Äripäeva raadio

Jälle Technologies arendab tehnoloogiat, mis võimaldab liitiumioonakude sees olevast grafiidist toota kõrgväärtuslikku materjali, mis võib tugevdada näiteks betooni enam kui 70% võrra või kanda elektrit üliefektiivselt. “Meie tehnoloogia suudab grafiidist väärindada kuni 30–40% grafeeni-laadseks materjaliks,” selgitas Jälle tegevjuht Erki Ani. Hetkel tegutsetakse veel laboritingimustes, kuid eesmärk on jõuda tööstusliku skaalani ja luua koostöövõimalusi teiste taaskäitlusettevõtetega. “Me ei pruugi ise hakata suuri tehaseid püsti panema, aga meie tehnoloogia sobib väga hästi olemasolevate protsesside täiendamiseks,” kinnitas Ani. Euroopas on tema sõnul selle vastu juba tugev huvi – eriti seoses Euroopa Liidu plaaniga vähendada sõltuvust imporditud kriitilistest toormaterjalidest. Kui suur on vajadus akude taastöötlemise järgi, kuhu see turg liikumas on ning milline on rahvusvaheline konkurents, saab pikemalt kuulata juba Cleantechi saatest, saadet juhib Mart Valner. Fotol Erki Ani. Foto: Mart Valner

Sunly otsus siseneda elektri jaeturule pole lihtsalt äriline laienemine, vaid osa sihikindlast strateegiast muuta taastuvenergia inimestele kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. “Me ei müü rohkem elektrit, kui me ise toodame,” rõhutas Sunly jaeäri juht Rasmus Udde. Sunly lubab klientidele selgelt mõistetavat hinnastamist, kus puuduvad varjatud vahendustasud ja kogu energia pärineb ettevõtte enda taastuvatest allikatest. Lisaks ei piirdu Sunly pelgalt elektrimüügiga. Ettevõtte eesmärk on pakkuda ka personaalseid soovitusi ja lahendusi energiatarbimise vähendamiseks. “Minu motivatsioon on vähendada sinu elektrikulusid, sest kuutasu on fikseeritud – see tähendab, et ma ei teeni sinu suuremalt tarbimiselt rohkem,” selgitas Udde. Sunly laienemise tagamaadest saab pikemalt kuulda juba Cleantechi saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Rasmus Udde. Foto: Äripäev

Ettevõtlusmaastikul on üha enam näha keerukaid grupistruktuure, mille loomise põhjuseid ja mõjusid tasub mõista süvitsi. PwC Legal vandeadvokaat Karen Root selgitab, milliseid juriidilisi riske tuleks vältida, kui ettevõte plaanib ühinemist või jagunemist. PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis avab grupistruktuuride maksundusliku poole, tuues välja tingimused, mille korral on võimalik maksude optimeerimine. Arutelu keskmes on ka valdusettevõtete roll Eesti ärikeskkonnas: miks neid järjest enam luuakse ning kuidas need mõjutavad ema- ja tütarettevõtete juhtimismustreid ja vastutust. Lisaks analüüsitakse, kas Eesti seadusandlus toetab loovaid struktuurilahendusi või seab ettevõtjale piiranguid. Saade pakub praktilisi soovitusi ettevõtjale, kes kaalub oma äritegevuse ümberstruktureerimist või valdusettevõtte asutamist. Saates osalevad PwC Legal vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis. Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Kuigi käes on mõnus puhkuste aeg, kus stressi ja muresid võiks vähem olla, siis meie hulgas on ikka neid, kes peavad ka suvel peavaludega rinda pistma. Seega kuulame seekordses Tervisetarga saates kahte ettekannet Meditsiiniuudiste poolt korraldatud peavalukonverentsilt. Saate esimeses pooles räägib Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi füsioteraapia võimalustest peavalude leevendamisel. Jörsi annab ülevaate, mida ta patsiendilt teada tahab ja mida temaga teeb. Saate teises pooles räägib Confido Meditsiinikeskuse sisekliiniku juht neuroloog prof Toomas Toomsoo eakate peavaludest ja nende ravivõimalustest. Saate toimetab Violetta Riidas. Pildil füsioterapeut Reigo Jörsi. Allikas: Confido

"Kui sa käid oma idee välja ja sind esimese asjana kuradile ei saadeta, siis sa teed midagi valesti," ütleb energeetikaettevõtte Evecon endine juht Karl Kull. Hulljulged ideed on Kulli sõnul alati väga teretulnud ja need aitavad ettevõttel end konkurentidest eristada. Saaremaalt pärit energiaparke arendav Evecon saavutas sel aastal kõige kiiremini kasvavate ettevõtete edetabelis esikoha. Veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressi laval jagas Kull gasellide vestlusringis põhimõtteid, mis on aidanud Eveconil kiiret kasvu saavutada. Üheks kasvu ajendiks peab Kull ahnust. "Sa pead tahtma olla kas parem kellestki teisest või tahtma lahendada probleemi paremini, kui keegi teine seda teeks," rääkis Kull, et kui ettevõttel on probleemile lahendus olemas tuleb ka käive inertsina järgi. Mille poolest siis aga Evecon oma konkurentidest eristub? "Me oleme kiiremad, osavamad ja julgemad," lausub Kull. Milliseid ettevõtte kiire kasvu saladusi jagavad lisaks Eveconi endisele juhile ka looduskosmeetikabrändi Magrada asutaja ja juht Kaire Pagliuca ning reisibüroo Tiit-Reisid juht Raido Randmaa, saab kuulda saatest "Kiired ja vihased". Ettevõtjatega vestles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Vestlusring on salvestatud veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressil. Järgmine Gaselli Kongress leiab aset 18. veebruaril 2026. Pääsme soetamiseks vaata lähemalt: gasell.aripaev.ee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: vasakult Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Magrada asutaja ja juht Kaire Pagliuca, Tiit-Reisid juht Raido Randmaa, Eveconi endine juht Karl Kull. Foto autor: Raul Mee

Suurettevõtja ja börsifirma Infortar juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on suur ja pikaaegne laienemine olnud nn liitintressi efekt. „See on nagu kaheksas maailmaime – teed aastaid tööd ja siis järsku hakkavad tulemused tulema,“ räägib Hanschmidt. Infortaril on 110 ettevõtet ja 6000 töötajat. Ühtlasi tegutseb Infortar täna seitsmel välisturul, muu hulgas omatakse litsentse Saksamaal. „Meil oli Soomes 2020. aastaks juba 50% gaasimüügituru osa. See ei juhtunud üleöö – töö algas juba 2016. aastal,“ meenutab Hanschmidt. Esmalt Läti, siis Leedu, edasi Soome ja lõpuks Poola, kusjuures iga turg nõudis oma aja, oma strateegia ja kannatlikkuse. Poolas kulus näiteks poolteist aastat ainuüksi litsentsi saamiseks. Hanschmidt ei vali juhte niivõrd individuaalselt, kuivõrd keskendub meeskonna loomisele. Oluline on, et inimesel silm säraks ja tahaks ka ise kasvada ning areneda. "Tore oleks, kui ta oleks ka targem kui mina selles valdkonnas," räägib Hanschmidt värbamisprotsessist. Infortari senisest edust hoolimata on Hanschmidt kindel, et tema kui suurettevõtja parimad ajad on veel alles ees. Ta toob võrdluseks ühe maailma tuntuima ärimehe ja investori Warren Buffetti. „Kui Buffett oleks 65-aastaselt oma äriga lõpetanud, oleks ta teeninud 5 miljardit. Tänaseks on ta teeninud 80 miljardit. Üle 90% rahast on ta teeninud pärast 65. eluaastat,“ rääkis Hanschmidt. Millised rõõmud ja valud Infortari brändi ülesehitamisega kaasas on käinud, kuuleb saatest "Kiired ja vihased". Ain Hanschmidtiga vestles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Vestlus on salvestatud veebruaris toimunud 25. Gaselli Kongressil. Järgmine Gaselli Kongress leiab aset 18. veebruaril 2026. Pääsme soetamiseks vaata lähemalt: gasell.aripaev.ee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. Fotol: Suurettevõtja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt Foto autor: Raul Mee

Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme selle üle, kuidas juhtimiskultuur on 30 aasta jooksul arenenud, millele juhtimises rõhku panna ja kuidas saavutada edu. Saatejuht on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. E-äriregistris hiljuti avaldatud majandusaasta aruannete info järgi on Sorainen jätkuvalt õigusteenuste sektori suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. Saadet juhib Mario Sõrm. Fotol Kaupo Lepasepp, Sven Nuutmann ja Mario Sõrm. Foto: Andres Laanem

Lao- ja logistikapindade sektoris vormivad muutusi lisainvesteeringute vajadus, kasutusotstarbe muutus, aga ka omanike ja suurinvestorite vahelise kuristiku hajumine, osutasid Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal, Colliersi partner Margus Tinno ja Restate`i kinnisvaraanalüütik Julia Linde. Äripäeva Kinnisvarakonverentsi vestlusringis "Lao- ja logistikapinnad kohtavad väljakutseid. Pailapsest murelapseks? Arendaja ja suurinvestori vaade" avasid eksperdid ärikinnisvara selle segmendi perspektiive. Saates tuleb juttu laiemalt olukorrast lao- ja logistikapindade segmendis, muutusest, võrreldes aastatagusega ja käesoleva, ent ka järgmise aasta perspektiivist. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Marko Mumm) istuvad Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal, Colliersi partner Margus Tinno ja Restate`i kinnisvaraanalüütik Julia Linde.

