Äripäeva raadio

Tehisintellekt ei asenda koolitajat – AI on intelligentne partner nii õppijale kui koolitajale, kes aitab õppeprotsessi paremini toetada. Saates "Õppetund" räägime, kuidas AI muudab täiskasvanute õppimist ja õpetamist, kuidas aitab kujundada õppimisoskusi, soodustada iseseisvust ning toetada koolitaja muutunud rolli. Külas on AI koolitusfirma KaiQ asutaja ja tegevjuht Margo Loor ning keeleõpetaja ja andragoog Ilona Säälik, kes jagavad oma kogemusi ja praktilisi vaatenurki. „Suhtlemisoskus on selle sajandi üks võtmesoskuseid – nüüd ei puuduta see ainult inimeste, vaid ka inimese ja masina vahelist suhtlust,“ selgitab Margo Loor ja lisab: „kui sa pole veel AI-d millekski sisuliseks kasutanud, siis proovi ja hakka suhtlema – kasutamise käigus tulevad ka oskused.“ AI muudab kogu õppimist – seda, kuidas me mõtestame õppimist, milline on koolitaja roll ning kuidas on õppija toetatud. Saadet juhib Katre Savi. Fotol (vasakult): Ilona Säälik ja Margo Loor. Autor: Andres Laanem

Äri toetav IT-tehnoloogia või veel hullem, AI võimalused on sageli juhtide jaoks nagu must kast, ütles Oixio grupi juhatuse esimees ja Eesti parim juht 2024 Ivo Suursoo. Suursoo tutvustab saates "Digitark äri" 5 sammu, mida juht peab tegema, et IT must kast arusaadavaks muuta ja panna AI ja teised tehnoloogiad oma äri kasvu jaoks tööle panna. Uuringufirma Gartneri 2025. aasta juhtide uuringust selgub, et juhtide töölaual on kõige olulisem teema, kuidas kasvatada oma äri. Teisel kohal on küsimus, kuidas rakendada tehnoloogia oma äri teenistusse. Saade on salvestatud Pärnu Juhtimiskonverentsil, mis toimus maikuus. Fotol Ivo Suursoo. Autor: Andras Kralla

Värskes sisuturunduslikus saates "Ambitsioon" vestleme aasta juhiks valitud Neeme Tammisega, kelle portfellis on üle 30 ettevõtte alates autorendist ja tööstuslikest lahendustest kuni idufirmade ja investeeringuteni. Mis Neeme Tammist käivitab? Mitte lihtsalt tulemused, vaid ettevõtete ehitamine. Ta usub, et juhtimine on universaalne oskus – ja ambitsioonis peitub viis tööriista: missioon, visioon, innovatsioon, motivatsioon ja frustratsioon. Neeme ei pelga rääkida ka läbikukkumistest – näiteks ambitsioonikas hotellibusside projekt Tallinnas ei saanud tuult tiibadesse. Aga just sealt tulevad kõige väärtuslikumad õppetunnid. Mis on tema hinnangul võti edu ja ebaedu vahel? Õiged inimesed. Värbamisvigade hind on Neeme kogemusel 12–18 kuud vastutuult sõitmist. Seepärast toetub ta nii instinktile kui ka professionaalsetele partneritele, et leida inimesed, kellel on sära silmis ja väärtused paigas. “Kui värbamisel eksid, on hind 12–18 kuud kaotatud aega. Seepärast panustame süsteemsusesse – aga vahel tuleb siiski usaldada ka kõhutunnet,” ütles Tammis saates. Tammise enda unistuste juht aga oleks huumorisoonega, uudishimulik, energiast pakatav ja laia silmaringiga. Saadet juhivad Hando Sinisalu ja kasvutreener Toomas Danneberg. Saadet toetab Empowerment Estonia. Fotol Neeme Tammis. Foto autor: Marek Metsalaid

Saates "Nimed müügitahvlil" on külaliseks LHV Panga vanem telefonimüügispetsialist Mati Tulp, kelle karjäär on kui õpetlik rännak läbi Eesti tööelu viimaste aastakümnete. Alates Taarakombinaadi varustusosakonnast kuni tänase rollini pangas on ta liikunud juhikohalt müügitöö fookusesse. Mati lugu näitab, et müügitöösse jõudmine ei pea olema karjääri langus, vaid teadlik valik teha seda, mis päriselt sobib. Vestlusest selgub, et edu telefonimüügis algab suhtumisest. Mati usub, et “99,9% inimestest on toredad, kui sa ise ka oled”. Ta räägib avatult sellest, miks ta igal hommikul hea tujuga ärkab, miks kohvi ei joo ja miks müügitöö on talle nauditav ka 13 aastat hiljem. Tema tööfilosoofia on lihtne: ole kohal, keskendu ühele asjale korraga ja kohtle teisi nii, nagu soovid, et sind koheldakse. Lisaks jagab ta värvikaid lugusid klientidest katusel, trammis ja isegi sünnitusmajas. Kõik tõestamaks, et siiras suhtlus on võimalik igas olukorras. See episood on aus, praktiline ja humoorikas sissevaade ühe staažika müügiinimese ellu, kes oma tööle tõesti silma särama paneb. Matiga vestleb Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger. Fotol: Dominate Sales tegevjuht Silver Rooger ja LHV Panga vanem telefonimüügispetsialist Mati Tulp. Allikas: Äripäev

