Äripäeva raadio

Klienditugi on e‑kaubanduses sageli määrava tähtsusega ja just sellest sõltub, kas ost saab teoks või jääb katki. Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" on külas juturoboteid loova idufirma Askly asutaja Sandra Roosna, kellega arutame, miks paljud automaatsed klienditoe lahendused seni pole toiminud, kuidas tehisaru saab müüki toetada ja mida tähendab, kui AI muutub meeskonnaliikmeks. Saates selgub, miks vestlusaken peaks olema seal, kus on "osta" nupp, ja kuidas üks hästi seadistatud juturobot võib pikendada kliendi sessiooni veebilehel kuni kümnekordselt. Roosna jagab praktilisi näiteid sellest, kuidas lihtsate korduvate küsimuste automatiseerimine vähendab meeskonna töökoormust ning tõstab kliendikogemuse kvaliteeti. Ta ütles, et täna ei päde enam see, et info on lihtsalt veebilehel olemas, klient tahab vastust kohe. Räägime ka sellest, miks suurettevõtete AI‑lahendused kipuvad hätta jääma ja kuidas väiksemad e‑poed suudavad oma fookusega luua paremaid vestlusroboteid. Saate lõpuks vaatame aastasse 2030: kas e‑poes ostlemine tähendab siis vaid vestlust virtuaalse assistendiga? Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Fotol: Askly asutaja Sandra Roosna ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Kui räägime bürokraatiast, testimisvõimalustest või tugevast koostööst, siis neli aastat oleme maganud, kirjeldab Atalanta Systemsi kaasasutaja ja tippinsener Margus Sammelsaar oma vaadet koostööle kaitsetööstuses. Sammelsaar räägib, et ehkki Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on tugevad, peaksime siiski olema kiiremad. „Eesti kaitsetööstus on väike, aga tubli. Tegelikult kõik ettevõtjad, kes seal toimetavad, ja kõik insenerid pingutavad tõesti palju,“ kiidab ta sektori ettevõtteid. „See väärtus, mis neile järgneb, ei ole proportsioonis, see võiks olla suurem. Eesti kaitsetööstuse kogukäive on 8–10 korda väiksem kui töötleval tööstusel. Mitte, et see nüüd mõõdupuu oleks, aga arvan, et täna, mil kaitsetööstus on väga soositud ja mil sinna suunatakse väga suured summad, võiks see olla meie majanduse lipulaev, vähemalt praegustel aegadel – aga ta ei ole,“ selgitab Sammelsaar. „Oleme neli aastat tegelikult maganud, mis puudutab bürokraatiat, testimist ja koostööd,“ on ta kriitiline. Kuidas siis kiiremini edasi saada? „See on kõige raskem küsimus ja ma vaevan oma pead sellega iga päev, aga ma kardan, et selles sektoris tuleb olla radikaalsem, otsustusvõimelisem, vaja on väga tugeva visiooniga juhtimist, mis peab tulema riigi poolt,“ sõnab ta. Saates räägib Margus Sammelsaar oma inseneriteekonnast, analüüsib Eesti inseneeria olukorda, samuti räägib ta kaitsetööstusest, droonimüürist, kaitsetööstusparkidest ja paljust muust. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Margus Sammelsaar. Autor: Harro Puusild

Kiiresti muutuvas maailmas, kus energiatõhusus, keskkonnahoid ja tervislik elukeskkond on saanud prioriteediks, otsib ehitussektor pidevalt uusi ja nutikaid lahendusi. Saates räägime innovaatilistest põhuplaatidest, mis kõik need olulised punktid ühendab, ja jagame elamuskogemusi neist ehitatud majades. Saates on külas kaks valdkonna visionääri: Kodu Kuubis OÜ juht Germo Karro, kes tõi Eesti turule tuleviku ehitusmaterjali, ja Tanel Talve, kelle eestvedamisel on Kõrvemaa südamesse kerkinud ainulaadne Voose Päikesekodu. Saates kuuleb, kuidas valmib tipptasemel ehitusmaterjal, mis pakub ületamatut soojustust, heliisolatsiooni ja tugevust ning miks on põhu valimine nutikas samm nii koduomaniku kui ettevõtja jaoks. Karro kummutab levinud müüte põhumajade kohta ja selgitab, kuidas Kodu Kuubis lahendused aitavad vähendada süsinikujalajälge ja luua tervislikku sisekliimat. Tanel Talve jagab, kuidas tema eelarvamused põhuplaatide kohta kogemuse käigus hajusid. "Väljas on korralikud miinuskraadid juba jupp aega, õhksoojuspump hoiab 19 kraadi hoones sees ja küttekulud on täiesti uskumatult madalad. Pakun, et ka suvel palavaga on meie Päikesekodus hubane temperatuur ilma suurte energiakuludeta, nii et tõesti, hea töö Kodu Kuubis!" Talve selgitab, mis inspireeris teda looma just sellist elamuskohta, mis pakub majutust kärjemajades, meeldejäävaid sündmusi ja seiklusi looduses. "Hullud ideed tuleb kähku ära teha, enne kui mõistus koju tagasi tuleb." Tema sõnul on innovatsioon, digitaliseerimine ja automatiseerimine maapiirkonnas ellujäämise märksõnad. Saatekülalised jagavad väärtuslikke soovitusi neile, kes unistavad säästlikust kodust või plaanivad innovaatilist ettevõtmist loodusesse. Saadet juhib Tõnu Einasto. Fotol Tanel Talve ja Germo Karro. Foto: Äripäev

Kiiresti muutuv ärikeskkond nõuab juhtidelt paindlikkust, vaimset vastupidavust ning võimekust ausalt peeglisse vaadata. Saates räägib kogenud juht ja koolitaja Meeli Laane sellest, kuidas leida endas üles ressursid, mis aitavad edukalt kohaneda ja parandada toimetulekut muutustega nii indiviidi kui ettevõtte tasandil. “On kuus kategooriat ressursse, millest enamasti kasutame vaid paari-kolme,” tõdeb Laane ja lisab, et kui me ei märka seda, mis hetkel toimub, ei suuda me ka kohaneda. Lisaks tuleb juttu sellest, mis on üldse vaimne vastupidavus, kuidas töötajaid muutustega kohanemisel toetada ning mis juhtub siis, kui liigud juhina eesmärkide poole nagu tank. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Meeli Laane

„Soraineni sageduse“ saates saavad kokku kaks soome päritolu ärimeest: omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Mõlemat meest seob tihe side Eestiga, mis sai alguse 90ndatel. Arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle – miks Eesti Lätist ja Leedust 90ndatel ikkagi kiiremini arenes ning millised on täna Eesti suurimad väljakutsed. Saadet juhivad Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning riigihangete ekspert Mario Sõrm. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ saatest. Fotol Mario Sõrm, Oliver Ämarik, Joakim Helenius ja Aku Sorainen. Foto: Andres Laanem

Kui paar aastat tagasi rääkisime „Teabevara tunnis“ kinnisvara ostmise riskidest, siis seekord võtame luubi alla müüja vaate. Millised ohud võivad varitseda kinnisvara müüjat? Kas maakleriga lepingut sõlmides on alati selge, kellega tegelikult lepingusse astutakse? Ning kui palju võib hiljem probleeme tekitada olukord, kus kuulutuses on vara kirjeldust liigselt ilustatud? Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg, kes jagavad praktilisi nõuandeid, kuidas lepingutega riske maandada ja oma huve kaitsta. Juttu tuleb nii maakleri rollist kui ka sellest, mida lepingutesse kindlasti kirja panna, et müügitehing kulgeks turvaliselt ja läbipaistvalt. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Kuidas Eesti elutähtis side ja meedia püsivad töös siis, kui internet ja mobiilside tõrguvad – olgu põhjuseks torm, üleujutus või sõjaline kriis –, teeme selgeks värske saatesarja “Levira – eetris ja ühenduses” esimeses saates. Stuudios on digiteenuste ettevõtte Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan ning siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas. Saatejuht Hando Sinisalu uurib, millised on realistlikud ohustsenaariumid, kuidas Levira tagab ERRi tele- ja raadioprogrammide eetrisoleku ka ilma elektri ja internetita, ning millist rolli mängivad varuvõrgud, generaatorid, satelliitlahendused ja piirkondlikud saatjad. Juttu tuleb ka uuest hädaolukorra seadusest: edaspidi saavad teleteenuse edastajad (nt Levira, Telia, Elisa) kuvada kiiret ohuteadet, sõltumata vaadatavast kanalist, ning sireenid muutuvad ametlikuks hoiatusvahendiks. Selgitame, miks digiraadio (DAB+) on kriisiteavituses võtmetähtsusega – seade võib ärgata ise, suunata õigele kanalile ning näidata tekstilist juhist –, ja meenutame, et tavaline patareitoitel FM-raadio ning teleri toaantenni olemasolu võib kriisis olla otsustava tähtsusega. Kuulajad saavad praktilised nõuanded: mida koju varuda, kuidas infot usaldusväärselt kätte saada ja miks tasub oma vastuvõtjad juba praegu üle kontrollida. Foto: erakogu

Oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste eel ütleb politoloog ja teadur Lauri Peterson, et kliimapoliitika kahvatub toimetuleku ja julgeoleku kõrval, nagu on märgata riigipoliitikas. "Ma ei märganud, et valimisprogrammid rõhutaksid üldist lähenemist kliimapoliitikale või oleks süsteemne arusaam sellest, kuidas me kliimakriisi lahendame," rääkis ta saates "Kestlikul kursil". Ühest küljest ei keskendu poliitikud kliimale, teisalt ei nõua seda ka valijad. Miks peaks poliitik rääkima kliimast, kui inimesed muretsevad, kas nad tulevad majanduslikult toime ja pääsevad bussiga arsti juurde või jookseb küla elanikest tühjaks? "Meil on nii palju kriise korraga, et valijatel on raske keskenduda. Kliimakriis tuleb viimase teemana tänu sellele," nentis Peterson, kuid lisas, et kliima on tihedalt seotud teiste suurte probleemidega nagu sõjad, inflatsioon ja takistused tarneahelates. Räägime lähemalt neljast valimisprogrammides esile kerkinud teemast, mis keskkonda puudutavad: energeetika, transport, linnaruum ja rohealad ning hooned. Samuti sellest, kuidas erinevad need teemad linnas ja maal. Juttu tuleb ka sellest, millised erakonnad näevad taastuvenergias võimalusi, kes tahab jätkata põlevkiviga ning kes rohepöörde ümber keerata. Saadet juhib Karmen Laur. Pildil Lauri Peterson, foto: erakogu

Äripäeva uus raadiosaade „Kaupmehe eduvalem“ alustab Eesti jaekaubanduse hetke kuumima teemaga: toiduhinnad. Saatejuht ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil vestleb Coop Eesti juhatuse esimehe Rainer Rohtla ja Rimi Eesti tegevjuhi Kristel Metsaga, et välja selgitada, mis mõjutab seda, kui palju me poes maksame. Tippjuhid nõustuvad, et elu Eestis on viimastel aastatel märkimisväärselt kallimaks läinud, eriti tunnetavad seda väljaspool Tallinna elavad pered, kelle mediaanpalga ostujõud on pealinnaga võrreldes kuni 35% väiksem. Sisuturundussaates selgitatakse põhjalikult, millest kujuneb poe lõpphind ja miks 70/10/20 valem (toote omahind/kaupmehe osa/käibemaks) peegeldab jaekaubanduse reaalsust. Arutelu fookuses on regionaalsed erinevused, ostukorvide mõõtmise metoodika ja käibemaksuerisuse võimalused Eestis võrreldes naaberriikidega. Rohtla sõnul võidab toiduainete käibemaksu erisusest tarbija ja Eesti tootja, mitte kaupmees. Mets rõhutab, et tihe konkurents ja tarbijate kõrged ootused kvaliteedi ning sortimendi osas on Eestis unikaalsed. Just see tagab, et iga hinnasoodustus, sealhulgas võimalik käibemaksulangetus, jõuab kindlasti tarbijani. Rohtla sõnul ei tee nad sooduskampaaniaid ja põhitoiduainete müüki madala hinnaga mitte enda omakasu silmas pidades, vaid tegemist on nende igapäevase tööriistaga. Fotol Rimi Eesti Food tegevjuht Kristel Mets, saatejuht ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ning Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. Foto: Äripäev

Ärikingituste ekspert Anti Saluneem näeb ärikingituses enamat kui nipsasjakest – see on päris tööriist suhete hoidmisel. “Kui sa kingid kalamehele personaalse landi tema nimega, töötab see paremini kui ükskõik milline üldine joogipudel,” toob ta näite. Kuidas jõuda klientide südamesse läbi praktilise, läbimõeldud ja emotsiooni tekitava kingituse, räägib saates "Password: Make Marketing Fun Again" Logotrade'i asutaja ja tegevjuht Anti Saluneem, kellel on valdkonnas kogemust üle kahekümne aasta. Saates tuleb juttu sellest, miks ärikingitused pole pelgalt “nännikott”, vaid strateegiline osa turundusest ja brändingust. Saluneem selgitab, miks üha enam eelistatakse personaalseid, praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning kuidas kingitused tugevdavad kliendisuhteid ja töötajate lojaalsust. Samuti jagab ta, millised trendid valitsevad 2025. aasta jõulukingituste maailmas – alates toon-toonis logodest kuni padelireketiteni. Saluneeme sõnul tehakse Logotrade'is 80% tellimusi korduvklientidelt. See on märk sellest, et kingitused töötavad. Ja kui plaanida jõuludeks midagi erilist, siis praegu on kõige õigem aeg tellimiseks. Septembris on valik kõige laiem ja aega piisavalt, et kujundused, näidised ja tootmine sujuksid ootuspäraselt. Arutlusele tulevad ka logistikaküsimused, personaliseerimise võimalused ja erisoodustuse maksureeglid. Aga ka see, mida kindlasti vältida, et ärikingitus ei muutuks kasutuks prügiks. Saates pakutakse inspiratsiooni nii turundajatele, personalijuhtidele kui ka ettevõtetele, kes soovivad jõuluks rõõmu tuua. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Anti Saluneem ja Hando Sinisalu. Allikas: Äripäev

Tänavu Ehitusmaterjalide tootjate TOPi võitnud Silikaat ASi tegevjuht Priit Poks rääkis saates „Eetris on ehitusuudised“, et kuigi Rail Balticu mõju ettevõtte tulemustele on selgelt tajutav, ei tulnud edu üleöö. „Varasematel aastatel liivakarjääridesse investeeritud miljonid tasusid end 2024. aastaks ära. Oma osa oli tänavu ka kliimal, sest betoonihooaeg algas juba veebruaris,“ selgitas Poks, lisades, et soojad talved muudavad Eestis ehitustsüklit. Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tunnistas, et ehitusturul ollakse jätkuvalt ooteseisundis. „Viimased kolm aastat oleme elanud pidur peal. Ehitussektor kõhkleb – projekte on sahtlis valmis palju, aga turul valitseb vaikus, justkui oodataks kellegi märguannet ja stardipauku, et nüüd on õige aeg alustada.“ Elamuehituses on nõudlus jätkuvalt tagasihoidlik, mistõttu on ka materjalitootjatel keeruline hindu tõsta, kuigi sisendkulud jätkavad kasvamist. Kevadel loodeti elavnemist, kuid tegelikkus on hoogu tagasi tõmmanud. Vaganova sõnul ei saa lihtsate ja odavate toodetega välisturgudel enam konkureerida. „Pigem pakuvad nutikad ja sertifitseeritud tooted võimalust hinnasurvele vastu seista,“ märkis ta. Tulevikuprognoosid jäävad aga ettevaatlikuks. Sektori areng sõltub teedeehituse rahastamisest, uute kaevandusalade kättesaadavusest ja ettevõtjate julgusest investeerida. Samal ajal vajavad materjalide taaskasutus ja ESG-ootused veel laiemat rakendamist. Saadet juhib Teeli Remmelg.

Saates tuleb juttu hetkel väga põletavast teemast – kaitsetööstusest ja sellest, kus toimub kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioos. Skycorp Technologies'i tegevjuht Marek Alliksoo leiab, et kogu kaitsetööstuse jätkusuutlikumaks muutumine kaasneb möödapääsmatult tänapäeva kaitsevajadustega. "Dekarboniseerimine on boonus, mis kaasneb suurema energiajulgeolekuga ja võimekusega oma logistikaahelat vähendada ja efektiivsem olla. Energiajulgeoleku saavutamise nimel tuleb kaitsetööstuses kaasata erinevaid rohetehnoloogia ettevõtteid," leiab Alliksoo. Jätkusuutlikkuse vajadusega nõustub ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esimees Taavi Veskimägi. "Vaadates Ukraina kogemust, siis me näeme, et suur osa inimesi saab hukka mitte rinnetel, vaid logistilistes operatsioonides. Kui me suudame taastuvenergiapõhiste lahendustega toota energia kohapeal selle asemel, et pika logistikaahelaga tuua diislit tagalast, siis me suudame väga palju inimesi sõjaolukorras säästa," sõnas Veskimägi. "Me tahame jätkusuutlikke lahendusi, kus me ei sõltu kolmandatest riikidest toorme või tehnoloogia osas. Me suudame ja saame teha neid siin Euroopas," lisas ta. "Cleantechi" saadet kaitsetööstuse ja rohetehnoloogiate sümbioosist juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol Taavi Veskimägi. Autor: Andres Laanem