Figure Eesti juhtivpartner Irja Rae rääkis Pärnu Finantskonverentsil finantsjuhi ja teiste finantsinimeste õigest ja õiglasest palgast. Rae sõnul saab mõelda kahest erimaailmast lähtuvalt, ehk organisatsiooni ja isiklikust vaatest, mis tähendab, et inimene tunneb enda panuse väärtustamist, võrdlust kolleegidega ja kas ta tuleb oma tasuga välja. "Minult on vahel küsitud, et kas juhid ka nii mõtlevad. Ja siis ma olengi vastanud, et minu teada on praegusel hetkel juhid veel inimesed," rääkis Rae. Isegi kui palganumber on n-ö korrektne ja konkurentsivõimeline, võib töötaja tunda ebaõiglust kui temaga pole piisavalt räägitud ja tausta selgitatud, rääkis Rae. Palgaõiglus on seotud lühiajalise motivatsiooniga, rääkis Rae. "Kui inimene tajub, et ei saanud piisavalt võrreldes teistega, siis tema motivatsioon kaob." Töötajad võivad mitu korda päevas muuta, kellega nad ennast võrdlevad. Seega võib ka õiglane palk olla töötaja jaoks ühel hetkel üks ja teisel teine. Rae räägib oma ettekandes finantsjuhtide ja ka teiste finantsinimeste palgasuundumustest ja tööotsingute trendidest. Lisaks räägib ta noorte palgaootustest. Saate toimetas Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee

Eelmise aasta mõjukaima finantsjuhi tiitli saanud Elengeri finantsjuht Vaiko Tammeväli rääkis Pärnu Finantskonverentsil neljast alustalast, kuidas olla edukas äris ja spordis. Kõige olulisem on ilmselgelt tugev meeskond, mis on iga eduka juhi taga, rääkis Tammeväli. "Ka spordis võidab alati meeskond." Teiseks on muutustega kohanemine. "Pidevalt on vaja edasi areneda ja liikuda." Kolmandaks, kriise ei saa teha olematuks ja need tulevad paratamatult, rääkis Tammeväli. "Aga sa saad nendeks valmis olla ja nad enda kasuks tööle panna." Kuula ettekandest, kuidas pani Elenger kriisi enda jaoks nii tööle, et nende kliendid seda siiani meenutavad. Ja neljandaks, ise on vaja ka pingutada. "Nii spordis kui äris on see oluline. Sa pead tegema midagi ekstra, midagi rohkemat. Meil on isegi üks ütelus, mida me ettevõtte sees kasutame, et õnne peab olema, aga ise peab ka pingutama" Saate toimetas Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee

Kaamos Ehituse juhi Keit Paali sõnul on ettevõttel sõlmitud nelja erineva tellijaga avatud eelarvega ehituslepingud, mis annavad ehitustööde tellijale suurema võimaluse ehitustöödes kaasa rääkida. “Avatud eelarvega lepinguvorm eeldab head koostööd ehitaja ja tööde tellija vahel, aga sinna ehitussektori tulevik liigub,” on pikaaegse kogemusega ehitusjuht Keit Paal kindel. Ta räägib saates “Eetris on ehitusuudised” põhjalikumalt kuidas säärase lepinguvormi korral töö käib. “ Oleme küll pannud paika piir- ja sihthinnad, aga räägime pidevalt läbi kuidas ja mida teeme. Tellija on protsessi kaasatud, mis annab talle võimaluse kaasa rääkida ka peale ehituslepingu sõlmimist.” Paali sõnul puudutab see muu hulgas ka näitaks allhanke korras töövõtjate valikut, mis võib tähendada ka võimalust, et ehitustööde peatöövõtja peab leppima tellia välja valitud allhankijaga. Kuidas sellisel juhul töö täpsemalt korraldatud, saab kuulata saatest. Nagu ka seda, milliste põhimõtete kohaselt kujuneb välja ehitusööde lõpphind. Keit Paal räägib saates veel sellest, milliseks hindab ehituse turuolukorda, mida teeb ehituse hinnatase lähiajal ning ka sellest, kuidas tõsta ehitustööde efektiivsust. Muu hulgas selgitab Paal, miks just madalseisus turg aitab efektiivsust tõsta. Lisaks kirjeldab ta viimaste Kaames Ehituse olulisemate projektide valmimist. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Kaamos Grupi Avala ärilinnaku arenduse ehitus 2020. aastal. Foto autor Andras Kralla.

Mida tähendab päriselt kodu loomine ja miks algab see teekond hoopis unistuste korrastamisest, mitte esimese kopa maasse löömisest? Saates tuleb juttu ehitusprotsessi varjatud riskidest, kriitilistest hetkepunktidest ja ootuste juhtimisest, mida iga eramaja tellija peaks teadma. Räägime, miks kipub eelarve alati nihkuma, millal kohtuvad kliendi unistused ehitusturu reaalsusega ja kuidas aitavad ehitajad lisaks maja ehitamisele luua ka “kodutunnet”. Oma kogemusi jagab Minora – ettevõte, kes teab, kuidas keerulised projektid õnnestumiseks pöörata. Heidame ausa pilgu eramuehituse telgitagustesse ja arutame, millised otsused toovad rahulolu veel aastate pärast. Külas on Minora asutaja ja juhatuse liige Taavi Prüüs, saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Pildipesa

Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks mai lõpus toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsi lõpuvestlust, kus tippjuhid arutlevad, kuidas on tarneahela roll tööstusettevõtete jaoks muutunud. Oma mõtteid jagavad elektroonikatööstuse Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ning Foxway operatsioonide juht ja juhatuse liige Oliver Kotkas. Vestlust juhib Anti Orav. Tippjuhid näevad, et tänases ärikeskkonnas on tarneahelal strateegiline väärtus, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. „Tarneahel ei ole päris müük, aga ilma selleta müüki ei toimugi,“ sõnastab Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas paneeldiskussiooni tuuma. Tema hinnangul pole vahet, kas ettevõte tegeleb elektroonika, taastoodete või logistikaga – kui sisendid on kallid, logistikapartnerid ebausaldusväärsed või süsteemid ebaefektiivsed, ei suudeta klientidele oma väärtuspakkumist edasi anda. Müügi taustaga Redrik Rahu rõhutab samuti, et tarneahel ei ole enam lihtsalt toetav funktsioon. „Kui müük varem ootas tarneahelalt tuge, siis täna on tarneahel omaette väärtus, mis loob usaldust ja stabiilsust. Ebakindlates oludes, kus igapäevane planeerimine on raskendatud, ongi just tarneahela tugevus see, mis eristab edukad müüjad keskpärastest.“ Liis Kokk toob välja, et Tammeri-suguses projektipõhises ettevõttes ei saa tootmist ja tarneahelat vaadelda eraldi üksustena – need on lahutamatud. „Meie ei näe end pelgalt tootjana. Meie kliendile antav väärtus on lahendus, mille südames on tarneahela töö. Me ei müü uksi – me pakume avatäidete terviklahendusi,“ rõhutab Kokk. Saadet toetab Radius Machining. Foto: Raul Mee

"AI Faktori" saates räägime Euroopa Liidu uutest määrustest. Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti süsteemid, nagu ChatGPT-laadsed mudelid, vastama Euroopa Liidu läbipaistvusnõuetele. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd selgitab, et kuigi trahve kohe ei tule, algab ettevõtete jaoks uus aruandlusperiood, milleks tuleks hakata valmistuma kohe. Kuigi Euroopa Liidule on ette heidetud liigseid regulatsioone, mis pärsivad muuhulgas ka tehisarulahenduste innovatsiooni, leiab Elis Paemurd, et turvaline ja läbipaistvalt arendatud tehisaru annab Euroopale tulevikus konkurentsieelise. „Keegi ei taha AI arengut pidurdada – vastupidi, me tahame seda teha kohe alguses õigesti. Just see võib anda eelise, mida teised alles järele hakkavad tegema,“ ütleb Paemurd. Euroopa Komisjon annab uue määrusega ettevõtetele nii rahalist kui mõttelist tuge ning kuigi paljud ka Euroopa suurettevõtted on viimasel ajal avaldanud soovi määruse rakendamine edasi lükata, ei ole plaanis seda teha. Pigem on esimene aasta mõeldud koos ühtsetes regulatsioonides töötamisele. Pikemalt sellest, mida see tähendab Eesti ettevõtetele nii kohustuste kui võimaluste näol, saab kuulda juba saates. Saadet "AI faktor" juhib Mart Valner. Fotol Elis Paemurd. Autor: Andres Laanem

