Äripäeva raadio

Tehisintellekt toob endaga palju võimalusi, ent ka riske, millest tuleb suuremate kahjude vältimiseks olla teadlik nii suurettevõtetel kui väikeäridel. Saates räägib koolitaja ning Maksu- ja Tolliameti infoturbejuht Thea Sogenbits sellest, kuidas kaardistada AI riske ja määrata riskitaset ning miks ei saa AI puhul rääkida riskide maandamisest, vaid nende leevendamisest. Juttu tuleb nii peatselt rakenduvast uuest AI määrusest kui olulistest küsimustest ja sammudest, mis tuleks igal ettevõttel astuda just nüüd. Praktilised näited avavad ootamatuid ohukohti väga erinevates valdkondades ning toovad välja ettevõtte juhtkonna vastutuse. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol Thea Sogenbits. Koolituse "Tehisintellekti riskijuhtimine" leiad Äripäeva e-poest: https://pood.aripaev.ee/tehisintellekti-riskijuhtimine

Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad. Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud nendega ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson saates. „Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Saatekülalised on LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson ning Soraineni ühinemis- ja ülevõtmistehingute, ühingu- ja tööõiguse valdkonna juht Piret Jesse. Fotol Marie Gustavson, Oliver Ämarik ja Piret Jesse. Foto autor: Andres Laanem

Kui töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on põhjustanud töötajal kutsehaiguse või tööga seotud haiguse, saab ta nõuda tööandjalt tervisekahju eest hüvitist. Kuigi Eestis on juba kaks aastat kuulunud kutsehaiguste hulka ka töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused, nagu näiteks posttraumaatiline stressihäire, on neid diagnoositud siiani vähe. "Teabevara tunnis" räägivad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töökeskkonnas, nendest tingitud haiguste diagnoosimisest ja ennetamisest Taltechi ärikorralduse instituudi professorid ja tööohutuse eksperdid Karin Reinhold ja Marina Järvis ning nooremteadur ja tööohutuse konsultant Mari-Liis Ivask. Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Maria Made Laas, Mari-Liis Ivask, Karin Reinhold ja Marina Järvis. Autor: Eve Noormägi

Tööstustele, kes tahavad taastuvenergia abil elektrivõrgust sõltumatuks saada, on energia salvestamine hädavajalik. Kui seni on akusid nähtud pigem varutoitena, siis nüüd kerkivad need esile ka täiesti uute ärivõimaluste loojatena. „Akud ei taga ainult varustuskindlust – need annavad ettevõtetele võimaluse osaleda reguleerimisturgudel ja teenida lisatulu,“ ütleb RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld. Tema sõnul on akude kasutamise mõju ulatuslik. „Omatarbe maksimeerimine, osalemine Nord Pool Spot turul või reguleerimisteenuste pakkumine. Need kõik on võimalused, mis muudavad aku investeeringu kasumlikuks,“ selgitab Lillepõld. Arendusjuht Mihhail Mitrofanov lisab, et valikuprotsessis tuleb arvestada nii tehniliste kui ka rahaliste riskidega. „Levinud viga on võtta odavaim lahendus, aga hiljem ilmneb, et aku ei vasta võrguoperaatori nõuetele või puudub garantii. Tuntud ja end tõestanud akubrändid pakuvad stabiilsust ja töökindlust, mida tundmatu päritoluga seadmed ei suuda,“ märgib ta. Saates räägitakse ka värskest PRIA toetusmeetmest, mis võimaldab toidutööstusettevõtetel soetada nii päikesepaneele kui ka salvestusseadmeid. „Toetus annab võimaluse teha sammu energiasõltumatuse suunas. Meie aitame kliente kogu protsessis – alates taotluse vormistamisest kuni lahenduse paigaldamise ja testimiseni,“ kinnitab Mitrofanov. Saates on külas RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld ja arendusjuht Mihhail Mitrofanov. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol RMEnergy tegevjuht Remo Lillepõld ja arendusjuht Mihhail Mitrofanov. Foto: Juuli Nemvalts

Eesti inimesed on Euroopas kõige kliimaskeptilisemad, näitab suve algul avaldatud Eurobaromeetri uuring. Kuigi eestlased pole kunagi olnud rohevaimustuses, kuulusime kõigest neli aastat tagasi Euroopa keskmikke sekka. 2023. aastal algas aga suur langus, mis ei pidurdu. Põhjusteks nimetavad politoloog Tõnis Leht ning ettevõtja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo keerulist majanduslikku olukorda, julgeolekuohtu ja naeruvääristavat meediapilti. "Kui sul on majandus kehv ja julgeoleku pärast pead muretsema, kas sa jõuad siis veel kliima pärast muretseda,“ nentis Leht saates "Kestlikul kursil". Teisalt tõi ta välja, et leedukatele lähevad kliimateemad rohkem korda, kuigi riigi seis sarnaneb meile. Kummalisel kombel on eestlastele looduskaitse, eriti metsandus, küllalt südamelähedane, kuid seda ei seostata kliimaga, märkis Leht. Tema sõnul ei tohiks rääkida Brüsselis seatud kohustustest ega maalida katastroofilisi pilte, vaid tuleb näidata kasu inimestele. "Luisata ka ei saa, asja ilusamaks rääkida ei saa," möönis ta. Tammo sõnul jätkavad ettevõtjad eesotsas maailma suurimatega kestlikkusse investeerimist ja seda ei kannusta üksnes maailmavaade. "See jutt, et kõik läheb kallimaks, kui on roheline, on vale. See on tavaline investeerimistsükkel," lausus ta. Siiski tõdevad mõlemad, et poliitiline toetus nii Eestis kui mujal jaheneb. Mida tähendab see peatsetele kohalike omavalitsuste valimistele ja aina nõrgeneva toetusega valitsusele, kuula täpsemalt saatest. Samuti on saates juttu sellest, millised keskkonnahoidlikud tegevused on eestlastele meelepärased. Saatejuht on Karmen Laur. Fotol on politoloog Tõnis Leht (vasakul) ja ettevõtja Mihkel Tammo. Foto autor on Karmen Laur.

Tänavune suvi on Eesti põllumeestele olnud erakordselt raske, sest külmad ja vihmased ilmad on hädavajalikud põllutööd võimatuks muutnud. Triniti vandeadvokaadi ja põllumajanduse töögrupi juhi Siim Maripuu sõnul oli kevadel põllumeestel palju lootust saagirikkaks suveks. "Varakevadel räägiti isegi sellest, et äkki on oodata Eestis rekordsaake. Sellest tulenevalt tegid mõned põllumehed otsuseid, mis praegu väga karmilt kätte maksavad," tõdes ta. Lisaks on põllumehed seisnud silmitsi väga külma ja vihmase augustiga, mis on ujutanud üle põlde ja teinud teravilja võtmise kohati mõeldamatuks. "Kui me räägime olukorrast, kus põllu peal ujub luik, siis sinna kombainiga minna ei tasu. Lisaks on levima hakanud igasugused taimehaigused, seened ja umbrohi," nentis Maripuu. Põllumajandusministeeriumi keskkonnapoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku hinnangul on pihta saanud ka teised põllumajandusharud. "Maasika- ja marjakasvatus on samuti pihta saanud. See mõju on kindlasti pikaajalisem, mitte lihtsalt üks hooaeg," rääkis Rannik. Saates tuli jutuks veel ka Vabariigi valitsuse avaldus, kus kinnitati korraldus, et Eestis esinesid tänavu aprillist juulini tavapärasest oluliselt ebasoodsamad ilmastikutingimused. Äripäeva raadio stuudios võeti pulkadeks lahti, mis on sellise avalduse tagamaad ning kuidas tulevikus ilmast tingitud probleeme lahendada. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto: erakogu

Ettevõtte Plaan 2 juhatuse liige Kristjan Järvel hoiatab kinnisvaraomanikke turul levinud stamp-pakkujate eest, kes pakuvad pealtnäha soodsaid lahendusi, kuid tegelevad probleemiga pinnapealselt. Järveli sõnul on iga objekti puhul edu aluseks detailne esialgne tegevuskava. "Igavaid objekte pole, igal asjal on oma sisu," rõhutas ta, viidates vajadusele süveneda iga juhtumi eripäradesse. Sisuturundussaates "Eramaja ehitus" avab Kristjan Järvel ehitusbürokraatia tagamaid ja selgitab, miks professionaalne lähenemine dokumentatsioonile on kinnisvaraomaniku jaoks kriitilise tähtsusega. Lisaks tõi ta esile mitu olulist punkti, mis on hoiatuseks ja juhiseks igale ehitajale või kinnisvara arendajale. Plaan 2 sisenes turule, et pakkuda lahendust levinud, kuid sageli ignoreeritud probleemile – enne 2015. aastat ehitatud hoonete seadustamisele ja kasutuslubade hankimisele. Järveli sõnul tekkis reaalne turunõudlus alles siis, 2009-2010 paiku, kui pangad hakkasid laenu- ja müügiprotsessides korrektseid dokumente nõudma, muutes kasutusloa olemasolu oluliseks finantsteguriks. Fookus on paigast Järvel tõi esile murettekitava trendi menetluspraktikas: kui eraisikute ehitustegevust kontrollitakse sageli ülima põhjalikkusega, siis nii mõnigi äri- või tootmishoone toimib ilma kehtiva kasutusloata aastakümneid. "Me tegeleme tihti n-ö komakoha probleemidega, kui peaks tegelema päris probleemidega, mis mõjutavad inimeste elusid," kritiseeris ta praegust fookust. Samas jagas ta praktilist nõuannet: kohalikud omavalitsused on koostöövalmid ja toetavad, kui vältida "minu kinnistu, teen mis tahan" suhtumist. Avatud ja argumenteeritud dialoog on parim viis eesmärkideni jõudmiseks. Saadet juhib Tõnu Einasto. Foto: erakogu