Kliendi jaoks on probleemi lahendamine kõige tähtsam – see, kes vajalikku teenust osutab, on teisejärguline. See on vaid üks kasulikest mõtetest, mis kõlas saates “Teeninduse teejuht”, kus keskendutakse lisamüügile ja selle muutuvatele praktikatele. Saate fookuses on küsimus, kuidas teha täiendavat müüki nii, et see looks väärtust, mitte ei kahjustaks teeninduskogemust. Oma kogemusi jagavad Tele2 Eesti ärikliendi müügivaldkonna juht Gert Karu ja IT-firma Primend IT‑teenuste ärikonsultant Edik Must. Gert Karu rõhutab vajaduspõhisuse ja vastutustundlikkuse rolli müügis: „Kaardistamine on edu pant. Mida paremini me klienti tunneme, seda täpsemaid soovitusi saame anda.“ Must lisas, et Primendi lisamüük põhineb põhjalikul analüüsil ja usaldusel: „Klient ei peaks aru saama, kes teenust pakub. Oluline on, et probleem saab lahendatud.“ Saates käsitletakse ka andmepõhise müügi ja tehisintellekti kasvavat rolli, müügitiimi ja teeninduse koostööd ning klientide muutuvat ostukäitumist. Mõlemad saatekülalised tõdevad, et edukas täiendav müük algab hästi toimivast baasteenusest ja läbipaistvast suhtlusest. Praktiliste soovitustena toovad nad välja vajaduse luua süsteemne lisamüügi strateegia ja panustamise kliendiandmete haldusesse. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti ärikliendi müügivaldkonna juht Gert Karu ja Primend OÜ IT‑teenuste ärikonsultant Edik Must. Allikas: Äripäev

Seekord räägime äärmuslikust allergilisest reaktsioonist ehk anafülaktilisest šokist. Sellest räägib Eesti üks tuntumaid erakorralise meditsiini arste, dr Arkadi Popov Lääne-Tallinna Keskhaiglast, kes on viimastel aastatel olnud küll pigem haiglajuhi rollis. Räägime, mis on anafülaktiline šokk, kuidas seda ära tunda, mis on esmaabivõtted ja kellel on suurem risk sellise reaktsiooni tekkeks. Samuti sellest, et esmasele šokile võib 72 tunni jooksul järgneda uus laine. Saadet juhib Violetta Riidas Pildil erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov Pildi autor Äripäev

Kogenud üüriinvestor Jürgen Kallo soovitab algajatel kinnisvarast eemale hoida, samal ajal kui Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron näeb selles endiselt kindlat ja emotsionaalset investeerimisväärtust. Enam kui kümme aastat korterite üüriäriga tegelenud ning praeguseks 30 korteriga portfelli haldav Jürgen Kallo soovitab üüriäriga alustajale vaid üht: ära alusta, pane see raha parem indeksifondi. Scandium Kinnisvara innovatsioonijuht Kalle Aron ütleb, et kinnisvara on küll aeglane sõiduk, mis viib aga alati kohale. Kallo räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et saab iga päev pakkumisi koolitusteks, mis lubavad algaja üüriäris ree peale aidata. „Siinkohal minu kindel soovitus inimesele, kel täna ei ole üürikinnisvara, on sellega ka mitte alustada. Sest kui me räägime 5% tootlusest, millele lisanduvad erinevad riskid nagu vakantsus, hullud üürnikud, samuti korteri amortisatsioon – seal on palju riske, siis täna pigem ei.“ Kallo soovitab inimesel pigem panna 200 eurot kuus kõrvale ja osta S&P 500 indeksit. „See on pikas perspektiivis turvalisem investeering kui alustada kahe-kolme korteriga.“ Saates räägivad Aron ja Kallo põhjalikult üüriäri tasuvusest, vakantsusest ja tulevikuväljavaadetest, vastandades suurettevõtte ja väikeinvestori perspektiive. Asjatundjad analüüsivad nii numbrilist tootlust kui ka emotsionaalse väärtuse ja elamuse olulisust. Samuti lahkavad üürihindade dünaamikat ning toovad näiteid, kuidas hea müügioskus võib oluliselt mõjutada korteri üürihinda. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Andras Kralla

„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme, milline on meie heide ning kui hästi või halvasti võrreldes maailmaga läheb,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtete grupi Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld. Alates 2019. aastast mõõdab ja võrdleb ettevõte oma jalajälge nii enda sektori kui maailmaga. „Midagi pole häbeneda, sest see on korralikult väike. Enamus põllumajanduses töötavaid firmasid võivad selja sirgu hoida, töötame ikka päris keskkonnasõbralikult.“ Järgmise sammuna mõju jätkuvaks vähendamiseks aga napib hetkel veel teadmisi ja tehnoloogiaid, selgitab Muld. „Tellisime uuringu, kuidas saaksime enda jalajälge nulli viia, pakkuge meetmed, tegevused, tehnoloogiad. Sealt väga palju ei tulnudki, sest tehnoloogiaid ja teadmisi pole täna veel kahjuks olemas,” selgitab ta. Agrone eesmärk on jõuda aastaks 2035 süsinikuneutraalsete piimatoodete ning põllumajandussaaduste tootmiseni. Kuidas selles eesmärgi täitmise suunas liigutakse, mis seda soodustab ja takistab ning kuidas on kestlikkus põllumajanduses konkurentsieelis, sellest tuleb juttu juba saates. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmis Rohetiigri ja Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Margus Muld. Foto: Andres Haabu

Seekordses Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” meenutame Pärnu Tarneahelakonverentsi ja kuulame vestlusringi konkursi “Parim tarneahelajuht” kandidaatidega. Omavahel vestlevad Pipelife Eesti tarneahelajuht Sten Sats, Hanza Mechanics Tartu tarneahelajuht Kadi Eensalu, elektroonikatööstuse Aurightec tarneahelajuht Marko Kostap ning toiduainetööstuse Mysnack OÜ ja Premium Brands OÜ asutaja Ellyt Talv. Vestlusringi juhib juhtide kasvutreener Anti Orav. Paljude teiste teemade seas räägitakse arutelus ka mõõdikutest, mis aitavad tarneahelajuhte igapäevases töös. “Laovarude efektiivsus, kindlasti tarnekindlus ja kolmas on seotud kuluefektiivsusega hanketegevuses,” vastas Aurighteci tarneahelajuht Marko Kostap moderaatori soovile nimetada kolm kõige olulisemat mõõdikut. Sten Sats märkis, et Pipelife’i jaoks on oluline kaks mõõdikut kombineerituna. “Meie vaatame kahte mõõdikut koos, üks on tarnekindlus klientidele ja seda mõõdame vastu soovitud kuupäeva. Meie jaoks on oluline 48-tunnine tarne ja vastu seda me end ka mõõdame,” rääkis Sats. “Sinna vastukaaluks paneme lao pöörlemiskiiruse (laokaupade ringluskiirus – toim) – tarnekindlust on alati väga hea tagada üüratu laoga, aga selleks me võimelised ei ole. Ja kolmas on sisemine mõõdik, mis on ennustustäpsus,” lisas Sats. Hanza tarneahelajuht Kadi Eensalu kinnitas, et ka tema jälgib tarnetäpsust ja lao pöörlemist, aga see pole kõik. “Lisaks oleme võtnud tarnija OTD (on time delivery – toim), mis on sisend meie hankele,” lisas ta. Fotol vasakult: Marko Kostap, Sten Sats, Ellyt Talv ja Kadi Eensalu. Autor: Raul Mee

