Vaba Akadeemia

Seekord tuleb juttu usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias.Hiljuti Müürilehes avaldatud arvamuslugu viidab islamiaegsele Hispaaniale ehk al-Andalusiale kui usundivaheliste suhete utoopiale, kus muslimid, juudid ja kristlased elasid kõrvuti religioosses vabaduses. Aga millisel määral on see tõsi? Mida räägivad meie ajaloolised allikad selle niinimetatud convincenciaehk kooselamise kohta?

Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest. Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise perioodi lahinguväljadel nii Kreekas kui ka kaugemal. Küll aga ei tekkinud selline sõdalane tühjale kohale ega jäänud läbi sajandite staatiliselt muutumata. Seega tuleb pilk heita nii pronksiaegsele taustale kui ka rauaaegsetele arengutele, seda nii sõjavarustuse kui ka sotsiaalsete muutuste kontekstis. Loeng on osa Vaba Akadeemia loengusarjast, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Kreeka linnriikide, Makedoonia ja Rooma sõjaajaloo kursuse raames käsitletakse antiikaja kolme suure tsivilisatsiooni arenguid ja eripärasid, mis muutsid nad oma ajastu kontekstis domineerivateks suurjõududeks, kelle armeed olid sisuliselt võitmatud. Vaatluse alla tulevad ühiskonnad arenesid paralleelselt ning võimu haripunkti jõudmine oli alati pika protsessi tulemus, kus sõjaline areng käis käsikäes ühiskondlike muutustega.

Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist. "Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab ära selle, mida me üldse näeme ja kuuleme. Ma väitsin oma tunniajases ettekandes, et silmamoondamistrikid kasutavad sedasama tajuorganite loomingulist nõtkust – kujutlusvõime on taju lõiketera," ütles Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus oma töömeheteed silmamoondajana alustanud USA nimekas ökoloog ja filosoof David Abram.Seekordne loeng keskendubki kujutlusvõime epistemoloogilisele rollile. Lisaks David Abramile tulevad kindlasti jutuks 35. numbris intervjueeritud ameerika psühholoog Dean Radin ("Kujutlusvõime on taju lõiketera", 10.23) ja inglise psühhoterapeut Mark Vernon, keda intervjueeriti Tähenduse teejuhtide kõige värskemas numbris ("Ulro ulmad"; TT#61, 2.26).

20. veebruaril pidas Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman. Loengus käsitleti loogika ja ratsionaalsuse suhet. Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab ümbermõtestamist. Väidetakse, et loogika ja ratsionaalsuse vahekord peegeldab sügavamat duaalsust tähenduse ja mõtte vahel.

Reedel, 13. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Siim Sõkkal, kes räägib Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade algetest.Kreeka linnriigid, Makedoonia ja Rooma olid Vahemere maailmas kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt domineerival positsioonil olnud suurvõimud, kellest iga järgnev oli mõjutatud oma eelkäijate saavutustest. Lisaks kaaseaegsetele mõjudele on antud tsivilisatsioonide puhul näha ühisjooni ka varasemast perioodist. Esimeses loengus tulevad vaatluse alla arengud, mis viisid Balkani ja Apenniini poolsaartel uute sõdalasühiskondade tekkimiseni.

30. jaanuaril on Vabal Akadeemial külas Laur Järv, kes räägib seekord mõtteeksperimentide rollist füüsikas.Galilei langevad kehad, Newtoni ämber, Einsteini lift ning tänapäeva teoreetikute vaidlusküsimus mustade aukude tulemüür on mõned näited, kus füüsika arengule olulised ideed on sündinud kujutletud, mitte tegelikult läbi viidud eksperimendist. See ajendab mõtisklema, kas ja kuidas on võimalik, et kujutlusvõime saab ilma uute empiiriliste andmeteta viia uute teadmisteni empiirilise maailma kohta? Üleüldse, mil määral teadmine füüsilise maailma põhialuste kohta võiks olla tuletatav puhtast mõtlemisest?

Seekordses loengus tuleb juttu saksabalti teoloogidest, kes olid omal moel sillaehitajateks siinsete kristlike kogukondade vahel. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eesti ja Läti aladel rühm saksabalti teolooge, keda tuleks pidada sillaehitajateks ida- ja läänekristluse vahele. Siia kuulus nii Tartu Ülikooli õppejõude kui ka selliste saksabalti organisatsioonide nagu Luther-Akademie ja Baltische Russlandarbeit liikmeid. Lisaks akadeemilistele motiividele oli nende tegevuse eesmärgiks ka panustada ida- ja läänekristluse ühtsusesse.

9\. jaanuaril peab Vabas Akadeemias aasta esimese loengu semiootik Andreas Ventsel, kes seekordses loengus räägib kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates. Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus diskursuses, keskendudes Nõukogude Liidu lagunemise kujutamisele kui “geopoliitilisele katastroofile” ning Teise maailmasõja võidu ülistamisele. Need kaotuse ja triumfi kaksiknarratiivid on Kremli kommunikatsioonistrateegia keskmes, eriti välispoliitika ja Ukraina sõja kontekstis. Ettekandes uuritakse, kuidas hirmu semioos kujundab kollektiivset identiteeti ja mobiliseerib auditooriume vandenõunarratiivides, mida poliitilised eliidid kasutavad ühtekuuluvuse tugevdamiseks ja agressiooni legitimeerimiseks. Need narratiivid on põimitud laiematesse kultuurimäluraamistikesse, ammutades ainest ajaloolise solvumise ja vaenlasekujutise troopidest. Uurimus toob esile, kuidas Kreml kasutab vandenõunarratiive psühholoogiliste ja kommunikatiivsete relvadena, et kujundada tajutavaid ohte ja säilitada sisemist legitiimsust.