Euroopa Liit kehtestab küll Venemaa energia vastu sanktsioone, aga teisest küljest on Venemaalt väga suur surve, et keelatud energiat Euroopasse müüa, kommenteerib Elengeri juht Margus Kaasik saates “Energiatund” võimalikku pettust. Äripäevas kirjeldatud petuskeemi kohta, mis kaubakoodide virvarri ning ühe sanktsioonide alt välja jäänud kaubagrupi kaudu võib olla tekitanud olukorra, kus Eestisse pääseb endiselt keelatud Venemaa butaan ja LPG-gaas, ütleb Kaasik, et kindlasti on inimesi ja ettevõtteid, kes ei pane pahaks Venemaa keelatud gaasiga siin mingisugust manti võtta. “Raha paneb rattad käima,” märkis Margus Kaasik saate teise osas. “Lugedes artikleid, tundub lihtne asi olevat – kaubale on võetud sertifikaat, mis seda kaupa adekvaatselt ei kirjelda. Lihtsalt sertifikaadipettus, suure tõenäosusega võltsitud paberitega tehtud äri,” selgitab Kaasik. Margus Kaasik rõhutab, et Elenger butaani ega LPG-gaasiga ei tegele. Küll aga ütleb Elengeri juht ja ka Eesti Gaasiliidu juhatuse esimees Kaasik, et mänguplats peaks olema selge ja võrdne. “Kui ütleme, et Vene LPG võiks endiselt jõuda meie turule mis iganes põhjustel, siis peaks nii otsustama ja olema väravad valla. Kui aga tahame, et ei tule, siis peaks see olema nii ka siis, kui sa LPG-le või tema mingisugusele koostisosale teistsuguse sertifikaadi peale saad.” Saates teises osas on lisaks keelatud Vene gaasile jutuks ka biometaan ning selle potentsiaal, saate esimene pool keskendub Elengeri põhilisele tootele – maagaasile, selle hinnale ja turuolukorra analüüsile. Kaasik selgitab ka, mida tähendab mõiste “uus LNG vall” ning kuidas see hakkab LNG-turgu, Euroopa ja Ameerika hinnavahet vähendama ja gaasi hinda mõjutama. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Margus Kaasik kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil eelmisel aastal esinemas. Foto autor: Raul Mee

Õppimine ei mahu enam ühe koolitusruumi ega -päeva piiridesse, sellest on saanud organisatsiooni eluviis, mis nõuab nii koolitajalt kui ka õppijalt rohkem partnerlust ja vastutust, rääkisid koolitaja ja ärisuhete konsultant Margit Raid ning Elektrilevi võrguplaneerimise üksuse juht Evelin Erenvert juulikuu saates „Õppetund“. Saatekülalised jagavad ühist kogemuslugu Elektrilevi klienditeeninduse üksuse arendusprogrammist „Vaba radikaal“, mis pälvis tiitli aasta tegu 2025 – tunnustus uuenduste eest, mis parandasid kliendikogemust ja suurendasid töötajate iseseisvust – ning tõi aasta juhi 2025 tiitli Kristina Parvele, programmi ühele vahejuhile. „Kõik me oleme juhid. Me juhime lihtsalt erinevaid tegevusi – oma arengut, kliendikõnet, koosolekut või isegi seda, kuidas me koju jõuame või mida süüa teeme,“ märgib Evelin Erenvert, tuues esile olulise muutuse töötajate suhtumises ja arusaamas oma rollist organisatsioonis. Saadet juhib Katre Savi. Fotol vasakult: Evelin Erenvert ja Margit Raid. Autor: Inga Mattiesen

Saates "Digitark äri" räägime tehisintellektist kahes vaates: miks ja millal peab olema tehisaruga ettevaatlik ja kus tehisaru enda kasuks hästi tööle panna. Saate esimeses osas kuuleb, milliste tõsiste ja kriitiliste riskidega peame tegelikult tehisaru puhul arvestama. Näiteks Telia küberturbe juht ja ekspert Raivo Malter hoiatab, et ehkki nime poolest tehisintellekt, ei ole AI intelligentne – see ei mõtle, selles pole grammigi intelligentsi. Küberturvalisuse seisukohalt muutuvad AI abil loodud petukõned ja -kirjad järjest veenvamaks, mistõttu ettevõtted peavad välja töötama täiesti uued kontrollmehhanismid. Eksperdid soovitavad ka pereliikmetel kokku leppida paroolid, et eristada päris kõnesid võltsingutest. Üks tõsisemaid ohte on AI-ga manipuleerimine. Ühe näitena saab CVsse kirjutada valge tindiga teksti, ja kui personaliosakond on osa kandidaatide valimise eeltööst tehisarule andnud, võib nähtamatu teksti abil kaugele jõuda. Eksperdid näevad suurt ohtu selles, et inimesed on hakanud AI-le liiga palju vastutust delegeerima. Probleem on eriti terav, kui AI annab "sirge näoga" vale informatsiooni ning inimene ei pruugi seda üldse märgata, kirjeldatakse saates. Saate teises osas tutvustab Telia andmejuht Erki Pogoretski tehisintellekti praktilisi tööriistu. Ta selgitab, miks see, mis veel hiljuti tundus ulmefilmides võimatu, on täna juba reaalsus. Ekspert hoiatab siiski, et AI ei ole maagiline lahendus, vaid tööriist, mille edukas rakendamine sõltub kolmest kriitilisest eeldusest: korrasolevast infovarast, tehnoloogia mõistmisest ja tegelike probleemide olemasolust. Saade on salvestatud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil, mis toimus maikuus. Aruteluringis osalesid Telia küberturbe juht ja ekspert Raivo Malter, Telia andmejuht Erki Pogoretski ning Ramirent Groupi siseauditi juht Andre Kaldamäe. Vestlust modereeris BigBanki siseauditi juht Karin Rätsep. Saate toob kuulajateni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Foto: Raivo Malter Riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil 2025. Autor: Andras Kralla

Vestleme korvpallitreener Heiko Rannulaga, kes viis Varssavi Legia meeskonna Poola meistritiitlini. Mis on tema edu taga ja mida saavad siit õppida äriettevõtete juhid? Esimene ülesanne – austus välja teenida Keset hooaega uude klubisse tulles ei olnud Rannulal luksust "soojenduseks". Usaldust tuli hakata kohe ehitama, eriti olukorras, kus mängijad olid harjunud pigem oma asja ajama kui meeskonda teenima. Respekt tuleb kompetentsist, mitte karjumisest Rannula usub, et treeneri või juhi autoriteet ei tule iseenesest. Tuleb olla järjekindel, aus ja järk-järgult tõestada, et su nõudmised viivad tulemuseni. Tagasiside – avalikult või privaatselt? Rannula eelistab tagasisidet anda meeskonna ees – see mõjub rohkem ja loob selgust. Aga alati on oluline lugupidamine. See, mida juht ütleb, peab olema aus, aga mitte alandav. Õige roll = motiveeritud mängija Kui mängija (või töötaja) saab rolli, mis teda kõnetab, siis tuleb ka tulemus. Rannula teadlikult usaldas ühe kõige töökama, mitte andekama mängija liidrirolli – ja see tasus ära. Juht ei tohi olla “peksupoiss” Kuigi Rannula tunnistab vajadusel ka enda eksimusi, jääb juhtimine tema kätte. Ta loob keskkonna, kus mängijad saavad kaasa rääkida – aga kindel raamistik on paigas ja avalikult juhti ei kritiserita. Mis edasi pärast tippu jõudmist? "Olümpiavõitja stress" – kui eesmärk on saavutatud, tuleb järgmine unistus uuesti sõnastada. Uus eesmärk motiveerib ja hoiab fookust. Kaassaatejuht Andres Haavel tõmbas paralleele äriilmaga: “Kui meeskond tahab võita, tuleb teha trenni. Nädalas 6–10 tundi. Ka kontoris.” Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Heiko Rannula. Foto autor: Hendrik Osula

Kuidas ehitada organisatsioonikultuuri, mis liidab eri generatsioone, ühendab kontorit ja eesliini ning loob võrdsed võimalused kõigile töötajatele? Saates "Teeninduse teejuht" jagavad kogemusi ja vaateid Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani ning Tele2 personalijuht Helena Viiroja. Vestluses selgub, et organisatsioonikultuur pole pelgalt kirjasõna või plakat seinal, vaid igapäevane käitumine, suhtlus ja juhtimispraktika. Mõlemad teenindusettevõtte personalijuhid toovad saates näiteid, kuidas neid strateegiliselt organisatsiooni igapäevaellu põimida. Saates käsitletakse ka sisekommunikatsiooni rolli, hüvede disaini ja töötajate kaasamise viise suurorganisatsioonides. Järjepidev kultuuriga tegelemine annab ettevõtetele konkurentsieelise, tugevdades töötajate püsivust, brändi usaldusväärsust ja võimet kohaneda muutustega, leitakse saates. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti personalijuht Helena Viiroja, saatejuht Maarit Eerme ja Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani. Allikas: Äripäev