Täna on lineaarne majandusmudel nii juurdunud, et ringmajandust viljelevad eelkõige väiksemad eestvedajad ja rahvusvahelist tegutsevad ettevõtted. Majandusraskused soosivad aga uute ringsete võimaluste leidmist, ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo saates "Äripäeva raamatuklubi". "Kui mõelda täna olukorrale, kus inimestel ei ole palju raha ja nad ei ole valmis ostma paljusid kestvuskaupu, siis üks ringmajanduse mõte on, et ärme osta ja oma kõiki asju, vaid näiteks saame neid rentida ja laenutada," rääkis Realo ja tõi näite, kuidas aastaid tagasi filmis nähtud Chaneli või Louis Vuittoni käekoti rentimine ei tunduki talle enam nii veider. Kuidas avastada uusi ringseid ärivõimalusi ja minna järk-järgult lineaarselt mudelilt üle ringmajandusele, õpetab Julia Binderi ja Manuel Brauni raamat "Ringmajanduse ärirevolutsioon". Raamatus on üle saja päriselulise näite ning palju praktilisi küsimusi ja töölehti, mis aitavad oma äri vastupidavamaks kujundada olukorras, kus loodusressursid on piiratud, tarneahelad haavatavad, klientide ootused kasvamas ja regulatsioonid survestamas. Saates vastab Realo peamisele kriitikale, et ringmajandus ei saa olla kasumlik, ja toob eduka näitena esile Ikea. Samuti selgitab Realo, kuidas Ragn-Sells on teinud läbi neli ringmajandusele üleminekuks vajalikku sammu, mida raamat kirjeldab. Kai Realot intervjueeris Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur. Fotol on Kai Realo, foto autor on Krõõt Tarkmeel.

„Vanus ei tohiks kunagi olla takistuseks, kui inimesel on soov õppida ja areneda,“ lausus nädal enne oma 50ndat juubelit ülikooli magistrantuuri astumise otsuse vastu võtnud Kristjan Sirel. TalTechi logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno sõnul ongi Kristjani taolised õppurid logistika erialal täiesti tavapärased nähtused. Veerandsada aastat logistikavaldkonnas töötanud ja täna Jara Internationalis laooperatsioone juhtiv Kristjan Sirel otsustas alustada magistriõpinguid nädal enne oma 50ndat juubelit. Sirel tõdes, et tagasi koolipinki asumine oli esialgu harjumatu, kuid tänu toetavale õhkkonnale ja paindlikele õppimisvõimalustele osutus see otsus igati õigeks. TalTechi Mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika õppekava programmijuht Jelizaveta Janno kinnitab, et magistriõppesse ongi oodatud väga erineva taustaga inimesed ja Kristjani taolisi on õnneks päris palju. „Meie tudengid ongi tihti juba töötavad spetsialistid, juhid või koguni ettevõtjad, kes soovivad oma teadmisi süstematiseerida ja viia järgmisele tasemele,“ rääkis Janno saates „Logistikauudised eetris.“ Logistika vajabki tema sõnul aina rohkem inimesi, kes oskavad näha suurt pilti ning siduda omavahel tehnoloogia, protsessid ja inimesed. Logistika on ka inimeste liikumine Sageli peetakse logistikat endiselt valdkonnaks, mis tegeleb kastide, kaubaaluste ja veokitega. Tegelikkuses on see arusaam järjest enam ajale jalgu jäämas. „Logistika ei tähenda ainult kaupade liikumist. Ka inimesed liiguvad, ja nende liikumise korraldamine on samuti logistika,“ selgitas Janno. Tema sõnul on näiteks ühistranspordi planeerimine, jalgrattateede arendamine või töökohtade ja elamute paiknemine linnas osa samast süsteemsest mõtlemisest. Kristjan Sirel lisas, et mõiste „inimeste logistika“ muutub üha olulisemaks, eriti linnades. Kui varem võis linna mõista kui elamupiirkonda ja tööpaika, siis nüüd on see samavõrd tarneahelate ja liikumiste sõlmpunkt. „Linn on nagu ladu – siin hoitakse, liigutatakse, jagatakse ja optimeeritakse ruumi ja ressursse,“ ütles Sirel. Tema sõnul iseloomustabki kontseptsioon „linn kui ladu“ tänapäevase logistika laienenud tähendusvälja. „Linnad muutuvad järjest tihedamaks ja keerukamaks, ent samal ajal suureneb vajadus kaupade, teenuste ja inimeste sujuva liikumise järele. See tähendab, et linnaplaneerimine ja logistiline mõtlemine ei saa enam käia eri radu – need peavad olema läbipõimunud,“ lausus Sirel ja lisas, et ainuüksi e-kaubanduse plahvatuslik areng on pannud linnadele uued logistikakoormused. Uus bakalaureuseõpe 2026. aastal Kui juba mõnda aega tegeleb TalTechi magistrantide ja doktorite koolitamisega, siis küpsemas on uue logistikasuunitlusega bakalaureuseõppeprogrammi taasavamine 2026. aasta. Janno sõnul on programm alles välja töötamisel, kuid selle keskmes saab olema tehnoloogia, süsteemimõtlemine ja praktiline oskus siduda omavahel erinevad logistikaahelad – nii kaupade, teenuste kui ka inimeste liikumise kontekstis. „Me tahame kasvatada uusi spetsialiste, kes ei mõtle logistikas ainult tarneahelate või veokite kategooriates, vaid kes oskavad näha tervikpilti – olgu see linn, regioon või globaalne turg,“ ütles Janno. Uus õpe on suunatud nii gümnaasiumilõpetajatele kui ka juba töötavatele inimestele, kes soovivad ennast valdkonnas arendada. Elukestev õpe kui konkurentsieelis Saates kõlanud sõnum on selge: logistika on palju enamat kui selle kitsas ajalooline tähendus. See on valdkond, mis puudutab igaühte meist, ja mille areng mõjutab otseselt majanduse toimimist, kliimamuutustega toimetulekut ja elukeskkonna kvaliteeti. Logistikaharidus Eestis liigub kindlalt edasi – tehnoloogilisemaks, inimkesksemaks ja avatumaks. Ning nagu tõdes magistrant Kristjan Sirel: „Õppida pole kunagi liiga hilja. Iga uus teadmine võib muuta elu sõltumata sellest, kui vana sa oled.“ Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Jelizaveta Janno ja Kristjan Sirel

