räägivad Numeri eksperdid raamatupidaja rolli muutumisest, kuidas valida ettevõttele sobiv raamatupidamisteenus ning miks on oluline lepingut sõlmides kokku leppida ka teenuse lõpetamise tingimustes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Kätlin Ivalo-Laur ja Allan Kaunis. Autor: Juuli Nemvalts.

Kui palju juhid tegelikult oma inimesi kuulavad ning kui valmis ollakse andma ruumi töötajate kasvuks ja ideedele? Sellest räägivad Äripäeva Akadeemia arenguprogrammi “Juhtimiskompass” koolitajad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula koos programmi värskete lõpetajate, Äripäeva turundusjuhi Keit Alevi ja Ragn-Sellsi tütarettevõtte juhi Merilyn Valdmaaga. Saates arutletakse, miks inimkeskne juhtimine pole sugugi “pehme teema”, vaid oskus maksimeerida inimeste potentsiaali ning seeläbi ka ettevõtte tulemusi. Arutelu keskmes on taipamised ja väljakutsed, millega osalejad arenguprogrammis kokku puutusid – alates aktiivsest kuulamisest ja arendavatest üks-ühele vestlustest kuni tagasisidestamise ja keeruliste teemade käsitlemiseni, mida juhid sageli edasi lükkavad. Keit ja Merilyn jagavad ausalt, milliseid muutusi nad juhina on läbi teinud ning kuidas need on mõjutanud nende meeskonda ja tööelu laiemalt. Juhtimiskompassi uue lennu info leiad siit: Juhtimiskompass Saadet juhivad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula. Fotol: paremalt Jaanika Rannula, Keit Alev, Merilyn Valdmaa, Aili Nurmeots Foto autor: Elise Carola Alajärv

„Teabevara tunnis“ uurime, millal on mõistlik lahendada vaidlusi lepitusmenetluse abil ja millal kaaluda kompromissläbirääkimisi. Advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ning Aldo Vassar toovad välja põhitõed, kuidas muuta lepitusmenetlus edukaks. Samuti arutletakse, kas ja kuidas mõjutab vaidluse kulgu see, kui kaasatakse esindajad. Keijo Lindeberg: „Minu praktika ütleb, et enamasti õnnestub kompromiss saavutada lihtsamini siis, kui esindajaid ei ole.“ Samas tõdeb ta, et on ise esindajana jõudnud ka kompromissini. Aldo Vassar lisab: „Vaidlused on väga erinevad, esindajad on väga erinevad, esindatavad on väga erinevad. Minu seisukoht on see, et alati on hea, kui on kaasatud õigusteadmistega isik, kes sind vähemalt nõustab.“ Saame ka teada, kuidas erinevad kompromissläbirääkimised lepitamisest ja kas on olemas head kompromissi. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale ei juhtu viie või kümne aastaga, vaid kestab aastakümneid, tõdes geoloog ja TalTechi teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura saates "Kestlikul kursil". “Me peame sellest aru saama, et see ei ole miski, mis on nips ja valmis. See on hästi pikk protsess,” ütles Puura. Küll aga nihkub võim naftariikidelt neile riikidele, kellel on metalle ja kaevandusi. Sel põhjusel ihkavad nii Venemaa kui USA Ukraina haruldasi muldmetalle. Saates räägime lähemalt USA ja Ukraina maavarade leppest ja sellest, kas USA surub Ukrainat nurka. Tänu rohketele maavaradele ja nende töötlemisele on Hiina suurendanud märgatavalt oma mõjuvõimu maailmas. "Fossiilsete kütuste kasutuse kiire piiramine võiks viia Hiina hegemoonia väga kiirele tõusule," märkis Puura ja lisas, et selle vältimiseks vaadatakse näiteks Gröönimaa ja Arktika loodusvarade poole. Saates räägime ka Eesti maavaradest ja lähemalt fosforiidist. Kuidas geoloogid ei saanud veel paar aastat tagasi kasutada ERRi telesaates sõna fosforiit, kas peame hakkama rääkima Lääne-Virumaa õiglasest üleminekust ning kui konkurentsivõimeline oleks Eesti fosforiit maailmaturul, kuuleb saatest. Samuti on juttu Euroopa ja Lähis-Ida loodusvaradest ning puhta vee seisust Eestis. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Erik Puura, foto autor on Raul Mee.

Suvi ja koolivaheaeg suunab paljud tudengid erialastele praktikatele, kuid must-valge leping ja kindel palk võivad jääda seejuures nähtamatuks, räägivad tööturul tegutsevad noored õigusteaduse bakalaureuse lõpetanud Grete Kaseväli, Karl Erik Kala ning Isabel Mõistus. Saates „Triniti eetris“ praktikandi katsumuste teemal sõna võtnud Grete Kaseväli märgib, et on Triniti advokaadibüroos praktika kogemusega rahul, kuid tunneb muret praktikantide pärast kellel nii hästi ei lähe. "Esineb olukordi, kus praktikante kasutatakse ära ja sõlmitakse praktikalepinguid, et varjata tegelikku töösuhet. Seejuures saad sa väga vähe raha ja oled sotsiaalselt kindlustamata," rääkis ta. Olukorda muuta on aga keeruline, kuna kindla suunitlusega määrust ja seadust ei ole. Õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengi Karl Eerik Kala sõnul on noorel väga keeruline ise mõista, kui tööandja teda tüssab. “See on kivi tööandja kapsaaeda, aga seadus seda ei reguleeri ja see on probleem üle Euroopa,” nentis Kala. Valmimisel on aga Euroopa Liidu direktiiv, mis seaks praktikatel käimise ja saadava töötasu kindlamatesse raamidesse. Samuti õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Isabel Mõistuse sõnul ongi direktiivi suurim eesmärk eraldada päris töö ja praktika. Saates tuli aga põhjalikult juttu ka juuraõpingutest Tartus ja omavahelisest akadeemilisest konkurentsist. Foto: Kristel Mikkus.

Eesti Rohetehnoloogia Liit viis Startup Estonia algatusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koguda teavet Eesti iduettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Uuringu põhjal valmib praktiline mõju hindamise tööriistakast, mis aitab iduettevõtete mõju paremini mõista, mõõta ja teadlikumalt suunata. Saates "Cleantech" käisid sellest lähemalt rääkimas Aneth Tinnus ja Triinu Lukas Beamline Acceleratorist. Aneth Tinnus rääkis saates, et mõju hindamine pole pelgalt „kasti täitmine“, vaid reaalne konkurentsieelis: „Kui ettevõte saab aru, miks ta midagi teeb – järeltulevate põlvede nimel või investori ootusi täites –, on tal parem arusaam oma strateegilisest suunast.“ Lukas kinnitab, et huvi mõjuhindamise vastu kasvab – ka investorid tahavad näha mitte ainult positiivseid jalajälgi, vaid ka riskikohti ja negatiivseid mõjusid. Selleks töötati välja ka praktiline tööriist, mis võimaldab idudel oma jalajälge analüüsida, ilma et see tähendaks kallist ja keerulist protsessi. Saadet juhib Mart Valner. Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol: Aneth Tinnus, Mart Valner ja Triinu Lukas. Autor: Mai Kroonmäe