„Ükski tarkvara ilma protsessita ei tööta – aga kui tarkvara ja protsessid koos liikuma saada, on võit tohutu,“ ütleb Foruse personalijuht Merje Kärner, kes kirjeldab teekonda digitaalse tööaja ja personaliarvestuse lahenduse kasutuselevõtul. Saates räägime, millised olid Foruse personalitiimi peamised väljakutsed enne uue süsteemi juurutamist – killustatud tarkvarad, ajale jalgu jäänud lahendused ja keeruline graafikute haldamine enam kui 1600 töötajale. Uurime, kuidas Wemply arendas Foruse vajadustest lähtuvalt unikaalse tööaja registreerimise lahenduse telefonikõnedega, kuidas automatiseeriti puhkuste ja graafikute haldus ning miks on personalijuhi jaoks kriitilise tähtsusega reaalajas ülevaade töötajate töökoormusest. Saatekülalised selgitavad, kui keeruline oli tarkvara juurutamine, kuidas kaasati töötajaid, millised mõõdikud näitavad juba täna edu ning miks ei ole Wemply pelgalt „pakitoode“, vaid pidevalt arenev platvorm, mis areneb koos kliendi vajadustega. Räägime ka, kuidas on muutunud töötajate kogemus – puhkuseavaldusest palgaarvestuseni – ja milliseid funktsioone ootab Forus tulevikus personalitarkvaralt. Saates on Wemply kaasasutaja ja tegevjuht Karl Kristjan Luberg ning Forus grupi personalijuht Merje Kärner. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Pexels.com

Kuulame kahte põnevat ettekannet augusti lõpus toimunud AI praktikute aastakonverentsilt. Kunagine tehnoloogiaettevõtja ning tänane füüsikaõpetaja ja sihtasutuse TI-Hüpe nõukogu liige Oleg Shvaikovsky räägib tehisintellekti mõjust haridusele. Nimelt algas sellest õppeaastast Eestis maailmas ainulaadne haridusprojekt TI-Hüpe ehk süsteemne AI rakendamine gümnaasiumis. Muuhulgas saame teada, et tehisaru muudab õppeprotsessi kardinaalselt ning klassikaline kodutöö on kaotanud mõtte. Teises ettekandes võtame vaatluse alla finantsjuhtimise. Tehisaru võimaldab seal automatiseerida analüüse ning teha kiirelt täpsemaid prognoose ja andmepõhiseid otsuseid. Kuidas aga AI-d finantsjuhtimises strateegiliselt rakendada, räägib Eesti AI kogukonna üks eestvedajaid Gerlyn Tiigemäe. Pildil Oleg Shvaikovsky (fotograaf Andras Kralla).

„Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,“ ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi. Sisuturundussaates "PwC juhtimistase" räägime sellest, millised pettused on Eestis kõige tüüpilisemad, kuidas need on viimastel aastatel muutunud ning miks jäävad just huvide konfliktid, sisetehingud ja IT-haavatavused sageli radarilt välja. Mägi selgitab, millest alustada ennetust: väärtuspõhine juhtimine, selged sisekorraeeskirjad, taustakontroll ning endiselt asjakohane nelja silma reegel koos kohustuste lahususega. Arutame ka seda, kuidas rahvusvahelised skeemid ettevõtteid mõjutavad, milliseid ennetavaid ja avastavaid samme tasub rakendada ning kuidas tagada, et organisatsioon säilitaks pettuste tõrjumisel pädevuse – olgu selleks koolitused, rahvusvaheline võrgustik või praktikute kogemus. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil Erki Mägi. Foto: Juuli Nemvalts

„Dubai võlu peitub selles, et seal on maksuvaba ja turvaline keskkond, kuhu inimesed kolivad peredega. Neil on raha ning nad tahavad midagi omada väljaspool Euroopat,“ ütleb Skover Kinnisvara juht Sanders Skorik, kes on viimase poole aastaga korraldanud seal juba sada kinnisvara tutvustavat tuuri. Sisuturundussaaates räägime, kuidas kinnisvarasektorit on mõjutanud see, et Dubai rahvaarv on kasvanud üle nelja miljoni, miks eurooplaste jaoks on üürihinnad endiselt mõistlikud ning kuidas mõjutavad investeerimisotsuseid Euroopa majanduslangus ja poliitilised riskid. Skorik selgitab, miks ei tasu piirduda arendaja kodulehe pakkumistega, millised on peamised vead, mida ostjad Dubais teevad, ning kuidas valida õige partner, kes aitab nii uusarenduste tutvustuse, ostuprotsessi kui hilisema üürikorraldusega. Juttu tuleb ka sellest, kes Dubais kinnisvara ostavad ja kes üürivad, miks on seal eelistatud pigem kallimad ja eksklusiivsemad objektid ning kuidas toimib maksegraafik, kus 60–70% summast tuleb tasuda enne valmimist. Lisaks vaatleme Dubai kinnisvaraturu riske – alates hinnatasemest ja piirkondade valikust kuni edasimüügi väljakutseteni – ning arutame, milliseid kogemusi ja õppetunde on Skorik Dubai kinnisvaraturul saanud. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dubais ehitab suurarendaja välja terve piikonna. Allikas: Skover Kinnisvara

Seekordses saates "Kiired ja vihased" vestleme Mustamäe Elamus Spa asutaja ja juhi Andres Tiigiga. Pea kümme aastat tegutsenud Mustamäe Elamus Spa jõudis esmakordselt Gaselli TOPi ehk kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelisse sel aastal. Kiirele kasvule eelnevate aastate sisse mahub nii suuri investeeringuid kui ka innovatsioone. Vaid spaateenuseid pakkuv ettevõte kaotas muu hulgas tänu lasteala loomisele ära spaadele omase hooajalisuse. Koroonaperioodi kasutati spaa parendustöödeks, lisaks osteti hiljuti ära samas hoones tegutsev bowlinguäri. Muu hulgas astuti rahvusvahelisse Aufgussi liitu, mis spaamaailmas on võrreldav Michelini kõrgeima tärniga ja kuhu igaüks ei pääse. Saates tegime juttu ka Eesti turismisektori üldisest seisust. "Tahaks olla optimistlik, tahaks rohkem näha kõikide inimeste optimismi, aga turismivaldkonnas kahjuks seda olla ei saa. Turism ei taastu kahe-kolme aastaga. See on nagu veniv püksinöör," tõdeb pikaaegse spaajuhtimise kogemusega Tiik. "Olen tajunud, et inimene mõtleb alati nii, et turism on ainult hotellindus. Ei ole. Turism on nagu suur toitumisahel, mis jõuab välja ka lillemüüjani, juuksurini, kütusemüüjateni. Turismis ei juhtu mitte midagi kunagi ühe päeva, ühe kuuga ega ühe aastaga," selgitab Tiik, et Eesti sõltub turismist väga palju ja vaatamata üldise majanduse elavnemise märkidele läheb turismi taastumisega veel pikalt aega. Mida saaks aga teha ära, et Eesti turism paraneks? "Ilmselge on see, et kui majutuse käibemaksu ei alandata ja see jääb samadesse piiridesse, siis ei saa mitte kuidagi olla optimistlik." Saates "Kiired ja vihased" tuleb juttu veel Tiigi juhtimispõhimõtetest, tiimijuhtimisest, äripartnerlusest Ott Tänakuga ning tema vaadetest Eesti turismisektorile. Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Mustamäe Elamus Spa asutaja ja juht Andres Tiik Foto autor: Joosep Ints, GoodNews Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

Perearstist Riigikogu liige Diana Ingerainen vaatab seadusloomele arsti pilguga ja leiab, et ega üks seaduseelnõu ei erinegi väga palju näiteks kõrgvererõhktõve ravijuhisest. Järveotsa Perearstikeskuse juht dr Ingerainen räägib Terviseuudiste saates tervisesuunajana oma teekonnast arstiks saamisel ning sellest, kuidas ta igapäevaselt tasakaalustab rollid perearsti, juhi ja poliitikuna. Juttu tuleb perearstisüsteemi kvaliteedist, tervisekeskuste arengust, rahastamismudeli muutmisest ning tehisintellekti ja digilahenduste võimalustest perearstiabis. Ingerainen avab ka oma vaateid tervishoiu rollile poliitikas ning ettevõtja muljeid seadusloome protsessist. Ühtlasi vastab ta eelmise saatekülalise, Kaalukirurgia Keskuse juhi dr Ilmar Kauri küsimusele tasulise arstiabi soovitamisest ja esitab omakorda küsimuse järgmisele saatekülalisele – Viljandi haigla juhile Priit Tamperele. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saadet toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Diana Ingerainen Pilt: Raul Mee

Katus ei ole vaid maja esteetiline kroon, vaid kriitiline kaitse inimese ja vara jaoks. Vihmaveesüsteemid, lumetõkked ja turvaline ligipääs korstnale on lahendused, mille lisamine juba ehituse algfaasis võib säästa suuri summasid ning hoida ära õnnetusi. Saates tuleb juttu, miks vihmaveesüsteemid on hoone kaitsel hädavajalikud, levinumad vead katuse ja turvatoodete planeerimisel, korstnate ligipääsu seaduslikest nõuetest, ohutuse tagamisest ning paljust muust, Saates on külas Ruukki ärivaldkonna juht Kristjan Õsso. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Ruukki

Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise. Sadama juht Valdo Kalm selgitab saates, kuidas kestlike lahenduste pakkumine loob uusi ärivõimalusi ja konkurentsieeliseid ning milliste sammudega sadam oma jalajälge vähendab ja mis sel teekonnal hetkel keerulised kohad on. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Valdo Kalm. Foto: Tallinna Sadam

Siiski päris kõike AI-le loovutada ei saa, tõdesid Mainor Ülemiste arendusjuht Rauno Mätas ja WHAT IF juhtivkonsultant Juhan Kangilaski saates Kinnisvaratund. "Tänapäeval ei kujuta keegi ette, et keegi hoonet 2D-s projekteeriks. Kui mul on ettevõte, kes teeb 2D hinnapakkumise ilma 3D mudelita, siis ma lükkan selle kohe kõrvale," sõnas Mätas. Ta lootis, et AI on see, mis arhitekti elu edaspidi lihtsamaks teeb. "AI pigem vabastab loomingulise inimese tüütust osast," märkis Kangilaski ja täiendas, et tulemas on loovuse plahvatuslik kasv. Samas Mätas päris kõike AI-e anda ei söandaks. Saates tuleb lähemalt juttu tehisintellekti kasvavast osast arenduses, arhitektuuris ja planeerimises, selle perspektiividest, ent ka varjukülgedest. Eraldi peatutakse siinses kontekstis renoveerimisel. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Mainor Ülemiste arendusjuht Rauno Mätas ja WHAT IF juhtivkonsultant Juhan Kangilaski

“Kasvupinnase” saade toob kuulajateni loo sellest, kuidas energia- ja infrastruktuurigigant Infortar teeb järjest julgemalt samme põllumajandussektoris. Hiljuti on ju omandatud kaks suurt piimatootjat – Halinga OÜ ja Estonia Farmid. Saatekülaline on Infortari tegevjuht Martti Talgre, kes selgitab, miks nad on otsustanud piimandusse investeerida ja millised on nende plaanid edaspidiseks. Infortari sisenemine piimakarjakasvatussektorisse algas 2023. aastal, kui ettevõte ostis Halinga OÜ. See oli strateegiline samm, mis andis ettevõttele esimese kogemuse piimatootmises. Üle 3500 looma, kaasaegne farmitaristu ja rohegaasiprojekt sillutasid tee suuremate ambitsioonide poole. Poolteist aastat hiljem tehti otsus Estonia Farmid ära osta. Nüüd harib Infortar üle 13 000 hektari maad, peab üle 8000 looma ja toodab päevas enam kui 160 tonni piima ning on viinud lehmade piimatootmise Eesti absoluutsesse tippu. Saates saab kuulata, kas Eesti peaks julgemalt toetama kohaliku rohegaasi tootmist ja tarbimist ning kas Eestil on potentsiaali saada Põhjala piimariigiks. Martti Talgre räägib muu hulgas riigi konkurentsivõimest ja Eesti maksupoliitika mõjust majandusele. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Infortar AS‑i tegevjuht Martti Talgre. Autor: Andres Laanem

Ajal mil uute idufirmade loomine on järsult vähenenud, avab uksed kogukonnapõhine keskkond nimega Ruum, mis on loodud selleks, et anda noortele asutajatele ja „häkkeritele“ tagasi liivakast, kus nad saavad luua, katsetada ja ka ebaõnnestuda. Saates "Ükssarvikute kasvulava" arutame Ruumi kaasasutajate Liisa Jõerüüdi ja Aksel Joonas Reediga idufirmade maastiku hetkeseisu. Jõerüüt ja Reedi selgitavad, miks on Ruumi ehk kogukondliku tööruumi loomine praegu kriitiliselt tähtis, räägivad lähemalt, kuidas see keskkond erineb traditsioonilistest inkubaatoritest ja miks on nende fookus just ehitamisel, mitte rahakaasamisel. Saates kuuleb ka, kuidas Ruumi kontseptsioon sündis, millised on Ruumi esimesed sammud ja millal alustatakse pilootprojektiga ning kuidas ambitsioonikad noored saavad sellel nädalal kogukonnaga liituda. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Aksel Joonas Reedi, Liisa Jõerüüt ja Tarmo Virki. Allikas: Äripäev

Ettevõtte müük on omaniku jaoks sageli elu üks olulisemaid ja emotsionaalsemaid otsuseid. Ostja seevastu ei maksa kunagi emotsionaalse väärtuse eest, vaid otsib ratsionaalselt hinnatud võimalust oma äri kasvatada. Tehinguni jõudmine ei tähenda aga pelgalt hinnas kokkuleppimist – see on pikk ja mitmetahuline protsess, mis kätkeb endas nii ootamatusi kui ka keerulisi valikuid. Seekordses saates räägime, kas praegu on pigem ostjate või müüjate turg ning millised tegurid seda mõjutavad. Arutleme, kuidas üldse ostja ja müüja teineteist leiavad, kui pikk ja keerukas on tehinguprotsess ning mis vahe on ettevõtte ja ärilise üksuse müügil. Juttu tuleb ka sellest, kuidas taustauuring ehk due diligence tegelikult välja näeb, millised „punased lipud“ võivad ostjat eemale peletada või müügihinda vähendada ning miks tekivad hinnakäärid, mida püütakse ületada. Lisaks uurime, kuidas hoitakse protsessi käigus konfidentsiaalsust, millal ja miks kaasatakse tehingu- ja õigusnõustajaid ning kuidas tehinguid tavaliselt finantseeritakse. Kuuleme, millised riskid kipuvad ostjate ja müüjate poolt sageli alahinnatuks jääma. Saatekülalised on PwC Eesti tehingute nõustamise valdkonna juht Sass Karemäe ning advokaadibüroo COBALT ühinemiste ja omandamiste valdkonna vandeadvokaat Ott Aava. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol vasakult: Ott Aava, Sass Karemäe ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem

Krediidikindlustus aitab ettevõtetel oma müüki kasvatada kuni 30%, sest annab võimaluse maandada makseriske ja võtta ette julgeid ekspordiprojekte. KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige ja müügiosakonna juht Katrin Savi sõnul peavad ettevõtjad krediidikindlustust tihti ekslikult laenukindlustuseks. Tegelikult on tegemist lahendusega, mis katab ostja maksevõimetuse riski. „Kui ostja ei maksa arvet või läheb pankrotti, hüvitab krediidikindlustus ettevõttele saamata jäänud raha. See annab müüjale kindlustunde ja võimaluse tehingutega julgemalt edasi liikuda,“ selgitas Savi. Krediidikindlustus ei piirdu vaid koduturu tehingutega – kaitse laieneb ka ekspordile. „Klient võib asuda ükskõik millises maailma nurgas. Kindlustada saab nii üksikuid tehinguid, mitut ostjat kui ka kogu müügikäivet. Vähem teatakse pikaajalise krediidikindlustuse võimalust, kus maksetähtajad algavad kahest aastast. See on eriti oluline just ekspordiprojektide puhul,“ ütles Savi. Baltlineri finantsjuht Natalja Valdmann rääkis, et krediidikindlustus on muutnud nende ettevõtte töökorraldust. Nad ei pea oma kliente ise niivõrd detailselt monitoorima ja riskihindamine on osaliselt kindlustaja ülesanne. See aga vabastab ressursse ja võimaldab keskenduda müügile. Hekoteki juhatuse liige ja müügidirektor Tõnis Haldna, lisas, et just KredExi pakutud kombineeritud lahendus koos EISi ekspordilaenuga on aidanud neil sõlmida suuri eksporditehinguid. „Näiteks ühes projektis oli vajalik kaasata välisriigi pank, kellele KredEx andis omakorda tagatise. See aitas meil lepingu ära teha ja riske maandada,“ tõi Haldna välja. Sisuturundussaates kuuleb täpsemalt, milliseid riske ettevõtted igapäevaselt jälgivad, kuidas hinnatakse uute klientide maksevõimet ning miks krediidikindlustus võib osutuda ettevõtte kasvu peidetud mootoriks. Lisaks andis Katrin Savi teada, et 23. septembril toimub teemast huvitatutele veebiseminar, kus fookuses on kahjukäsitluse protsess. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Katrin Savi. Allikas: KredEx

