Vaba Akadeemia

Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis hämmastavate omadustega, mida on esmapilgul raske sobitada kaasaja teaduse paradigmasse. Loengus läheneme küsimusele teoreetiliselt ja arutleme, millistest füüsikalistest printsiipidest lähtudes oleks võimalik nende objektide olemasolu ja omadusi siiski seletada ning milliseid väljakutseid alusteadusele see esitab.

Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgenduse katse, mis läheb sujuvalt üle kogu loengukursust puudutavateks lõppjäreldusteks.

Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe asemel väärust.

Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtekohaks on Juhan Liivi looming, millele järgneb Hando Runneli ja (:)kivisildniku võrdlev analüüs. Loengu lõpul vaatleme põgusalt peamiselt iroonilis-paroodilises võtmes esinevat isamaavajadust teiste kaasaja eesti autorite loomingus.

Kes ei oleks unistanud vägivallatust maailmast? Sellest saab lugeda juba Piiblist, kui hunt elab tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval. Kahjuks jääb kahe silma vahele, et kõik need projektid on utoopilised ning prohvet Jesaja visioon käib taevariigi, aga mitte meie patuse maailma kohta. Mis on vägivald ja millised on tema lätted? Selle küsimusega on põhjalikult tegelenud Prantsuse-Ameerika mõtleja René Girard.

Reedel, 2. mail ootab Vaba Akadeemia huvilisi Leo Luksi loengusarja järgmisele loengule. Loengusarja „Eesti kirjanduse kadunud kodu“ 4. loengus arendatakse väidet, mille kohaselt kojutulekud on eesti kirjanduses peamiselt imelikud ja vaevalised, nendes ei toimu rõõmsat taasühinemist koduga, vaid kogetakse kodususe puudumist. Loengu teoreetiliseks tugipunktiks on Sigmund Freudi lühike essee „Das Unheimliche“. Freudist tõukudes viiakse loengul teooriasse uppumata läbi mitmeid kirjandustõlgendusi, kaasates nii luulet kui proosat, nii klassikat kui kaasaegset kirjandust. Loengu lõpul vaadatakse mõnda kirjutamisstrateegiat, kuidas on eesti kirjanduses üritatud kojutuleku ebaõdusust vältida.

25. aprillil pidas Vabas Akadeemias järjekordse avaliku loengu Erki Tammiksaar. Seekordseks teemaks oli Eesti agraarpoliitika ja põllumajandusharidus.​ Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse käekäiku ning nende omavahelisi seoseid on vähe uuritud. Loeng avab, millised tegurid on mõjutanud Eesti põllumajanduse arengut alates Hansa Liidu perioodist kuni 20. sajandi teise pooleni. Teiseks analüüsib ettekanne põllumajandusliku hariduse probleeme Eesti alal alates Tartu kõrgema veterinaariakooli asutamisest 1848. aastal kuni Eesti maaülikooli sünnini 2005. aastal. Vaatluse all on ka eestlaste keskastme põllumajandushariduse küsimus 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.

Sel reedel, 11. aprillil on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik. Selles ettekandes tuleks juttu Ernst Julius Öpiku seiklusrikkast elust - lapsena silma kaotamisest, õpingutest nii Tallinnas kui Moskvas, osavõtust kodusõjas ja Usbekistani astronoomia taastamisest, koju tagasitulekust, noortest naistest arvuti kokkupanemiseks ja paljust muust. Kõiki seiklusi ometi kirja panna ei saa, sest siis poleks ettekanne enam huvitav.

4\. aprillil on Vabal Akadeemial taaskord külas Leo Luks, pidades järjekorras kolmanda osa loengusarjast "Eesti kirjanduse kadunud kodu". Loengus viiakse läbi kolm teemaarendust. Esmalt tehakse sissevaade Peeter Sauteri loomingusse. Sauteri kultusteost „Indigo“ võib pidada kodutus kodus-meeleolu tuumnäiteks eesti kirjanduses, Sauteri hilisem looming avab siin teisigi olulisi kihte. Seejärel analüüsitakse Madis Kõivu käsitlust Lydia Koidula luuletusest „Kodu“, mis on eesti kultuuris tuntuim poeetiline nostalgiline meenutus lapsepõlvekodus. Ent Kõivu pilgu all moondub see idüll kodutuse õuduseks ning loeng üritab selle teekonna pidepunkte fikseerida ja kommenteerida. Viimaks vaadeldakse loengul asumist Jaan Oksa naturalistlikes külaelu-novellides. Tuleb ilmsiks, et Oksa kujutamist mööda on see külaelu nõnda kurnav, et inimeste elud on igasugusest tähenduslikkusest täiesti tühjaks voolanud, säilitades veel vaid bioloogilise automatismi, mida võib tuntud märksõna abil markeerida palja eluna.

René Girard (1923-2015) oli prantsuse-ameerika mõtleja ja arvamusliider. Girard sai kuulsaks oma püha vägivalla kontseptsiooniga, mille kohaselt ei ole vägivald mitte anomaalia, vaid inimeksistentsi alus.