Iduettevõte GreenDice pakub kvaliteetset kontoritehnikat teenusena edasi Eesti peredele, koolidele ja KOV-idele. Nende ärimudel võimaldab suurfirmade kasutatud, ent endiselt võimekad seadmed suunata läbipaistva süsteemi kaudu edasi neile, kellel uus tehnika taskukohane pole, rääkis saates "Cleantech" GreenDice'i tegevjuht Argo Alaniit. „Me muudame kvaliteetsed arvutid kättesaadavaks madalama hinnaga kui Big Mac eine,” võrdleb Alaniit. Seadme saab kätte 7,90 euro eest kuus ja igal hetkel on võimalik teenus lõpetada. „See ei ole järelmaks, vaid paindlik teenus, kus me vastutame ka toe, paranduse ja andmete turvalise kustutamise eest,“ lisab ta. „Me ei müü seadmeid maha, vaid pikendame nende eluiga läbipaistvas süsteemis. See loob usalduse ja säästab keskkonda,” sõnab Alaniit. Koostööd tegevale ettevõttele tähendab see mitte vaid rohemainet, vaid ka kindlust, et nende vana tehnika ei jõua sattumuslikult sanktsioonide all olevatesse riikidesse, vaid saab mõõdetavalt kasulikuks. „Eesti koolid on täis seisvat tehnikat, mida ei osata ega viitsita väärindada,” kirjeldab Alaniit. Ettevõtte eesmärk on jõuda olukorrani, kus igal 7. klassi õpilasel oleks koolis isiklik seade, millega digivõimalusi maksimaalselt ära kasutada. Saadet juhib Mart Valner. Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Argo Alaniit. Autor: Mai Kroonmäe

Saates „Jätkusuutlik ja roheline“ räägib ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu, kuidas sagedusmuundurid aitavad ettevõtetel saavutada energiatõhususe eesmärke. „Elektritarbimine kasvab hüppeliselt, kuid samal ajal kaob märkimisväärne osa energiast ebatõhusates mootorites. Lahendus? Nutikas juhtimine,“ kinnitab Karu. Sagedusmuundur võimaldab mootoril töötada täpselt nii kiiresti, kui vaja – mitte rohkem. Kui lisad muunduri oma pumba-, ventilaatori- või kompressormootorile võib tulemuseks olla kuni 25% väiksem energiatarve. Arvestades, et 45% kogu maailma elektrist kulub mootoritele, on potentsiaal tohutu. Kui kõik sobivad tööstusmootorid varustada muunduritega, väheneks globaalne elektritarbimine hinnanguliselt 10%. ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu räägib inseneeria rollist kestlikuma ettevõtluse kujundamisel ja sellest, miks just nutikas mootorijuhtimine võib olla järgmine suur samm rohepöördes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Jaanus Karu. Allikas: ABB

„Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,“ tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises. PwC juunikuu saates tuleb jutuks, miks on oluline defineerida projekti eesmärk, ehitada tugev tiim ja jagada infot läbipaistvalt. Juhtide 2024. aasta uuringust selgus, et 55% juhtidest näeb suurima riskina talentide leidmist ja hoidmist. Samas on projekte võimalik edukalt ellu viia ka ebakindlas keskkonnas. „Projekt on tegelikult muutuste juhtimine – ja inimesed on selle keskmes,“ rõhutas Jakobson-Pallo. Saade avab praktiliste näidete kaudu, kuidas selgelt sõnastatud fookus, rollide jaotus ja tiimi heaolu loovad eeldused edukaks lõpuks, miks mõnikord jäävad eesmärgid saavutamata ning kuidas ebaõnnestumised pöörata ettevõtte arengulooks. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dpa/Scanpix

Seekordses Tervisetarga saates keskendume hambaimplantaatidele – mida need endast kujutavad, millised on eeltööd, kuidas toimub paigaldamine ja kuidas selliseid hambaid hooldada. Jutuks tulevad nii materjalid, hind kui ka võimalikud tüsistused. Samuti arutame, kellele ehk ei saagi implantaate paigaldada. Selleks on stuudios Tallinna Hambakliiniku ja Viru Hambakliiniku suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja, kes ütleb, et implantaadi eluiga on pikk, kuid edukas tulemus eeldab head suuhügieeni ja teadlikkust kogu protsessist. Saate valmimist toetas Straumann Eesti OÜ Pildil suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja. Foto Riinu Rahuoja erakogust

Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates. Kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap. Lisanõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks leiab siit. Fotol Paul Künnap, Mario Sõrm, Diana Revjako ja Helery Maidlas. Foto: Andres Laanem

Kvaliteetne ja mitmekesine linnaruum on seotud tihedalt eluasemete taskukohasuse ja ka hoonete kasutusotstarbe paindlikkusega, ent selle aluseks on omavalitsuse selge visioon ja strateegia, märgivad Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund "Tallinna suur probleem on see, et linnal ei ole maad," osutas Randmets pealinna puudujäägile. Tema sõnul on ideaalplaneerimine see, et linn planeerib ise. Ta tõi eeskujuks Kopenhaageni, Helsingi. Ader toetas Randmetsa ja lisas, et maamüügid, mis meil toimuvad pealinnas, on suhteliselt lühinägelik samm ja soovitas müügi asemel anda arendajatele konkursi korras ehitusõigus. Randmets tõi kõrvale näite, kus Tartu linn pani maatükid oksjonile. Siin aga jäid Ader ja Randmets lahkarvamusele, kuidas linn kui omavalitsus siiski peaks maade ja arendajatega käituma. Saates tuleb elava diskussiooni käigus lähemalt juttu eluasemete kättesaadavusest arendaja ja erialaliidu esindaja vaatest, seda ka Skandinaavia praktikat aluseks võttes. Seotud teemana kerkis tühjenevate äripindade kasutusotstarbe muutmine, mis aga takerdub jäikadesse piirangutesse. See kõik kajastub ka eluasemeturu kallite hindade näol. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Raul Mee) on Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader.