Masina- ja metallitööstus peab end välismaal paremini turundama, sest elame ajal, mil turud ärkavad ja tarneahelaid mängitakse ringi, leiavad Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran ja ekspordi valdkonna juht Gustav Kotkas saates "Tööstusuudised eetris". „Seis on toimekas, need ennustused, mis aasta tagasi hakkasid tekkisid, et nõudlus tuleb tagasi ja turud ärkavad, on tegelikult realiseerunud. Meil on taas väljaktuse, kus pole jälle piisavalt töökäsi ja oskustöölisi, kes aitaks selle mahu ära teha,“ ütleb masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Ka masinatööstuse liidu ekspordi valdkonna juht August Kotkas näeb, et olukord sektoris on paranenud. „Eelmise aasta augustis-septembris, kui tegin esimesi ringe meie ekspordiprogrammi liikmete seas, siis oli olukord suhteliselt nutune. Ei olnud seda kindlust, et kohe läheb paremaks, aga kui me nüüd kuuleme, kuidas neil lähen, siis on olukord selgelt paranenud,“ tõdeb Kotkas. Nii Haran kui Kotkas tõdevad saates, et tööstuse nõrk koht on siiski müük ja turundus, samas on praegu ekspordivõimalusi piisavalt, sest tarneahelatest püütakse välja võtta Hiina tarnijaid ja ka kaitsetööstus buumib. „Meile on praegu n-ö kukkunud sülle olukord, kus maailmas mängitakse asju ringi, tarneahelaid tehakse ringi, ja peame koostöös ettevõtete ja riigiga pingutama, et oleksime pildil olemas,“ rõhutab Haran. „Ma oskan hetkel võib-olla kahe käe sõrmedel kokku lugeda meie sektori ettevõtteid, kellel on reaalselt turundusinimesed tööl. Ma väga loodan, et see muutub,“ sõnab liidu juht. „Kui klassikaline tööstusettevõte müüb oma teenust, kvaliteeti, oskust ja mingit tükki, siis turunduse vaates me peaks kindlasti müüma oma väärtuseid, brändi ja usaldust ehk asju, mida välismaine partner tegelikult meie käest otsib,“ täiendab Kotkas. Kui küsida, mille taha meil turundus takerdub, vastab Haran, et osati on põhjus ka eestlaslikus tagasihoidlikkuses. „Ühelt poolt on see meie selline eestlaslik tagasihoidlikkus. Me teeme ju tegelikult väga kvaliteetset tööd, oleme usaldusväärssed, aga meis ei ole sellist ameerikalikku enesekindlust. Meil on selle arendamisega vaja kõvasti tööd teha,“ rõhutab Haran. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol: Andri Haran ja Gustav Kotkas. Allikas: Tööstusuudised

R8 Technologies kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Siim Täkker usub, et tehisintellektist saab lähiajal kinnisvarasektori uus standard. Tema sõnul on võimalik AI abil vähendada hoonete energiakulu ligi viiendiku võrra ning muuta hoonete haldamine targemaks ja säästlikumaks. Saates “AI faktor” räägib Siim Täkker, kuidas R8 Technologies on arendanud digitaalse operaatori ehk tehnilise töötaja Jenny, kes juhib suurte ärihoonete tehnosüsteeme reaalajas ja leiab igal hetkel kõige tõhusamad seadistused. „Keskmiselt on võimalik energiatarvet vähendada 20% võrra, see tähendab ka otsest mõju kuludele ja süsinikuheitmetele,“ selgitab Täkker. Lisaks klassikalistele küte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidele juhib tehisintellekt ka näiteks päikesepaneelide kasutust või isegi poodide külmkappe. „On see külmhoone, külmkapp või maja – printsiip on läbivalt igal pool sama. Mudelid hindavad, kui kiiresti temperatuur erinevates tingimustes muutub, ja see võimaldab süsteeme palju efektiivsemalt tööle panna,“ kirjeldab Täkker. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas AI kasutuselevõtul mängib rolli inimeste usaldus uute süsteemide vastu, millised riigid liiguvad kiiremini tehnoloogia rakendamisel ja miks saavad just põhjamaad olla teerajajad. Samuti arutleme, milline on AI roll uute hoonete projekteerimisel ja milline kinnisvaratehnoloogia maailm ootab meid aastaks 2030. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Siim Täkker. Autor: Andres Laanem

Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi? Saates räägivad If Kindlustuse eksperdid – isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm ja kahjukäsitleja Irina Burakova –, millist lisaväärtust loob tervisekindlustus töötajatele ja tööandjatele. Arutame, kuidas kindlustus mõjutab töötajate produktiivsust, millised on kõige populaarsemad teenused (sh vaimse tervise tugi ja hambaravi) ning kuidas erinevad väike- ja suurettevõtete vajadused. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas töötajad kindlustust tegelikult kasutavad, kui paindlikud on paketid ja miks tervisekindlustus võib olla osa laiemast tööandja terviseprogrammist. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Pexels

Septembriga algab uus koolitushooaeg nii ettevõtetes kui ka koolitajatel. Saates uurime, kuidas ettevõtted korraldavad töötajate õppimist ja arengut ka majanduslikult keerulistel aegadel ning kuidas koolitajad vastavad turu ootustele ja suunavad uusi arenguid. Juttu tuleb koolitustest kui äritegevuse loomulikust osast, sisekoolitajate väärtusest, digilahendustest ja personaliseeritud arenguteedest. Samuti räägime turu-uuendusest – koolitusettevõtete võimalusest pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet, aga ka oskustest, mida nõuab tulevik juba täna, ning sellest, kuidas hinnata koolituste tegelikku mõju. Aeternumi partner Kati Tikenberg toob näite koolituse tulemuste ja hinnastamise seosest: “Mina oma praktikas olen sidunud müügikoolituste puhul koolituse hinna selgete tulemusnäitajatega – kui need saavutatakse või isegi ületatakse, on hind kõrgem; kui mitte, siis soodsam. Nii saab koolituse mõju ka reaalselt mõõta.“ Stuudios jagavad kogemusi Merko Ehitus Eesti koolitusjuht Virge Karba ja Tallink Grupi koolitus- ja arendusjuht Krista Tuulik, samuti Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liikmed Kati Tikenberg, Aeternumi partner ja konsultant-koolitaja, ning Alek Kozlov, Ettevõtluskeskuse peaprodutsent ja koolitaja. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Kati Tikenberg ja Alek Kozlov ning Virge Karba ja Krista Tuulik. Allikas: Äripäev

Sinu arvuti must monitor, millel võib ühel päeval seista kiri "maksa 5 miljonit, sul on aega 72 tundi ..." – tundub kauge ja võimatu hetkeni, kui see sinuga päriselt juhtub. Mida edasi teha, lahkab saade "Digitark äri". Sellised intsidendid saavad sageli alguse kuid ja vahel ka aastaid varem. Digikuriteod on hästi planeeritud, kus tegevus toimub vaikselt ja salaja logifailides, krüpteeritud andmetes ja süsteemides ning eriti keeruline on, kui see kõik toimub riikide-üleselt. Digimaailmas ei tule politseiauto vilkuritega, vaid võib tulla hoopis ettevõtte juhi karm otsus: „Peame tehase sulgema. Meie töö on seiskunud. Me ei saa mitte midagi teha, kuniks …“ Kuniks keegi suudab tuvastada, mis, millal, kuidas ja mis ulatuses täpselt juhtus. See ei ole lihtsalt tehniline töö – see on kriminalistika. Saates on külas Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT. Saadet juhib Mare Timian. Saate toovad teieni OIXIO Digital ja OIXIO IT. Fotol: Livio Nimmer, Mare Timian ja Harri Uljas. Autor: Andres Laanem

Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova. Arco Vara võlakirjaga panustab investor uue Tallinna kesklinna tekkesse. See tähendab, et investor ei paiguta oma raha lihtsalt finantsinstrumenti, vaid saab hiljem jalutada ja vaadata, kuidas raha reaalselt töötab ja investeering kasvab, ütles Bolshakova. "Võlakiri on hea alternatiiv kinnisvarasse investeerimiseks neile, kellel kohe suurt rahasummat üürikorteri ostmiseks pole ja ei taha endale suurt laenukoormust," tõi Bolshakova välja ühe võlakirja eelise kinnisvara soetamise ees. Sisuturundussaates tuleb ühtlasi teemaks, miks ettevõte just nüüd turult kapitali kaasab, milliseid riske ja võimalusi see investorile pakub ning milline on laiem pilt Eesti kinnisvaraturul. Saates on külaliseks Arco Vara finantsjuht Darja Bolshakova. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Arco Vara

Eesti on võtmas sihti, et elektri hind peab olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavva. Erinevalt värskest Eleringile suunatud omaniku ootusest, mis sõnastab, et Elering vastutab muu hulgas ka selle eest, et elektri hind oleks Läänemere-ääretete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, on valmivas uues energiamajanduse aregukavas mindud veelgi konkreetsemaks. Seal sõnastatekse, et elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbijaruppides peab jääma “alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna”. Saates “Energiatund” räägib kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga, et arengukavas ei panda samas paika, kuidas see eesmärk aastaks 2035. aastaks saavutada. Tööandjate keskliidu juht ning endine Eesti Energia juht Hando Sutter on rahul, et elektri lõpphind on eermägina sõnastatud. Saates räägitakse uuest riigi energiamajanduse arengukava eelnõust lähtudes Eesti riigi pikaaegsetest valikutest energiapoliitikas, käsitledes energia julgeolekut, kättesaadavust, taskukohast hinda ja ka kliimapoliitika eesmärke. Küsitakse muu hulgas, kes peaks kinni maksma juhitavate elektritootmisvõimsuste rajamise ning kuidas ühildada kontseptsioone, mis nõuavad odavat elektrihinda ning samal ajal riigi dotatsioonidee ja garantiisid tootjatele. Selgub ka, millises mahus peaks riik muu hulgas toetama tuumajaama ja hiilgasliku vesisalvesti rajamist ning kas põlevkiviõli tootmisel on perskektiivi. Külas on kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ning Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, saatejuht on Lauri Leet. Fotol Jaanus Uiga 2024. aastal, foto autor Liis Treimann.