Võlgades ettevõtte „matjale“ müümisel pole mingit mõtet, sest maksuamet tegeleb ikkagi võla tekitanud isikuga, kinnitab Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Liina Jõõts. Creditreformi juhi Alar Jägeri hinnangul on matmisele läinud ettevõttest võlgu juba keeruline kätte saada. Eestis tegutseb praegu umbes 20 negatiivsete äriseostega isikut ehk rahvakeeli „matjat“ ja nendega on seotud tuhatkond ettevõtet. Ettekujutus nagu saaks võlgades firmat matjale müües alustada uue inimesena puhtalt lehelt uut äri, on vale, kinnitab Liina Jõõts ja soovitab sellele raha mitte kulutada. „Isegi kui ettevõte matjale üle antakse, ei takista see maksuameti vastutusmenetlust võla tekitanud isiku vastu,“ ütleb ta. MTA fookuses on need juhatuse liikmed või tegelikud juhid, kes võla tekitasid, olgu siis tahtlikult või raske hooletuse tulemusena. Kui ettevõtte uueks omanikuks saab nn tankist või matja, siis on Alar Jägeri jaoks asi väga selge: „Sealt enam raha ei tule.“ Ent "matja" ilmumine juhatusse on tagajärg, mitte põhjus. „Raisakotkast pole mõtet süüdistada – korjus tekkis sinna ikka haiguse või rünnaku tulemusena. Ka ettevõtte probleemid olid olemas juba enne „matja“ saabumist,“ ütleb ta. Inkassoettevõttena tegelevad nad ka "matjale" müüdud ettevõtete võlanõuetega, kuid tõenäosus, et eelmine omanik võla oma maine hoidmiseks ära maksab, on väga väike. Alar Jägeri sõnul juhtub seda harva ja enamasti vaid väiksemate summade puhul: „Kui on tegemist suurte summadega, siis neid ei hakka keegi oma tulevase kasumi arvelt katma.“ Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotol: Alar Jäger ja Liina Jõõts. Autor: Sigrid Kõiv

Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha omas tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa. Saates „Töö ja palk“ jagab tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas puhata nii, et päriselt ka puhkad – ja mida saavad juhid teha, et suve lõpuks ei saabuks tagasi töölainele väsinud tiim, vaid hoopis säravad silmad ja uus hoog. Ta selgitas, et tööõnne tajumine võib olla hooajaline – kevadeks kuhjunud väsimus, pikad päevad ja kõrgenenud ootused toovad sageli kaasa motivatsioonilanguse või isegi läbipõlemise. Hea on aga teada, et teadlik juht saab selliseid märke märgata ja leevendada. Näiteks aitab juba see, kui suheldakse tiimiga avatumalt või muudetakse töötempot. Abi oleks kas või sellest, kui hommikul ei pea tööasjadega nii vara alustama, kui õhtusumedus või suvekontsert on pikale veninud. Kindlasti ei tohiks inimesed aga end süüdi tunda, veel vähem töötegemise nägu teha, kuivõrd eesmärk ei ole töötegemist mängida vaid see, et töö oleks tehtud ja inimesed sinu järele ei ootaks. Selle juures on hea läbipaistvus, kes ja millal tööd teeb. Meeskonnatöö puhul oleks otstarbekas muuta tavapäraseid töörütme, näiteks nihutada hommikukoosolekud hilisemaks. Saates tuli juttu ka sellest, kuidas juht saab suve teadlikult juhtida: mitte üksnes tööülesannete, vaid ka meeskonna vaimse vormi mõttes. Kas juhi enda tööõnn paistab välja? Jah – ja väga selgelt. Kui juht ise on väsinud, kandub see paratamatult ka tiimi. Hea juht ei karda end laadida, samuti julgustab ta oma inimesi puhkama õigesti – mitte vaid füüsiliselt eemal olema, vaid ka vaimselt tööülesannetest lahti laskma. Et puhkuse eel ei tekiks süüd ega pinget, saab tööandja aidata teadliku töökoormuse planeerimise ja läbimõeldud asendustega. Suvel motivatsiooni hoidmise võti peitub Tiina Saar-Veelmaa sõnul aga mitmekesisuses: rutiinist välja aitavad nii vahelduvad ülesanded, hooajalised projektid kui ka väiksemad tunnustused. Mõelda tuleb ka nendele töötajatele, kes ei saa suvekuudel puhata – kas või väikeste žestidega, mis aitavad tunnetada, et nad on märgatud ja hoitud. Lõpetuseks jagas Saar-Veelmaa kolme soovitust, mida juht võiks juba sel nädalal teha: vaata üle oma tiimi puhkuseplaanid, räägi inimestega nende energiatasemest ning hinda ausalt ka omaenda tööõnne seisu. Ja tema enda suveõnne retsept? See on kombinatsioon loomeinspiratsioonist, kirjutamisest ja sumedatest ühisolemisest sõpradega. Vestlust suunas Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vaskult: Helen Roots ja Tiina Saar-Veelmaa. Autor: Andres Laanem