"Finantsuudised fookuses" saates keskendume Statistikaameti rollile ning mõjule Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnas. Arutleme, miks Statistikaameti tegevus ja andmekogumine tekitab kriitikat ning kuidas amet püüab tasakaalustada andmete kogumise vajadust ja ettevõtjate halduskoormust. Saatekülalised on Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, kes esindab ettevõtjate ootusi ja muresid. Saates käsitleme Statistikaameti põhiteenuseid, nende kasutajakogemust ja digitaliseerimise arengut, mis aitab vähendada aruandluskoormust. Räägime sellest, kuidas statistikaandmed toetavad nii riigi majanduspoliitika kujundamist kui ka ettevõtjate otsuseid ning milliseid uusi digilahendusi ja koostöövorme on plaanis kasutusele võtta. Lisaks uurime, millised on järgmised sammud, et teha statistika kogumine ja kasutamine lihtsamaks, operatiivsemaks ning ettevõtetele kasulikumaks. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Mai Kroonmäe

E-ehituse platvorm, millega Eesti on teistest riikidest üle, annab ruumiloomele uue tähenduse, märgivad arutelu käigus Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae. Maa- ja Ruumiamet astus suure sammu digitaalse tuleviku suunas ja avas uue e-ehituse platvormi, mis ühendab ehituse ja planeerimise andmed, teenused ning juhendmaterjalid ühtseks tervikuks. Eksperdid osutasid, et ruumiloomet saaks senisest palju enam kasutada inimese, majanduse ja terve ühiskonna võimestamiseks. Saates tulevad arutluse alla ehituslikud ja arhitektuurilised aspektid ruumiloomes, tehnilised uuendused ja perspektiivid. Kvaliteente ruumiloome on kasvav trend ja majanduse eestvedaja. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas tervislikke snäkke tootva Mysnacki ja Premium Brandsi asutaja ja juht Ellyt Talv, kes valiti mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil Eesti parimaks tarneahelajuhiks. Talv räägib saates oma ettevõtja teekonnast ja jagab kogemusi tarneahela ehitamisest Aasias. Juttu on ka sealsest kultuurist, ettevõtte tulevikuplaanidest ja sellest, millised müügivõtted on tal aidanud näiteks Soome jaekettide uksi avada. Ellyt Talv on aastaid Tais, Vietnamis ja nüüd ka Lõuna-Koreas koostöösuhteid ja tarneahelat arendanud. Tema partnerite hulka kuuluvad mitmed farmerid ja tehased, kus valmivad Talve loodud retseptide järgi nii tervislikud snäkid kui batoonikesed. Talv tunnistab saates, et ehkki ta on nüüdseks aastaid Aasias tegutsenud, on seal partnerite leidmine endiselt suhteliselt keeruline. „Aasiast tootja või koostööpartneri leidmine on suhteliselt keeruline tänase päevani,“ tunnistab ta. „See pole üldse nii lihtne ja roosiline leida tootja, kes on nõus sinu retsepti ja katsetuste järgi midagi tegema. See on ülikeeruline.“ Enda tõestamiseks on Talvel tulnud kohapealt leida endasuguseid inimesi, kellel on temaga sarnane missioonitunne. „Sa pead leidma endasuguseid inimesi, kellel on samamoodi missioonitunne ja kes tänu sinu retpeptidele ja koostööle saavad ka ise arenenda. Neid tehaseid ei ole palju, aga need, kelle meie oleme leidnud, on meil ka väga hästi püsinud,“ lisab ta. Veel ütleb Talv, et väikese firma juhina tuleb tal pidevalt mõelda ka rahavoogudele. „Kui sul raha ei ole, siis pead kogu aeg nipitama ja lahendusi leidma, tohutult läbirääkimisi pidama,“ avab ta väikeettevõtte võlusid ja valusid ning lisab, et Aasiast alla konteineri suurust kogust pole mõtet tellida ja alginvesteering, millega seal tootmist alustada, on üsna suur. Teiste teemade seas meenutab Talv saates ka Vietnami turul koostööpartnerite otsimist. „See oli minu jaoks tundmatu Aasia riik, polnud varem seal käinud ja raha mul ka ei olnud. Aga kuna ma elasin Tais, siis ei olnud ka kaugele lennata. Võtsin endale kapselhotelli, mis maksis 6 eurot öö kohta ja hakkasin iga päev ärikohtumistel käima. Ärkasin kell 5 hommikul, pesin, vaatasin, kuhu sõitma pean ja muudkui läksin,“ meenutas ta. Talv sattus Vietnamis kokku ühe vanema naisterahvaga, kes toodab Samsonite'i jaoks kohvreid. Naisterahva kaudu sai Talv kontakti, kellega ta siiani koostööd teeb. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Ellyt Talv. Autor: Harro Puusild

Elum Kinnisvara maakler Kristi Djomin ennustab, et 2025. aastal korteriturul hinnad müstiliselt tõusma ei hakka ning midagi kardinaalset tulemas ei ole. “Meie korterituru põhiprobleem on see, et müüjad ei ole veel aru saanud, et turg on muutunud ning kus on õige hinnapiir,” rääkis Djomin järelturu korteritest kõnelevas saates “Ruutmeetrite taga”. “See aitaks turu aktiviseerumisele kaasa, kui nii ostjad kui müüjad saaksid aru, kus on õige hinnapiir,” lausus Djomin ja lisas, et tehingute arv küll kasvab ja julgus on tagasi, ent hinnatõus ei ületa alanud aastal 3-4 protsenti. Mingi hulk endisi investoreid ja flippijaid peavad Djomini hinnangul leppima, et saabunud on uus olukord ja endises mahus äri enam ära ei tasu. LVM Kinnisvara juht Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing. Kuigi järelturg on kerkinud esile just viimasel poolaastal ning laias laastus moodustavad tehingud uusarendustega kõigist müügitehingutest kunagise kolmandiku asemel viiendiku, usub Saksing, et inimesed siiski eelistavad uut kodu. Saates analüüsisime järelturu kortereid valmimisaja ning piirkondade kaupa, minnes ka Tallinnast välja ning hinnates eri piirkondade potentsiaale. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Kristi Djomin eelmisel suvel Hispaania kinnisvaraturgu koha peal hinnates, foto autor Liis Treimann.

Tehisintellekt on juba praegu Eesti põllumehe abimees. Kuid kas põllumajanduse tulevik on autonoomne traktor ja tehisaru, mis ütleb, millal külvata ja mida väetada? "AI faktoris" räägivad eAgronomi kaasasutaja Robin Saluoks ja KappaZeta äriarenduse juht Tanel Kobrusepp tehisarust põllumajanduses. Tehisintellekt aitab satelliidi abil tuvastada, millal ja kuidas põldu hariti, pritsida taimekaitsevahendeid millimeetri täpsusega ja hinnata, kui palju süsinikku muld suudab siduda. Eestis tegutsevad põllumehed on väga innovaatilised, leiab Robin Saluoks. Üks põhjus peitub selles, et Eestist on tulnud väga palju edukaid iduettevõtteid. “Teisalt on Eesti põllumajandusettevõtted Euroopa mõttes suured. Nad on suured ärid, mis otsivad viise, kuidas oma tööd efektiivistada,” rääkis Saluoks. Praktilise näitena tõi Saluoks välja, et tehisintellekti kasutatakse praegu väga konkreetsete ülesannete täitmiseks. Näiteks taimekaitsevahendite kasutamisel aitab kaamera tuvastada väga täpselt ära haige taime ning seda vaid sinna pritsida. “Kui sul on viis last ja üks neist on haige, ei anna sa ju kõigile lastele ravimit,” illustreeris Saluoks näidet. Pikemalt satelliitidest, AI tulevikust põllumajanduses ja Eesti põllumeeste innovatiivsusest saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Foto: Andras Kralla