Ettevõtete suurimad probleemid sünnivad endiselt strateegiast — eelkõige sellest, et seda ei viida ellu. “Strateegia on valik — mida me teeme ja mida me ei tee. Strateegia peab looma selgust, mitte keerukust,” selgitab kasvutreener Anti Orav. Saates "Ambitsioon" räägime Empowerment Estonia kasvutreenerite Anti Orava ja Toomas Dannenbergiga, kuidas ehitada strateegiat, mis päriselt ellu viidakse. Väliskeskkond muutub kordades kiiremini kui varem, seega sihti tuleb kvartaalselt valideerida ja vajadusel kursimuutused sisse viia. “Kohanemisvõimekus on täna üks suurimaid edutegureid strateegilises võtmes,” rõhutab Toomas Danneberg. Kasvutreenerid tõid veelgi soovitusi, mida strateegia ehitamisel silmas pidada: - Hajuta riske ja ehita võimekusi: üks välisturg turg ei tohi olla 80% portfellist. Heaks näiteks on siin USA. - Kultuur × strateegia: väärtused on kokkulepe, mis peab sobituma valitud mänguplaaniga. - Tee ruumi ambitsioonile, kuid ehita see üles konkreetse kvartaalse tegevusplaanina — selgus, hajutatus, mõõdikud, case’ide dokumenteerimine. - Elluviimine on süsteem, mitte loosung: aitavad üks-leht strateegia, kvartaalsed fookused, mõõdikud/OKRid ja pidev õppimine, kus olulisel kohal on case study’d, andmed ning protsessid. Saate "Ambitsioon" juht on Hando Sinisalu ja saadet toetab Empowerment Estonia. Fotol Empowerment Estonia kasvutreener Anti Orav. Foto: Raul Mee

Septembrikuu "Kasvupinnase" saade keskendub viljaärile. Arutame, millised ilmastikunähtused kujundasid tänavuse vilja-aasta, kuidas saagikus ja kvaliteet piirkonniti erinesid ning miks globaalsed turud hindu alla suruvad. Samuti räägime, kuidas mõjutavad põllumeeste müügistrateegiat ladustamisvõimekus ja teadmatus tulevaste kokkuostuhindade suhtes, millist rolli mängivad ühistud ning kas noorem põllumeeste põlvkond müüb saaki teistmoodi kui vanemad. Kevadel oodati rekordsaaki, kuid sügisel tuli põllumeestel pettuda – tänavune saagikus jäi alla prognooside ning hinnadki on mullusest ligi veerandi võrra madalamad. Lõuna-Eesti põldusid räsisid vihm ja liigne niiskus, samal ajal kui Põhja- ja Lääne-Eestis saadi paremaid tulemusi. Lisaks mõjutavad vilja kvaliteeti madalad mahukaalud, mis võivad muuta toidunisu söödanisuks. „Kevadel nägid põllud väga ilusad välja ja oodati rekordsaaki, aga koristuse ajal sai selgeks, et olukord on oodatust oluliselt kehvem. See on põllumeestele olnud suur pettumus,“ ütles põllumeeste ühistu KEVILI viljaäri müügijuht Janno Toomet. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel lisas: „Kui võrdleme eelmise aastaga, siis põllumeest, kes ei ole oma vilja ette müünud, mõjutab tänane seis väga valusalt – hinnatasemed on mullusest umbes 25% madalamad.“ Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Erik Prozes

„Ühe töötaja asendamise kulu on keskmiselt pool tema aastapalgast,“ ütleb tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. ”Kui voolavus on suur ja tööandja maine nõrk, muutub see ettevõttele väga kulukaks.“ „Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab ta saates ta saates „Eetris on turundusuudised“. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia. Vannas toob esile veel ühe olulise erinevuse: „Me võime kõik teada Microsofti kui brändi, aga kui paljud teavad, milline tööandja Microsoft on? Brändi tuntus ei tähenda automaatselt atraktiivsust tööandjana.“ Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin tunnistab, et ainult värbamiskampaaniatele lootma jääda ei saa: „Kampaania ajal saad küll palju kandideerijaid, aga kohe pärast seda langeb huvi. Bränding aitab hoida püsivat nähtavust ja usaldust.“ Personalidirektor Maren Penu lisab, et suurim õppetund senises tööandjabrändingu projektis on olnud töötajate kaasamine: väärtused peavad tulema pärisinimestelt, mitte juhtkonnalt – ainult nii sünnib usutav tööandja bränd. Saates räägime, kuidas tööandja brändingut sisuliselt üles ehitada, milliseid mõõdikuid jälgida ning kuidas vältida tüüpvigu. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin ja personalidirektor Maren Penu ning tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja/tegevjuht Kersti Vannas. Allikas: Äripäev

Kuidas taastada pärast puhkuselt naasmist distsipliin, vältida edasilükkamisi ning seada uuesti kõrged tööstandardid, arutavad Silver Rooger ja Mardo Kase saates "Nimed müügitahvlil". Distsipliini kirjeldatakse kui lihast, mis vajab regulaarset treeningut – ilma teadliku pingutuseta see nõrgeneb. Saatejuhid toovad esile, kuidas väikestest järeleandmistest võivad kujuneda püsivad harjumused, mis õõnestavad tulemuslikkust ja eneseusku. Arutletakse, miks motivatsioonist üksi ei piisa ning kuidas luua toetavaid süsteeme ja rutiine, mis aitavad püsivalt vormis olla. Praktilise lahendusena pakutakse välja "hommiku võitmise" rutiin, et luua vaimne selgus, võita hommik ja alustada päeva sihipäraselt. Foto: Pexels.com

Eksportivate ettevõtete väljavaade tuleviku suhtes on jätkuvalt ebakindel. Kaubandussõda, sõda Ukrainas ja peamiste turgude nõrkus sunnib ettevõtjaid keerulistes oludes optimismi ja võimalusi otsima, selgitavad saates „Tööandjate tund“ tippjuhid. „Tänapäevased tippjuhid on nagu püstolreporterid. Kogu aeg vaatavad, kust järgmine kuul tuleb, kas saab pihta või haavata, mida teha, kas esmaabi anda või jätta haavatu ise tegelema,“ illustreerib saates majanduse haprust valgustilahenduste tootja ASi Glamox juht Virve Jõgeva. „Samas, kõik, kes äriga tegelevad, saavad aru, et ei saa oodata seda, et nüüd näeb kümme aastat ette ja kõik on stabiilne. Õpitakse ja kohanetakse uues keskkonnas hakkama saama,“ ütleb ta. Saates “Tööandjate tund” tuleb juttu sellest, kuidas Eesti rahvusvahelist atraktiivust investorite silmis parandada, töötajate puuduse kriisi lahendamisest, mis nõu annaksid tippjuhid majandusministrile majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, maksudest ja paljust muust. Saates on külas Glamoxi juht Virve Jõgeva, Scania Baltikumi juht Janno Karu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Külli Kraner. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Glamoxi juht Virve Jõgeva. Foto: Liis Treimann

Milline on kliendikogemus, mis mitte ainult ei rahulda, vaid loob väärtust ja jääb meelde? Saates „Teeninduse teejuht“ arutlevad Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm koos saatejuhi Maarit Kallasega, kuidas kujundada suurepärast kliendikogemust kõikides kanalites – esindustes, veebis, kõnekeskustes ja iseteeninduses. Vestluses rõhutatakse, et parim kliendikogemus on nähtamatu: see on sujuv, loogiline ja emotsionaalselt positiivne. Kogemuse kujundamine peab algama strateegiast, milles kliendikesksus on juurdunud igale tasandile - alates juhtkonnast kuni eesliini töötajateni. Saatekülalised toovad näiteid, kuidas tagasiside põhjal arendatakse teenuseid, rõhutavad tehnoloogia ja inimkontakti tasakaalu ning jagavad mõõdikuid, mille kaudu tulemuslikkust hinnata. Saate lõpuks saavad kuulajad ka konkreetsed soovitused, millest lähtuda kliendikogemuse parandamisel. Saates saab praktilisi näpunäiteid ja strateegilist mõtteainet, kuidas ehitada kestlikult tugevat teeninduskultuuri. Fotol: Bigbanki kliendikogemuse juht Mirjam Peetsman ja Tele2 Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Annika Parm. Allikas: Äripäev

