Äripäeva raadio

Juhtidel on aeg küsida, mida kestlikkus nende ettevõttele tegelikult tähendab. Muutuv ärikeskkond eeldab, et kestlikkusest saab tööriist, millega tugevdada oma meeskonda, partnereid ja äri vastupanuvõimet. ESG konskultatsioonifirma Sustinere viimane uuring tõi esile ettevõtjate seisukohad selle kohta, kuidas nende juhtimisstrateegia seostub jätkusuutlikkuse, kerksuse ja pikaajaliste äriplaanidega. Viimaste aastate muutused ESG-maastikul on sundinud ettevõtjaid ümber mõtestama, mida tähendab kestlikkus äris. "Ettevõtte kerksus ei seisne üksnes võimes kriise üle elada – see peitub võimes suunata, mõjutada ja luua väärtust ka ebamäärasuses,“ ütleb Sustinere asutaja ja partner Marko Siller. ESG ei ole enam „ülemuslik nõue“, vaid konkurentsieelis – võimalus kujundada organisatsiooni seestpoolt ja tugevdada sidemeid väljapoole. Sustinere partner ja ESG strateegianõustaja Els Heile-Sundkvist lisab: „Kui reeglid taanduvad, kerkib esile ettevõtte tegelik võimekus – mõista oma mõju, hinnata riske ja teha valikuid, mis toetavad kestlikku arengut.“ Milline on juhtide uus roll? Kuidas muuta ESG juhtimisvahendiks ja kuidas ehitada vastupidavaid ettevõtteid, mis suudavad suunata ka oma ärivõrgustikku? Sellest lähemalt saatest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Els Heile-Sundkvist ja Marko Siller. Foto: erakogu

Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning plaanita selle ära viimiseks, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku alla toomise väga keeruliseks. Sisuturundussaate „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet päris, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Kull pakkus, et turuprognooside kaardistamises tehti midagi valesti ja Kiisa lisavõimsuste kasutamine on tunnistus sellest. Samuti ei too leevendust juulis toimuv uute võimsuste hange. „Me desünkroniseerisime Vene võrgust juba veebruaris,“ ütles Kull, mille peale Nõu lisas: „Juulis alles selgub, kas keegi tuleb hankele pakkuma ja kui see osutub edukaks, siis seade ehitatakse alles paari aasta pärast.“ See muudab Alexela energiakaubanduse juhi murelikuks just talve vaadates. „Võrdleme võimsust, mida Baltikumis külma ilmaga vaja on selle osaga, mis võimsusturult sagedusturule läheb ja näeme, et sel on selge mõju päev ette turule ning hindadele.“ Tarbijate jaoks on hinnad seeläbi kallimad. Üks osa olemasoleva probleemi lahendusest on energia salvestamisel, mis juba praegu aktiivselt sagedusturule sisenevad. „Suhteliselt kindel on, et ühtegi suurt energiaprojekti ei panda enam püsti salvestuseta,“ arvas Kull ja lisas, et turuloogika paneb arendajad ise salvestust tootmisele juurde ehitama. Nõu ei nõustunud, sest praegu on riigil plaan roheenergia tootjate abistamiseks hinnalaed kehtestada. „Arendajat ei huvita, kas toodab hästi tuulisel ajal või saaks mõnel tunnil salvestatud energiat müüa, sest riik maksab nagunii raha. Salvestus mingis mahus oleks tark kohustus, selleta läheb kõik jälle riigile kallimaks.“ Saates on juttu veel eri salvestuslahendustest, ootustest riigile ja sellest, kumb peaks enne tulema: energiat tarbiv tööstus või energia tööstusele tarbimiseks. Fotol Eveconi juht Karl Kull. Foto: Andras Kralla

„Tulevikus on meil kvaliteetsed kodud ja vahetame neid vähem kui täna,“ ütles aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo sisuturunduslikus saates "Juhtides tulevikku". „Oleme paljud kodud renoveerinud ja need on efektiivsemad ning kasutavad vähem ressursse. Ümmarguses maailmas on oluline, et arenguriigid saaksid meie sel teel tehtud vigu vältida. Piltlikult, et ei tuleks 10 aasta pärast maja renoveerida, sest see ehitati buumi ajal,“ kirjeldab ta enda sektoris ees seisvaid muutusi. Lasita Aken on võtnud omale eesmärgiks saada süsinikuneutraalseks aastaks 2026 ja süsinikunegatiivseks aastaks 2028. Mis eesmärkide täitmist soodustab ja takistab, kuidas muutub ehitus- ja ehitusmaterjalide valdkond ning kuidas oma tarnijate seas ning üldsuses suuri muutuseid selgitada ning juhtida, sellest räägib Karl-Martin Rammo saates “Juhtides tulevikku”. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saatesari valmib Rohetiigri ja Kestlikkuseuudised.ee koostöös. Fotol Karl-Martin Rammo. Foto: Raul Mee