Me kipume tehisaru liigitama masinate klassi, aga juhtima peaks seda samade meetoditega nagu inimesi, leiab Motichecki juht Martin Rajasalu. "Miks me arvame, et masin teatud tingimustel ja teatud raamides ei ole meie intellektiga samaväärne, kui tema õpiprotsess on samasugune? See ongi ju intellekti mõte. Juhtimismeetodid peavad olema ka samad nagu inimestega – usalda, aga kontrolli," leiab Rajasalu. Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin aga ei näe veel, et ettevõtete nõustamist ja auditeerimist tehisaruga efektiivselt teha saab, sest see nõuab väga palju taustateadmisi. Sellegipoolest teeb AI juba taustatöid ka nende juures. "Meie valdkond on klassikaline keskaegne õpipoiss-sell-meister struktuuriga. Kui oled umbes kümme aastat erinevaid asju teinud, siis juba oskad. Mida on hästi lihtne tehisintellektile anda, on need esimesed kümme aastat. Aga kust sa võtad pärast neid kümne aastase kogemusega inimesi," tõstatab Usin potentsiaalse tulevikumure. Saates tulebki pikemalt juttu juhtimisest ja tehisaru efektiivsest kasutamisest, et juht saaks keskenduda meeskonna juhtimisele. Kas tehisaru võiks mingil hetkel ise juhtimisotsuseid teha ja mis parameetreid selleks täitma peaks ning miks kümnend tagasi tehtud ennustus inimaudiitorite kadumisest siiani täide pole läinud, räägivad saates Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin ja Motichecki juht Martin Rajasalu. Saatejuht on Mart Valner. Fotol Motichecki juht Martin Rajasalu ja Ernst & Young Eesti auditiosakonna partner Erki Usin. Foto: Andres Laanem

Saksamaa on jõudnud sinna punkti, et nad peaksid muutuma, aga kas nad on võimelised muutuma, see on suur küsimärk, ütleb Raumedic Estonia juht Emöke Sogenbits. Emöke Sogenbits ütleb intervjuus, et Raumedic Estonia tarneahel veel ideaalselt ei tööta ja ettevõte alles ehitab seda. „Meil on ees üüratult palju väljakutseid, sest meditsiinitööstuse paneb veel omakorda teatud piirangud. Tööd on palju,“ rääkis Sogenbits ja avaldas, mis on tema hinnangul praegu ettevõtte tarneahela nõrgim lüli. „Jälgige uudiseid, sest siin muutub iga päeva niipalju asju, et ma ei julgeks ühe uudise peale mingeid järeldusi teha,“ kommenteeris ta USA tariifipoliitikat. Mis aga takistab Eesti tööstuse kasvu? „See on üleüldine maailmamajandus ja tegelikult ma arvan, et siin on suur osa Saksamaal. Saksamaa on jõudnud sinna punkti, et nad peaksid muutuma, aga kas nad on võimelised muutuma, see on suur küsimärk,“ rääkis ta. „Kaitsetööstuses on ajafaktor kriitiline, kuid samas ei tohi see tulla töökindluse ja ohutuse arvelt. Meie tarneahelad on lühikesed ja lokaalsed, et säilitada kontrolli ja vähendada sõltuvust. Ja tagada kiire reageerimine,“ analüüsis Rivo Kooskora Asax Innovationi tarneahelat ja avaldas, et ettevõtte kriitilised komponendid tulevad nende ettevõttes Euroopast. „Meie eelised on taskukohasus, robustsus ja lihtsus. Samuti lühike väljaõppe periood sõiduki kasutamiseks,“ loetles ta Asaxi droonide eeliseid. Saint-Gobain Estonia tehasejuht Henno Haava analüüsis, et ettevõtte tarneahela nõrgim lüli on just ühesüsteemne terve tarneahela ülevaade. „Kõik on erinevates tarkvarades, selle, et ühtne pilt kätte saada, et kõik ühes süsteemis jookseks, on hetkel suurim väljakutse,“ tunnistas Haava. Haava lisas, et Eesti tööstussektori kasvu pidurdavad praegu ilmselt enim just julgus suuremalt mõelda ja finantseerimine. „Meie vaates hoiab tööstuse kasvu tagasi bürokraatia. Kuna meil on ka garantiijuhtumeid ja vaja kaupa välismaalt tagasi tuua, siis on bürokraatia tolliga olnud meile vaevaline, ka toetuste saamise kadalipp on keeruline,“ märkis Dipperfoxi tarneahela koordinaator Kätlin Vahter. Hiljuti Jaapanisse esimese konteineri saatnud Dipperfoxi jaoks on sealne turg ka hästi käima läinud. Vahter lisas, et seni on ettevõtte jaoks väga hästi töötanud erinevatel messidel käimine. Tööstusjuhte intervjueeris Annika Kald. Saadet toetab Radius Machining. Fotol: Emöke Sogenbits. Autor: Raul Mee

Mis ühendab tippgaleristi ja lennundustippu? Õige vastus on Äripäeva tipptegijate kool, mille värsked lõpetajad on enda valdkonna vaieldamatud tegijad, Haus galerii juht Piia Ausman ja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi juhatuse liige Mihkel Haug. Sageli tegutsevad juhid valkondlikus mullis, arvates, et nende probleemid on unikaalsed. Piia ja Mihkel toonitavad, et üksteise töömaailma tundmaõppimine ning köögipoolele piilumine avardasid silmaringi ja võimaldasid näha enda valdkonnast kaugemale, leida juhtimispsühholoogia ühisosa. Saates tuleb juttu sellest, milliseid arengutee läbimurdeid tipptegijate koolis tehti ning milliseid uusi mõtteid saadi ja võtteid õpiti. Piia Ausmani sõnutsi on tipptegija tiitli asemel oluline tippsuhtumine: teadlikum juhtimine ning selge arusaam sellest, milline on roll on sinul selles, millised on ettevõtte tulemused ning kuidas tiim ennast tunneb. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem Äripäeva tipptegijate kooli uue kursuse info leiate siit: https://pood.aripaev.ee/koolitus-tipptegijate-kool

Rail Balticu käivitumine võib lõpetada rekkameeste mitmenädalased veod ja kodust eemalolekud, ütles Äripäeva raadios Rail Balticu äriprotsesside koordinaator Harri Aro. Aro sõnul muudab Rail Balticu tulek rekkameeste elu kodusemaks. "Ma loodan, et see jääb minevikku, kus tuleb nädalaks või kaheks kodust ära minna. Pigem ongi selline last mile delivery ja õhtuks oled kodus," rääkis ta. Rail Balticu ärivõrgustiku nõustaja Priit Koffi sõnul aga ühegi transpordiliigiga vastanduda ei soovita. "Raudtee ei ole selleks, et maanteetransporti täielikult välja juurida," tõdes Koff. Saates oli külas veel ka Triniti advokaat ja Rail Balticu Eesti ärivõrgustiku liige Tõnis Tamme. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.