LVM Kinnisvara maakler Robin Tiits räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et juuni lõpus toimus eluasemeturul hoogne pidu, mil pangaesindajad väljastasid poole tunni jooksul nelja kodulaenu ning notarid tegid ligi 30 tehingut päevas. “Seda oli suhteliselt pöörane jälgida, “ räägib Tiits eelkõige ees ootavast käibemaksutõusust põhjustatud juuni viimaste nädalate vilka tegevuse kohta uusarenduste turul. “Pangaesindajad jõudsid korra tulla, info üle vaadata, allkirja anda ja kohe edasi liikuda. Notaritel oli samamoodi – meie notaril oli näiteks 27 tehingut päevas.” Eluasemeturu aktiviseerumine algas samas juba oluliselt varem. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul nägid nad kinnisvara laenuturul elavnemist juba aasta tagasi. “Praegust turgu iseloomustaks juba kui aktiivse turgu.” Robin Tiits märgib, et ka tehingute kasvu jälgides on näha, et hakkab järjest enam “2018-2019 aasta taset sisse viskama”. Juunis müüdi tema sõnul Tallinnas 361 uusarendust, mis on aasta taguse juuniga võrreldes kolmekordne kasv. “Aga see on ilmselgelt käibemaksutõusu mõju. Fakt on aga see, et tänavu on esimese poolaastaga uusarenduste müügis eelmise aasta tulemus tehtud.” Taavi Raudsaar märgib omakorda, et kinnisvaras laiemalt on näha positiivset trendi, mis tähendab seda et üle piiri pole veel mindud, buumist veel rääkida ei saa ning turg on normaalses aktiivses faasis. Saates rääkis Robin Tiits veel sellest, miks julgustab ostjaid allahindlusi küsima ning Taavi Raudsaar tõi välja märkimisväärse muutuse viimase aja koduostjate seas. Lisaks räägiti saates, mis tagab tarbijate kindlustunde ning ka prognoositi, mis hakkab järelejäänud suvekuudel ja saabuval sügisel eluasemeturul juhtuma ning kas juuni lõpu peole võib järgneda hilissuvine pohmell. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robin Tiits. Foto allikas: LVM Kinnisvara

Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime suvistest terviseohtudest, mida põhjustavad puugid. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst dr Kersti Kink selgitab, millised haigused puukide kaudu levivad, kuidas neid ära tunda ning kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta. Saates tuleb juttu nii vaktsineerimisest kui ka sellest, mida teha, kui puuk on juba hammustanud. Arutame, miks borrelioosi sümptomid vahel ka pärast ravi püsima jäävad, ja kes on puugihaiguste suhtes kõige haavatavam. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil nakkusarst Kersti Kink Pildi autor Lääne-Tallinna Keskhaigla

Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem. „Viimaste aastate suurim probleem on kindlasti talvitumine,“ tõdeb Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld. „Kui sügis on liiga pikk ja soe, ei jõua taimed karastuda. Kui talv saabub järsult ja lumevaeselt, on kahjustused suured.“ Tema sõnul näitavad Norra ja Rootsi katsed, et sordivalikul on siin võtmeroll – erinevate hübriidide talvekindlus võib oluliselt erineda. Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel lisab, et lisaks ilmastikule valmistavad peavalu ka haigused, eriti nuuter. „Nuuter on salakaval – kui see on juba põllul, siis sellest lahti saada on väga keeruline. Ainus tõhus meede on viljavahelduse range järgimine,“ rõhutab ta. Külviaeg on samuti muutunud üha olulisemaks teguriks. „Optimaalne aeg jääb 10.–16. augusti vahele,“ selgitab Kastepõld. „Kui külv hilineb, jääb taim nõrgaks ega suuda talvele vastu pidada. Samas võib liiga varajane külv põhjustada liigset kasvu ja sellest tulenevaid kahjustusi.“ Lisaks ilmastiku ja haiguste mõjule avaldavad rapsikasvatusele mõju ka poliitilised otsused. „Mitmed tõhusad taimekaitsevahendid on meil keelustatud, mis teeb kahjuritõrje keerulisemaks,“ märgib Tagel. „Põllumehed kurdavad, et valikuvõimalusi jääb järjest vähemaks.“ Kuula saatest, miks just talvitumine on Eesti rapsikasvatajate suurim mure, kuidas valida sobiv sort ning millised on tulevikuväljavaated olukorras, kus tõhusad taimekaitsevahendid turult kaovad. Saates räägivad Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld ning Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tõnu Kastepõld ja Mikk Tagel. Autor: Juuli Nemvalts

Piletimüügiplatvorm Fienta on kolmekordse gasellina võitnud sündmuskorraldajate südameid väljaspool Eestit ja Euroopatki. Islandile, Barbadosele ja Jaapanile lisaks käib nüüd ka vilgas töö Ida-Aafrika turule sisenemiseks. Rahvusvahelise laienemisega on Fienta jõudnud rohkem kui 70sse välisriiiki. Seesugusele turgude vallutamisele on aidanud kaasa suurel määral just soovitusturundus. "Selliseid kaugeid paiku me ei ole isegi julgenud püüda, need on tulnud kuidagi läbi juhuse," räägib saates "Kiired ja vihased" Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon. Fienta on oma veebiplatvormile pidanud tooma juurde ka mitmeid erinevaid keeli, valuutasid ja makseviise. Näiteks müüs Fienta eelmisel aastal 30 erinevas valuutas pileteid, kusjuures ostjad olid pärit 200st riigist ehk üle terve maailma. Tuleviku osas tegeleb Fienta aga hetkel Ida-Aafrika turu soojendamisega, kus tegevjuht René Lasseron näeb väga suurt potentsiaali. Nimelt elab Ida-Aafrika riikides, nagu näiteks Keenias, miljoneid inimesi ja rahvastiku keskmine vanus on ligikaudu 18,5. Sellest tulenevalt on seal peagi toimumas suur demograafiline plahvatus. "Needsamad noored tahavad ju peole minna, miks me siis ei peaks seal olema?" ütleb Lasseron. Samuti tuleb saates "Kiired ja vihased" pikemalt juttu piletimüügimaastikul valitsevast konkurentsist ja järelturust. Miks ei ole veel Eestis piletimüügi järelturu jaoks eraldi platvormi ja kuidas näevad kohati ohtlikku järelturgu Fienta juhid? Miks aga ei ole Fiental oma kontorit? Mille poolest eristuvad Fienta tööpõhimõtted teistest Eesti ettevõtetest? Millist ühiskondlikku missiooni Fienta endas kannab ja kuhu viie aasta pärast jõuda tahetakse? Seda kuuleme saatest "Kiired ja vihased". Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon ning tegevjuht René Lasseron Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl. “On erinevaid ärimudeleid ja võib-olla mingites tööstusharudes ei peagi kohe seda taga ajama. Samas on ärimudeleid, mis viivad innovatsiooni edasi ja selle massidesse jõudes muutub ka innovatsioon teistele ärimudelitele piisavalt odavaks,“ selgitab ta saates. „Aga lihtsalt öelda, et see on liiga kallis, siis see on müüt. Sa ei ole lihtsalt viitsinud lahendust otsida.“ Saates "Juhtides tulevikku" räägib Hääl lisaks müütidele sellest, kuidas muuta inimeste arusaama tulevikus võimalikust, muudatuste juhtimisest ja selgitamisest ning kuidas inseneeria on aidanud juba lahendusi kestlikumaks muuta. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebi Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Markus Hääl. Autor: Andras Kralla

Saates pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed. Oma kogemusi jagavad Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants, Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, Leanesti juht Marko Saviauku, Lean Digitali juht Aleksandr Miina ja Tech Groupi kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets. Elektriseadmeid tootva Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants jagab kahe tehase ühendamise kogemusi ning toob näite, kuidas tal õnnestus meeskonnaliiget kaasata nii, et see tekitas soovi lüüa kaasa arendustöös. Leden Estonia tehasejuht Markko Varres kõneleb aga sellest, kuidas muutusi koos inimestega juhtida ja miks tasub muudatusi juhtida koos jah-inimestega. Digieksperdid Leanesti juht Marko Saviauk ja Lean Digitali juht Aleksandr Miina selgitavad, et arendustööd ei tohi unustada ka keerulisel ajal ning minimaalselt tuleb hoida fookuses probleemide lahendamise oskus ja pidev jooksvate murede lahendamine. See aitab ettevõttel pidevalt efektiivsuse poole liikuda. Oma muutuste juhtimise lugu jagab masinaehitusettevõtte Tech Group kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets, kes kirjeldab, kuidas ettevõte igapäevase probleemi lahendas ehk e-kirjade asemele digilahendust juurutas. Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild

Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe toob välja, miks ei tasu võlgadega tegelemist edasi lükata ning kuidas õigel ajal tegutsemine võib ennetada nii kahjusid kui ka keerulisi suhtlusolukordi. Laurimäe rõhutab, et tänapäeva inkassofirmad on kaugel 90ndate stereotüüpidest ning võlgnikega tegelevad empaatilised ja kogenud klienditeenindajad, kelle eesmärk on leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Samuti räägib ta sellest, kuidas näeb välja inkasso igapäevane töö, millised oskused ja omadused peavad olema ühel edukal inkassotöötajal, mida ta ise Julianuses töötamise juures hindab ja mida peab arvestama muutuvate regulatsioonidega. Lisaks kuuleb, kuidas tehnoloogia ja tehisintellekt aitavad menetleda sadu tuhandeid võlanõudeid. Sisuturundussaadet juhib Simo Sepp. Fotol Merle Laurimäe, foto autor: Simo Sepp.