Kas sinu ettevõtte kinnistul on vaja aastaringset hooldust, aga tööjõudu napib ja efektiivsus vajab tõstmist? Uues sisuturundussaates räägivad Yarbo brändi ametlik esindaja Tauri Kade ja saatejuht Lauri Toomsalu sellest, kuidas Yarbo, maailma esimene aastaringselt töötav moodulrobot, muudab kinnisvarahalduse mängureegleid. Yarbo ei niida lihtsalt muru – ta puhub lehti, lükkab lund, trimmerdab, väetab taimi ja veab isegi haagist. Seda kõike ilma roolita – kontroll käib nutitelefoni kaudu, ükskõik kas oled Dubais puhkusel või kontoris. Üks robot, üks äpp, laialdased kasutusviisid. Saates uurime, kuidas see tehnoloogia sobib kinnisvarahaldusfirmadele, korteriühistutele ja tootmisparkidele, kelle haldusvajadused on suured ja muutlikud. Selgub, et juba esimese aastaga võib robot end suure kinnistu puhul ära tasuda. Lisaks räägime saates keskkonnasäästlikkusest, tulevikumoodulitest, targa linna visioonist ja paljust muust. Kui suur ala suudab Yarbo ööpäevas reaalselt niita või lund lükata? Millistes tingimustes robot ennast kõige paremini tunneb – kas sile muru, jäävihm või konarlik haljasala? Kui palju inimtööjõudu on tegelikult veel vaja? Mis saab siis, kui robot kinni jääb ja sina oled parasjagu teisel pool maakera? Nendele küsimustele saab samuti saatest vastuse. Foto: erakogu

Töötajate osalusoptsioonid on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti iduettevõtetes oluliseks motivatsioonivahendiks. Nende populaarsus on märkimisväärselt kasvanud alates 2011. aastast, kui jõustus maksusoodustus, mis võimaldab osalust anda soodustingimustel ilma erisoodustusmaksuta. PwC Legal Servicesi vandeadvokaat Taavi Kõiv on seisukohal, et optsioonid ei ole pelgalt hüve, vaid läbimõeldud strateegia töötaja sidumiseks ettevõtte tulevikuga. „Töötaja osalusoptsiooni mõte on see, et tekib „skin in the game“ – isiklik rahaline huvi ja vastutus ettevõtte edu eest,“ ütles Kõiv. Optsioon annab õiguse tulevikus omandada osa ettevõttest – tavaliselt nimiväärtusega, mis on turuhinnast oluliselt madalam. See ei ole kingitus, vaid soodus ostuõigus, mida tuleb vähemalt kolm aastat välja teenida, et vältida maksukohustusi. „Kui töötajale anda niisama osalus, tuleb maksta erisoodustusmaks – optsioon annab võimaluse sellest pääseda,“ rõhutab Kõiv. Kuula sisuturundussaatest, miks tuleb optsioonide andmise otsus korrektselt dokumenteerida ja kui levinud on viga, et optsioonidest räägitakse protsentides. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Taavi Kõiv. Foto: PwC

Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et avada Eesti järgmise kümnendi energeetika eesmärke. Üks olulisemaid väljakutseid on taastuvenergia tootmise hoogustamine ja juhitavate võimsuste arendamine. „Kui me soovime, et oleks rohkem kodumaist elektrit ja vähem hinnakõikumisi, siis on selge, et tootmisvõimsust tuleb juurde ehitada,“ märgib Sutt. Ta rõhutab, et eesmärk jääda 2030. aastaks elektri aastatarbimise lõikes 100% taastuvenergia juurde on endiselt mõistlik suund, kuid vajab paindlikkust ja tugevat regionaalset koostööd. Minister rõhutab ka, et elektrihindade arutelu on Eestis sageli liiga kitsas ja keskendub ainult börsihinnale, kuigi tarbija jaoks määrab lõpparve midagi palju enamat. „See meenutab mulle üheksakümnendaid, kui iga päev räägiti, kuidas Tallinna börsil läks. Nüüd on meil samasugune elektrihinna rubriik, aga tegelikult peaksime rääkima kogukulust – seal on sees ka võrgutasud, maksud, aktsiisid,“ sõnab Sutt. Minister lisab, et kõige kindlam viis hinnasurvet vähendada on kodumaise tootmisvõimsuse kasvatamine, mis vähendaks sõltuvust impordist ja turu kõikumistest. Selle jaoks on eriti maismaa tuul täna odavaim tootmisviis ning selle arendamist tuleb poliitiliselt toetada. Milline on tuumaenergia potentsiaal Eestis, kui palju ootame puhast tulevikutööstust ja mis saab Ida-Virumaast peale põlevkivitööstuse lõppu saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Foto: Andres Laanem

Sel talvel sai senine Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse ettevõtte tegevjuhiks, samasuguse karjäärihüppe tegi Omnivas Martti Kuldma. Varem mitut IT-ettevõtet juhtinud Triin Agan asus aga sügisel Eesti Loto juhiks. Mai keskel rääkisid nad IT-juhtimise aastakonverentsil tehnoloogiaga seotud otsustest ja väljakutsetest eri rollides. Vestlust juhtis Indrek Kald ITuudistest. Foto: Raul Mee