Tallinna Ülikooli avatud õppe peaspetsialisti Marge Kõrvitsa sõnul on populaarse mikrokraadi kõrval täienduskoolituse valdkonnas veel paindlike õppevõimalustena pakkuda avatud ja eksternõpe. Ta räägib sisuturundussaates “Minu karjäär“, millised on täiendusõppe paindlikud õppevormid ja millal inimesed neid valivad. Tavapärane õpitee on keskkool, bakalaureuse kraad ja magistrikraad. Inimesed ja nende eluteed on aga erinevad – Tallinna Ülikooli täienduskoolitus on hea viis oma õpiteed paindlikult jätkata. Täienduskoolituse õppijate arv on samal tasemel püsinud juba aastaid, kokku on õppijaid umbes 11 000. Seda on pea poole rohkem kui üliõpilasi. Küll aga muutub käsikäes muutustega ühiskonnas huvi eri valdkondade ja õppekavade vastu. Marge Kõrvits toonitab, et tööandjate tugi töötajate õpingute ajal on oluline, sest töötada ja õppida samal ajal ei ole lihtne, see tähendab töötaja jaoks lisapanust ja lisakoormust. Osa tööandjaid näiteks motiveerib oma töötajaid nende õpingute eest tasudes. Saates kuuleb, millised on ühe elukestva õppija omadused ja mida peaks endas arendama, et muutlikus maailmas toime tulla. Lisaks kuuleb, kuidas saada abi oma õpitee kujundamisel ja milline on täienduskoolituse tulevik. Saadet juhib Helena Viiroja. Fotol Marge Kõrvits. Foto: Andres Laanem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv rõhutab "Cleantechi" saates, et Eesti tööstuse konkurentsivõime sõltub üha enam rohepöördest ja innovatsioonist. Teekaardid, regulatsioonid ja ettevõtjate kasvav huvi näitavad, et muutuste vajadus on teadvustatud, kuid koostöö ja investeeringud määravad, kui kiiresti suudame liikuda kliimaneutraalsuse poole, aga ilma ettevõtjateta ei suuda riik vajalikke muutusi ellu kutsuda. „Ettevõtted teavad, et turul küsitakse järjest enam: milline on sinu jalajälg, kas oled kliimaneutraalsuse poole teel? Väga paljud ettevõtted on oma suuna seadnud rohelisele tehnoloogiale – kas juba palgatud teadus-arendusmeeskondadega või uute lahendusi otsides.“ rääkis Kõiv. Laiemalt tulevad saates jutuks veel kliimaseaduse arutelud ja teekaartide roll tööstuse muutmisel, vesiniku ja taastuvenergia arenduste perspektiiv Eestis ning tööstussümbioos. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv. Autor: Andres Laanem

Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau rääkis "Cleantechi" saates, et rohelise vesiniku turg on juba olemas, kuid 98% kasutatavast vesinikust on endiselt hall. „Maailmas kasutatakse juba täna üle 100 miljoni tonni vesinikku aastas – küsimus on, kui kiiresti see asendub rohelisega.“ sõnas Virkebau. Eesti ettevõte on välja töötanud unikaalse keraamilise tehnoloogia, mis aitab vesiniku tootmise hinda alla tuua, ja seab sihiks viie aasta jooksul saada Euroopa suurimaks oma valdkonnas. „Meie tehnoloogia eelis on unikaalsed materjalid ja protsessid, mida on keerulisem kopeerida. Eesmärk on viie aasta jooksul saada Euroopa suurimaks elektrolüüsi virnade tootjaks.“ ütles Virkebau. "Cleantechi" saates tuli veel juttu vesiniku rollist energia salvestamises ja tööstuse dekarboniseerimises, Stargate Hydrogeni uue tehase avamisest ning uuest kahe miljoni suurusest investeeringust Euroopa energiahiiu Repsoli poolt. Saatejuht on Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau. Autor: Tanel Meos

Playtech Estonia andmehaldustoote osakonnajuhataja Ivo Tamm ja tarkvara testimise tiimijuht Jorma Pärn on kahepeale ettevõttes töötanud 31 aastat. Meeste sõnul sõltub inimeste firmas püsimine suuresti just juhtimiskvaliteedist ning sellest, kas töötajate pidev areng võimaldab teha ettevõtte-sisest karjääri. Ivo Tamm ütles, et kõige enam peab juht usaldama oma alluvaid, sest vastasel juhul hakatakse pideva kontrollimise ja mikromanageerimisega segama töötajate töösooritust. „Eks see otsus, kas usaldada töötajaid, peab tulema enda seest – muidu head tulemust ei tule,“ kinnitas ta. Jorma Pärna sõnul aitab tal enda juhi kompetentsi tõsta coach’i väljaõpe ja oma otsese juhi toetus. Saates räägitakse, millised juhtimisvõtted annavad häid tulemusi, kuidas juhi julgustavad sõnad mõjuvad positiivselt ka aastaid hiljem ning kuidas ehitada üles juhtimiskultuur, mis hoiab töötajad ettevõttes ka aastate pärast. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Playtech Estonia

Dr Ilmar Kauri poolt juhitav Kaalukirurgia Keskus tegutseb ilma tervisekassa lepinguta, kuna piiri tõmmata tasuliste ja n-ö tasuta teenuste vahele on keeruline. Dr Kaur, kes on elukutselt kirurg, otsustas rajada erakliiniku põhjusel, et ei soovinud suures haiglas oma erialale vaid palukesi korjata. Tänaseks üle 13 aasta tegutsenud AS Bariatric Services ehk Kaalukirurgia Keskus võimaldab keskenduda just bariaatrilistele operatsioonidele. „Väikeses erakliinikus saab otsuseid kiiremini ellu viia ja vastutus on selgelt määratletud. Riiklikus süsteemis tuleb aga selleks, et astuda üks samm soovitud suunas, teha kümme jänesehaaki,“ ütleb keskuse omanik ja ülemarst Ilmar Kaur. Dr Kauri tööajast umbes kaks kolmandikku kulub kirurgiale ja kolmandik juhtimisele. Ta kirjeldab end strateegi ja visionäärina, kes usaldab meeskonda ega kipu mikromanageerima. Lisaks vastab ta eelmise saate külalise, Roche Eesti juhi ja coach’i Kadri Mägi-Lehtsi küsimusele ning esitab omapoolse küsimuse järgmisele saatekülalisele – Järveotsa perearstikeskuse juhile ja Riigikogu liikmele dr Diana Ingerainenile. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saadet toimetab Violetta Riidas. Fotol dr Ilmar Kaur Foto autor Violetta Riidas

Siret Elmil oli unistuste lapsepõlv - maal lastega mängimine, heinalakas magamine, taluloomad ja oma aia saadustest valmistatud hoidised. Kõigi nende mälestuste krooniks on vanaema Minna, kes Elmi hilisemas elus inspireeris teda oma enda marmelaadiäri looma. "Minu vanaema oli minu jaoks maailma parim inimene. Ta oli heasüdamlik, hell ja hea," räägib Elmi, Minna Marmelaadi asutaja ja juht, kes 15 aastat tagasi hakkas koduköögis valmistama mahemarmelaadi, mis peagi kasvas Raplamaa üheks edukaimaks väiketootmiseks. Vanaema Minna oli väga töökas, varahommikust hiliste õhtutundideni toimetas ta aiamaal. Elmi sõnul süstis vanaema seda sama töökust ka oma lastesse ja lastelastesse, kuid tema peamised sõnad olid, et laste töö on mängimine. Saates "Kiired ja vihased" saame veel teada, kuidas balansseerib Elmi enda jaoks tööd ja vaba aega, millised on tema juhtimispõhimõtted ja suuremad unistused ning milliste väljakutsetega peab mahetootja igapäevaselt rinda pistma. Lisaks kuuleme, kuidas jõudis Minna Marmelaad kiire kasvuni ja miks eelistab Elmi koduturgu välisturule. Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: Minna Marmelaadi asutaja ja tegevjuht Siret Elmi Foto autor: Julia Laidvee

Läti eluasemeturg on põnev väljakutse, seal on palju potentsiaali, ent eks aeg näitab, mis sellest edasi saab märkisid LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Reterra Estate´i tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund. Saksing võrdles Lätti minekut paari-kolme aastataguse Hispaania vaimustusega. Samuti osutas ta Lätti minekule 10-15 aastat tagasi. Eks nüüd aeg näitab, mis seekordsest Lätikäigust saab. Randmets jagas Reterra kogemusi Lätiga. Saates tuli muuhulgas juttu ka eluasemeturu praegusest olukorrast, uusarenduste seisust, oodatavast aastalõpust, aga ka kinnisvarale lisamaksu kehtestamisest. Nimelt pea 10 päeva tagasi olevat ERR andmeil Pärnu linnavalitsus teinud regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepaneku kaaluda kohalikele omavalitsustele teise elukoha maksu kehtestamise võimalust. Kui selle maksu osas olid mõlemad saatekülalised skeptiliselt meelestatud, siis laiemas plaanis kinnisvaramaksu teemal tuli lahkarvamusi. Fotol (Siim Sultson) on LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Reterra Estate´i tegevjuht Reigo Randmets. Saatejuht on Siim Sultson