Äripäeva raamatuklubi saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“. Raamatu üle arutame statistikaprofessori Krista Fischeri, perearsti ja riigikogu liikme Eero Merilinnuga. Saates võetakse vaatluse alla, miks võivad viia ka õiged andmed valede või eksitavate järeldusteni. Küsime lisaks miks inspireerivate kogemuslugude põhjal tehtavad üldistused on ohtlikud? Milliseid vigu andmetest tõde ja tõestusi otsides tihti tehakse? Ja kuidas uuringutulemusi võidakse teadlikult või teadmatusest moonutada poliitiliste otsuste või rahastuse mõjutamiseks? Krista Fischer toob ka esile, et kui tulemus tundub liiga hea, siis kusagil tõenäoliselt on tehtud viga. "Minu kogemus teadlasena ütleb, et kui andmeanalüüsi tulemus tundub liiga ilus – ma näen üllatavalt suurt ja tugevat seost –, siis enamasti on kuskil tehtud mingi viga.” Eero Merilind arutleb äsjase valitsuse liikmete usaldamist hindava uuringu üle: „Väga ilus tabel on tehtud, aga kas tegemist on usalduse või tuntusega? Kui Erki Keldo ja Kuldar Leisi vastu on usaldus väike, siis kas asi võib olla selles, et neid ei tunta?“ Saatejuht on Paavo Siimann. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Krista Fischer ja Eero Merilind. Autor: Andres Laanem

Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega. Andmekeskused, kus meie digitaalne elu salvestatakse ja töödeldakse, tarbivad 1–2% kogu planeedi aastasest elektrienergiast ehk 200–300 teravatt-tundi aastas. Seega on andmekeskuste energiatarbimine võrreldav näiteks Hispaania või Inglismaa terve riigi aastase tarbimisega. Prognoositakse, et tehisaru ja pilveteenuste leviku tõttu kahekordistub andmekeskuste energiatarbimine järgneva mõne aasta jooksul ja jõuab 600 teravatt-tunnini aastas. See sunnib küsima, kuidas me saaksime kasutada tehnoloogiat keskkonda liigselt koormamata. Asjatundjad soovitavad õppida kasutamisel ja raiskamisel vahet tegema. Kui võrrelda Google'isse tehtavaid päringuid promptimisega ChatGPTs, siis on energiavajadus umbes kümnekordne. Tarkvaraettevõtte Finest tegevjuht Jan Urva ütleb, et eelistades AI‑põhist otsingut tavalisele Google'i päringule, tarbime me märkimisväärselt rohkem energiat. Ent lahendus ei ole selles, et jätame nüüd tehisintellekti kasutamata, raiskamist vähendavad teadlikkus ja õigetes kohtades õigete töövahendite kasutamine. “Teadlikkus tähendab näiteks seda, et ChatGPTsse tõlkepäringu tegemise asemel kasutatakse mõnda tõlkerakendust, mis on energiasäästlikum,” ütleb ta. Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov toob välja, et näiteks teeb Eesti Energia energiakaubanduses masinõppe abil ligi 400 000 automaatkauplemistehingut aastas. Inimvõimetele oleks see liig mis liig – reageerimisaeg võib seal olla vaid kolm sekundit. Ent need tehingud aitavad tasakaalustada elektrivõrku ja vähendada võrgutasusid ning toovad kokkuvõttes ühiskonnale olulist kasu. Kasparov toob välja, et andmekeskustest üle jäävat jääksoojust saaks näiteks kasutada kütteks. Ent andmekeskuse kogukulust umbes 70% moodustab energiahind ning seetõttu poleks selliste keskuste rajamine Baltimaadesse kuigi otstarbeks. Mõlemad saatekülalised toovad välja digikoristuse kui iga kasutaja võimaluse energiasäästlikumaks käitumiseks. Kasparovi hinnangul on digitaalse sisu loomise ja hoidmise näiliselt tasuta kättesaadavus põhjustanud ressursi raiskamist. Vanasti tähendas kirja saatmine kulusid: paber, ümbrik, mark; sama oli piltide jagamisega ning keegi ei jaganud kehva pilti või ühte pilti mitu korda. “Näiteks Dropboxis on mahupiirang, üle mille ei saa sinna dokumente laadida. Nii inimene mõtlebki, kas mul on vaja alles hoida vana videot, mida ma pole vaadanud 10 aastat. Ilmselt see polegi enam asjakohane, selle saab ära kustutada ja panna sinna midagi muud asemele,” toob ta näiteks. Jan Urva võrdleb digikoristust prügi sorteerimisega, millega inimesed veel kümme aastat tagasi ei tahtnud eriti tegeleda, kuid nüüd on see väga tavapärane. Digikoristus peaks olema teadlikult kujundatud harjumus. “Iga salvestatud kassipilt, see tähendab andmed, mida hoiustatakse pidevalt huugavates serverites, kasutavad energiat,“ kirjeldab ta. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotol: Jan Urva ja Armen Kasparov. Autor: Sigrid Kõiv

Eesti Olümpiakomitee ja Alexela alustasid koostööd, et toetada meie sportlaste teekonda 2028. aasta suveolümpiale. Uude olümpiatiimi kuuluvad vehkleja Katrina Lehis, ujuja Kregor Zirk ja kümnevõistleja Karel Tilga – kolm tipptegijat, kellel on kõik eeldused jõuda olümpiamedalini. Sel korral räägivad „Energiakoolis“ sportlased ausalt, kui oluline on neile rahaline kindlus. „Ma ei ole kindel, kas ilma Alexela toetuseta oleksin pärast vigastust üldse võistelda saanud,“ tunnistab Lehis. „Meie aladel pole suuri profitiime ja kõik kulud tuleb ise katta,“ lisab Zirk. Ka Tilga rõhutab, et sport on kallis ning kvaliteedis järeleandmisi teha ei saa: „Elan ja treenin USAs, üle ookeani lennud võistlustele, tugimeeskond, toit – kõik on kallis.“ Saates kuulete, kuidas sportlased hindavad kõikide toetajate panust ja milliseid takistusi tuleb ületada, et olla tipus. „Kui tahta, et kõik on olemas, on see väga kallis,“ ütleb Lehis. „Tänu toetusele on see kõik-olemas-meelerahu meile nüüd palju lähemal,“ lisab Zirk. Kuula täispikka podcasti ja saa teada, kuidas meie sportlased valmistuvad järgmisteks olümpiamängudeks! Sisuturundussaadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Alexela Team Estonia LA 2028 liikmed: Katrina Lehis, Kregor Zirk ja Karel Tilga. Allikas: Alexela

„Logistikauudised eetris“ juulikuu saade on südasuvele tavapäraselt lavajuttude päralt. Seekord toome kuulajateni kaks ettekannet tänavu kevadel toimunud Laoseisu konverentsilt. Saate esimeses pooles räägib vastloodud ettevõtte NG Logistics juhatuse liige Mario Kõiv sellest, kuidas Selver viis läbi põhjaliku restardi oma laologistika korraldamises, miks otsustati selleks luua selleks täiesti uus ettevõte ja kuidas see on tööle hakanud. Saate teises pooles saab aga kuulata Via 3L tegevjuhi Urmas Uudelepa ettekannet sellest, kuidas Via 3L uue salvestustehnoloogia ja taastuvenergiapargiga ära hinna ja turvalisusega seotud probleemid? Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, konverentsil juhtis juttu moderaator Rainer Erman. „Logistikauudised eetris“ saatesarja toetab Digimeerik.ee. Fotol: Urmas Uudemets. Autor: Andras Kralla

Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad. Tänavusel Personalitöö aastakonverentsil kogunesid arutluslaua taha Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna IT Kolledži direktor ning Targa Töö Ühingu kaugtöö ekspert Sirja Sulakatko, SMITi Inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas, Kaamose jätkusuutlikkuse juht ja nõukogu liige Teele Jõeleht ning Finesti analüütik ja kogenud kaugtöötaja Riina Soggar-Henk, et vestelda kogemustest kaugtööga. Vestluse juhtimise võttis enda kanda Telia personalidirektor ning personalitöö valdkonna edendaja 2022 – Ingrid Viinapuu. Ingridi juhtimisel kaardistati esmalt, mis on üldse probleem või mida probleemina nähakse, seejärel püüti välja selgitada, kas kaugtöö soodustamine parandab töötajakogemust, kas keerulistel aegadel tuleks töötajad kontorisse tagasi tuua ning kuidas kaugtöö mõjutab ettevõtte produktiivsust ja tulemuslikkust. Millised on töötajate ootused töökorraldusele ning kuidas viia tasakaalu paindlikkus ja ärilised vajadused? Kas töö kontoris võib soodustada meeskonnavaimu ja innovatsiooni? Või hoopis vähendada motivatsiooni ja tõsta stressitaset? Kuulete erinevaid vaatenurki ja võimalikke lahendusi. Fotol vasakult: Teele Jõeleht (Kaamos), Kärt Kinnas (SMIT), Sirja Sulakatko (Targa Töö Ühing). Autor: Marko Mumm

Kaitse- ja kosmosetööstuse kogukäive kasvas värskelt selgunud andmetel mullu poole miljardi euroni. Nüüd ootab sektorit ees töökas aeg, ütles Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Liit teatas juuni lõpus, et sektori kogukäive kasvas 2024. aastal 290 miljonilt eurolt poole miljardini, millest 350 miljonit eurot moodustas eksport. Saates “Tööstusuudised eetris” on külas liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, kellega räägime turuolukorrast, Eesti kaitsetööstuse toodangu väljavaadetest ja väljakutsetest. “Tänane aeg, ruum ja keskkond nõuavad investeeringuid julgeolekusse. See on paradoks ‒ peame tegelema valdkonnaga, et tagada oma julgeolek,” rääkis Koidumäe. “Kui vaatame kaitsetööstuse ökosüsteemi, siis see koosneb keskkonnast, kus toota, lisaks on õigusruum, kapitali kaasamine, kõik see, mis toetab meie toodete eksporti, ning tööjõud – olen teinud endale sellise viie sektoriga ringi, et piltlikult selgitada, et kaitsetööstuse ökosüsteemis on tootmiskeskkond praegu loomisel,” rääkis tegevjuht. Ta lisas, et kõik, mida on võimalik Eestis toota, peaksime tootma kodumaal. Veel ütles Koidumäe, et eksporditurul edu saavutamiseks peab toode olema unikaalne. “Siin on oluline komponent Eesti inseneride nutikus ja innovatsioon,” lisas ta. “Kui suurriigid arendavad suuri võimeid, siis Eesti nutikad võimed mahuvad suurte vahele või toetavad neid. Me suudame teha olemasolevaid relvasüsteeme targemaks.” Liidu liikmete meeleolu kirjeldades ütles tegevjuht, et töökas aeg on ees. “Sõltumata sellest, kui kaua kestab Ukraina sõda. Kui ma ei eksi, siis Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kasvasid maailma kaitsekulud eelmisel aastal 9,6%, Euroopas oli see 17% ja Saksamaal 30%. Kui vaatame, kui palju on viimastel aastatel Ukrainale abi antud oma varudest, siis need laod on vaja täita,” prognoosis ta sektori kasvu jätkumist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Kalev Koidumäe. Autor: Harro Puusild

Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus. Ettevõtte müügijuht Kätlin Ivalo-Laur märkis, et pädevuse teema puudutab ka raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtteid. Kui Lätis kehtestati juba aastaid tagasi sertifitseerimiskohustus, mis annab aimu raamatupidaja kvalifikatsioonist, siis Eestis on see valdkond endiselt reguleerimata. Selle tõttu tegutsevad kliendid sageli pimesi ning raamatupidamisteenust ostetakse peamiselt hinna alusel — mis kindlasti ei ole parim valikukriteerium, usub Ivalo-Laur. Kuula saatest, mida räägivad Numeri eksperdid raamatupidaja rolli muutumisest, kuidas valida ettevõttele sobiv raamatupidamisteenus ning miks on oluline lepingut sõlmides kokku leppida ka teenuse lõpetamise tingimustes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Kätlin Ivalo-Laur ja Allan Kaunis. Autor: Juuli Nemvalts.

Kui palju juhid tegelikult oma inimesi kuulavad ning kui valmis ollakse andma ruumi töötajate kasvuks ja ideedele? Sellest räägivad Äripäeva Akadeemia arenguprogrammi “Juhtimiskompass” koolitajad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula koos programmi värskete lõpetajate, Äripäeva turundusjuhi Keit Alevi ja Ragn-Sellsi tütarettevõtte juhi Merilyn Valdmaaga. Saates arutletakse, miks inimkeskne juhtimine pole sugugi “pehme teema”, vaid oskus maksimeerida inimeste potentsiaali ning seeläbi ka ettevõtte tulemusi. Arutelu keskmes on taipamised ja väljakutsed, millega osalejad arenguprogrammis kokku puutusid – alates aktiivsest kuulamisest ja arendavatest üks-ühele vestlustest kuni tagasisidestamise ja keeruliste teemade käsitlemiseni, mida juhid sageli edasi lükkavad. Keit ja Merilyn jagavad ausalt, milliseid muutusi nad juhina on läbi teinud ning kuidas need on mõjutanud nende meeskonda ja tööelu laiemalt. Juhtimiskompassi uue lennu info leiad siit: Juhtimiskompass Saadet juhivad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula. Fotol: paremalt Jaanika Rannula, Keit Alev, Merilyn Valdmaa, Aili Nurmeots Foto autor: Elise Carola Alajärv

„Teabevara tunnis“ uurime, millal on mõistlik lahendada vaidlusi lepitusmenetluse abil ja millal kaaluda kompromissläbirääkimisi. Advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ning Aldo Vassar toovad välja põhitõed, kuidas muuta lepitusmenetlus edukaks. Samuti arutletakse, kas ja kuidas mõjutab vaidluse kulgu see, kui kaasatakse esindajad. Keijo Lindeberg: „Minu praktika ütleb, et enamasti õnnestub kompromiss saavutada lihtsamini siis, kui esindajaid ei ole.“ Samas tõdeb ta, et on ise esindajana jõudnud ka kompromissini. Aldo Vassar lisab: „Vaidlused on väga erinevad, esindajad on väga erinevad, esindatavad on väga erinevad. Minu seisukoht on see, et alati on hea, kui on kaasatud õigusteadmistega isik, kes sind vähemalt nõustab.“ Saame ka teada, kuidas erinevad kompromissläbirääkimised lepitamisest ja kas on olemas head kompromissi. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale ei juhtu viie või kümne aastaga, vaid kestab aastakümneid, tõdes geoloog ja TalTechi teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura saates "Kestlikul kursil". “Me peame sellest aru saama, et see ei ole miski, mis on nips ja valmis. See on hästi pikk protsess,” ütles Puura. Küll aga nihkub võim naftariikidelt neile riikidele, kellel on metalle ja kaevandusi. Sel põhjusel ihkavad nii Venemaa kui USA Ukraina haruldasi muldmetalle. Saates räägime lähemalt USA ja Ukraina maavarade leppest ja sellest, kas USA surub Ukrainat nurka. Tänu rohketele maavaradele ja nende töötlemisele on Hiina suurendanud märgatavalt oma mõjuvõimu maailmas. "Fossiilsete kütuste kasutuse kiire piiramine võiks viia Hiina hegemoonia väga kiirele tõusule," märkis Puura ja lisas, et selle vältimiseks vaadatakse näiteks Gröönimaa ja Arktika loodusvarade poole. Saates räägime ka Eesti maavaradest ja lähemalt fosforiidist. Kuidas geoloogid ei saanud veel paar aastat tagasi kasutada ERRi telesaates sõna fosforiit, kas peame hakkama rääkima Lääne-Virumaa õiglasest üleminekust ning kui konkurentsivõimeline oleks Eesti fosforiit maailmaturul, kuuleb saatest. Samuti on juttu Euroopa ja Lähis-Ida loodusvaradest ning puhta vee seisust Eestis. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Erik Puura, foto autor on Raul Mee.