Eesti kaitseinnovatsioon areneb kiiresti – idufirmad, investorid ja kaitsevägi otsivad koos lahendusi, mis töötavad nii tsiviilis kui ka lahinguväljal. Sisuturundussaates tuleb juttu kaitseinnovatsioonist ja tsiviilsektori idufirmade võimalustest kaitsetööstuses. Eesti on kujunemas kaitseinnovatsiooni testplatvormiks, kus tsiviilis tegutsevad idufirmad saavad oma lahendusi reaalselt kaitseväega katsetada. Külas on Startup inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ja loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets. Räägime, miks on praegu parim aeg ettevõtetel kaitsetööstusesse siseneda, kuidas NATO DIANA kiirendi aitab iduettevõtetel oma ideid kaitsevaldkonnas testida, millist rolli mängib Defence Innovation Day ning ka sellest, et Eesti Kaitsevägi on valmis katsetama uusi lahendusi ja tegijaid. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Anne-Liisa Elbrecht ja Ivo Peets. Foto autor: Lauri Toomsalu

Atoopiline dermatiit ei ole lihtsalt kerge nahaärritus, vaid painava sügeluse ja ketendusega kulgev krooniline haigus. Kuigi arvatakse, et see kimbutab eelkõige lapsi, siis tegelikult põevad seda ka täikskasvanud. Haigus mõjutab kogu elukvaliteeti – und, töövõimet ja enesehinnangut. „Tervisetarga“ saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja nahaarst Maigi Eisen, kes jagab teadmisi ja praktilisi soovitusi nii patsientidele kui ka nende lähedastele. Räägime atoopilise dermatiidi olemusest, sügeluse ja naha kuivuse taga peituvatest geneetilistest teguritest ning haiguskulgu mõjutavast keskkonnast. Sellestki, kas tegemist on vaid allergiliste inimeste probleemiga. Dr Eisen rõhutab, et väga oluline on naha regulaarne ja „heldekäeline“ niisutamine kreemidega: „Niisutamine on ravi vundament.“ Saade toob kuulajani ülevaate igapäevastest hoolduspraktikatest ja ravivõimalustest, millega nahale leevendust tuua. Saadet juhib Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas. Fotol dr Maigi Eisen Foto: erakogu

Merko Kodude kinnisvara arendusjuht Artur Keerov toob saates “Ruutmeetrite taga” näiteid, kuidas arendajad turu survel uusi elemente korteritele lisades hoiavad lõpphinda kontrolli all. Koos saate teise külalise, Pärnu kinnisvaraarendaja Miston Capitali arendusjuhi Kuldar Kirikaliga avatakse uusarenduste planeerimise ja projekteerimise protsessi ning selgitatakse, millised on need elemendid, mida eesti ostja hindab ja mida mitte. Saates räägime uusarendustest ja uurime, millised need tegurid, mis muudavad kinnisvaraprojekti edukaks. Küsime, millised on need uute korterite ja majade omadused ja elemendid, mida ostjad Eestis hindavad ja mis on need detailid, millest eriti ei hoolita. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Merko Veerenni arenduse ehitus Tallinnas. Foto autor: Andras Kralla.

Tööstusettevõtete investeerimisvalmidus ja uutele projektidele toetuste küsimine näitavad kasvutrendi, kinnitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi ja rakendusuuringute programmi juht Mart Toots, lisades, et ettevõtetel on palju häid arenguideid. „Kui 2023. aastal oli ettevõtetel tellimusi palju ja energia läks nende täitmisele, siis praegu otsitakse uusi võimalusi, kas siis läbi digitaliseerimise või siis vaadatakse uusi turge ja ärisuundi, et oma toodet ja teenust arendada,“ kirjeldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse klienditeeninduse osakonna juht Eero Liivandi tööstussektori trende. Ka rakendusuuringute programmi juht Mart Toots kinnitab, et tööstuses, aga ka ettevõtluses laiemalt on kasvanud huvi uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks. „Aga üks ülisuur üllatus on see, et tegeletakse väga mitmesuguste asjadega. Loomulikult on päevakajalised valdkonnad nagu tervis, energia või kaitsetööstus – need domineerivad –, aga meie osakonna kaudu on ettevõtted alustada 35-40 tehnoloogia arendusi. Lisaks digitaalsetele lahendustele, ka tehisintellektile, on popimad automaatika ja robootika, aga ka näiteks toiduainetööstus,“ rääkis Toots. Toots selgitas, et rakendusuuringu projekt läbi enne toetuse saamist kolmeetapilise sõela, millest viimane ettevõtjate hinnang. „Tüüpiliselt on ka kolm põhjust, miks projektid välja jäävad, millest üks on ebapiisav finantseerimisvõimekus,“ selgitas ta. Digitaliseerimise valmidust kommenteerides märkis Liivandi, et neid tegevusi tehakse selgelt samm-sammult ning see on julguse, ambitsiooni, vajaduse ja konkurentsivõime küsimus. „Täna tuleb ettevõtetel teha midagi teistmoodi, et rahvusvahelises konkurentsis püsida,“ toonitab Liivandi. „Kui räägime tööstusest, siis innovatsiooni või innovaatiliste tegevustega tegelevad peamiseslt keskmisest suuremad ettevõtted, ja neil on üllatavalt ägedaid ideid. On üllatav, mida ollakse suutelised tegema,“ kiidab Toots tööstussektori aktiivsust. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Leanest. Fotol Eero Liivandi ja Mart Toots. Autor: Harro Puusild

Septembrikuus räägime Äripäeva raamatuklubi saates tööõnnest. USAs tegutsev psühholoog ja terapeut Stella Grizont on süvendatult uurinud tööõnne ja seda, kuidas saavutada võimalikult püsiv rahulolu oma tööst. Oleme tõlkinud tema raamatu “Tööõnne meetod”, kus ta jagab palju praktilisi soovitusi, kuidas õnnelikumalt töötada. Grizonti raamatu põhiteemad on, kuidas säilitada avastamisrõõmu rutiinses töös, kuidas leida taas sihti, kui see on kadumas, olla säilenõtke ja teha head koostööd kolleegidega. Näiteks soovitab autor võtta “kaebepuhkust” (complaint vacation) – nädal ilma virisemiseta. Ta räägib ka sellest, kuidas leida endas julgust midagi elus muuta, kui töö enam ei sobi. Grizont kinnitab, et tööõnne saab õppida nagu oskust. Kui jah, siis millest alustada? Tööõnne analüüsime ja räägime ka töötüdimusest Eesti tööõnne uurija psühholoog Tiina Saar-Veelmaaga. Saatekülalist küsitleb Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Fotol Tiina Saar-Veelmaa Foto autor Andres Laanem

Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. Saates „Logistikauudised eetris“ avavad kolonel Erki Soo ja major Toomas Pärnpuu Kaitseväe toetuse väejuhatusest Eesti militaarlogistika kitsaskohti ja kriitilisi õppetunde. Keskseks väljakutseks on Eesti geograafiline väiksus ja piiratud tagala, mis muudab kogu territooriumi haavatavaks nii kineetilisteks kui küberrünneteks. „Meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat,“ tõdeb kolonel Soo. Räägitakse ka liitlaste liikumisega kaasnevatest koormustest taristule, tsiviilelanikkonna võimalikust evakuatsioonist ja vajadusest varude akumuleerimiseks. Oluline roll on ka erasektori kaasamisel – näiteks on kaitseväel kokkuleppeid kaubanduskettidega, et tagada elutähtsate kaupade kättesaadavus mitte ainult sõduritele, vaid ka tsiviilelanikele. Saade toob välja, et Eesti ühiskonna kaitsetahe on pärast Ukraina sõja algust selgelt tõusnud ning koostöövõimekus – nii riigiasutuste kui erasektori vahel – on üha enam läbi harjutatud. Covid-19 kriis tõi omakorda esile vajaduse varuda elutähtsaid ressursse ka rahuajal, et tagada autonoomsus võimalike tarneraskuste korral ja väga palju oleme õppinud ka suhetes Ukrainaga. Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Eesti kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu

Sisuturundussaates „Energiakool“ arutlevad president Kersti Kaljulaid ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana. Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“ Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni. Arutelu käigus tõdeti, et energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes. Kuula saadet ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. „Energiakooli" juhib Henrik Kalmet. Fotol Henrik Kalmet, Kersti Kaljulaud ja Marko Mihkelson. Foto: Alexela

