Vaba Akadeemia

Üheks olulisemaks murranguks varase kristluse ajaloos oli ristiusu levik Palestiinast Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. See ei tähendanud vaid ristiusu geograafiliste piiride laienemist, vaid kristluse sisenemist uude religioossesse- ja kultuurikonteksti. Kuigi hellenistlik kultuur oli levinud ka Palestiinas ja selle mõjusid võib leida kõigist eluvaldkondadest, sealhulgas ka juudi religioossest kirjandusest, levis kristlus esialgu siiski peamiselt inimeste hulgas, kellel oli juudi kultuuritaust. See on ka mõistetav – oli ju Jeesus ise juut ja ka oma sõnumi edasiandmiseks kasutas ta Heebrea Piibli mõisteid ja mõtlemise kategooriaid. Alates 1. sajandi 40-ndatest ja 50-ndatest aastatest hakkas ristiusk levima laiemalt kreeka-rooma kultuuritaustaga inimeste hulgas, mis on suures osas apostel Pauluse ja tema kaastööliste misjonitegevuse tulemuseks. Et teha oma sõnumit kuulajatele ja lugejatele mõistetavaks, kasutas Paulus rohkesti mõisteid ja pilte, mis pärinevad hellenistlikust (eriti stoa) filosoofiast. Selle tulemuseks oli kristliku õpetuse ja filosoofia vahelise silla loomine, millel oli suur tähendus ristiusu kujunemisele järgnevatel sajanditel. Võib väita, et sellel sillal on olnud suur mõju õhtumaise kultuuri arengule.

Käesoleva aasta 28. augustil möödub professor Johann Karl Simon Morgensterni sünnist 250 aastat. Morgenstern veetis 50 aastat oma elust Tartus ning sellest ajast on sinna maha jäänud nii nähtav kui nähtamatu jälg. Loengus tuleb juttu Morgensterni ametialasest tegevusest Tartu Ülikooli professorina, ülikooli raamatukogu esimese direktorina ja ülikooli kunstimuuseumi rajajana, aga ka temast kui mitmekülgsest inimesest.

Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson arutlevad loengus vandenõuteooriate leviku tõkestamine vajalikkuse ja võimalikkuse üle ning toovad välja mõningad põhjused, miks vandenõuteooriate ümberlükkamise katsed sageli luhtuvad või koguni vandenõu-uskumusi võimendavad. Loengul antakse lühike ülevaade strateegiatest, mida uuemad akadeemilised uurimused on potentsiaalselt ohtlike vandenõuteooriate kummutamiseks välja pakkunud, samuti tulevad kõne alla nendega seotud võimalikud kitsaskohad.

Kuna praegustel põlvkondadel puudub kogemus globaalse tervishoiukriisi poolt põhjustatud inimtekkelisest majanduskriisist, siis on majandus hetkel äärmiselt habras ning valdav enamik prognoose saavad olla ainult vägagi spekulatiivsed. Samas on kriis toonud erksamalt esile seniseid trende ning neid kiirendanud. Lähiaastatele annavad muuhulgas tooni riigi üha suurem roll majanduses ning tööjõu eelistamine kapitalile. Samuti uued ja huvitavad kaootilised improvisatsioonid monetaarpoliitikas, mis sunnivad ümber vaatama senist arusaama rahast kui sellisest.

Loengus tuleb juttu nimedest, mida eestlased ja kreeklased andsid tähtkujudele, ning nende tähtkujudega seotud müütidest, aga ka tähtkujude nimede võrdlusest. Samuti saab selgituse väide, et tähtkujusid polegi tegelikult olemas.