Turunduse edu ei peegeldu ainult tuntuses või nähtavuses meedias. Brändi kasvatamine ja äriline mõju nõuavad täpsemat analüütikat, õigete mõõdikute valikut ja ostjate arvu suurendamist. Kuidas mõõta turundust nii, et see päriselt ärile väärtust looks, räägivad saates "Password – Make Marketing Fun Again" Initiative’i tegevjuht Indrek Soom, turu-uuringute juht Kadri Tirs ja Analytical Alley kaasasutaja Karl Mattias Õige. Meedia- ja turundusmaailm on kiiresti muutumas ning agentuurid positsioneerivad end aina enam tulemuspõhisteks partneriteks. „Täna julgeme nimetada ennast performance-agentuuriks. Me suudame mõõta turunduse mõju nii brändile kui äritulemustele. See ei ole enam ainult meedia planeerimine, vaid andmepõhine otsuste tegemine,” rääkis Soom meediaagentuuri muutunud olemusest. Tirs rõhutas, et brändi mõõtmisel ei saa piirduda pelgalt tuntusega. „On palju tuntud brände, aga see ei tähenda, et ostuhetkel neid ka eelistatakse. Oluline on küsida, milline mõõdik omab otsest ja tõestatud seost äritulemustega.” „Turundus on nagu organism, mis koosneb paljudest komponentidest. Ei tohi lihtsustada üle ja arvata, et panen ühe ühiku sisse ja saan kohe kaks tagasi,“ tõi Õige näite turunduse keerukusest. Tirs kinnitas Ehrenberg-Bassi instituudi uurimistöö tulemuste põhjal, et brändid kasvavad, kui nad kasvatavad ostjate arvu. "See tähendab, et tuleb olla tarbija jaoks olemas seal, kus ta sinu kategooriat ostab, ja luua seoseid tarbija mõtetes. Lojaalsetelt klientidelt enam suurt kasvu ei tule, uued ostjad on need, kes brändi kasvatavad.” Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Initiative turu-uuringute juht Kadri Tirs, Analytical Alley kaasasutaja Karl Mattias Õige ja Initiative tegevjuht Indrek Soom. Allikas: Äripäev

Osa ettevõtlusharusid on juba mõnda aega öelnud, et kohe-kohe saab kännu tagant minema. Sellel ütlusel võib olla nüüd rohkem alust, ütles Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja. Paljudes ettevõtetes on algamas järgmise aasta eelarve koostamine. LHV makroanalüütik ja TalTechi vanemlektor Triinu Tapver ning Eesti Panga vanemökonomist Kaspar Oja soovitavad tulude ja kasumite planeerimisel hoida endiselt konservatiivset joont. Saates "Finantsuudised fookuses" keskendume sellele, kuidas eristada makromürast need märgid, mis määravad ettevõtete 2026. aasta müügitulu, kasumivõime ja rahastuse kättesaadavuse. Arutleme, kui suured on Eestis tööviljakuse ja reaalpalgakasvu käärid ning milliseid samme saaks juhid teha nende vähendamiseks. Räägime, kas tööjõupuudust aitab kiiremini leevendada migratsioon või tehnoloogia ning milline on nende mõju ettevõtete kulubaasile. Samuti käsitleme energiahindade ja varustuskindluse riske eesootavaks talveks, küsides, kas nutikam on hinnad fikseerida või jääda börsipõhisele lahendusele. Vaatame ka laiemat geopoliitilist pilti ja arutame, milliseid uusi võimalusi võiks Eesti ettevõtetele tuua Ukraina sõja lõppemine. Saadet "Finantsuudised fookuses" juhib Paavo Siimann. Fotol: Kaspar Oja, Paavo Siimann ja Triinu Tapver. Autor: Andres Laanem

Finantskuritegevuse maht kasvab igal aastal 15–20% ja olukorra paranemist ei ole näha, tõdeb SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk. Sisuturundussaates räägib ta, kuidas ettevõtted saavad end paremini kaitsta, millised on levinumad pettusevormid ja miks just töötajate heausklikkus loob kurjategijatele soodsa pinnase. Saates tuleb juttu hiljutisest Euroopa finantskuritegude raportist, kus Eesti kuulub „Rest of EU“ gruppi, mille rahapesu osakaal SKP-st on 1,49%. Arutletakse, kas Eesti digitaalsus muudab meid haavatavamaks või hoopis paremini kaitstuks. Kukk selgitab, kuidas ettevõtted saavad tuvastada kahtlaseid tehinguid ja koostööpartnereid ning millised on kõige olulisemad sammud, et vältida sattumist rahapesu või pettuste ohvriks. Fookuses on ka reaalajas maksete mõju kuritegevuse mustritele ning see, kuidas kiired ülekanded võivad soodustada pettusi. Kukk räägib, kuidas rahamuulad tegutsevad ja mida selline tegevus endaga kaasa toob. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk. Foto: erakogu

Kuigi Eesti idusektori jalad on Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi sõnul kindlalt maas, iseloomustab meie tehnoloogiamaailma ohtlikult suur kriitilisus. "Meid ähvardab vingusurma diagnoos," ütles Mikheim, tsiteerides sektoris levinud fraasi. See, et meile meeldib väga palju ja kõige üle vinguda, mõjutab tema sõnul otsuseid mikrotasandil – see on probleem. “Keegi kusagil, üks ametnik, otsustab, et ei, ma ei anna seda elamis- ja töötamisluba ja keegi otsustab, et ma ei rahulda seda e-residendi või viisataotlust. Need pisikesed otsused kumuleeruvad ja väga raske on sõrme peale panna ja öelda, et üks kindel asi mõjutas meie edu või ebaedu," selgitas ta. Saates "Ükssarvikute kasvulava" annab Mikheim põhjaliku ülevaate Eesti idumaastiku arengust viimase 34 aasta jooksul. Ta selgitab, miks sektori kasv on enamiku näitajate alusel lõppenud ja mõnes osas kahaneb, ja miks peamine fookus on liikunud edasi pelgalt rahastuse leidmiselt müügikasvule ja kasumlikkusele. Mikheim räägib ka tehisintellekti-valdkonna arengutest, tõdedes, et ta ei jaga selles osas laia üldsuse eufooriat. "Me ei adu seda konkurentsivõime tegelikku seisu tipptegijatega," selgitab ta ja viitab globaalsete tehnoloogiahiidude tohututele ressurssidele. Saates kuuleb ka sellest, miks on kaitsetööstusest saanud üks viimase aasta buumivaid sektoreid ja mis saab edasi süvatehnoloogia arendusest. Lisaks avab Vaido Mikheim ukse Startup Estonia sügisestele tegemistele, sealhulgas Garage48 juubeli-häkatonile ja laiemale koostööle ülikoolidega, mille eesmärk on tuua teadusmaailma ideed otse ettevõtlusesse. Saatekülaline on Startup Estonia juht Vaido Mikheim. Saatejuht on Tarmo Virki. Fotol Vaido Mihkheim. Foto: Taavi Sepp/Postimees/Scanpix

Kui riigi jaoks on oluline, et inimesed tervislikult toituksid, siis võiks olla lillkapsal oluliselt väiksem käibemaksumäär kui näiteks alkoholil või tubakal, leiab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Enno Lepvalts toob sisuturundussaates välja, et tõstetud käibemaks pidi olema ajutine, kuid nüüd on igavene. "Ma üldse ei imesta, et varsti näeme käibemaksumäära 25 või 26.” Ta usub, et olulise osa maksukoormast kannavad ikkagi vähemkindlustatud ühiskonnakihid. "Suuremate mänguasjade ostjad leiavad alati viisi neid ettevõtluskuludesse paigutada,” põhjendas ta. OÜ‑tamisest rääkides kommenteeris ta, et maksuametnikele on jätkuvalt väga selge kont hambus, kui ettevõttel on vaid üks klient, omanik endale palka ei maksa ja teeb aktiivset tööd. Saates räägimegi maksudega seotud teemadest, erinevatest ärimudelitest ja ka OÜ‑tamisest. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Vesiiri juht Enno Lepvalts. Foto: erakogu

Sisuturundussaade on pühendatud Mikro Südi konverentsile, kus tuleb juttu mikroettevõtete finantseerimisest. Saates esinevad neli pankurit, kes arvavad muuhulgas järgmist: Priit Lopsik, Swedbank: "Väide, et mikroettevõtted laenu ei saa või saavad ainult eraisiku tagatisega, ei pea paika." Marge Kaljund, SEB: "Koostöös Euroopa Investeerimisfondiga pakume mikrolaenu alates 5% aastas, omaniku käenduse tagatisel – vanaema maja ei pea panti panema." Hans Pajoma, Hüpoteeklaen: "Meie loogika ja põhimõte on selline, et me anname ettevõtjale võimaluse võtta riski." Marko Kiisa, LHV: “Panga silmis pole probleem, kui omanik võtab palga asemel dividende – peaasi, et tegevus on seaduslik ja jätkusuutlik. “ Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Südi konverentsi esineja, mikroettevõtja Jalmar Vabarna ja konverentsi korraldaja Hando Sinisalu. Foto: erakogu

Käibemaksu erisust toiduainetele võib kaaluda siis, kui on selge, kuidas teenitakse saamata jääv maksutulu, kuidas arvutusi ei tohi siin teha poliitikud, tööstus ega kaubandus, leiab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Käibemaksu [erisuste loomise] osas tahan rõhutada, et me ei ole näinud ühtegi analüüsi, kust tagasi võtta saamata jäänud tulu. Tahame saada kindluse, et kui me alandame käibemaksu toiduainetele, siis me ei saa kaela mõnda uut maksu, mis omakorda hakkab jälle toiduainete ja muude toodete hindu tõstma,“ selgitas Sirje Potisepp saates "Tööstusuudised eetris". Potisepp märgib, et käibemaksu puudutav diskussioon tasub ilmselt üle vaadata, kuid seejuures on oluline, kuidas leitakse puudujääv tulu. „Jube hea on korraldada petitsioone, võtmata seejuures endale mingitki vastustust ja pakkumata lahendusi, kuidas katame saamata jäänud tulu. Kui [käibemaksu erisusi] tahetakse, selleks on poliitiline tahe, siis tuleb kõigepealt ära teha rehkendus, aga seda ei tohi teha poliitikud, toidutööstus ega jaekaubandus, vaid selle peavad ära tegema analüütikud,“ rõhutas Toiduliidu juhataja. Samas ütles Potisepp, et ta ei pea õigeks olukorda, kus ühiskonnas on hakatud otsima süüdlasi selles, et hinnad on kõrged. „Tõsi on samas see, et välisomanikega ketid viskavad Eesti tooteid sortimendist välja, arvestamata mingeidki emotsionaalseid aspekte. Ma saan sellest aru, aga ma ei taha sellega leppida. Kui me leiaksime riigieelarves võimaluse käibemaksu langetamiseks, siis võib-olla tuleks see siduda sortimendi kohutustusega,“ pakub Potisepp lahenduse, mis Eesti tooteid rohkem toetaks. Veel ütles Potisepp, et järjest enam on näha, kuidas jaeketid paigutavad riiulites kõige magusamale ehk silmade kõrgusele just omamärgitooteid. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Sirje Potisepp. Autor: Andres Laanem