Kui praktikaprogramm on strateegiliselt üles ehitatud, toob see tööandjale rohkem kasu kui vaid abikäed suveks. Saatesarja „Töö ja palk“ seekordses episoodis võtab Personaliuudiste juht Helen Roots fookusesse praktikakultuuri – kuidas noorte kaasamine tööellu aitab ettevõtetel areneda ning milliseid hirme ja väljakutseid see tööandjatele kaasa toob. Stuudios on Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist ja „Parima praktikakoha“ konkursi eestvedaja Evelyn Parv ning logistikaplatvormi MyDello tegevjuht Joel Timm, kelle juhitud ettevõte pälvis 2024. aastal parima väikeettevõttest praktikakoha tiitli. Vestluses tõdetakse, et praktika on Eestis viimase kümne aastaga arenenud lisakohustusest strateegiliseks võimaluseks. Kui varem käsitleti praktikante pigem ajutiste abilistena, siis üha enam nähakse neis tulevasi töötajaid ja organisatsiooni värskendajaid. „Hea praktikakoht on süsteemne, läbimõeldud ja toetav – see on kogemus, mis valmistab noore ette päris tööks ning annab samal ajal tööandjale võimaluse talente avastada,“ selgitab Evelyn Parv. Joel Timm rõhutab, et praktikandid on MyDello jaoks olnud pigem arengumootor kui lisakohustus. „Kahe kolmandiku Tallinna kontori töötajate teekond algas meie juures praktikandina,“ ütleb ta. Tema sõnul on kõige olulisem pakkuda noortele reaalseid tööülesandeid ja selget sisseelamisprogrammi – ainult nii saab praktikast mõlemale poolele väärtuslik kogemus. Saates arutletakse ka tööandjate hirmude üle: kas praktikant võtab liiga palju aega, kas ta vajab liigselt juhendamist või toob kaasa lisakulusid. Saatekülalised on ühel meelel, et hästi korraldatud ja põhjalikult läbimõeldud praktikaprogramm toob kasu kordades rohkem – alates uuest vaatenurgast ja ideedest kuni positiivse tööandja maine ja pikaajalise järelkasvuni. Lisaks käsitletakse praktikakohtade regionaalseid eripärasid, konkursi rolli praktikakultuuri arendamises ning seda, kuidas väiksemad ettevõtted saavad praktikat enda jaoks jõukohaselt korraldada. Mõlemad külalised rõhutavad, et praktika ei ole pelgalt noorele õpikogemus, vaid kogu organisatsiooni arenguvõimalus ja ühiskondlik investeering. Fotol vasakult: Helen Roots, Evelyn Parv ja Joel Timm. Autor: Andres Laanem

Isikupärastatud ja automaatsed e‑kirjad pole pelgalt lisaturundus. Need võivad olla e-poe stabiilse käibe selgroog. Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse sellest, kuidas meiliturundus aitab hoida klienti, kasvatada kordusoste ning muuta AI abil andmed reaalseks tuluks. Saates keskendutakse meiliturunduse rollile e‑kaubanduses ja sellele, kuidas isikupärastatud sõnumid ning nutikas andmekasutus võivad muuta e‑kirjad üheks kõige olulisemaks ja mõõdetavamaks turunduskanaliks. Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest vestleb Smaily tegevjuhi Erkki Markusega, kes toob praktiliste näidete varal esile, miks meiliturundus ei ole ajale jalgu jäänud, vaid vastupidi – muutunud täpsemaks, targemaks ja tihti otseselt käivet mõjutavaks tööriistaks. Arutelu keskmes on küsimused: kui suurt osa käibest võib meiliturundus tuua? Miks on isikustatud elutsükli-kirjad kriitilise tähtsusega ja kuidas neid efektiivselt kasutada? Kuidas koguda andmeid vastutustundlikult ning millist rolli mängib siinkohal GDPR? Räägitakse ka A/B testimisest, avamismäärade tähendusest ja sellest, milliseid kirju inimesed päriselt avavad ja miks. AI võimalused ja piirangud saavad samuti tähelepanu. Kuidas luua masinõppe toel paremaid pakkumisi ning millal võib nutikas automatiseerimine asendada mahuka manuaalse töö? Saates kõlavad konkreetsed soovitused alustavale e‑kauplejale: tehniline korrashoid, esimene automaatika ja fookus väärtusele. Fotol: Smaily tegevjuht Erkki Markus ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Allikas: Äripäev

Kuidas kasvada spetsialistist juhiks ettevõttes, kus ringmajandus ja kestliku tuleviku põhimõtted on saanud tööelu loomulikuks osaks? Lindströmi juhid Kadri Jaaska ja Heli Tappo jagavad oma inspireerivat lugu – teekonda, mille käigus sai algsest spetsialistist meeskonna juht. „Minu jaoks tähendas see kõigepealt julgust öelda jah uutele võimalustele – isegi siis, kui kõik vastused polnud veel olemas,“ tunnistas Heli Tappo. „Juhtimine ei ole ainult tulemuste saavutamine, vaid eelkõige inimeste märkamine ja nende arengu toetamine.“ Kadri Jaaska lisas, et kõige olulisem oli teadmine, et vigu tohib teha ja neist õppida: „Lindströmi kultuur on andnud mulle kindluse, et eksimine ei ole läbikukkumine, vaid osa arengust. See on tohutult aidanud juhina kasvada.“ Sisuturundussaates "Minu karjäär" arutletakse, miks tasub võtta vastu uusi väljakutseid ja kuidas õppida nii edulugudest kui ka vigadest. Kuuleb, millist rolli mängivad koolitused ja rahvusvaheline koostöö, kuidas hoida motivatsiooni muutuste ajal ning mida tähendab töötada ettevõttes, mille mudel põhineb ringmajandusel ja inimeste loodud organisatsioonikultuuril. „See ei ole lihtsalt töö, vaid missioon – aidata klientidel tegutseda kestlikumalt ja rohelisemalt,“ sõnas Jaaska. Lisaks jagavad mõlemad juhid oma raamatu- ja taskuhäälingusoovitusi ning praktilisi nõuandeid, kuidas karjääris nähtavam olla ja miks tasub julgelt uusi samme astuda. Saatekülalised on Kadri Jaaska, Lindströmi klienditeeninduse juht ja Heli Tappo, Lindströmi müügitiimi juht. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Lindströmi juhid Kadri Jaaska ja Heli Tappo. Foto autor: Juuli Nemvalts

Möödunud aastal 22%-lise käibekasvu 14 miljoni piiri ületanud Chemi-Pharm jätkab investeerimist digitaliseerimisse ja küberturvalisusesse, kuid kavandab endiselt ka uue tehase rajamist. Peamiselt desinfektsiooni-, puhastus- ja hügieenivahendite tootjana tuntud Chemi-Pharmi jaoks oli möödunud aasta edukas – ettevõte müügitulu kerkis 22% 14 miljoni euroni. Nüüdseks kaks aastat Chemi-Pharmi juhtinud Joonas Lahe ütleb, et tulemused ületasid ootusi ja selle taga on aastatepikkune töö. „Kasv on tulnud eelkõige eksporditurgudelt, meil on tugev võrgustik. Meil on tugevad edasimüüjad Euroopas ja väljaspool, kellega oleme koos kasvanud,“ avab Lahe tulemuste tagamaid. „Sel aastal on eesmärk kasvada 10%, 15,5 miljoni euroni,“ avaldab ta. Lahe lisab, et möödunud aastal tehti ettevõttes ka mitmeid muudatusi, millest üks olulisemaid on kvaliteediosakonna jagunemine kaheks. Eelmise aasta investeeringud hõlmasid ennekõike digilahendusi. „Oleme võtnud fookuse kvaliteedijuhtimisele, et seda digitaliseerida, lisaks on fookus ka müügi digitaliseerimise. Need on olnud meie jaoks võtmevaldkonnad, millesse investeerimist jätkame ka tänavu,“ sõnab tegevjuht. Teine oluline suund on tehase automatiseerimine, et vähendada käsitöö hulka. „Oleme ostnud juurde tootmisliine ja teatud protsesse olemasolevatel liinidel automatiseerinud. Need fookused on ka sel aastal,“ märgib Lahe. Ta lisab, et ka pikalt planeeritud ravimitehase rajamine ei ole pildilt maas ja praegu käib äriplaani ümbervaatamine ja täpsustamine. Veel ütleb Joonas Lahe, et küberturvalisuse probleem on Eestis jõudsalt kasvamas ja nemadki pööravad sellele palju tähelepanu. „Oleme sellega omajagu tegelenud, oleme teinud küberauditi ja oma IT-partneri valikul lähtume alati tema kübervõimekusest,“ sõnab Lahe, lisades, et probleem on suur ja rünnakuid tuleb tõrjuda pidevalt. Saadet "Tööstusuudised eetris" juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Joonas Lahe. Autor: Harro Puusild

PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel. „Töökogemuseta, aga õigete väärtushinnangutega noori tasub kindlasti tööle võtta,“ rõhutas Ligi. Samas peab tööandja arvestama, et Z-generatsiooni jaoks on töö mõte, väärtused ja paindlikkus olulisemad kui palganumber. Sisuturundussaates "PwC juhtimistase" räägime Eesti tööjõuturu trendidest ja sellest, kuidas noorem põlvkond muudab värbamist. Alice Ligi selgitab, miks kandidaadid hindavad järjest enam paindlikkust, väärtuspõhist tegutsemist ja töökeskkonna kvaliteeti. Juttu tuleb ka tööandjate suurimatest väljakutsetest talentide leidmisel, hoidmisel ja arendamisel. Stuudios on PwC Eesti personalijuht Alice Ligi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alice Ligi. Autor: Karen Härms