Saates on külas Euronicsi ärikliendi juht Taavi Rehepapp ja müügijuht Mihkel Kabel, kellega räägime äriklienditurunduse nähtamatust poolest – emotsioonidest. Kas ärikliendi otsused on tõesti vaid Exceli tabeli tulemid? „Eeldatakse, et ärikliendi turundus on läbinisti ratsionaalne, aga päris nii see ei ole,“ märgib Rehepapp. Räägime, kuidas Euronics ühendab personaliseeritud kliendisuhtluse ja tehnoloogilised lahendused. Lihtsate toodete puhul toimivad e-poed hästi, kuid keerukamad projektid – olgu tegu LED-ekraanide, videokonverentsi- või helilahendustega – nõuavad personaalset nõustamist ja usalduslikku kliendisidet. Praktiliste näidetena toovad saatekülalised esile eksklusiivne LED-ekraan Poco kunstimuuseumile ja tehnoloogilised lahendused Kood/Jõhvi koolile. Samuti avame sensoorse turunduse võimalused: heli, visuaal ja lõhnad, mis loovad ärikeskkonnas emotsionaalse ja meeldejääva kogemuse. Euronicsi gruppi kuuluv ettevõte Sound and Vision pakub selleks kõike, alates muusikastiilide valikust kuni lõhnaturunduseni, kasutades Proliteci tipptasemel nanoosakeste tehnoloogiat. Kuidas turundada ärikliendile nii, et otsused poleks pelgalt hinnapõhised, vaid ka emotsionaalselt läbimõeldud? Kuula ja saa teada. Tegemist on sisuturundusliku saatega. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Mihkel Kabel ja Taavi Rehepapp. Foto: Äripäev

Tehisintellekt ei asenda koolitajat – AI on intelligentne partner nii õppijale kui koolitajale, kes aitab õppeprotsessi paremini toetada. Saates "Õppetund" räägime, kuidas AI muudab täiskasvanute õppimist ja õpetamist, kuidas aitab kujundada õppimisoskusi, soodustada iseseisvust ning toetada koolitaja muutunud rolli. Külas on AI koolitusfirma KaiQ asutaja ja tegevjuht Margo Loor ning keeleõpetaja ja andragoog Ilona Säälik, kes jagavad oma kogemusi ja praktilisi vaatenurki. „Suhtlemisoskus on selle sajandi üks võtmesoskuseid – nüüd ei puuduta see ainult inimeste, vaid ka inimese ja masina vahelist suhtlust,“ selgitab Margo Loor ja lisab: „kui sa pole veel AI-d millekski sisuliseks kasutanud, siis proovi ja hakka suhtlema – kasutamise käigus tulevad ka oskused.“ AI muudab kogu õppimist – seda, kuidas me mõtestame õppimist, milline on koolitaja roll ning kuidas on õppija toetatud. Saadet juhib Katre Savi. Fotol (vasakult): Ilona Säälik ja Margo Loor. Autor: Andres Laanem

Äri toetav IT-tehnoloogia või veel hullem, AI võimalused on sageli juhtide jaoks nagu must kast, ütles Oixio grupi juhatuse esimees ja Eesti parim juht 2024 Ivo Suursoo. Suursoo tutvustab saates "Digitark äri" 5 sammu, mida juht peab tegema, et IT must kast arusaadavaks muuta ja panna AI ja teised tehnoloogiad oma äri kasvu jaoks tööle panna. Uuringufirma Gartneri 2025. aasta juhtide uuringust selgub, et juhtide töölaual on kõige olulisem teema, kuidas kasvatada oma äri. Teisel kohal on küsimus, kuidas rakendada tehnoloogia oma äri teenistusse. Saade on salvestatud Pärnu Juhtimiskonverentsil, mis toimus maikuus. Fotol Ivo Suursoo. Autor: Andras Kralla

Värskes sisuturunduslikus saates "Ambitsioon" vestleme aasta juhiks valitud Neeme Tammisega, kelle portfellis on üle 30 ettevõtte alates autorendist ja tööstuslikest lahendustest kuni idufirmade ja investeeringuteni. Mis Neeme Tammist käivitab? Mitte lihtsalt tulemused, vaid ettevõtete ehitamine. Ta usub, et juhtimine on universaalne oskus – ja ambitsioonis peitub viis tööriista: missioon, visioon, innovatsioon, motivatsioon ja frustratsioon. Neeme ei pelga rääkida ka läbikukkumistest – näiteks ambitsioonikas hotellibusside projekt Tallinnas ei saanud tuult tiibadesse. Aga just sealt tulevad kõige väärtuslikumad õppetunnid. Mis on tema hinnangul võti edu ja ebaedu vahel? Õiged inimesed. Värbamisvigade hind on Neeme kogemusel 12–18 kuud vastutuult sõitmist. Seepärast toetub ta nii instinktile kui ka professionaalsetele partneritele, et leida inimesed, kellel on sära silmis ja väärtused paigas. “Kui värbamisel eksid, on hind 12–18 kuud kaotatud aega. Seepärast panustame süsteemsusesse – aga vahel tuleb siiski usaldada ka kõhutunnet,” ütles Tammis saates. Tammise enda unistuste juht aga oleks huumorisoonega, uudishimulik, energiast pakatav ja laia silmaringiga. Saadet juhivad Hando Sinisalu ja kasvutreener Toomas Danneberg. Saadet toetab Empowerment Estonia. Fotol Neeme Tammis. Foto autor: Marek Metsalaid

Saates "Nimed müügitahvlil" on külaliseks LHV Panga vanem telefonimüügispetsialist Mati Tulp, kelle karjäär on kui õpetlik rännak läbi Eesti tööelu viimaste aastakümnete. Alates Taarakombinaadi varustusosakonnast kuni tänase rollini pangas on ta liikunud juhikohalt müügitöö fookusesse. Mati lugu näitab, et müügitöösse jõudmine ei pea olema karjääri langus, vaid teadlik valik teha seda, mis päriselt sobib. Vestlusest selgub, et edu telefonimüügis algab suhtumisest. Mati usub, et “99,9% inimestest on toredad, kui sa ise ka oled”. Ta räägib avatult sellest, miks ta igal hommikul hea tujuga ärkab, miks kohvi ei joo ja miks müügitöö on talle nauditav ka 13 aastat hiljem. Tema tööfilosoofia on lihtne: ole kohal, keskendu ühele asjale korraga ja kohtle teisi nii, nagu soovid, et sind koheldakse. Lisaks jagab ta värvikaid lugusid klientidest katusel, trammis ja isegi sünnitusmajas. Kõik tõestamaks, et siiras suhtlus on võimalik igas olukorras. See episood on aus, praktiline ja humoorikas sissevaade ühe staažika müügiinimese ellu, kes oma tööle tõesti silma särama paneb. Matiga vestleb Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger. Fotol: Dominate Sales tegevjuht Silver Rooger ja LHV Panga vanem telefonimüügispetsialist Mati Tulp. Allikas: Äripäev