Suvi ja koolivaheaeg suunab paljud tudengid erialastele praktikatele, kuid must-valge leping ja kindel palk võivad jääda seejuures nähtamatuks, räägivad tööturul tegutsevad noored õigusteaduse bakalaureuse lõpetanud Grete Kaseväli, Karl Erik Kala ning Isabel Mõistus. Saates „Triniti eetris“ praktikandi katsumuste teemal sõna võtnud Grete Kaseväli märgib, et on Triniti advokaadibüroos praktika kogemusega rahul, kuid tunneb muret praktikantide pärast kellel nii hästi ei lähe. "Esineb olukordi, kus praktikante kasutatakse ära ja sõlmitakse praktikalepinguid, et varjata tegelikku töösuhet. Seejuures saad sa väga vähe raha ja oled sotsiaalselt kindlustamata," rääkis ta. Olukorda muuta on aga keeruline, kuna kindla suunitlusega määrust ja seadust ei ole. Õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengi Karl Eerik Kala sõnul on noorel väga keeruline ise mõista, kui tööandja teda tüssab. “See on kivi tööandja kapsaaeda, aga seadus seda ei reguleeri ja see on probleem üle Euroopa,” nentis Kala. Valmimisel on aga Euroopa Liidu direktiiv, mis seaks praktikatel käimise ja saadava töötasu kindlamatesse raamidesse. Samuti õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Isabel Mõistuse sõnul ongi direktiivi suurim eesmärk eraldada päris töö ja praktika. Saates tuli aga põhjalikult juttu ka juuraõpingutest Tartus ja omavahelisest akadeemilisest konkurentsist. Foto: Kristel Mikkus.

Eesti Rohetehnoloogia Liit viis Startup Estonia algatusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koguda teavet Eesti iduettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Uuringu põhjal valmib praktiline mõju hindamise tööriistakast, mis aitab iduettevõtete mõju paremini mõista, mõõta ja teadlikumalt suunata. Saates "Cleantech" käisid sellest lähemalt rääkimas Aneth Tinnus ja Triinu Lukas Beamline Acceleratorist. Aneth Tinnus rääkis saates, et mõju hindamine pole pelgalt „kasti täitmine“, vaid reaalne konkurentsieelis: „Kui ettevõte saab aru, miks ta midagi teeb – järeltulevate põlvede nimel või investori ootusi täites –, on tal parem arusaam oma strateegilisest suunast.“ Lukas kinnitab, et huvi mõjuhindamise vastu kasvab – ka investorid tahavad näha mitte ainult positiivseid jalajälgi, vaid ka riskikohti ja negatiivseid mõjusid. Selleks töötati välja ka praktiline tööriist, mis võimaldab idudel oma jalajälge analüüsida, ilma et see tähendaks kallist ja keerulist protsessi. Saadet juhib Mart Valner. Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol: Aneth Tinnus, Mart Valner ja Triinu Lukas. Autor: Mai Kroonmäe

Iduettevõte GreenDice pakub kvaliteetset kontoritehnikat teenusena edasi Eesti peredele, koolidele ja KOV-idele. Nende ärimudel võimaldab suurfirmade kasutatud, ent endiselt võimekad seadmed suunata läbipaistva süsteemi kaudu edasi neile, kellel uus tehnika taskukohane pole, rääkis saates "Cleantech" GreenDice'i tegevjuht Argo Alaniit. „Me muudame kvaliteetsed arvutid kättesaadavaks madalama hinnaga kui Big Mac eine,” võrdleb Alaniit. Seadme saab kätte 7,90 euro eest kuus ja igal hetkel on võimalik teenus lõpetada. „See ei ole järelmaks, vaid paindlik teenus, kus me vastutame ka toe, paranduse ja andmete turvalise kustutamise eest,“ lisab ta. „Me ei müü seadmeid maha, vaid pikendame nende eluiga läbipaistvas süsteemis. See loob usalduse ja säästab keskkonda,” sõnab Alaniit. Koostööd tegevale ettevõttele tähendab see mitte vaid rohemainet, vaid ka kindlust, et nende vana tehnika ei jõua sattumuslikult sanktsioonide all olevatesse riikidesse, vaid saab mõõdetavalt kasulikuks. „Eesti koolid on täis seisvat tehnikat, mida ei osata ega viitsita väärindada,” kirjeldab Alaniit. Ettevõtte eesmärk on jõuda olukorrani, kus igal 7. klassi õpilasel oleks koolis isiklik seade, millega digivõimalusi maksimaalselt ära kasutada. Saadet juhib Mart Valner. Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Argo Alaniit. Autor: Mai Kroonmäe

Saates „Jätkusuutlik ja roheline“ räägib ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu, kuidas sagedusmuundurid aitavad ettevõtetel saavutada energiatõhususe eesmärke. „Elektritarbimine kasvab hüppeliselt, kuid samal ajal kaob märkimisväärne osa energiast ebatõhusates mootorites. Lahendus? Nutikas juhtimine,“ kinnitab Karu. Sagedusmuundur võimaldab mootoril töötada täpselt nii kiiresti, kui vaja – mitte rohkem. Kui lisad muunduri oma pumba-, ventilaatori- või kompressormootorile võib tulemuseks olla kuni 25% väiksem energiatarve. Arvestades, et 45% kogu maailma elektrist kulub mootoritele, on potentsiaal tohutu. Kui kõik sobivad tööstusmootorid varustada muunduritega, väheneks globaalne elektritarbimine hinnanguliselt 10%. ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu räägib inseneeria rollist kestlikuma ettevõtluse kujundamisel ja sellest, miks just nutikas mootorijuhtimine võib olla järgmine suur samm rohepöördes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Jaanus Karu. Allikas: ABB

„Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,“ tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises. PwC juunikuu saates tuleb jutuks, miks on oluline defineerida projekti eesmärk, ehitada tugev tiim ja jagada infot läbipaistvalt. Juhtide 2024. aasta uuringust selgus, et 55% juhtidest näeb suurima riskina talentide leidmist ja hoidmist. Samas on projekte võimalik edukalt ellu viia ka ebakindlas keskkonnas. „Projekt on tegelikult muutuste juhtimine – ja inimesed on selle keskmes,“ rõhutas Jakobson-Pallo. Saade avab praktiliste näidete kaudu, kuidas selgelt sõnastatud fookus, rollide jaotus ja tiimi heaolu loovad eeldused edukaks lõpuks, miks mõnikord jäävad eesmärgid saavutamata ning kuidas ebaõnnestumised pöörata ettevõtte arengulooks. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dpa/Scanpix

Seekordses Tervisetarga saates keskendume hambaimplantaatidele – mida need endast kujutavad, millised on eeltööd, kuidas toimub paigaldamine ja kuidas selliseid hambaid hooldada. Jutuks tulevad nii materjalid, hind kui ka võimalikud tüsistused. Samuti arutame, kellele ehk ei saagi implantaate paigaldada. Selleks on stuudios Tallinna Hambakliiniku ja Viru Hambakliiniku suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja, kes ütleb, et implantaadi eluiga on pikk, kuid edukas tulemus eeldab head suuhügieeni ja teadlikkust kogu protsessist. Saate valmimist toetas Straumann Eesti OÜ Pildil suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja. Foto Riinu Rahuoja erakogust

Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates. Kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap. Lisanõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks leiab siit. Fotol Paul Künnap, Mario Sõrm, Diana Revjako ja Helery Maidlas. Foto: Andres Laanem

Kvaliteetne ja mitmekesine linnaruum on seotud tihedalt eluasemete taskukohasuse ja ka hoonete kasutusotstarbe paindlikkusega, ent selle aluseks on omavalitsuse selge visioon ja strateegia, märgivad Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund "Tallinna suur probleem on see, et linnal ei ole maad," osutas Randmets pealinna puudujäägile. Tema sõnul on ideaalplaneerimine see, et linn planeerib ise. Ta tõi eeskujuks Kopenhaageni, Helsingi. Ader toetas Randmetsa ja lisas, et maamüügid, mis meil toimuvad pealinnas, on suhteliselt lühinägelik samm ja soovitas müügi asemel anda arendajatele konkursi korras ehitusõigus. Randmets tõi kõrvale näite, kus Tartu linn pani maatükid oksjonile. Siin aga jäid Ader ja Randmets lahkarvamusele, kuidas linn kui omavalitsus siiski peaks maade ja arendajatega käituma. Saates tuleb elava diskussiooni käigus lähemalt juttu eluasemete kättesaadavusest arendaja ja erialaliidu esindaja vaatest, seda ka Skandinaavia praktikat aluseks võttes. Seotud teemana kerkis tühjenevate äripindade kasutusotstarbe muutmine, mis aga takerdub jäikadesse piirangutesse. See kõik kajastub ka eluasemeturu kallite hindade näol. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Raul Mee) on Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader.

