Vaba Akadeemia

Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?

Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.

Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.

Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.

Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklaseks. 20. sajandil oli ta enam tuntud prantsuse ja saksa keeleruumis.

Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elupaiga ja toidulaua. Kuidas see on võimalik, saab loengut kuulates veidi selgemaks.

Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.

«Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti,» kirjutab Austrias sündinud filosoof ja teoloog Ivan Illich oma 1971. aastal ilmunud raamatus «Deschooling Society». Hardo Pajula seekordses etteastes tuleb põgusalt juttu nii Illichist kui ka meie praegusest olukorrast, mida need pealkirja valitud neli sõna loengupidaja arvates päris hästi iseloomustavad. Ilmselt ei pääse me siinjuures ka küsimusest: mida tähendab «väärtuste bürokratiseerumine?»

Seto laulu kireva rütmimaailma moodustavad mitmekesised viisirütmid koos laulurühmiti erinevate värsistruktuuridega. Osalt langevad seto värsistruktuurid kokku muu regivärsiga, aga pakuvad siiski ka võimalust otsida veel täiendavaid poeetilisi lähtesüsteeme. Uurimus on valminud koostöös Mari Sarve, Žanna Pärtlase ja Andreas Kalkuniga.

Loengus käsitletakse inimeste käitumuslikke iseärasusi, elustiili ja kombeid, mis loovad aluse viirusnakkustele, põhjustades haigusi või isegi pandeemiaid.

Läänemere idakalda – praeguste Eesti ja Läti – maade ning rahvaste ristiusustamine ja sellega kaasnenud võimuvahetus 13. aastasajal on meile teada dramaatilise poliitilis-religioosse heitlusena. Kuidas võisid need pöördelised sündmused ja veriste tapluste tallermaad näida aga tavalisele Kesk-Euroopa ladinakristlasele, kes lootis ristisõtta minnes pälvida hingelunastust ja igavest elu? Tollaste kroonikute kirjeldused, kuidas paganate käe läbi lahingus langenud pälvisid isegi märtrikroone, avavad arusaamu, et sõjamehed võisid Kristuse eest võideldes hukka saada lausa pühaklikul kombel – ning miks just Liivimaa oli suremiseks eriti hea paik.

Rahvasuus nimetatakse ussideks pika kehaga loomi. Teadlased nimetavad ussideks teatud loomarühma selgrootute loomade hulgast. Ussil kui sellisel on üldiselt negatiivne kuvand, kuid nad etendavad looduses ja inimese elus üsna tähtsat osa. Loengus tulebki juttu peamiselt sellest, kuidas on ussid kohastunud elama koos inimese ja nende kõrval elavate koduloomadega, aga ka teiste loomadega üldisemalt. Loeng võiks huvi pakkuda eriti neile, kes armastavad reisida, sest paljude ussiliikidega kohtume just mujal maailmas ringi liikudes ja nende kohtumiste tagajärjed ei ole alati just kõige meeldivamad.

Mihhail Lotman käsitleb oma loengus kahte sepitsust, mis tõid Venemaal troonile uued valitsejad - Katariina II ja Aleksander I.

Vaktsineerimine on aidanud võita mitmed rasked nakkushaigused, sellel on oluline osa 20. sajandi meditsiini edus. Tänapäeval tuleb enne vaktsiini kasutusse lubamist tõestada selle tõhusust ja ohutust kliiniliste katsetega. Samas on vaktsiinidel ka kõrvaltoimeid. On tekkinud häälekas vaktsiinivastane liikumine, mille väitel põhjustab vaktsineerimine raskeid ja pöördumatuid kahjustusi. Kuidas eristada teaduslikult põhjendatud kriitilist suhtumist ja ideoloogilist aktivismi, mis kasutab samuti meelsasti teaduse keelt ja teaduslikult kõlavaid väiteid? Niilo Kaldalu annab väga lühida ja lihtsustatud ülevaate inimese immuunsüsteemist ja viirustest, püüdes lihtsalt selgitada, mis on immuunvastus, mil viisil vaktsiinid töötavad. Seejärel esitab ta lühikese ülevaate vaktsiinide tänapäevast ja ajaloost koos vaktsiinivastase liikumise ajalooga ning peatub leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiini ja autismi väidetavatel seostel, mis käivitasid tänapäeva vaktsiinivastaste liikumise, aga on praeguseks korduvalt ümber lükatud. Lõpuks sellest, kuidas COVID epideemia on muutnud vaktsiinide ja ravimite kohta käiva teabe jõudmist päevauudistesse.

Seminari esimese poole ettekande peab Andreas Ventsel ning see kannab pealkirja «Vandenõuteooriate peavoolustumine?». Mari-Liis Madisson kõneleb aga teemal «Vandenõukuulujutud ilma teooriata».

Meie elukeskkonna seisund on muutunud igapäevateemaks ning looduse seisundist räägitakse peamiselt murelikus toonis. Samas on selles informatsioonis läbisegi suured teooriad ja väikesed tähelepanekud, aastate ja ajastute perspektiivid, väga erineval viisil tuletatud prognoosid. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas teadlased korrastavad looduse seisundit puudutavat infotulva ja millele võiks selles orienteerumiseks pöörata tähelepanu inimene, kes ameti poolest või kodanikuna looduse käekäigu vastu huvi tunneb.

Juttu tuleb 1977. aastal USAs lendu lastud kahest sondist Voyager-1 ja Voyager-2, mida loengus nimetatakse Ränduriteks. Saame ka teada, palju nad maksma läksid, kust nad energia saavad ja kuidas see Eestiga seotud on, mis asi on linguefekt, mida nad teel uurivad ja kuhu nad praeguseks jõudnud on.