Kliendi jaoks on probleemi lahendamine kõige tähtsam – see, kes vajalikku teenust osutab, on teisejärguline. See on vaid üks kasulikest mõtetest, mis kõlas saates “Teeninduse teejuht”, kus keskendutakse lisamüügile ja selle muutuvatele praktikatele. Saate fookuses on küsimus, kuidas teha täiendavat müüki nii, et see looks väärtust, mitte ei kahjustaks teeninduskogemust. Oma kogemusi jagavad Tele2 Eesti ärikliendi müügivaldkonna juht Gert Karu ja IT-firma Primend IT‑teenuste ärikonsultant Edik Must. Gert Karu rõhutab vajaduspõhisuse ja vastutustundlikkuse rolli müügis: „Kaardistamine on edu pant. Mida paremini me klienti tunneme, seda täpsemaid soovitusi saame anda.“ Must lisas, et Primendi lisamüük põhineb põhjalikul analüüsil ja usaldusel: „Klient ei peaks aru saama, kes teenust pakub. Oluline on, et probleem saab lahendatud.“ Saates käsitletakse ka andmepõhise müügi ja tehisintellekti kasvavat rolli, müügitiimi ja teeninduse koostööd ning klientide muutuvat ostukäitumist. Mõlemad saatekülalised tõdevad, et edukas täiendav müük algab hästi toimivast baasteenusest ja läbipaistvast suhtlusest. Praktiliste soovitustena toovad nad välja vajaduse luua süsteemne lisamüügi strateegia ja panustamise kliendiandmete haldusesse. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti ärikliendi müügivaldkonna juht Gert Karu ja Primend OÜ IT‑teenuste ärikonsultant Edik Must. Allikas: Äripäev

Seekord räägime äärmuslikust allergilisest reaktsioonist ehk anafülaktilisest šokist. Sellest räägib Eesti üks tuntumaid erakorralise meditsiini arste, dr Arkadi Popov Lääne-Tallinna Keskhaiglast, kes on viimastel aastatel olnud küll pigem haiglajuhi rollis. Räägime, mis on anafülaktiline šokk, kuidas seda ära tunda, mis on esmaabivõtted ja kellel on suurem risk sellise reaktsiooni tekkeks. Samuti sellest, et esmasele šokile võib 72 tunni jooksul järgneda uus laine. Saadet juhib Violetta Riidas Pildil erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov Pildi autor Äripäev

Kogenud üüriinvestor Jürgen Kallo soovitab algajatel kinnisvarast eemale hoida, samal ajal kui Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron näeb selles endiselt kindlat ja emotsionaalset investeerimisväärtust. Enam kui kümme aastat korterite üüriäriga tegelenud ning praeguseks 30 korteriga portfelli haldav Jürgen Kallo soovitab üüriäriga alustajale vaid üht: ära alusta, pane see raha parem indeksifondi. Scandium Kinnisvara innovatsioonijuht Kalle Aron ütleb, et kinnisvara on küll aeglane sõiduk, mis viib aga alati kohale. Kallo räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et saab iga päev pakkumisi koolitusteks, mis lubavad algaja üüriäris ree peale aidata. „Siinkohal minu kindel soovitus inimesele, kel täna ei ole üürikinnisvara, on sellega ka mitte alustada. Sest kui me räägime 5% tootlusest, millele lisanduvad erinevad riskid nagu vakantsus, hullud üürnikud, samuti korteri amortisatsioon – seal on palju riske, siis täna pigem ei.“ Kallo soovitab inimesel pigem panna 200 eurot kuus kõrvale ja osta S&P 500 indeksit. „See on pikas perspektiivis turvalisem investeering kui alustada kahe-kolme korteriga.“ Saates räägivad Aron ja Kallo põhjalikult üüriäri tasuvusest, vakantsusest ja tulevikuväljavaadetest, vastandades suurettevõtte ja väikeinvestori perspektiive. Asjatundjad analüüsivad nii numbrilist tootlust kui ka emotsionaalse väärtuse ja elamuse olulisust. Samuti lahkavad üürihindade dünaamikat ning toovad näiteid, kuidas hea müügioskus võib oluliselt mõjutada korteri üürihinda. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Andras Kralla

„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme, milline on meie heide ning kui hästi või halvasti võrreldes maailmaga läheb,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtete grupi Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld. Alates 2019. aastast mõõdab ja võrdleb ettevõte oma jalajälge nii enda sektori kui maailmaga. „Midagi pole häbeneda, sest see on korralikult väike. Enamus põllumajanduses töötavaid firmasid võivad selja sirgu hoida, töötame ikka päris keskkonnasõbralikult.“ Järgmise sammuna mõju jätkuvaks vähendamiseks aga napib hetkel veel teadmisi ja tehnoloogiaid, selgitab Muld. „Tellisime uuringu, kuidas saaksime enda jalajälge nulli viia, pakkuge meetmed, tegevused, tehnoloogiad. Sealt väga palju ei tulnudki, sest tehnoloogiaid ja teadmisi pole täna veel kahjuks olemas,” selgitab ta. Agrone eesmärk on jõuda aastaks 2035 süsinikuneutraalsete piimatoodete ning põllumajandussaaduste tootmiseni. Kuidas selles eesmärgi täitmise suunas liigutakse, mis seda soodustab ja takistab ning kuidas on kestlikkus põllumajanduses konkurentsieelis, sellest tuleb juttu juba saates. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmis Rohetiigri ja Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Margus Muld. Foto: Andres Haabu

Seekordses Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” meenutame Pärnu Tarneahelakonverentsi ja kuulame vestlusringi konkursi “Parim tarneahelajuht” kandidaatidega. Omavahel vestlevad Pipelife Eesti tarneahelajuht Sten Sats, Hanza Mechanics Tartu tarneahelajuht Kadi Eensalu, elektroonikatööstuse Aurightec tarneahelajuht Marko Kostap ning toiduainetööstuse Mysnack OÜ ja Premium Brands OÜ asutaja Ellyt Talv. Vestlusringi juhib juhtide kasvutreener Anti Orav. Paljude teiste teemade seas räägitakse arutelus ka mõõdikutest, mis aitavad tarneahelajuhte igapäevases töös. “Laovarude efektiivsus, kindlasti tarnekindlus ja kolmas on seotud kuluefektiivsusega hanketegevuses,” vastas Aurighteci tarneahelajuht Marko Kostap moderaatori soovile nimetada kolm kõige olulisemat mõõdikut. Sten Sats märkis, et Pipelife’i jaoks on oluline kaks mõõdikut kombineerituna. “Meie vaatame kahte mõõdikut koos, üks on tarnekindlus klientidele ja seda mõõdame vastu soovitud kuupäeva. Meie jaoks on oluline 48-tunnine tarne ja vastu seda me end ka mõõdame,” rääkis Sats. “Sinna vastukaaluks paneme lao pöörlemiskiiruse (laokaupade ringluskiirus – toim) – tarnekindlust on alati väga hea tagada üüratu laoga, aga selleks me võimelised ei ole. Ja kolmas on sisemine mõõdik, mis on ennustustäpsus,” lisas Sats. Hanza tarneahelajuht Kadi Eensalu kinnitas, et ka tema jälgib tarnetäpsust ja lao pöörlemist, aga see pole kõik. “Lisaks oleme võtnud tarnija OTD (on time delivery – toim), mis on sisend meie hankele,” lisas ta. Fotol vasakult: Marko Kostap, Sten Sats, Ellyt Talv ja Kadi Eensalu. Autor: Raul Mee