Kaasomandi ostmise või pärimise järel võib uut omanikku tabada varjatud puuduse tõttu rahaline nõue teiselt kaasomanikult. Ehitus- ja riigihanke spetsialist Tuulikki Laesson räägib „Teabevara tunnis“, et kaasomandi puhul on varjatud puuduseks olukord, kui pole teada, kas teine kaasomanik on ehitanud, kui palju on ta selle jooksul teinud ehitise säilimiseks vajalikke kulusid ja kas ta on nõudnud ehitist võõrandavalt kaasomanikult nende kulude kandmist. „Teabevara tunnis“ räägitakse ka muudatustest, mida planeeritakse teha sellel aastal ehitusvaldkonnas: muuta kavandatakse planeerimis- ja looduskaitseseadust ning ehituskeeluvööndiga seotud asjaolusid, samuti kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol vasakult: Maria Made Laas ja Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest. Grete Arro rääkis saates "Kestlikul kursil" – mis kandis enne nime "Rohepöörde praktikud" –, et kui inimväärne elu on saavutatud, ei tõsta majanduskasv sugugi inimeste heaolu. Vastupidi, ulatuslikud uuringud näitavad, et püüdlused materialismi, võimu ja teatud välimuse poole halvendavad vaimset tervist, ütles ta. Priiskavate soovide ja harjumustega kulutame kordades liiga palju planeedi ressursse – see on fakt. "Planetaarsete piiride ületamine toob kaasa meile sellise kulu, et me võime oma tänase elustiiliga hüvasti jätta. Selline kulu saab tõenäoliselt olema tagasipöördumatu," rääkis Arro. Seda on aga raske inimestele selgitada, Arro sõnul polegi rääkimisest kasu. "Kõnelema peavad need, kelle teadmised peavad muutuma. Alguses nad kõnelevad võib-olla valesti, jäävad mingid asjad puudu, aga selleks on vaja eksperti appi, kes aitab märgata ja konstrueerida seda uut teadmist." Saates on juttu vestlustest skeptikute ja vandenõuteoreetikutega. Samuti suurtest süsteemsetest muutustest, näiteks töönädala ja -koormuse vähendamisest, poodide lahtiolekuaja lühendamisest ja keskkonnavaenulike reklaamide keelamisest. Lisaks selgitab Arro, kuidas kõik sõjad on seotud loodusressurssidega, ent kuidas maailmas eksisteerib praegugi kultuure, kes suudavad elada sõdimata ja loodust austades. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Grete Arro, foto autor Katriin Krünberg/ERR/Scanpix.

Juhtidel on aeg küsida, mida kestlikkus nende ettevõttele tegelikult tähendab. Muutuv ärikeskkond eeldab, et kestlikkusest saab tööriist, millega tugevdada oma meeskonda, partnereid ja äri vastupanuvõimet. ESG konskultatsioonifirma Sustinere viimane uuring tõi esile ettevõtjate seisukohad selle kohta, kuidas nende juhtimisstrateegia seostub jätkusuutlikkuse, kerksuse ja pikaajaliste äriplaanidega. Viimaste aastate muutused ESG-maastikul on sundinud ettevõtjaid ümber mõtestama, mida tähendab kestlikkus äris. "Ettevõtte kerksus ei seisne üksnes võimes kriise üle elada – see peitub võimes suunata, mõjutada ja luua väärtust ka ebamäärasuses,“ ütleb Sustinere asutaja ja partner Marko Siller. ESG ei ole enam „ülemuslik nõue“, vaid konkurentsieelis – võimalus kujundada organisatsiooni seestpoolt ja tugevdada sidemeid väljapoole. Sustinere partner ja ESG strateegianõustaja Els Heile-Sundkvist lisab: „Kui reeglid taanduvad, kerkib esile ettevõtte tegelik võimekus – mõista oma mõju, hinnata riske ja teha valikuid, mis toetavad kestlikku arengut.“ Milline on juhtide uus roll? Kuidas muuta ESG juhtimisvahendiks ja kuidas ehitada vastupidavaid ettevõtteid, mis suudavad suunata ka oma ärivõrgustikku? Sellest lähemalt saatest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Els Heile-Sundkvist ja Marko Siller. Foto: erakogu

Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning plaanita selle ära viimiseks, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku alla toomise väga keeruliseks. Sisuturundussaate „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet päris, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Kull pakkus, et turuprognooside kaardistamises tehti midagi valesti ja Kiisa lisavõimsuste kasutamine on tunnistus sellest. Samuti ei too leevendust juulis toimuv uute võimsuste hange. „Me desünkroniseerisime Vene võrgust juba veebruaris,“ ütles Kull, mille peale Nõu lisas: „Juulis alles selgub, kas keegi tuleb hankele pakkuma ja kui see osutub edukaks, siis seade ehitatakse alles paari aasta pärast.“ See muudab Alexela energiakaubanduse juhi murelikuks just talve vaadates. „Võrdleme võimsust, mida Baltikumis külma ilmaga vaja on selle osaga, mis võimsusturult sagedusturule läheb ja näeme, et sel on selge mõju päev ette turule ning hindadele.“ Tarbijate jaoks on hinnad seeläbi kallimad. Üks osa olemasoleva probleemi lahendusest on energia salvestamisel, mis juba praegu aktiivselt sagedusturule sisenevad. „Suhteliselt kindel on, et ühtegi suurt energiaprojekti ei panda enam püsti salvestuseta,“ arvas Kull ja lisas, et turuloogika paneb arendajad ise salvestust tootmisele juurde ehitama. Nõu ei nõustunud, sest praegu on riigil plaan roheenergia tootjate abistamiseks hinnalaed kehtestada. „Arendajat ei huvita, kas toodab hästi tuulisel ajal või saaks mõnel tunnil salvestatud energiat müüa, sest riik maksab nagunii raha. Salvestus mingis mahus oleks tark kohustus, selleta läheb kõik jälle riigile kallimaks.“ Saates on juttu veel eri salvestuslahendustest, ootustest riigile ja sellest, kumb peaks enne tulema: energiat tarbiv tööstus või energia tööstusele tarbimiseks. Fotol Eveconi juht Karl Kull. Foto: Andras Kralla