"Finantsuudised fookuses" saates keskendume Statistikaameti rollile ning mõjule Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnas. Arutleme, miks Statistikaameti tegevus ja andmekogumine tekitab kriitikat ning kuidas amet püüab tasakaalustada andmete kogumise vajadust ja ettevõtjate halduskoormust. Saatekülalised on Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, kes esindab ettevõtjate ootusi ja muresid. Saates käsitleme Statistikaameti põhiteenuseid, nende kasutajakogemust ja digitaliseerimise arengut, mis aitab vähendada aruandluskoormust. Räägime sellest, kuidas statistikaandmed toetavad nii riigi majanduspoliitika kujundamist kui ka ettevõtjate otsuseid ning milliseid uusi digilahendusi ja koostöövorme on plaanis kasutusele võtta. Lisaks uurime, millised on järgmised sammud, et teha statistika kogumine ja kasutamine lihtsamaks, operatiivsemaks ning ettevõtetele kasulikumaks. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Mai Kroonmäe

E-ehituse platvorm, millega Eesti on teistest riikidest üle, annab ruumiloomele uue tähenduse, märgivad arutelu käigus Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae. Maa- ja Ruumiamet astus suure sammu digitaalse tuleviku suunas ja avas uue e-ehituse platvormi, mis ühendab ehituse ja planeerimise andmed, teenused ning juhendmaterjalid ühtseks tervikuks. Eksperdid osutasid, et ruumiloomet saaks senisest palju enam kasutada inimese, majanduse ja terve ühiskonna võimestamiseks. Saates tulevad arutluse alla ehituslikud ja arhitektuurilised aspektid ruumiloomes, tehnilised uuendused ja perspektiivid. Kvaliteente ruumiloome on kasvav trend ja majanduse eestvedaja. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas tervislikke snäkke tootva Mysnacki ja Premium Brandsi asutaja ja juht Ellyt Talv, kes valiti mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil Eesti parimaks tarneahelajuhiks. Talv räägib saates oma ettevõtja teekonnast ja jagab kogemusi tarneahela ehitamisest Aasias. Juttu on ka sealsest kultuurist, ettevõtte tulevikuplaanidest ja sellest, millised müügivõtted on tal aidanud näiteks Soome jaekettide uksi avada. Ellyt Talv on aastaid Tais, Vietnamis ja nüüd ka Lõuna-Koreas koostöösuhteid ja tarneahelat arendanud. Tema partnerite hulka kuuluvad mitmed farmerid ja tehased, kus valmivad Talve loodud retseptide järgi nii tervislikud snäkid kui batoonikesed. Talv tunnistab saates, et ehkki ta on nüüdseks aastaid Aasias tegutsenud, on seal partnerite leidmine endiselt suhteliselt keeruline. „Aasiast tootja või koostööpartneri leidmine on suhteliselt keeruline tänase päevani,“ tunnistab ta. „See pole üldse nii lihtne ja roosiline leida tootja, kes on nõus sinu retsepti ja katsetuste järgi midagi tegema. See on ülikeeruline.“ Enda tõestamiseks on Talvel tulnud kohapealt leida endasuguseid inimesi, kellel on temaga sarnane missioonitunne. „Sa pead leidma endasuguseid inimesi, kellel on samamoodi missioonitunne ja kes tänu sinu retpeptidele ja koostööle saavad ka ise arenenda. Neid tehaseid ei ole palju, aga need, kelle meie oleme leidnud, on meil ka väga hästi püsinud,“ lisab ta. Veel ütleb Talv, et väikese firma juhina tuleb tal pidevalt mõelda ka rahavoogudele. „Kui sul raha ei ole, siis pead kogu aeg nipitama ja lahendusi leidma, tohutult läbirääkimisi pidama,“ avab ta väikeettevõtte võlusid ja valusid ning lisab, et Aasiast alla konteineri suurust kogust pole mõtet tellida ja alginvesteering, millega seal tootmist alustada, on üsna suur. Teiste teemade seas meenutab Talv saates ka Vietnami turul koostööpartnerite otsimist. „See oli minu jaoks tundmatu Aasia riik, polnud varem seal käinud ja raha mul ka ei olnud. Aga kuna ma elasin Tais, siis ei olnud ka kaugele lennata. Võtsin endale kapselhotelli, mis maksis 6 eurot öö kohta ja hakkasin iga päev ärikohtumistel käima. Ärkasin kell 5 hommikul, pesin, vaatasin, kuhu sõitma pean ja muudkui läksin,“ meenutas ta. Talv sattus Vietnamis kokku ühe vanema naisterahvaga, kes toodab Samsonite'i jaoks kohvreid. Naisterahva kaudu sai Talv kontakti, kellega ta siiani koostööd teeb. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Ellyt Talv. Autor: Harro Puusild

Elum Kinnisvara maakler Kristi Djomin ennustab, et 2025. aastal korteriturul hinnad müstiliselt tõusma ei hakka ning midagi kardinaalset tulemas ei ole. “Meie korterituru põhiprobleem on see, et müüjad ei ole veel aru saanud, et turg on muutunud ning kus on õige hinnapiir,” rääkis Djomin järelturu korteritest kõnelevas saates “Ruutmeetrite taga”. “See aitaks turu aktiviseerumisele kaasa, kui nii ostjad kui müüjad saaksid aru, kus on õige hinnapiir,” lausus Djomin ja lisas, et tehingute arv küll kasvab ja julgus on tagasi, ent hinnatõus ei ületa alanud aastal 3-4 protsenti. Mingi hulk endisi investoreid ja flippijaid peavad Djomini hinnangul leppima, et saabunud on uus olukord ja endises mahus äri enam ära ei tasu. LVM Kinnisvara juht Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing. Kuigi järelturg on kerkinud esile just viimasel poolaastal ning laias laastus moodustavad tehingud uusarendustega kõigist müügitehingutest kunagise kolmandiku asemel viiendiku, usub Saksing, et inimesed siiski eelistavad uut kodu. Saates analüüsisime järelturu kortereid valmimisaja ning piirkondade kaupa, minnes ka Tallinnast välja ning hinnates eri piirkondade potentsiaale. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Kristi Djomin eelmisel suvel Hispaania kinnisvaraturgu koha peal hinnates, foto autor Liis Treimann.

Tehisintellekt on juba praegu Eesti põllumehe abimees. Kuid kas põllumajanduse tulevik on autonoomne traktor ja tehisaru, mis ütleb, millal külvata ja mida väetada? "AI faktoris" räägivad eAgronomi kaasasutaja Robin Saluoks ja KappaZeta äriarenduse juht Tanel Kobrusepp tehisarust põllumajanduses. Tehisintellekt aitab satelliidi abil tuvastada, millal ja kuidas põldu hariti, pritsida taimekaitsevahendeid millimeetri täpsusega ja hinnata, kui palju süsinikku muld suudab siduda. Eestis tegutsevad põllumehed on väga innovaatilised, leiab Robin Saluoks. Üks põhjus peitub selles, et Eestist on tulnud väga palju edukaid iduettevõtteid. “Teisalt on Eesti põllumajandusettevõtted Euroopa mõttes suured. Nad on suured ärid, mis otsivad viise, kuidas oma tööd efektiivistada,” rääkis Saluoks. Praktilise näitena tõi Saluoks välja, et tehisintellekti kasutatakse praegu väga konkreetsete ülesannete täitmiseks. Näiteks taimekaitsevahendite kasutamisel aitab kaamera tuvastada väga täpselt ära haige taime ning seda vaid sinna pritsida. “Kui sul on viis last ja üks neist on haige, ei anna sa ju kõigile lastele ravimit,” illustreeris Saluoks näidet. Pikemalt satelliitidest, AI tulevikust põllumajanduses ja Eesti põllumeeste innovatiivsusest saab kuulda juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Foto: Andras Kralla

Saates on külas Euronicsi ärikliendi juht Taavi Rehepapp ja müügijuht Mihkel Kabel, kellega räägime äriklienditurunduse nähtamatust poolest – emotsioonidest. Kas ärikliendi otsused on tõesti vaid Exceli tabeli tulemid? „Eeldatakse, et ärikliendi turundus on läbinisti ratsionaalne, aga päris nii see ei ole,“ märgib Rehepapp. Räägime, kuidas Euronics ühendab personaliseeritud kliendisuhtluse ja tehnoloogilised lahendused. Lihtsate toodete puhul toimivad e-poed hästi, kuid keerukamad projektid – olgu tegu LED-ekraanide, videokonverentsi- või helilahendustega – nõuavad personaalset nõustamist ja usalduslikku kliendisidet. Praktiliste näidetena toovad saatekülalised esile eksklusiivne LED-ekraan Poco kunstimuuseumile ja tehnoloogilised lahendused Kood/Jõhvi koolile. Samuti avame sensoorse turunduse võimalused: heli, visuaal ja lõhnad, mis loovad ärikeskkonnas emotsionaalse ja meeldejääva kogemuse. Euronicsi gruppi kuuluv ettevõte Sound and Vision pakub selleks kõike, alates muusikastiilide valikust kuni lõhnaturunduseni, kasutades Proliteci tipptasemel nanoosakeste tehnoloogiat. Kuidas turundada ärikliendile nii, et otsused poleks pelgalt hinnapõhised, vaid ka emotsionaalselt läbimõeldud? Kuula ja saa teada. Tegemist on sisuturundusliku saatega. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Mihkel Kabel ja Taavi Rehepapp. Foto: Äripäev