Logistika võib olla e‑kaubanduse suurim peavalu või hoopis võti kiireks kasvuks. Veebipoodidele logistikalahendusi pakkuva Tempo Posti asutajad Carl-Robert Reidolf ja Ron Donald on loonud lahenduse, mis aitab e‑poodidel lihtsasti ja kuluefektiivselt laieneda Eestist üle kogu maailma. Värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates räägime Tempoposti asutajatega, kuidas isiklikust probleemist võib saada eduka rahvusvahelise ettevõtte alus, toome näiteid ja praktilisi soovitusi uutele turgudele laienemiseks, arutame logistika rolli üle ettevõtte kasvamisel ja palju muud. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Carl-Robert Reidolf ja Ron Donald. Foto autor: Lauri Toomsalu

Kutseharidus ei ole pelgalt ametioskuste andmise koht, vaid üha enam ka kogukonna ja ettevõtluse arendaja. Saates “Kasvupinnas” räägivad kaks kogenud koolijuhti, kuidas nende juhitud õppeasutused vastavad põllumajandussektori vajadustele ja milliseid samme astutakse, et noored näeksid maaelus oma tulevikku. Olustvere teenindus ja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnul on kutsekoole reformitud nii mitmeid kordi, et praegune 4‑aastane õpe on tulnud väga õigel ajal ning, et lõpetajatel on huvi korral hea võimalus edasi õppima minna nii rakenduskõrgkooli kui ülikoolidesse. Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et omal ajal aitasid kutsekoolide mainet muuta just täiskasvanud õppijad, kes tõid koolidesse uut suhtumist, olid motiveeritud ja sihipärased. „Need õppijad innustasid omakorda ka õpetajaid, kes said nüüd keskenduda teadmiste andmisele, mitte ei pidanud tegelema õpilaste õigete hoiakute omandamisega,“ rääkis Oselin muutuste tagamaadest. Kasvupinnase saates räägitakse, milline on kutsehariduse hetkeseis põllumajanduse ja maaelu vaates ning kuidas õppekavad on seotud ettevõtete ootustega. Millised erialad on endiselt populaarsed ja kuidas koolide koostöövõrgustikud aitavad noori välisriikidesse minna kogemusi omandama. Lisaks arutavad saatekülalised, milliseid oskuseid ootavad ühiskond ja äriettevõtted kutsehariduse lõpetajalt ja kui teadlikud on põhikoolilõpetaja oma valikutes. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Fotol Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

"AI faktori" saates avab Net Groupi toote Targum eestvedaja Robert Pallas, mida AI agendid päriselt tähendavad ja kuidas need võivad ettevõtteid aidata. Pallase sõnul on AI agent justkui tarkvaratöötaja, kes võtab endale eesmärgi ja liigub selle poole iseseisvalt, kasutades vajalikke tööriistu ja võttes tagasisidet inimestelt või teistelt agentidelt. Erinevalt tavapärastest automatiseerimistööriistadest suudab agent teha otsuseid dünaamiliselt ja kohandada töövoogu vastavalt olukorrale. „Meie AI agendid on nagu algtaseme digitaalsed töötajad, kes teevad väga hästi lihtsaid, kuid ajamahukaid protsesse,“ kirjeldas Pallas. Näiteks e‑kaubanduses saavad agendid uurida konkurentide hindu, arvestada hooajalisust ja isegi ilmaolusid, et pakkuda müüjatele hinnasoovitusi või rikastada tootekatalooge mitmes keeles. Saates räägime ka, kuidas AI agendid muudavad ostlemist ajal kui klient ei pruugi isegi veebipoodi jõuda, sest ostuotsused ja broneeringud teeb tema eest agent. See seab ettevõtetele uue väljakutse, kuidas olla nähtav ja arusaadav just AI otsingusüsteemidele. Pallas rõhutas, et AI agendid ei ole lihtsalt tööriistad, vaid vajavad samasugust usalduse ja koostöö kujunemist nagu uued töötajad. „Alguses annad juhiseid ja tagasisidet, aga agent ei korda sama viga kaks korda,“ märkis ta. Mida agentidelt veel tulevikus oodata, mis osa tööst jääb inimese kanda ja mida teevad agendid ning kuidas leida koht, kus oma ettevõtet optimeerida, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Robert Pallas. Autor: Mart Valner

"LHVs saab teha stardikonto, mille saad luua juba siis, kui ettevõte on alles registreerimisel," ütleb Marko Kiisa, LHV Panga väikeste ja keskmiste ettevõtete finantseerimise osakonna juht. LHV stardikonto tähendab, et kui äriregister annab rohelise tule, on sul ettevõtte konto juba olemas. Ka virtuaalkaart on kohe käepärast – tasuta ja teenustasudeta. "Päev üks, kui konto on olemas, saad hakata oma äri turundama või kas või veebilehte registreerima," lisab LHV B2B turundusspetsialist Johannes Kanter. Makseid saab vastu võtta paindlikult – pangalinkide, kaartide, osamakse või makseterminaliga. "Alustavale ettevõtjale on esimesed kuud makselahendused tasuta," märgib Kiisa. Ja jah – terminal ei pea olema must kast, makseid saab koguda ka telefoni või QR-koodi kaudu. Raamatupidamise poolel aitab LHV Connect siduda konto levinud tarkvaradega nagu Merit või SimplBooks. Tšekkide paberimajandust vähendavad partnerite digiteerimislahendused. Mis aga puudutab rahastamist, on Kiisal selge soovitus: "Ettevõtet teiste rahaga ei tasu alustada. Kõigepealt riskitakse oma nahaga – ja kui tegevus on käima läinud, saab rääkida võõrkapitali kaasamisest." Väikese puhvri saab aga tihti ka krediitkaardist, kui ettevõtte konto liikumised seda toetavad. Sisuturundussaates on külas Marko Kiisa ja Johannes Kanter LHV Pangast, kes avavad, kuidas pank aitab alustaval ettevõttel hoogu sisse saada. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Marko Kiisa,. Foto: Liis Treimann

Kui varem tähendas koolitus peamiselt teadmiste ja oskuste edasiandmist, siis nüüd on fookuses õppija enda vastutuse toetamine, eetika ja õppimist toetava keskkonna loomine. "Me pole enam lihtsalt teadjad, vaid teadmiste konstrueerijad koos oma õppijatega – me oleme osalised ja partnerid," selgitab elukestva õppe dotsent Tallinna Ülikoolis Halliki Põlda. Saatekülalised avavad, kuidas muutused ühiskonnas ja tööturul on kujundanud täiskasvanute koolitust ning miks tänapäeval peab koolitaja olema partner, kes aitab õppijal ise teadmisi ja kogemusi mõtestada. Külas on andragoog ja andekuse uurija, elukestva õppe dotsent Tallinna Ülikoolis Halliki Põlda ning Mercuri International Estonia juhtiv partner, ärivaldkonna täiendkoolitaja ja ärikonsultant Kaido Vestberg. Saadet "Õppetund" juhib Katre Savi. Fotol: Halliki Põlda ja Kaido Vestberg. Autor: Mai Kroonmäe

Saates "Digitark äri" räägime laomajandusest, targast tööst ja tehnoloogiatest. Viimase kümnendi jooksul on laomajanduses ja tarneahela juhtimises toimunud märkimisväärsed muutused. Kuigi paljud põhilised väljakutsed on jäänud samaks, on fookusse tõusnud töötempo, klientide ootused ja eriti tehnoloogia ning andmete kättesaadavus. OIXIO Digital ärikonsultant Indrek Sabul, kes on üle 13 aasta nõustanud rohkem kui 100 ettevõtet digitaliseerimise ja töövoogude automatiseerimise alal, selgitab, miks pole uute tehnoloogiate kasutuselevõtt laomajanduses enam vaba valik, vaid turu nõue. Automatiseerimise ja robotiseerimise võimalused sõltuvad suuresti ettevõtte tüübist ja vajadustest. Suured logistikateenuse pakkujad ja jaotuskeskused, kus töömaht on märkimisväärne ja protsessid standardiseeritud, võivad ROI arvutuste põhjal investeerida keerukatesse lahendustesse. Keskmise suurusega ettevõte realistlikud alternatiivid on skännersüsteemid, pick-to-light lahendused, lihtsad konveierid või AGV robotid, mida saab vajadusel ka rentida. Erilist tähelepanu väärib nutikas varude juhtimine, mis on laomajanduse robotiseerimisest sageli veelgi olulisem. Kuigi AI ümber on palju müra ja ChatGPT on kujundanud inimeste arusaama tehisintellektist, ei sobi generatiivne AI hästi tootmise ja logistika valdkonda. Selle asemel peaksid ettevõtted keskenduma spetsialiseeritud lahendustele nagu dünaamilised varude juhtimise agendid või kampaaniamüügi optimeerimise tööriistad, mis kombineerivad erinevaid tehnoloogiaid. Saate lõpus arutleme ka selle üle, kas kõik ettevõtted vajavad üldse oma ladu. Nii nagu paljud firmad on raamatupidamise ja juriidilised teenused sisse ostnud, võiks ka laomajandus olla miski, mida saab usaldada välispartneritele. Lõpetame saate praktilise kontrollnimekirjaga, mille ettevõte enne automatiseerimise otsust peaks hoolega läbi mõtlema. Saates on külas OIXIO Digitali ärikonsultant Indrek Sabul. Saadet juhib Mare Timian. Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol: Indrek Sabul ja Mare Timian.