„Tulevikus on meil kvaliteetsed kodud ja vahetame neid vähem kui täna,“ ütles aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo sisuturunduslikus saates "Juhtides tulevikku". „Oleme paljud kodud renoveerinud ja need on efektiivsemad ning kasutavad vähem ressursse. Ümmarguses maailmas on oluline, et arenguriigid saaksid meie sel teel tehtud vigu vältida. Piltlikult, et ei tuleks 10 aasta pärast maja renoveerida, sest see ehitati buumi ajal,“ kirjeldab ta enda sektoris ees seisvaid muutusi. Lasita Aken on võtnud omale eesmärgiks saada süsinikuneutraalseks aastaks 2026 ja süsinikunegatiivseks aastaks 2028. Mis eesmärkide täitmist soodustab ja takistab, kuidas muutub ehitus- ja ehitusmaterjalide valdkond ning kuidas oma tarnijate seas ning üldsuses suuri muutuseid selgitada ning juhtida, sellest räägib Karl-Martin Rammo saates “Juhtides tulevikku”. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saatesari valmib Rohetiigri ja Kestlikkuseuudised.ee koostöös. Fotol Karl-Martin Rammo. Foto: Raul Mee

Kas sinu ettevõtte kinnistul on vaja aastaringset hooldust, aga tööjõudu napib ja efektiivsus vajab tõstmist? Uues sisuturundussaates räägivad Yarbo brändi ametlik esindaja Tauri Kade ja saatejuht Lauri Toomsalu sellest, kuidas Yarbo, maailma esimene aastaringselt töötav moodulrobot, muudab kinnisvarahalduse mängureegleid. Yarbo ei niida lihtsalt muru – ta puhub lehti, lükkab lund, trimmerdab, väetab taimi ja veab isegi haagist. Seda kõike ilma roolita – kontroll käib nutitelefoni kaudu, ükskõik kas oled Dubais puhkusel või kontoris. Üks robot, üks äpp, laialdased kasutusviisid. Saates uurime, kuidas see tehnoloogia sobib kinnisvarahaldusfirmadele, korteriühistutele ja tootmisparkidele, kelle haldusvajadused on suured ja muutlikud. Selgub, et juba esimese aastaga võib robot end suure kinnistu puhul ära tasuda. Lisaks räägime saates keskkonnasäästlikkusest, tulevikumoodulitest, targa linna visioonist ja paljust muust. Kui suur ala suudab Yarbo ööpäevas reaalselt niita või lund lükata? Millistes tingimustes robot ennast kõige paremini tunneb – kas sile muru, jäävihm või konarlik haljasala? Kui palju inimtööjõudu on tegelikult veel vaja? Mis saab siis, kui robot kinni jääb ja sina oled parasjagu teisel pool maakera? Nendele küsimustele saab samuti saatest vastuse. Foto: erakogu

Töötajate osalusoptsioonid on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti iduettevõtetes oluliseks motivatsioonivahendiks. Nende populaarsus on märkimisväärselt kasvanud alates 2011. aastast, kui jõustus maksusoodustus, mis võimaldab osalust anda soodustingimustel ilma erisoodustusmaksuta. PwC Legal Servicesi vandeadvokaat Taavi Kõiv on seisukohal, et optsioonid ei ole pelgalt hüve, vaid läbimõeldud strateegia töötaja sidumiseks ettevõtte tulevikuga. „Töötaja osalusoptsiooni mõte on see, et tekib „skin in the game“ – isiklik rahaline huvi ja vastutus ettevõtte edu eest,“ ütles Kõiv. Optsioon annab õiguse tulevikus omandada osa ettevõttest – tavaliselt nimiväärtusega, mis on turuhinnast oluliselt madalam. See ei ole kingitus, vaid soodus ostuõigus, mida tuleb vähemalt kolm aastat välja teenida, et vältida maksukohustusi. „Kui töötajale anda niisama osalus, tuleb maksta erisoodustusmaks – optsioon annab võimaluse sellest pääseda,“ rõhutab Kõiv. Kuula sisuturundussaatest, miks tuleb optsioonide andmise otsus korrektselt dokumenteerida ja kui levinud on viga, et optsioonidest räägitakse protsentides. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Taavi Kõiv. Foto: PwC

Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et avada Eesti järgmise kümnendi energeetika eesmärke. Üks olulisemaid väljakutseid on taastuvenergia tootmise hoogustamine ja juhitavate võimsuste arendamine. „Kui me soovime, et oleks rohkem kodumaist elektrit ja vähem hinnakõikumisi, siis on selge, et tootmisvõimsust tuleb juurde ehitada,“ märgib Sutt. Ta rõhutab, et eesmärk jääda 2030. aastaks elektri aastatarbimise lõikes 100% taastuvenergia juurde on endiselt mõistlik suund, kuid vajab paindlikkust ja tugevat regionaalset koostööd. Minister rõhutab ka, et elektrihindade arutelu on Eestis sageli liiga kitsas ja keskendub ainult börsihinnale, kuigi tarbija jaoks määrab lõpparve midagi palju enamat. „See meenutab mulle üheksakümnendaid, kui iga päev räägiti, kuidas Tallinna börsil läks. Nüüd on meil samasugune elektrihinna rubriik, aga tegelikult peaksime rääkima kogukulust – seal on sees ka võrgutasud, maksud, aktsiisid,“ sõnab Sutt. Minister lisab, et kõige kindlam viis hinnasurvet vähendada on kodumaise tootmisvõimsuse kasvatamine, mis vähendaks sõltuvust impordist ja turu kõikumistest. Selle jaoks on eriti maismaa tuul täna odavaim tootmisviis ning selle arendamist tuleb poliitiliselt toetada. Milline on tuumaenergia potentsiaal Eestis, kui palju ootame puhast tulevikutööstust ja mis saab Ida-Virumaast peale põlevkivitööstuse lõppu saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Foto: Andres Laanem