14. märtsil on Vabal Akadeemial külas Arvo Tuvikene, kes peab loengu kalade kohastumustest muutuvas elukeskkonnas toimetulekuks. Loengus tutvustatakse kalade maailma veidi ebatavalise nurga alt, pöörates tähelepanu nende käitumist juhtivatele meeltele ja kohastumustele. Püütakse avada kalade elu tagamaid, oskusi ja omadusi, mis aitavad neil toime tulla elukeskkonnas, kus tuleb ette nii mõndagi ootamatut ja kahjulikku nagu vee reostus (sh mürareostus), hapnikupuudus, kõrge temperatuur ja kuivaperioodide mõju. Vaatluse alla tulevad elukeskkonna äkilistest muutustest põhjustatud väljakutsed kaladele nii Eesti veekogudes kui laias maailmas.

7\. märtsil peab Leo Luks Vabas Akadeemias teise loengu sarjast «Eesti kirjanduse kadunud kodu». Loengus käsitletakse fenomenoloogiliselt kodu ja kodutuse kujutamist kirjanduses. Esmalt avatakse vastuvõtja perspektiivist kunstilise kogemuse erinevus argielust. Seejärel vaadeldakse erinevaid viise, kuidas on eesti kirjanduses kujutatud kodu. Tutvustatakse ja arendatakse hüpoteesi, mille kohaselt kodu ilmneb eesti kirjanduses valdavalt puuduvana, kadunud koduna.

Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole aga kirikud siiski poliitilised organisatsioonid. Eelkõige on nad religioossed nähtused ning nende olemust pole võimalik haarata pelgalt poliitiliste, ajalooliste, sotsiaalsete ega muude sellelaadiliste selgitustega. Oma loengus püüab Alar Laats mõtestada MPEÕK eksistentsiga seotud küsimusi teoloogia seisukohalt.

Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele peamiselt Cousins – eelkõige oma 1994. aastal ilmunud raamatus „Christ of the 21st Century“. Selle raamatu pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest Cousins ei keskendu seal sugugi üksnes kristlusele, vaid rõhutab, et teisel teljeajastul tuleb arvestada maailma filosoofilise ja religioosse maastiku kogu mitmekesisusega,“ ütles Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus („Teine teljeajastu“, 5.24) Ameerika kultuuriloolane Richard Tarnas. Loengus tulebki juttu peamiselt Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust.

Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fenomenoloogiat Husserli ja Heideggeri varal ning sellest lähtudes kodu- ja kodutuskogemusi. Loengu lõpuosas vaadeldakse kodutust läbiva metafoorina XX sajandi kultuurifilosoofias.

31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist. Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoreetikud räägivad "holograafilisest" universumist.

Semiidi retoorika ja sellele vastav retooriline analüüs on kasvanud välja piibliuuringutest. Analüüsi süsteemi on avardatud selle võrra, et võimaldada kirjeldada semiidi retoorikale omaseid nähtusi ka teistes semiidi keeltes ja kirjandusvormides. Käesolev loeng tutvustab seda retoorikat ja analüüsisüsteemi Abū Muḥammad al-Ǧawlānī, Süürias võimuvahetuse läbi viinud rühmituse juhi kõnede põhjal.

Keeleõppel on vaieldamatu praktiline väärtus nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Antud loengus käsitletakse aga keeleõppe filosoofilist tähtsust: kuidas aitab nimelt võõrkeele õppimine mõtestada maailma ja mõista filosoofiliste vaadete peidetud eeldusi.

Selle aasta esimeses Vaba Akadeemia avalikus loengus räägib Jevgeni Zolotko oma kogemusest kunstides. Ettekande põhirõhk on loomeprotsesside kulgemisel ja nö siseköögi ja teoste koostisosade vaatlusel.

Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.

Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.

Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks ei piisa paraku aga aasta pikimastki ööst, mistõttu tuleb valida üks. Olgu selleks seekord hanuka, mille varal heita valgust juudi pühadele, ajaloole ja ajaarvamisele laiemalt.

Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsiseltvõetavuse. Arvestades tänapäevast keskkonnakriisi, mis on eelkõige moraalne kriis, väärib see võimalus kindlasti püüdlusi. Juhan Javoiš arutleb teema üle n-ö ilmalikumast otsast, st loodusteadlase vaatenurgast.

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.

Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu. Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangivad ja vajalikul eesmärgil kasutavad. Loengust saame teada ka seda, millised selgrootud on ohtlikud inimese elule, kus nad elavad ja kuidas end nende eest hoida. Praegu ei ole reisimiseks just kõige soodsam aeg, kuid et enamus mürgistest loomadest, kes meid ohustavad, elavad just soojematel aladel, kuhu me reisime, siis on ehk praegu just sobiv hetk nendega tutvuda ja oma teadmisi tuleviku tarbeks värskendada.