Tanki lipukirjaks on rumalusega võitlemine. "See on meile hästi palju kaikaid kodaratesse visanud, sest maailm on ju erinevaid inimesi täis," tõdeb loovagentuuri Tank partner ja loovjuht Joel Volkov. Tänavu möödub Tanki tegevusest 30 aastat, mille sisse mahuvad pöörased üheksakümnendad, 118 kuldmuna ja teisi turundusauhindu ning sel aastal ka esmakordselt Gaselli TOPi pääsemine. Tank loodi üheksakümnendatel ehk ajal, mil värskelt taasiseseisvunud Eestis valitses teatav kaos. Seevastu reklaamimaailm õitses täies vabaduses ja hulljulgete ning teisitimõtlevate noorte looming sellega ühes. Disainiga hakkas Joel Volkov tollal tegelema ülikooli teisel kursusel, kuna noore arhitektuuritudengina puudus tal ühel hetkel raha isegi toidu ostmiseks. "Käisin koolis, töötasin kolmes kohas, magasin ööpäevas neli tundi maksimaalselt kuniks ühel hetkel hakkasin mõtlema, et kellele ma seda teen," meenutab Volkov. Seepeale asutatigi koos teiste noorte ja üliõpilastega Tank, mida Volkov iseloomustab kui indie-ettevõtet, kus rumalust ei sallita. Ettevõtte algusperioodi nimetab Volkov puhtaks juhuseks ja katseeksitusmeetodiks. "Mingi hetk tuli minul ja äripartneril Jaanus Tammel kaval plaan minna Aafrikasse seiklema ja maju ehitama. Põgenesime lausa ära ja sattusime illegaalse piiri ületamise eest vangi, kuna meil ei olnud viisat, misjärel saadeti meid Eestisse tagasi," jagab Volkov värvikat mälestust ja lisab, et võib-olla oligi see üks põhjus, miks Tank oma tegevust edasi jätkas ja pikapeale edu saavutas. Saates "Kiired ja vihased" kuuleme, milline on olnud Tanki areng 30 tegevusaasta jooksul. Lisaks arutleme reklaamide tegemisega seotud vabaduse üle, muu hulgas jagab Volkov oma mõtteid, kuidas valitsus saaks hetkeolukorda loomeinimeste jaoks paremaks teha. Samuti tuleb juttu väärtuspõhise juhtimise olulisusest ja talentide hoidmisest. Kuidas Tank aga oma kiire kasvu saavutas, millisena näeb Volkov ettevõtte tulevikku ja miks ei tohi loometegevus olla kunagi "puhang"? Sellest räägime saates! Saadet juhib Julia Laidvee. Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest. Samuti tuleb juttu ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson. Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta. Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele. Fotol Oliver Ämarik, Karin Madisson, Erik Sakkov ja Helery Maidlas. Foto: Andres Laanem

See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund". ”Iga arendaja õudusunenägu on, et sul on mingisugune paralleelstruktuur, mis esitab oma nõudeid ja arusaama, mida siis üks omanik oma maal ehitada ja teha võib,” sõnas Laur, viidates kaude 9. juunist käivituva riigiarhitekti ametikoha peale. “Olen Anderoga 100% nõus. Kõik, mis ette ladusid, ongi üks problem meie ruumiloomes täna,“ kostis arendaja pika kriitikalaviini peale Arjus. Arendaja ühelt poolt esitas järjest kehvasid näiteid – üks neist juba tragikoomiline – ametnikega kemplemisest ja riigiarhitekt teiselt poolt selgitas olukorda ning näitas, kuidas kehv asjaajamine tuleb edaspidi ümber teha. Laur ja Arjus jõudsid elava diskussiooni kaudu ühiste koostööpunktideni ja panid paika parema tuleviku nägemuse. Ühtlasi esitas Laur arendajapoolse ühe soovi riigiarhitektile ja Arjus riigiarhitektipoolse ühe soovi arendajale. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur.

Hinnavaatlus.ee portaali asutaja Tanel Raua sõnul on nende platvormil kuvatud toodete ja hindade hulk pea kolmekümne aastaga tohutult kasvanud – praegu on portaali kaudu võimalik näha kolme miljonit toodet ja rohkem kui kuut miljonit hinda. Tanel Raud rääkis, et ostjate huvi ei raugenud ka vahepealsete majanduskriiside ajal – pigem tehti hinnavõrdlusi toona odavamate tootegruppide seas. Samas II pensionisamba raha kasutamise ajal toimus ostjate hulgas tugev elavnemine ning otsiti kallimaid tootegruppe, nagu suure ekraaniga televiisorid ja eksklusiivne helitehnika. Kuula saatest, mida räägitakse hinnavõrdlusfoorumites ja miks soovib seal oma mõtteid avaldada kümme tuhat inimest. Uurime, kuidas portaal tagab hindade õigsuse ja kui turvaline on sealtkaudu järelturult tooteid osta. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Tanel Raud. Foto: Äripäev