Sel talvel sai senine Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse ettevõtte tegevjuhiks, samasuguse karjäärihüppe tegi Omnivas Martti Kuldma. Varem mitut IT-ettevõtet juhtinud Triin Agan asus aga sügisel Eesti Loto juhiks. Mai keskel rääkisid nad IT-juhtimise aastakonverentsil tehnoloogiaga seotud otsustest ja väljakutsetest eri rollides. Vestlust juhtis Indrek Kald ITuudistest. Foto: Raul Mee

Tanki lipukirjaks on rumalusega võitlemine. "See on meile hästi palju kaikaid kodaratesse visanud, sest maailm on ju erinevaid inimesi täis," tõdeb loovagentuuri Tank partner ja loovjuht Joel Volkov. Tänavu möödub Tanki tegevusest 30 aastat, mille sisse mahuvad pöörased üheksakümnendad, 118 kuldmuna ja teisi turundusauhindu ning sel aastal ka esmakordselt Gaselli TOPi pääsemine. Tank loodi üheksakümnendatel ehk ajal, mil värskelt taasiseseisvunud Eestis valitses teatav kaos. Seevastu reklaamimaailm õitses täies vabaduses ja hulljulgete ning teisitimõtlevate noorte looming sellega ühes. Disainiga hakkas Joel Volkov tollal tegelema ülikooli teisel kursusel, kuna noore arhitektuuritudengina puudus tal ühel hetkel raha isegi toidu ostmiseks. "Käisin koolis, töötasin kolmes kohas, magasin ööpäevas neli tundi maksimaalselt kuniks ühel hetkel hakkasin mõtlema, et kellele ma seda teen," meenutab Volkov. Seepeale asutatigi koos teiste noorte ja üliõpilastega Tank, mida Volkov iseloomustab kui indie-ettevõtet, kus rumalust ei sallita. Ettevõtte algusperioodi nimetab Volkov puhtaks juhuseks ja katseeksitusmeetodiks. "Mingi hetk tuli minul ja äripartneril Jaanus Tammel kaval plaan minna Aafrikasse seiklema ja maju ehitama. Põgenesime lausa ära ja sattusime illegaalse piiri ületamise eest vangi, kuna meil ei olnud viisat, misjärel saadeti meid Eestisse tagasi," jagab Volkov värvikat mälestust ja lisab, et võib-olla oligi see üks põhjus, miks Tank oma tegevust edasi jätkas ja pikapeale edu saavutas. Saates "Kiired ja vihased" kuuleme, milline on olnud Tanki areng 30 tegevusaasta jooksul. Lisaks arutleme reklaamide tegemisega seotud vabaduse üle, muu hulgas jagab Volkov oma mõtteid, kuidas valitsus saaks hetkeolukorda loomeinimeste jaoks paremaks teha. Samuti tuleb juttu väärtuspõhise juhtimise olulisusest ja talentide hoidmisest. Kuidas Tank aga oma kiire kasvu saavutas, millisena näeb Volkov ettevõtte tulevikku ja miks ei tohi loometegevus olla kunagi "puhang"? Sellest räägime saates! Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest. Samuti tuleb juttu ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson. Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta. Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele. Fotol Oliver Ämarik, Karin Madisson, Erik Sakkov ja Helery Maidlas. Foto: Andres Laanem

See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund". ”Iga arendaja õudusunenägu on, et sul on mingisugune paralleelstruktuur, mis esitab oma nõudeid ja arusaama, mida siis üks omanik oma maal ehitada ja teha võib,” sõnas Laur, viidates kaude 9. juunist käivituva riigiarhitekti ametikoha peale. “Olen Anderoga 100% nõus. Kõik, mis ette ladusid, ongi üks problem meie ruumiloomes täna,“ kostis arendaja pika kriitikalaviini peale Arjus. Arendaja ühelt poolt esitas järjest kehvasid näiteid – üks neist juba tragikoomiline – ametnikega kemplemisest ja riigiarhitekt teiselt poolt selgitas olukorda ning näitas, kuidas kehv asjaajamine tuleb edaspidi ümber teha. Laur ja Arjus jõudsid elava diskussiooni kaudu ühiste koostööpunktideni ja panid paika parema tuleviku nägemuse. Ühtlasi esitas Laur arendajapoolse ühe soovi riigiarhitektile ja Arjus riigiarhitektipoolse ühe soovi arendajale. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur.

Hinnavaatlus.ee portaali asutaja Tanel Raua sõnul on nende platvormil kuvatud toodete ja hindade hulk pea kolmekümne aastaga tohutult kasvanud – praegu on portaali kaudu võimalik näha kolme miljonit toodet ja rohkem kui kuut miljonit hinda. Tanel Raud rääkis, et ostjate huvi ei raugenud ka vahepealsete majanduskriiside ajal – pigem tehti hinnavõrdlusi toona odavamate tootegruppide seas. Samas II pensionisamba raha kasutamise ajal toimus ostjate hulgas tugev elavnemine ning otsiti kallimaid tootegruppe, nagu suure ekraaniga televiisorid ja eksklusiivne helitehnika. Kuula saatest, mida räägitakse hinnavõrdlusfoorumites ja miks soovib seal oma mõtteid avaldada kümme tuhat inimest. Uurime, kuidas portaal tagab hindade õigsuse ja kui turvaline on sealtkaudu järelturult tooteid osta. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Tanel Raud. Foto: Äripäev