Täna on lineaarne majandusmudel nii juurdunud, et ringmajandust viljelevad eelkõige väiksemad eestvedajad ja rahvusvahelist tegutsevad ettevõtted. Majandusraskused soosivad aga uute ringsete võimaluste leidmist, ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo saates "Äripäeva raamatuklubi". "Kui mõelda täna olukorrale, kus inimestel ei ole palju raha ja nad ei ole valmis ostma paljusid kestvuskaupu, siis üks ringmajanduse mõte on, et ärme osta ja oma kõiki asju, vaid näiteks saame neid rentida ja laenutada," rääkis Realo ja tõi näite, kuidas aastaid tagasi filmis nähtud Chaneli või Louis Vuittoni käekoti rentimine ei tunduki talle enam nii veider. Kuidas avastada uusi ringseid ärivõimalusi ja minna järk-järgult lineaarselt mudelilt üle ringmajandusele, õpetab Julia Binderi ja Manuel Brauni raamat "Ringmajanduse ärirevolutsioon". Raamatus on üle saja päriselulise näite ning palju praktilisi küsimusi ja töölehti, mis aitavad oma äri vastupidavamaks kujundada olukorras, kus loodusressursid on piiratud, tarneahelad haavatavad, klientide ootused kasvamas ja regulatsioonid survestamas. Saates vastab Realo peamisele kriitikale, et ringmajandus ei saa olla kasumlik, ja toob eduka näitena esile Ikea. Samuti selgitab Realo, kuidas Ragn-Sells on teinud läbi neli ringmajandusele üleminekuks vajalikku sammu, mida raamat kirjeldab. Kai Realot intervjueeris Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur. Fotol on Kai Realo, foto autor on Krõõt Tarkmeel.

„Vanus ei tohiks kunagi olla takistuseks, kui inimesel on soov õppida ja areneda,“ lausus nädal enne oma 50ndat juubelit ülikooli magistrantuuri astumise otsuse vastu võtnud Kristjan Sirel. TalTechi logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno sõnul ongi Kristjani taolised õppurid logistika erialal täiesti tavapärased nähtused. Veerandsada aastat logistikavaldkonnas töötanud ja täna Jara Internationalis laooperatsioone juhtiv Kristjan Sirel otsustas alustada magistriõpinguid nädal enne oma 50ndat juubelit. Sirel tõdes, et tagasi koolipinki asumine oli esialgu harjumatu, kuid tänu toetavale õhkkonnale ja paindlikele õppimisvõimalustele osutus see otsus igati õigeks. TalTechi Mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika õppekava programmijuht Jelizaveta Janno kinnitab, et magistriõppesse ongi oodatud väga erineva taustaga inimesed ja Kristjani taolisi on õnneks päris palju. „Meie tudengid ongi tihti juba töötavad spetsialistid, juhid või koguni ettevõtjad, kes soovivad oma teadmisi süstematiseerida ja viia järgmisele tasemele,“ rääkis Janno saates „Logistikauudised eetris.“ Logistika vajabki tema sõnul aina rohkem inimesi, kes oskavad näha suurt pilti ning siduda omavahel tehnoloogia, protsessid ja inimesed. Logistika on ka inimeste liikumine Sageli peetakse logistikat endiselt valdkonnaks, mis tegeleb kastide, kaubaaluste ja veokitega. Tegelikkuses on see arusaam järjest enam ajale jalgu jäämas. „Logistika ei tähenda ainult kaupade liikumist. Ka inimesed liiguvad, ja nende liikumise korraldamine on samuti logistika,“ selgitas Janno. Tema sõnul on näiteks ühistranspordi planeerimine, jalgrattateede arendamine või töökohtade ja elamute paiknemine linnas osa samast süsteemsest mõtlemisest. Kristjan Sirel lisas, et mõiste „inimeste logistika“ muutub üha olulisemaks, eriti linnades. Kui varem võis linna mõista kui elamupiirkonda ja tööpaika, siis nüüd on see samavõrd tarneahelate ja liikumiste sõlmpunkt. „Linn on nagu ladu – siin hoitakse, liigutatakse, jagatakse ja optimeeritakse ruumi ja ressursse,“ ütles Sirel. Tema sõnul iseloomustabki kontseptsioon „linn kui ladu“ tänapäevase logistika laienenud tähendusvälja. „Linnad muutuvad järjest tihedamaks ja keerukamaks, ent samal ajal suureneb vajadus kaupade, teenuste ja inimeste sujuva liikumise järele. See tähendab, et linnaplaneerimine ja logistiline mõtlemine ei saa enam käia eri radu – need peavad olema läbipõimunud,“ lausus Sirel ja lisas, et ainuüksi e-kaubanduse plahvatuslik areng on pannud linnadele uued logistikakoormused. Uus bakalaureuseõpe 2026. aastal Kui juba mõnda aega tegeleb TalTechi magistrantide ja doktorite koolitamisega, siis küpsemas on uue logistikasuunitlusega bakalaureuseõppeprogrammi taasavamine 2026. aasta. Janno sõnul on programm alles välja töötamisel, kuid selle keskmes saab olema tehnoloogia, süsteemimõtlemine ja praktiline oskus siduda omavahel erinevad logistikaahelad – nii kaupade, teenuste kui ka inimeste liikumise kontekstis. „Me tahame kasvatada uusi spetsialiste, kes ei mõtle logistikas ainult tarneahelate või veokite kategooriates, vaid kes oskavad näha tervikpilti – olgu see linn, regioon või globaalne turg,“ ütles Janno. Uus õpe on suunatud nii gümnaasiumilõpetajatele kui ka juba töötavatele inimestele, kes soovivad ennast valdkonnas arendada. Elukestev õpe kui konkurentsieelis Saates kõlanud sõnum on selge: logistika on palju enamat kui selle kitsas ajalooline tähendus. See on valdkond, mis puudutab igaühte meist, ja mille areng mõjutab otseselt majanduse toimimist, kliimamuutustega toimetulekut ja elukeskkonna kvaliteeti. Logistikaharidus Eestis liigub kindlalt edasi – tehnoloogilisemaks, inimkesksemaks ja avatumaks. Ning nagu tõdes magistrant Kristjan Sirel: „Õppida pole kunagi liiga hilja. Iga uus teadmine võib muuta elu sõltumata sellest, kui vana sa oled.“ Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Jelizaveta Janno ja Kristjan Sirel

