Vaba Akadeemia

Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.

Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull. Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast evolutsioonis. Muuhulgas tuleb juttu täiustumisest ilma evolutsioonita ja räägitakse kriitiliselt evolutsioonimudelite ülekandeist ühiskonnale.

7\. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist. 1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi rahaasjades saamatu, kuid ta oli väga vaimukas ja oodatud külaline igas seltskonnas, sh ka keiserliku perekonna liikmete seas. Teadlasena oli Baer empiirik ja mitte teoreetik, kuigi enamasti on väidetud vastupidist. Meetod “vaatlus ja refleksioon”, mis on Baeri “Loomade arenguloo” alapealkirjaks, tõi talle edu teadlasena ja lõpuks maailmakuulsuse. Täna peetakse 1876. aastal surnud Baeri embrüoloogia rajajaks ja tema tööd panid aluse veel igikeltsateadusele, füüsilise antropoloogiale ning kalandusalastele uuringutele. Ta armastas Eestimaad ja toetas agraarreforme, et eestlased saaksid omale maad osta.

31. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Läänemaailma laastab üha kasvav üksilduse epideemia, mis ohustab rahvastiku tervist ja heaolu, väidavad mitmed kaasaja eksperdid. Käesolev loeng vaatleb üksildust kui meeleseisundit mõtteloolisest vaatenurgast: kuidas on üksildust kirjeldanud ja mõtestanud filosoofid ja teadlased antiikajast 21. sajandini? Mis vahe on üksindusel ja üksildusel? Mille poolest erineb meie kaasaeg varasematest ajastutest?

10. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Olli, kes seekord räägib päristuumsetest rakkudest ja nende arengust. Loengus tuleb juttu päristuumsete sari-endosümbioosidest, mis on teinud eukarüootidest need rikkad ja ilusad looduse kroonid, nagu me neid täna laialt teame. Vaatame kapoti alla: kuidas ja kelle abiga see on saavutatud? Millised oleks päristuumsed, kui neil puuduks kaks olulist oskust või tunnust - vägivald ja teiste enda heaks tööle rakendamine, sageli koos? Laseme loomingulisuse valla: mis veel oleks võinud evolutsioonis juhtuda, milline oleks 'all-stars' päristuumne? Lisaks tutvustame vähemtuntud reaalselt juhtunud evolutsioonisündmusi, mis on justkui 'all-stars' kontseptsiooni tõestuseks.

Juttu tuleb Peterburi ülikooli astronoomiaprofessori Viktor Sobolevi elust ja tööst, tema kujunemisest maailmakuulsaks astronoomiks (kes tema enda sõnade kohaselt polnud kordagi teleskoobiga vaadelnud), kelle kireks väljaspool teadust oli poeesia ja jalgpall. Ta võis väga paljude vene poeetide luuletusi peast esitada. Samal ajal olid talle väga olulised Leningradi jalgpallimeeskonna Zeniit tulemused! Ta ei läinud aatompommi tegema, kui Beria kutsus. Ta ei käinud nõukogude ajal kordagi välismaal, sest vihkas südamest kõikide sõiduks vajalike paberite täitmist jne.

Reedel, 19. septembril on Vabal Akadeemial taas külas Imar Koutchoukali, kes peab järgmise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Eelmisel seminaril nägime, kuidas Umaijaadide ning Abbasiidide kaliifid püüdsid lõimida poliitilist ning vaimset autoriteeti, kuid nende katsed ebaõnnestusid. Juba varajase Umaijaadide valitsuse ajal olid aga islamimaailmas teised jõud, kellel oli teistsugune vastus küsimusele: "kes on islamikogukonna õige valitseja?" Üks tuntumaid liikumisi olid ši'iidid, kes väitsid, et vastselt tekkinud islamikogukond oleks pidanud valima Prohvet Muhammadi järeltulijaks tema nõbu ja väimeest Alid. Mis kunagi sai alguse puht poliitilise erimeelsusena, omandas aastasadade jooksul sügavalt spirituaalse tähenduse, kuhu jooksid kokku islamieelsed araabia kombed, muistsed Lähis-Ida gnostilised elemendid ning müstilised tõlgendused Koraanist.

12. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mihhail Lotman. Seekord analüüsitakse loogilis-semantiliselt Jumalale suunatud tekstitüüpe, eriti hümne. Tavapärane suhtluse mudelis on olemas sõnumi saatja ja selle vastuvõtja ning sõnum sisaldab informatsiooni, mis on vastuvõtjale uus. Rääkides aga inimese sõnumist Jumalale monoteistlikus religioonis, on asjad teisiti: esiteks teab Jumal kui kõiketeadja juba ette, mida inimesel on talle öelda, teiseks aga pöörduvad inimesed millegipärast Jumala poole päevast päeva samade tekstidega. Mis võib olla sellise kommunikatsiooni taga? Loengus pakutakse loogilis-semantilist analüüsi kolmest tähtsamast Jumalale adresseeritud tekstitüübist – palvest, psalmist ja hümnist. Neist kõige paradoksaalsem tundub hümn, kuna selles annavad inimesed Jumalale teada tema omadustest ja kiidavad teda nende eest.

29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.

15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas.​ Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Areopaagi kaljul kohtuistungi, kus süüdistajateks on erinnüsed ning kaitsjaks Orestes ning teda esindav Apollon. Kuna Orestes oma ematappu ei eita, ei jää Apollonil muud üle kui tõestada, et ema tapmine on väiksem kuritegu kui abikaasa mõrv, mille pani toime Klytaimestra. Tema argumendiks on, et ema on vaid loote toitja, mitte sigitaja ja lapsevanem (658–9: οὐκ ἔστι μήτηρ ἡ κεκλημένη τέκνου / τοκεύς, τροφὸς δὲ κύματος νεοσπόρου). Sarnase loodusteadusliku vaate on Aristoteles omistanud presokraatik Anaxagorasele, kuid ilmselt polnud see siiski päris üldtunnustatud seisukoht Vanas Kreekas, vaid üks spekulatiivseid teooriaid. Orestese ja Apolloni kaitsekõned pole üldse väga veenvad, ent nad siiski võidavad, sest neid jääb uskuma ilma emata sündinud Athena. Loengus uuritakse Apolloni ja Orestese argumentatsiooni ning viiteid vägivallale ning naistegelaste sümboolset seotust aristokraatiaga. Näidendi alguses on Püütia rõhutanud, et Apollon päris oraakli ilma vägivallata oma vanaemalt Phoibelt. Alati on veidi kahtlane, kui peetakse vajalikuks välja tuua, et miski toimus ilma vägivallata – nii ka antud juhul pidi Apollon teiste müüdiversioonide järgi oraakli endale saamiseks tapma kellegi naissoost mütoloogilise tegelase (Pythoni, Gaia või oma vanatädi Themise). Tragöödia „Eumeniidid” kujutab endast muu hulgas mütoloogilist põhjendust Ephialtese demokraatlikele reformidele, mis piiras Areopaagil reaalselt kogunenud aristokraatliku nõukogu poliitilist otsustusõigust, nii et tema funktsiooniks jäi ainult mõrvade üle kohut mõista. Lisaks demokraatlikele reformidele näib Aischylose tragöödia „Eumeniidid” mütoloogiliselt uudselt põhjendavat ka vaadet sugudele. Nende näiliselt demokraatlike ja juriidiliselt korrektsete protsesside taga paistab peituvat vägivald, sest on võimalik kahtluse alla seada, kas Apollon ka publiku päriselt ära veenis.

8\. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu. Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju, mis Läänemeres kõige rohkem veeorganismidel probleeme tekitavad. Vaatluse alla tulevad ka meie siseveed. Tutvustatakse kaladel tekkivaid bioloogilisi kahjustusi e. biomarkereid, millede abil on võimalik anda hinnang vee reostatusele.

Vabal Akadeemial oli külas Jaanika Anderson, kes räägkis valgustusaja akadeemilistest raamatukogudest ja nende dekoreerimisest skulptuuridega.

11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema keskajal kujunesid välja eri arusaamad autoriteedist ja legitiimsusest ning kuidas need hakkasid omavahel võistlema.

Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis hämmastavate omadustega, mida on esmapilgul raske sobitada kaasaja teaduse paradigmasse. Loengus läheneme küsimusele teoreetiliselt ja arutleme, millistest füüsikalistest printsiipidest lähtudes oleks võimalik nende objektide olemasolu ja omadusi siiski seletada ning milliseid väljakutseid alusteadusele see esitab.

Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.

Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe asemel väärust.

Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtekohaks on Juhan Liivi looming, millele järgneb Hando Runneli ja (:)kivisildniku võrdlev analüüs. Loengu lõpul vaatleme põgusalt peamiselt iroonilis-paroodilises võtmes esinevat isamaavajadust teiste kaasaja eesti autorite loomingus.