Kui elektri turuhinnad langevad doteeritud võimsuste turul osalemise tõttu, siis on igal järgneval tootjal raskem turule tulla, tõdes Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov saates "Energiatund". Jeltsovi sõnul on arvutatud hinnavahelepingute erinevaid hinnatasemeid ja jõutud arusaamale, et isegi kui neid tulevikus on tarvis, siis seda on riigil või garantööril juhitavale tootmisele majanduslikum või isegi neutraalsem pakkuda kui juhitamatule, mis tihtipeale tootmishetkel iseenda tulusust ära söövad. "Kui meil on juhitav jaam, mis töötab stabiilselt kogu aja, näiteks kokku lepitud elektri hinna juures 90 eurot megavatt-tunni kohta, siis aasta lõpuks on toetuse summa null mõlema osapoole jaoks, kui liidame kokku need ajad, mil riik maksab ettevõtjale ja ettevõtja riigile tagasi," ütles Jeltsov. Fermi Energia tehnoloogiajuhi sõnul on hinnagarantii oluline meede, et tootja kindla võimsusega turule tuleks ja lähenemisi on erinevaid. "Neid tuleb kunagi õigel ajal läbi rääkida. Tururisk on oluline, seda tuleb pidevalt monitoorida ja vastavalt olukorrale võimalikke lahendusi välja pakkuda." Saates räägitakse ka tuumajaama projekti finantseerimisest, teiste riikide õppetundidest, eelarve hoidmise väljakutsetest. Samuti puudutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise plaane, potentsiaalse asukohavaliku protsessi Lääne- ja Ida-Virumaal ning suhteid kohalike elanikega. Martti Jeltsovit usutles Janno Riispapp. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix

Операция значительно улучшает зрение, но не возвращает "молодость" глаз, рассказал оперирующий хирург клиники Turman Silmakliinik Юри Иванов, который так же поделился профессиональным взглядом на лечение катаракты с помощью имплантации искусственного хрусталика. В подкасте мы подробно обсудили один из самых востребованных и эффективных методов лечения катаракты — имплантацию искусственного хрусталика. Юри Иванов ответил на ключевые вопросы, что такое искусственный хрусталик и когда его устанавливают? Насколько безопасна операция и как проходит восстановление? Какие бывают типы хрусталиков и как выбрать подходящий? Можно ли полностью восстановить зрение и что важно знать пациенту перед операцией? Какие новые технологии используются и какие мифы окружают эту процедуру? Подкаст - полезный ориентир для тех, кто стоит перед выбором лечения катаракты или просто хочет понять, как работает современная офтальмология. Ведущая Алёна Стадник. Kонтент-маркетинг.

Väikemajade ja saunade tootja Iglucrafti asutaja ja juht Priit Kallas tunnistas, et varasemalt oli ta pigem “emotsionaalne värbaja” ja juhtimine käis paljuski kriiside lahendamise pealt. “Olid ajad, kui ma olen ise tootmises põrandaid pühkinud ja samal ajal arveid välja kirjutanud. Täna oleme sisse viinud konkreetsed rutiinid, koosolekud ja eesmärgistamised – sellest on olnud kasu,” kirjeldas ta muutust. Sisuturundussaates "Ambitsioon" räägivad Iglucrafti asutaja ja juht Priit Kallas ning Empowermendi kasvutreener Toomas Soosaar, kuidas instinktipõhisest juhtimisest liikuda süsteemse ja mõõdikutele tugineva juhtimiseni. Koostöös Toomasega on igas valdkonnas määratletud rollid ja võtmemõõdikud, mida jälgitakse peamiselt nädalases tsüklis. “Kui plaani ei ole, siis midagi ei juhtu,” ütles Priit. Samas rõhutas ta, et mõõdikud peavad olema realistlikud, aga ambitsioonikad, ning fookus tuleb hoida ka pikaajalistel eesmärkidel – näiteks Iglucrafti 2030. aasta kasvustrateegial. Juhtimispõhimõtted on universaalsed, aga nende rakendamine tuleb kohandada juhi isiksuse järgi, selgitas Toomas Soosaar. "Priidu puhul töötab see, kui ta näeb, et struktuur annab talle rohkem vaba aega ja paremaid tulemusi.” Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Iglucraft

Leedu börsil noteeritud riigifirma Ignitis omandas kuskil poolteist aastat tagasi riigilt õiguse Ruhnu ja Saaremaa vahelisel alal meletuureparki arendada, rääkis Ignitise Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Tatar. "Omandasime selle õiguse koostöös Taani partneri Copenhagen Infrastructure Partnersiga ja ma usun, et selline Taani, Leedu ja Eesti koostöö võib olla midagi unikaalset, mida teistel arendajatel ei ole," rääkis Tatar. Teistel Eesti arendajatel teatavasti täna veel sellist tugevat strateegilist partnerit, kes projekti nii raha kui ka kogemusega panustab, pole, rääkis Tatar. Inimesed hoolivad järjest rohkem sellest, mis nende ümbruses toimub ja kavandatakse, sõnas Tatar. "See on täiesti normaalne, ja selles osas ilmselt Leedu ja Eesti inimesed väga palju ei erine." Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes meretuuleparke kavandavad ja kindlasti kõik need projektid ei realiseeru, ütles Tatar. Leedus ollakse arendusega jupp maad ees. Põhjuseid on mitmeid, aga Tatari hinnangul võiks üks neist olla Leedu tuumajaama Ignalina sulgemine. "Olgem ausad, see Ignalina sulgemine 2009. aasta lõpus jättis Leedu väga-väga sügavasse energiadefitsiiti ja meretuulega on võimalik seda kiiresti suures mahus vähendada," rääkis Tatar. See võib olla ka miks Leedu on nii palju julgemalt mereetuleparke juba täna arendamas, lisas Tatar. Asekantslerina energiapoliitikat kujundades oli parajalt tegemist, et optimaalne Eesti energia tootmisportfell, mis vastab prognoositavale elektritarbimisele, rääkis Tatar. "Minu seisukohad meretuule osas pole sugugi muutunud. Olen jätkuvalt seda meelt, et kõigepealt on mõistlik ära kasutada maismaatuule potentsiaal ja seejärel meretuule potentsiaal, sest nii on ühiskonnal odavam." Maismaal on taastuvenergiat soodsam toota, aga ühel hetkel tuleb minna merele. "Eestis oleme täna sellest veel muidugi väga kaugel ja maismaal on veel ruumi küll," hindas Tatar. Kuna meretuuleparkide arendus võtab aega, siis tuleb meretuulega juba praegu tegeleda," sõnas Tatar. Intervjuus Timo Tatariga rääkisime veel tema tööst energeetika asekantslerina, tuumaenergia potentsiaalist, salvestustehnoloogia arengust ja energiajulgeolekust. Intervjueeris Ireene Kilusk. Foto: Andras Kralla

„Talunikud peavad selgeks saama müügitöö ja turunduse – ainult nii jäävad nad ellu ja on edukad. Oma põhitööd nad tunnevad ja teevad hästi, kuid sellest enam ei piisa,“ tõdes Eestimaa Talupidajate Keskliidu värske juht Timo Varblas saates "Kasvupinnas". Varblas ütles talude majanduslikku olukorda kommenteerides, et sektorit on tugevalt mõjutanud kaks viimast kehva aastat, mil ilmastik vähendas nii saagikust kui ka loomade arvukust. „Kuigi toit on meile ülioluline, on toidutootmine teisalt siiski äri, kus talunikud tahavad oma töö eest väärilist tasu,“ rääkis Varblas. Ta lisas, et kui talunik on oma toodangu müügist maksnud maksud ja kõikvõimalikud tasud ning saanud endale palka, peab kasum olema piisav, et jääks võimekus teha investeeringuid. „Kahjuks ei toeta investeerimisvõimekust viletsad saagiaastad – ainuüksi eelmise aasta põllumajandussektori kogukahjum Eestis oli ligi 80 miljonit eurot, mis on väga suur summa,“ osutas Varblas. Kuula, millisena näevad meie talunikud oma tulevikku juunikuu Kasvupinnase saates, kus külaliseks on Eesti Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas – ja miks igal ühel võiks olla oma talunik, kellelt osta liha, piimatooteid ja köögivilja. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Andras Kralla