Võlgades ettevõtte „matjale“ müümisel pole mingit mõtet, sest maksuamet tegeleb ikkagi võla tekitanud isikuga, kinnitab Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Liina Jõõts. Creditreformi juhi Alar Jägeri hinnangul on matmisele läinud ettevõttest võlgu juba keeruline kätte saada. Eestis tegutseb praegu umbes 20 negatiivsete äriseostega isikut ehk rahvakeeli „matjat“ ja nendega on seotud tuhatkond ettevõtet. Ettekujutus nagu saaks võlgades firmat matjale müües alustada uue inimesena puhtalt lehelt uut äri, on vale, kinnitab Liina Jõõts ja soovitab sellele raha mitte kulutada. „Isegi kui ettevõte matjale üle antakse, ei takista see maksuameti vastutusmenetlust võla tekitanud isiku vastu,“ ütleb ta. MTA fookuses on need juhatuse liikmed või tegelikud juhid, kes võla tekitasid, olgu siis tahtlikult või raske hooletuse tulemusena. Kui ettevõtte uueks omanikuks saab nn tankist või matja, siis on Alar Jägeri jaoks asi väga selge: „Sealt enam raha ei tule.“ Ent "matja" ilmumine juhatusse on tagajärg, mitte põhjus. „Raisakotkast pole mõtet süüdistada – korjus tekkis sinna ikka haiguse või rünnaku tulemusena. Ka ettevõtte probleemid olid olemas juba enne „matja“ saabumist,“ ütleb ta. Inkassoettevõttena tegelevad nad ka "matjale" müüdud ettevõtete võlanõuetega, kuid tõenäosus, et eelmine omanik võla oma maine hoidmiseks ära maksab, on väga väike. Alar Jägeri sõnul juhtub seda harva ja enamasti vaid väiksemate summade puhul: „Kui on tegemist suurte summadega, siis neid ei hakka keegi oma tulevase kasumi arvelt katma.“ Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotol: Alar Jäger ja Liina Jõõts. Autor: Sigrid Kõiv

Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha omas tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa. Saates „Töö ja palk“ jagab tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas puhata nii, et päriselt ka puhkad – ja mida saavad juhid teha, et suve lõpuks ei saabuks tagasi töölainele väsinud tiim, vaid hoopis säravad silmad ja uus hoog. Ta selgitas, et tööõnne tajumine võib olla hooajaline – kevadeks kuhjunud väsimus, pikad päevad ja kõrgenenud ootused toovad sageli kaasa motivatsioonilanguse või isegi läbipõlemise. Hea on aga teada, et teadlik juht saab selliseid märke märgata ja leevendada. Näiteks aitab juba see, kui suheldakse tiimiga avatumalt või muudetakse töötempot. Abi oleks kas või sellest, kui hommikul ei pea tööasjadega nii vara alustama, kui õhtusumedus või suvekontsert on pikale veninud. Kindlasti ei tohiks inimesed aga end süüdi tunda, veel vähem töötegemise nägu teha, kuivõrd eesmärk ei ole töötegemist mängida vaid see, et töö oleks tehtud ja inimesed sinu järele ei ootaks. Selle juures on hea läbipaistvus, kes ja millal tööd teeb. Meeskonnatöö puhul oleks otstarbekas muuta tavapäraseid töörütme, näiteks nihutada hommikukoosolekud hilisemaks. Saates tuli juttu ka sellest, kuidas juht saab suve teadlikult juhtida: mitte üksnes tööülesannete, vaid ka meeskonna vaimse vormi mõttes. Kas juhi enda tööõnn paistab välja? Jah – ja väga selgelt. Kui juht ise on väsinud, kandub see paratamatult ka tiimi. Hea juht ei karda end laadida, samuti julgustab ta oma inimesi puhkama õigesti – mitte vaid füüsiliselt eemal olema, vaid ka vaimselt tööülesannetest lahti laskma. Et puhkuse eel ei tekiks süüd ega pinget, saab tööandja aidata teadliku töökoormuse planeerimise ja läbimõeldud asendustega. Suvel motivatsiooni hoidmise võti peitub Tiina Saar-Veelmaa sõnul aga mitmekesisuses: rutiinist välja aitavad nii vahelduvad ülesanded, hooajalised projektid kui ka väiksemad tunnustused. Mõelda tuleb ka nendele töötajatele, kes ei saa suvekuudel puhata – kas või väikeste žestidega, mis aitavad tunnetada, et nad on märgatud ja hoitud. Lõpetuseks jagas Saar-Veelmaa kolme soovitust, mida juht võiks juba sel nädalal teha: vaata üle oma tiimi puhkuseplaanid, räägi inimestega nende energiatasemest ning hinda ausalt ka omaenda tööõnne seisu. Ja tema enda suveõnne retsept? See on kombinatsioon loomeinspiratsioonist, kirjutamisest ja sumedatest ühisolemisest sõpradega. Vestlust suunas Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vaskult: Helen Roots ja Tiina Saar-Veelmaa. Autor: Andres Laanem

Me kipume tehisaru liigitama masinate klassi, aga juhtima peaks seda samade meetoditega nagu inimesi, leiab Motichecki juht Martin Rajasalu. "Miks me arvame, et masin teatud tingimustel ja teatud raamides ei ole meie intellektiga samaväärne, kui tema õpiprotsess on samasugune? See ongi ju intellekti mõte. Juhtimismeetodid peavad olema ka samad nagu inimestega – usalda, aga kontrolli," leiab Rajasalu. Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin aga ei näe veel, et ettevõtete nõustamist ja auditeerimist tehisaruga efektiivselt teha saab, sest see nõuab väga palju taustateadmisi. Sellegipoolest teeb AI juba taustatöid ka nende juures. "Meie valdkond on klassikaline keskaegne õpipoiss-sell-meister struktuuriga. Kui oled umbes kümme aastat erinevaid asju teinud, siis juba oskad. Mida on hästi lihtne tehisintellektile anda, on need esimesed kümme aastat. Aga kust sa võtad pärast neid kümne aastase kogemusega inimesi," tõstatab Usin potentsiaalse tulevikumure. Saates tulebki pikemalt juttu juhtimisest ja tehisaru efektiivsest kasutamisest, et juht saaks keskenduda meeskonna juhtimisele. Kas tehisaru võiks mingil hetkel ise juhtimisotsuseid teha ja mis parameetreid selleks täitma peaks ning miks kümnend tagasi tehtud ennustus inimaudiitorite kadumisest siiani täide pole läinud, räägivad saates Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin ja Motichecki juht Martin Rajasalu. Saatejuht on Mart Valner. Fotol Motichecki juht Martin Rajasalu ja Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin. Foto: Andres Laanem