Saates „Teeninduse teejuht“ uuritakse, kuidas tulla toime keerulistes olukordades teeninduses – olgu tegu pahase kliendi, ootamatu kriisi või lihtsalt pingelise suhtlusmomendiga. Tele2 Eesti müügikvaliteedijuht Veiko Reimand ja juhtimiskonsultant Mati Sööt ettevõttest Change Partners avavad, kuidas eristada organisatsiooni tasandil määratletud kriise ja teenindaja isiklikke stressiolukordi, ning miks ettevalmistus, kogemus ja enesekindlus on edu võti. Külalised käsitlevad, kuidas kliendi ootustele mittevastavus võib kiiresti eskaleeruda ja miks probleemide professionaalne lahendamine on müügi ja kliendisuhte hoidmise lahutamatu osa. Räägime ka esimestest märkidest, mis viitavad pinge kerimisele, ning anname praktilisi nõuandeid, kuidas neid juba eos maandada. Olulise tööriistana tutvustavad Reimand ja Sööt DISC-käitumismudelit, mis aitab mõista eri klienditüüpe ja kohandada suhtlust vastavalt nende vajadustele. Nad kirjeldavad näidetega, kuidas suhelda otsekoheste ja tulemustele orienteeritud D‑tüüpidega, sõbralikke suhteid hindavate I‑tüüpidega, rahu armastavate ja stabiilsust väärtustavate S‑tüüpidega ning põhjalike ja faktitäpsust nõudvate C‑tüüpidega. Saatekülalised selgitavad, et parim teenindaja on see, kes tunneb iseennast, märkab varajasi pingeilminguid, oskab kohandada oma suhtlust ja tegutseb ennetavalt, tagades kliendile turvatunde ja lahenduse. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti müügikvaliteedijuht Veiko Reimand ja juhtimiskonsultant Mati Sööt ettevõttest Change Partners. Allikas: Äripäev

Saates räägime ausalt marjakasvatajate igapäevast, mis on kõike muud kui idülliline. Külas on Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja maasikakasvatusfirma Kindel Käsi juhatuse liige Helen Kaskema. Helen Kaskema ütleb, et külm kevad ei ole iseenesest midagi uut, kuid järjest teravamaks muutub küsimus tööjõust. „Tuleb inimene, kes tahaks tööle tulla kasvõi üheks päevaks, aga me ei saa teda vormistada – halduskoormus on sama suur kui alalise töötaja puhul,“ selgitab Kaskema. Veelgi keerulisemaks muutub olukord, kui hooajatööle soovib tulla isik, kellel on täitemenetlus: siis tuleb tööandjal arvestada kohtutäiturite pöördumiste ja lisadokumentidega. Probleem ei peitu ainult võõrtöötajate palkamist piiravates seadustes, vaid ka riigi suhtumises. Aiandusliidu juht Raimond Strastin ütleb otse: „Riik peaks lõpuks liikuma „ei saa“ hoiakult „kuidas saame“ suhtumise juurde.“ Tema sõnul on viimastel aastatel tehtud menetlusmuudatused toonud aiandussektorisse rohkem segadust kui selgust. „Ettevõtjatelt, kes on aastaid hooajatöötajaid kasutanud, küsiti stiilis: mis maatükil töötaja rohima hakkab? Selline bürokraatia ei vii meid edasi,“ nendib Strastin. Saates tuleb juttu ka Eesti aianduse üldisest olukorrast. Strastin ja Kaskema arutlevad lisaks tööjõu teemadele ka seda, miks on Eesti isevarustatuse tase köögiviljade ja marjadega tagasihoidlik. Küsime, kuidas on Soome suutnud jõuda kordades paremate tulemusteni ning miks ei paista aiandussektori ärikeskkond enam atraktiivne isegi pühendunud tegijatele. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) ütles saates "Kasvupinnas", et ühes Baltikumi põllumajandusministritega hakatakse Euroopas seisma selle eest, et ühtlustada põllumajanduse otsetoetusi. „Balti riikide põllumajandusministrite ühine ülesanne on see Euroopas ära kaitsta,“ lausus Terras. Kantsler Marko Gorban selgitas, et selle ÜPP perioodi lõpuks (ÜPP ehk ühine põllumajanduspoliitika 2023-2027) jõutakse otsetoetustes 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. „Võib tunduda, et oleme oma eesmärgist üsna kaugel, aga praeguses eelarveperioodis saime eelarvest juurde suurusjärgus 300-400 miljonit eurot, viitab Gorban. Gorban ütleb, et see on hea tulemus, eriti arvestades survet eelarve kuludele ja ka seetõttu, et põllumajanduse osa on Euroopa Liidu eelarve siseselt stabiilselt vähenenud. Minister Terrase ja kantsler Gorbaniga rääkisime saates veel põllumajandussektori paremast toimimisest. Ühtlasti selgub, millistele sektori probleemkohtadele osutasid ministri vastloodud põllumajanduse nõukoja liikmed Airi Külvet, Margus Muld ja Veiko Pak. Fotol regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: Äripäev

7. veebruaril külastas Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval Eestit, et allkirjastada tegevuskava koostöö tugevdamiseks Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Ukraina Põllumajanduspoliitika ja Toiduainete Ministeeriumi vahel aastateks 2025−2029. Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval ütles, et nende kogemus on täna oluline kõigile riikidele, kes soovivad oma toiduga varustatuse süsteemi tasakaalustada ja kriitilisteks olukordadeks valmistuda. „Kahjuks on sõjal negatiivne mõju. Esiteks on tegemist maa hõivamise ja mineerimisega ning selle maa füüsilise kaotamisega. Me oleme kaotanud 20% oma põllumaast, ja hävitatud taristuga – vilja-, köögiviljahoidlate ja muu põllumajanduseks vajaliku taristuga. Hävitatud on töötlemistehased ja seadmed, mis võimaldasid mitme miljoni tonni samaaegset ladustamist ning ladude tõsteseadmed ja liftid. Toodete ladustamisega on olukord väga keeruline. Et saaksite aru, oleme kaotanud 280 tuhat tonni samaaegset ladustamist,“ rääkis Koval. Minister ütles Ukraina näite varal, et põllumajandussektor peaks olema detsentraliseeritud, et iga piirkond saaks kriitilistes olukordades ise hakkama. „See tähendab nn nullkilomeetrit – on linn, selle lähedal asub farm, mis peab töötlema tooteid, et panna need tooted logistika lühimale veokaugusele. Sest sõja esimestel kuudel ei suutnud me piima töötlemise tehasest 300-kilomeetrilisele kaugusele piima tuua, vaid saime olla vaid lühikesel kaugusel. See on väga oluline, tootmise detsentraliseerimine,“ rõhutas minister. Koostöö arendamise raames kohtus minister Koval meie põllumajandusühistute KEVILI, ETKÜ ja E-piima esindajatega. Lepingu allkirjastamisel viibis ka Eesti Kalaliidu esindajana Valdur Noormägi. KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup ütles kohtumise eel ootustest rääkides, et Eesti on praegu sellises seisus, kus meil on võimekus Ukrainat aidata ja nad Kevilis saavad kuulata, mida Ukraina soovib. „Saame ka ministrile jagada oma kogemusi, kuidas me 20 aastat tagasi ühistulise vormina tegutsema hakkasime ja kuidas me tänaseni toimetanud oleme,“ lausus Oopkaup. ETKÜ nõukogu liige Margus Muld hindas toimunud kohtumist väga heaks. „Saime aru, kui palju on Ukrainas valdkondi, mis vajavad kaasajastamist või üles ehitamist. Näiteks sõja algusest saadik on lehmade arv vähenenud neil neli korda ja rohkem kui neli korda on vähenenud saadavad piima kogused. Praegu on Ukrainas suur puudus toorpiimast,“ loetles Muld murekohti. Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi sõnas, et nende huvi on jätkata eksporti Ukrainasse ja sõja purustustele vaatamata leida võimalusi kala töötlemiseks ja kalatoodete tootmiseks. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles pärast kohtumist, et Eestil on palju õppida ukrainlastelt just toiduga varustatuse ja -julgeoleku tagamisel, mis on kriisideks valmistumise valguses oluline. „Usun, et koostööst võidavad tulevikus mõlemad pooled. Näiteks on Ukrainal palju väärtuslikke ressursse ja meil on tehnoloogilised lahendused − peame suutma need kaks poolt ühendada,“ lisas minister. Kuula, mida rääkisid "Kasvupinnase" saates Ukraina ministriga meie põllumajandussektori arvamusliidrid ja mida tõi koostööst rääkides välja meie põllumajandusminister Piret Hartman. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval. Autor: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Vaatamata sellele, et Elektrilevi sai konkurentsiametilt loa tõsta elektrienergia võrgutasu augusti algusest 2,6% võrra, on ettevõtte juhi Mihkel Härma sõnul valmimas juba uus taotlus ulatuslikumaks hinnatõusuks. Mihkel Härma sõnul käib ettevõttes töö uue taotlusega, mis edastatakse Konkurentsiametile mai lõpus või juuni alguses ning mille kohaselt tõuseks klientidele võrgutasu uuest aastast enam kui 3% võrra. “Tahame uue taotlusega saavutada selle, et tariifis sisalduksid kulud, mida oleme järgmiseks aastaks ka eelarvestanud ja nii et mu suudaksime täita ootuse toota omanikule tootlust 6,27% investeeritud kapitali pealt,” selgitas Härm, kelle sõnul täna ei suuda Elektrilevi seda teenida. Tema sõnul on üks põhjus ongi selleks asjaolu, et ettevõtte allhankijad ja tarnijad tulevad aasta keskel uute hinnatõusudega, mis Elektrilevi tariifis oma klientidele ei sisaldu. “Nüüd proovime seada siin loogilise sammu, et uus eelarveaasta tooks kaasa uue tariifi, kus sees need kulud, mida me siis järgmisel aastal päriselt teeme.” Mõistagi on võrgutasude tõus seotud ka ka mahukate investeeringutega, mida Eesti elektrivõrk lähimate aastate jooksul vajab. Mihkel Härma sõnul võib võrgutasu edaspidi ka langeda kui elektritarbimine peaks märgatavalt kasvama, ent see võimalus jääb pigem teoreetiliseks. “Arengukavas kirjas olev reaalsusus on selline, et võrgutasu järgnevad aastad pidevalt tõuseb,” ütleb ta ausalt. Samas räägib Härm, et võrgutasude kaudu toetab Elektrilevi suurkliente. “Suurklientidele on meil oluliselt soodsam tariif - kui meie keskmine tariif täna on umbes 4 senti kWh kohta, siis suurtele see võibki olla paar senti.” Saates avab Härm ka idee, kuidas on neil plaan suurtarbija olukorda Eestis võrreldes tavatarbijaga veelgi paremaks teha. Saates räägib Härm pikemalt elektrivõrgu olukorrast, vajalikest investeeringutest ja nende võimalikest rahastamistest. Samuti liinide hooldusest ja alltöövõtjatega seotud muredest. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Mihkel Härm energiakonverentsil esinedes. Foto autor: Raul Mee.

Tanklaketi Terminal juhatuse liige Alan Vaht toob saates "Energiatund" välja mitmeid põhjusi, mis viitavad kütusehinna tõusule lähitulevikus. „Siin on mitu asja, mis võivad viia hinna kõrgele tasemel tagasi,“ selgitab Vaht ja toob välja, et alates 9. aprilli madalast tasemest on nafta maailmaturu hind juba enam kui 10% tõusnud. „Esiteks on Trump teinud teatud tagasisamme, mis on ehmatust vähendanud ning tekitanud teatud optimismi tollitariifide osas,“ selgitab Vaht ning räägib et naftaturul on lühikeste positsioonide hulka kõvasti vähendatud. „Lühikeste positsioonidee ehk miinuspositsioonide vähendamine näitab et mängitakse turgu ümber hinnatõusule,“ selitab Vaht ja toob välja, et see toimub nii toornaftas kui diislikütuses. „Põhi on möödas,“ selgitab Vaht. „Võttes siia juurde Trumpi soovi piirata ka Iraani nafta turule jõudmist, mis omakorda vähendab maailmaturul tootmist, ehk 4 miljonit barrelit jääb turult ära, siis see kindlasti ka hinnale survet,“ selgitab Vaht. Lisaks selgitab Vaht saates, miks ei jõua kütuse maailmaturu hinnalangus tihti tanklahindadesse ning millal ja kuidas maailmaturu hind on tarbija käest võetava jaehinnaga seotud. Vaht räägib ka, kust on pärit Eestis müüdav kütus, kuidas ja kui suurte kogustega see Eestisse tuuakse ning millised on kütusemüüjate lepingud tarnijatega. Lisaks selgitab Vaht kas ja kui kindel on ta selles, et Eestisse pole müüki sattunud Venemaa naftatoodangut. Saates räägime ka optimaalsest kütuse hinnast nii Eesti julgeoleku kui ka globaalse tasakaalu mõttes, selgitame ka OPECi riikide ja USA kildanafta tootjate mõju maailmamajandusele. Saates annab intervjuu ka energeetikaekspert Raivo Vare, kes selgitab kütuseturu hinnakõikumiste mõju globaalsele poliitikale ning Venemaa ja USA otsustele ning selgitab muu hulgas, miks odavam nafta hind pole seni veel Venemaa otsustele olulist mõju avaldanud. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Alan Vaht Terminali tanklas. Foto autor: Liis Treimann.

„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske. Ta küsib, mis juhtub, kui eesmärgid paar aastat lükkuvad. „Ma arvan, et midagi ei juhtu.“ Rohetiigri energia teekaardi igas versioonis on eesmärgid samad olnud: et elektri ning soojuse vajadus oleksid kaetud kohaliku taastuvenergiaga ja varustuskindlus ning energiajulgeolek oleksid tagatud. Veske toob välja, et viimast ei suuda ettevõtjad üksinda tagada. „Tuletame meelde, et meil sõideti puruks nii Balticconnector kui ka Estlink 2. Need on valdkonnad, kuhu ettevõtja käsi ei ulatu.“ Samuti on väga oluline tagada tarneahelad praeguses geopoliitilises olukorras. Kui varem vaadati tehnilist varustuskindlust, siis nüüd on oluline ka sama energia kättesaadavus. „Kas varustuskindlus on tagatud, kui energia on olemas, aga kütus maksab näiteks 20 eurot liitri kohta?“ küsib Veske. Ta lisab, et Elering on praegu tehnilise varustuskindluse tagaja, aga võiks olla ka hinna tagaja, sest selle eest ei vastuta praegu keegi. Samuti leiab Veske, et ettevõtjad on energia teekaardiga ise väga suure vastutuse võtnud. „See on väga lihtsalt tehtud, et võimalikult palju inimesi sellest aru saaks. Riik ei pea oma energiamajanduse arengukava välja mõtlema, võtku Rohetiigri energia teekaart ja vahetagu pealkiri ära ning ongi olemas,“ ütles ta. Saates räägitakse veel Eesti võimekusest saada samale energiahinnatasemele Põhjamaadega, tuuleparkide arendamisest, energia salvestamiseest ja välisühendustest. „Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Henrik Kalmet ja Andres Veske. Foto: Alexela Kuula saadet ka Spotifys või vaata Youtube’is.

Oleme tehisintellekti rakendamisse valmis investeerima, aga enne tuleb veenduda, milline on selle täpne kasu ettevõttele, ütlevad tööstusettevõtete Ages Partner juht Timo Mäe ja Aktaprint juht Urmas Savi. Trükitööstus Aktaprint ja transpordikohvreid valmistav Ages Partner otsivad aina enam võimalusi, kuidas tehisintellekti abil igapäevast tööd tõhusamaks muuta. Mõlemal ettevõttel on AI rakendamises juba ka kogemusi, sest mõlemad on tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE abil lahendusi testinud. Aktaprint on tootmisprotsessi optimeerimiseks loonud tarkvararoboti ja Ages Partnerit aitab AI tellimuste põhjal tootejooniseid valmistada. Ehkki praaegu pole kumbki ettevõte tehisintellekti kasutamisse suur investeeringuid teinud, on mõlemad selleks tulevikus siiski valmis. „Väikeettevõtte juhina tahan alati teada, kuidas tuleb tulemus, kui selle investeeringu teen. Oleme valmis palju investeerima, aga tahame selles tulemuses suhteliselt kindlad olla,“ sõnas Ages Partneri juht Timo Mäe. Mäega sama meelt on ka Aktaprindi juht Urmas Savi, öeldes, et valmidus investeerida on olemas, kuid raha pole väikefirmadel palju ja selle suunamist paeb jälgima. „Seda, kas see tasub ära, peab väikeettevõte hoolega jälgima,“ poetas ta. Nii Savi kui Mäe kinnitavad, et tehisintellektile on kasutuskohti juba praegu üsna palju. „Väikseid killukesi, mida saab kasutada, on ju palju. Näiteks kasutasin ChatGPT-d hinnapakkumist võrdlemiseks. Lasin rea-haaval hinnapakkumised üle vaadata ja palusin välja tuua erinevused. Saan iga rida pakkujatega läbi rääkida ja AI annab mulle siin aega juurde;“ sõnas Mäe. „Näed seda asja teistmoodi. Väikeettevõtjana näen, mismoodi on AI võimeline tarkvarakoodi kirjutama. Sellest võib ühel päeval tulla lahendus, kus AI-l saab lasta valmis teha endale vajaliku tarkvarajupi,“ tõi Urmas Savi kasu, mida tema väikeettevõtjana hindaks. Saadet juhib Harro Puusild, saadet toetab Leanest. Fotol Urmas Savi ja Timo Mäe. Foto: Harro Puusild

Viru Keskust on edukal ajal külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikku töötamisse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni madalaimad kulud ja konkurentsieelise. Millised eelised annavad jätkusuutlikud tegevused kaubanduses, kuidas kaubanduskeskused lähiajal muutuvad ja miks on Viru Keskusel kohustus ja vastutus kestlikult töötada, sellest räägib sisuturundussaates "Juhtides tulevikku" Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt. Saadet juhib Rivo Sarapik. "Juhtides tulevikku" valmib koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee. Fotol Kärt Vilt. Foto: erakogu

Autor Alex Budak kirjutab oma raamatus “Muutuste looja käsiraamat. Kuidas juhtida positiivseid muutuseid igal tasandil”, et muutuste looja võib olla igaüks ja igal tasandil. Et saavutada oma tegevusega mõju, ei pea tingimata olema tippjuht, vaid oskama esitada õigeid küsimusi, langetada otsuseid ning siis lihtsalt tegutseda. Ja kõige õigem küsimus on alati “miks”. Muudatuste juht, mentor ja autor Tiina Sakkos räägib saates, miks on oluline muutusi luua ning millised on lõksud, kuhu kinni jäädakse. “Orav rattas olek ehk täidesaatev olek tähendab piltlikult öeldes seda, et inimesed rühivad rasket ratasteta käru lükata, ja kui neile pakutakse rattaid, vastavad nad, et neil pole aega rataste paigaldamisega tegeleda,” toob Sakkos näite. Lisaks tuleb saates juttu Alex Budaki seitsme miksi meetodist, tegutsemise teatejooksust ja pikast plaanist ning paljastatakse ka mõju valem. Saatejuht on Tuuli Seinberg. “Muutuste looja käsiraamat” on saadaval Äripäeva e-poes: https://pood.aripaev.ee/raamatud-muutuste-looja-kasiraamat