Saksamaa on jõudnud sinna punkti, et nad peaksid muutuma, aga kas nad on võimelised muutuma, see on suur küsimärk, ütleb Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits. Emöke Sogenbits ütleb intervjuus, et Raumedic Estonia tarneahel veel ideaalselt ei tööta ja ettevõte alles ehitab seda. „Meil on ees üüratult palju väljakutseid, sest meditsiinitööstuse paneb veel omakorda teatud piirangud. Tööd on palju,“ rääkis Sogenbits ja avaldas, mis on tema hinnangul praegu ettevõtte tarneahela nõrgim lüli. „Jälgige uudiseid, sest siin muutub iga päeva niipalju asju, et ma ei julgeks ühe uudise peale mingeid järeldusi teha,“ kommenteeris ta USA tariifipoliitikat. Mis aga takistab Eesti tööstuse kasvu? „See on üleüldine maailmamajandus ja tegelikult ma arvan, et siin on suur osa Saksamaal. Saksamaa on jõudnud sinna punkti, et nad peaksid muutuma, aga kas nad on võimelised muutuma, see on suur küsimärk,“ rääkis ta. „Kaitsetööstuses on ajafaktor kriitiline, kuid samas ei tohi see tulla töökindluse ja ohutuse arvelt. Meie tarneahelad on lühikesed ja lokaalsed, et säilitada kontrolli ja vähendada sõltuvust. Ja tagada kiire reageerimine,“ analüüsis Rivo Kooskora Asax Innovationi tarneahelat ja avaldas, et ettevõtte kriitilised komponendid tulevad nende ettevõttes Euroopast. „Meie eelised on taskukohasus, robustsus ja lihtsus. Samuti lühike väljaõppe periood sõiduki kasutamiseks,“ loetles ta Asaxi droonide eeliseid. Saint-Gobain Estonia tehasejuht Henno Haava analüüsis, et ettevõtte tarneahela nõrgim lüli on just ühesüsteemne terve tarneahela ülevaade. „Kõik on erinevates tarkvarades, selle, et ühtne pilt kätte saada, et kõik ühes süsteemis jookseks, on hetkel suurim väljakutse,“ tunnistas Haava. Haava lisas, et Eesti tööstussektori kasvu pidurdavad praegu ilmselt enim just julgus suuremalt mõelda ja finantseerimine. „Meie vaates hoiab tööstuse kasvu tagasi bürokraatia. Kuna meil on ka garantiijuhtumeid ja vaja kaupa välismaalt tagasi tuua, siis on bürokraatia tolliga olnud meile vaevaline, ka toetuste saamise kadalipp on keeruline,“ märkis Dipperfoxi tarneahela koordinaator Kätlin Vahter. Hiljuti Jaapanisse esimese konteineri saatnud Dipperfoxi jaoks on sealne turg ka hästi käima läinud. Vahter lisas, et seni on ettevõtte jaoks väga hästi töötanud erinevatel messidel käimine. Tööstusjuhte intervjueeris Annika Kald. Saadet toetab Radius Machining. Fotol: Emöke Sogenbits. Autor: Raul Mee

Mis ühendab tippgaleristi ja lennundustippu? Õige vastus on Äripäeva tipptegijate kool, mille värsked lõpetajad on enda valdkonna vaieldamatud tegijad, Haus galerii juht Piia Ausman ja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi juhatuse liige Mihkel Haug. Sageli tegutsevad juhid valkondlikus mullis, arvates, et nende probleemid on unikaalsed. Piia ja Mihkel toonitavad, et üksteise töömaailma tundmaõppimine ning köögipoolele piilumine avardasid silmaringi ja võimaldasid näha enda valdkonnast kaugemale, leida juhtimispsühholoogia ühisosa. Saates tuleb juttu sellest, milliseid arengutee läbimurdeid tipptegijate koolis tehti ning milliseid uusi mõtteid saadi ja võtteid õpiti. Piia Ausmani sõnutsi on tipptegija tiitli asemel oluline tippsuhtumine: teadlikum juhtimine ning selge arusaam sellest, milline on roll on sinul selles, millised on ettevõtte tulemused ning kuidas tiim ennast tunneb. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem Äripäeva tipptegijate kooli uue kursuse info leiate siit: https://pood.aripaev.ee/koolitus-tipptegijate-kool

Rail Balticu käivitumine võib lõpetada rekkameeste mitmenädalased veod ja kodust eemalolekud, ütles Äripäeva raadios Rail Balticu äriprotsesside koordinaator Harri Aro. Aro sõnul muudab Rail Balticu tulek rekkameeste elu kodusemaks. "Ma loodan, et see jääb minevikku, kus tuleb nädalaks või kaheks kodust ära minna. Pigem ongi selline last mile delivery ja õhtuks oled kodus," rääkis ta. Rail Balticu ärivõrgustiku nõustaja Priit Koffi sõnul aga ühegi transpordiliigiga vastanduda ei soovita. "Raudtee ei ole selleks, et maanteetransporti täielikult välja juurida," tõdes Koff. Saates oli külas veel ka Triniti advokaat ja Rail Balticu Eesti ärivõrgustiku liige Tõnis Tamme. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.

Kaasomandi ostmise või pärimise järel võib uut omanikku tabada varjatud puuduse tõttu rahaline nõue teiselt kaasomanikult. Ehitus- ja riigihanke spetsialist Tuulikki Laesson räägib „Teabevara tunnis“, et kaasomandi puhul on varjatud puuduseks olukord, kui pole teada, kas teine kaasomanik on ehitanud, kui palju on ta selle jooksul teinud ehitise säilimiseks vajalikke kulusid ja kas ta on nõudnud ehitist võõrandavalt kaasomanikult nende kulude kandmist. „Teabevara tunnis“ räägitakse ka muudatustest, mida planeeritakse teha sellel aastal ehitusvaldkonnas: muuta kavandatakse planeerimis- ja looduskaitseseadust ning ehituskeeluvööndiga seotud asjaolusid, samuti kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Maria Made Laas ja Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest. Grete Arro rääkis saates "Kestlikul kursil" – mis kandis enne nime "Rohepöörde praktikud" –, et kui inimväärne elu on saavutatud, ei tõsta majanduskasv sugugi inimeste heaolu. Vastupidi, ulatuslikud uuringud näitavad, et püüdlused materialismi, võimu ja teatud välimuse poole halvendavad vaimset tervist, ütles ta. Priiskavate soovide ja harjumustega kulutame kordades liiga palju planeedi ressursse – see on fakt. "Planetaarsete piiride ületamine toob kaasa meile sellise kulu, et me võime oma tänase elustiiliga hüvasti jätta. Selline kulu saab tõenäoliselt olema tagasipöördumatu," rääkis Arro. Seda on aga raske inimestele selgitada, Arro sõnul polegi rääkimisest kasu. "Kõnelema peavad need, kelle teadmised peavad muutuma. Alguses nad kõnelevad võib-olla valesti, jäävad mingid asjad puudu, aga selleks on vaja eksperti appi, kes aitab märgata ja konstrueerida seda uut teadmist." Saates on juttu vestlustest skeptikute ja vandenõuteoreetikutega. Samuti suurtest süsteemsetest muutustest, näiteks töönädala ja -koormuse vähendamisest, poodide lahtiolekuaja lühendamisest ja keskkonnavaenulike reklaamide keelamisest. Lisaks selgitab Arro, kuidas kõik sõjad on seotud loodusressurssidega, ent kuidas maailmas eksisteerib praegugi kultuure, kes suudavad elada sõdimata ja loodust austades. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Grete Arro, foto autor Katriin Krünberg/ERR/Scanpix.