Honda importöör Baltimaades ja Soomes, NCG Import Baltics ja NCG Import Finland tegevjuht Tõnu Vahtel tõdes, et maailma autotööstus seisab niigi silmitsi enneolematult keerulise ajaga ja kui seda veel Eestis omalt poolt maksudega võimendada, ei suuda turg seda mitte kuidagi enam alla neelata. Euroopa Liidu rangete CO₂ nõuete täitmine on paljudele tootjatele praktiliselt teostamatu, ning seatud reeglite jäikus võib viia ärilisele ummikseisule, leidis Tõnu Vahtel saates „Logistikauudised eetris“. „Kui nõuded ei ole realistlikud ning nende mittetäitmine tähendab trahve, siis on loogiline, et mingil hetkel ei saa turul lihtsalt jätkata,“ ütles Vahtel. Ta lisas, et kohalik turg ei ole võimeline katma süsinikutrahvidega kaasnevaid hinnatõuse, mis seab küsimärgi alla autode lõpphinna ja ostujõu tasakaalu. Ja kui seda kõike riigiti veel lisamaksudega võimendada, saabubki täielik krahh. Vahteli hinnangul on mitmed tootjad, sealhulgas Honda, hakanud taas rohkem vaatama vesinikutehnoloogia poole ning loobunud suurtest miljardiinvesteeringutest akutehnoloogiasse. Põhjuseks on kasvavad küsimused elektriautode pikaajalise keskkonnamõju kohta. „Täiselektriline auto ei pruugi kogu oma elutsüklis olla sugugi keskkonnasäästlikum kui fossiilkütusel töötav sõiduk,“ märkis Vahtel, viidates akude tootmise, töötlemise ja utiliseerimise keskkonnajalajäljele. „Pikas plaanis võib isegi osutuda, et elektriauto keskkonnakoormus on hoopis suurem.“ Lisaks regulatiivsele survele mõjutavad autotööstust tugevalt ka tollitülid ja geopoliitilised pinged. Vahtel tõdes, et sellises olukorras on äärmiselt keeruline teha tootmisotsuseid või planeerida hindasid: „Kui sa ei tea, mis hinnaga saad homme oma toodet müüa, on tegemist äriliselt väga keerulise olukorraga.“ Globaalne ebakindlus kajastub ka ettevõtete juhtimises – mitmed suured autokontsernid on hiljuti vahetanud tippjuhte ning muutnud strateegilisi suundi. Vahteli sõnul näitab see, et paljud tööstusjuhid seisavad väga suurte dilemmade ees, kuidas tasakaalustada regulatiivseid ootusi, turu tegelikke vajadusi ja oma ettevõtte konkurentsivõimet. Lisaks arutletakse saates värskelt ilmunud sõidukimüüjate konkurentsiraporti teemal, tuuakse päevavalgele tegelikud põhjused, miks on Soomes eletriautode turg jõudnud enam kui kolmandikuni ja Eestis vaid mõne protsendini ning selle üle kas Hiina elektriautod võivad ühel hetkel Euroopa autoturu ületada või mitte. Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee Foto: erakogu Fotol: Tõnu Vahtel

05.08.25 Töö ja palk. Tööturu baromeeter: Kuidas tööjõuvajaduse muutused mõjutavad värbamisstrateegiaid? by Äripäev

Euroopa üks suurim e-kaupmees Zalando personaliseerib kliendikogemust, investeerib suuruse-soovitustesse ja kasutab tehisintellekti, et muuta ostlemine sujuvamaks ja tagastused täpsemaks. Kuidas täpsemalt, seda selgitab Zalando turuarenduse ja strateegia juht Mariliis Karu. Zalando toob ostlemisse meelelahutust. “See on praegu suur trend, selline TikToki-laadne kogemus – šoppamine peaks olema integreeritud meelelahutuse ja igapäevarutiiniga, olema võimalikult sujuv läbi teiste tegevuste,” rääkis Karu. Saates „E-kaubanduse areng ja tulevik“ arutavad Omniva Eesti ja EL-i müügijuht Kristo Kõivumägi ja Mariliis Karu, kuidas on muutunud e-kaubanduse maastik Eestis ja Baltikumis, millised on tarbijate ootused ning kuidas kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted nendele vastavad. Saates tuleb juttu ka Zalando ja Omniva vahelisest koostööst, mis võimaldab Baltikumi klientidele laupäevast tarnet ja sujuvamat tagastusprotsessi. Lisaks tuleb juttu, milliseid arenguid võib oodata järgmistel aastatel nii Zalandolt kui ka Omnivalt. Kõivumägi jagab ka, miks Omniva panustab kogukonnapakiautomaatide võrgustikku ning kuidas rahvakuller aitab kiiruseootusele vastata. Saadet juhib Kuldar Kullasepp. Foto autor Liis Treimann.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla arvates unustatakse sageli ära, et andmeid tuleb päris palju lihtsalt vaadata, et neist aru saada ja prognooside tegemiseks ära kasutada. „Jõllitamise meetod on esimene prognoosimudel," ütleb ta. Infopanga andmeanalüütik Meelika Lukner vaatab esimese asjana alati graafikut. „Kui tõusu- või langusjoon on liiga järsk, siis paistab see graafikult kohe välja ja paneb ka mõtlema, kas prognoos peaks olema konservatiivsem," toob ta näite oma praktikast. Tema soovitab alustada lihtsamatest eesmärkidest, näiteks müügitulu kasvust, ning ajapikku keerulisemate parameetrite juurde liikuma. Erinevate stsenaariumite läbitöötamine on prognoosimise juures kriitilise tähtsusega. „Keskmise järgi tegutsemine võib olla ettevõttele halb lahendus,“ ütleb Uusküla. Kui jäätisemüüja ostab sisse keskmise koguse jäätist, siis jääb kasutamata võimalus müüa ilusa ilmaga palju jäätist, toob ta näiteks. Seepärast tulekski ettevõtetes läbi arvutada, mis juhtub erinevate stsenaariumite korral. Uusküla märkis, et see on Eesti ettevõtete jaoks praegu suur väljakutse, sest väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja investeeringuid ei tehta, aga kui olukord peaks siiski oodatust kiiremini paranema, siis puudub ka võime turgu haarata. Prognoosimudelite loomisel on kättesaadavad mitmed tööriistad. Kuigi Excel on hea lihtsamateks arvutusteks, muutub keerulisem matemaatiline modelleerimine seal tülikaks. Meelika Lukner soovitab lihtsama lahendusena programmeerimist, mis pole tegelikult nii keeruline kui sageli arvatakse. „Praegu on abiks ChatGPT, mis aitab prognoose mudeldada ja erinevaid lahendusi lahti mõtestada ning selle jaoks ei pea olema ekspert, vaid piisab ka uudishimust,“ ütleb ta. Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid. „Ma ütleks, et head insenerid on võetud, sest neil on juba väljakutsed, mis neid motiveerivad. Häid insenere ja tootearendusjuhte on keeruline leida,“ märgib idufirma KIUD kaasasutaja Liis Tiisvelt, kuid tõdeb, et insenerialad on sellest hoolimata populaarsemaks muutumas. „Noored mõistavad, et uusi süsteeme luua on põnev ja inseneriamet on ka hästi tasustatud, mis on noorte jaoks peamine.“ Tiisvelt tõdes, et tüdrukute potentsiaal Eestis on kasutamata. „Neile ei tehta inseneeriat põhikoolis nii piisavalt atraktiivseks, et nad tahaks seda õppima minna,“ tõi ta välja kitsaskoha. Tiisvelti hinnangul peaksime juba põhikoolis rohkem rakendama interdistsiplinaarset õpet, et aidata õpilastel seoseid luua ja suuremat pilti näha. Ka kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota tõdeb, et tüdrukute huvi tehnoloogia vastu kaob statistika järgi 5.-7. klassis. „See on millegipärast murdekoht, millega peab tegelema. Tegelikult ju sellega juba toimetatakse, sest on olemas huviringid, mis seda soodustavad,“ märkis Kokkota, kes on ka ise käinud tüdrukute huviringides oma kogemusi jagamas. Kokkota lisas, et tehnoloogia erialade populariseerimiseks on mitmeid võimalusi – näiteks tehaste avamine noortele või Inseneriakadeemia –, kuid oluline on ka lastevanemate roll, kes peaksid suunama lapsi erinevatesse huviringidesse, näiteks robootikasse või teadusringidesse, et noored saaksid varakult praktilise kogemuse millegi katsetamises või probleemides lahendamises. Eesti inseneeria olukorrast ja järelkasvust räägivad saates “Tööstusuudised eetris” kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota ning tekstiilijäätmetest pakendeid valmistava idufirma KIUD kaasasutaja ja tekstiiliinsener Liis Tiisvelt. Saadet toetab Radius Machining.

31.07.25 Teabevara tund. „Kohtumine peadirektoriga“ ehk kuidas vältida läbipõlemist by Äripäev

Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi, mis võiks teedeehitust teha tuntavalt paremaks. Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra. Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht. “Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming. Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati. Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi. Küsis Karmen Laur. Fotol Ain Kendra (vasakul) ja Alar Tooming. Foto autor on Karmen Laur.

Korteriühistutega seotud kohtupraktika tekitab segadust ja on vastuoluline, mistõttu võib suur osa Eesti kortermajadest lähitulevikus haamri alla sattuda. Kvatro Kinnisvarahalduse juhi Andry Krassi sõnul tuleb olukorra parandamiseks korteriühistu rolli tugevdada. "Fakt on see, et tegelikult on meil kolmandik kortermajadest igal juhul hukule määratud, ükskõik, millist teed me ka ei vali. Me oleme tegelikult paraja probleemi ees," rääkis ta. Krassi hinnangul on korteriomand targa inimese vara. "Selleks, et saada korteriomanikuna hakkama, tuleb endale teadvustada, et sa pead tegema koostööd ja leidma kompromisse. Kõik meie ühiskonnas ei ole võimelised selleks, aga samal ajal elab korteriomandites üks miljon Eesti elanikku," nentis Krass. Vandeadvokaat Klen Laus näeb probleemi kohtupraktikas. "Praegune kohtupraktika on vastuoluline, mis tekitab ebakindlust. Ebakindla ja vastuolulise kohtupraktikaga kärbitakse lihtsalt korteriühistute tiibu," tõdes Laus. Saates "Triniti eetris" tuli juttu veel ka sellest, mille järgi mõista, kas korteriühistu on usaldusväärne ja kuidas oskuslikult ühistusiseseid kulusid jagada. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Julia-Maria Linna.