Tähenduse teejuhid

Tähenduse teejuhtide 21. number [1] päris Ilu saladuse järele. Kohapealsete kirjutajate rubriigis astus üles maalikunstnik Kaido Ole [2], kes väitis usutavalt, et "juurikata roosipõõsas kuivab kiiresti". 23. numbris [3] sirutasime käed Tarkuse tähenduse järele. Selle lehe muusikanurgas kirjutas helilooja Märt-Matis Lill, kelle sõnul on juudikristlikul kultuuripärandil varju kõrval ka valgus [4].Täna saavad Kaido ja Märt-Matis kokku Tähenduse teejuhtide stuudios, et pärandist ja roosipõõsast edasi arutada.Peatse kohtumiseni!H.——————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7545481...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545184...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7606056...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7605145... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

2018. aastal asutatud kursusesari "Olulised raamatud" [1] jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Sedapuhku on fookus Joseph Conradi [2] romaanil "Lord Jim".Täna räägimegi (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega sellest eelmise sajandi algul ilmunud raamatust. See ei ole esimene kord, kus me selles koosseisus Conradi jutuks võtame. Sarja 24. saade "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [3] oli pühendatud sama autori aasta varem ilmunud romaanile "Pimeduse süda".Peatse kohtumiseni!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAF...[2] https://youtu.be/dda325-XGQ8?t=1[3] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris ilmus intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Selle aluseks oli Kingsnorthi maikuus ilmunud artikkel "What Progress Wants" [2]. Me rääkisime kõnealusest artiklist pikemalt Tähenduse teejuhtide 167. vestlusringis "Mida Progress tahab" koos Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanniga [3].Täna tuleme Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga Kingsnorthi juurde tagasi. Sedapuhku räägime tema möödunud aasta novembris ilmunud artiklist "Exodus" [4].Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...[3] https://youtu.be/K7O-sLLk8Ik?t=1[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Cantus firmus" tähendab keskaja- ja renessansimuusikas varasest muusikast laenatud meloodiat, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. See põhines tihti gregooriuse koraalil."Cantus firmus" on ühtlasi ka Tähenduse teejuhtide 20. numbris ilmunud artikkel – mu intervjuu helilooja Erkki-Sven Tüüriga [1]. Mind huvitas seal muuhulgas küsimus, millist rolli mängis keskaja lõpul toimunud põhjalikus taju- ja tundelaadi muutuses mitmehäälsuse areng."Ma ei ole muusikaajaloolane, aga kui me mõtleme kontrapunkti arengule Victoria ja Palestrina loomingus või Madalmaade koolkonnas, siis näeme tõesti, et mitmehäälsetesse vokaalsetesse vormidesse tekib uutmoodi ruumilisus. Need suundumused avasid uue perspektiivi ja tõid kaasa olulise hoiakumuutuse. Uutest kooskõladest ja peenest polüfooniast tekkis ka uutmoodi meeleline nauding. See muusika puudutab puhtalt taju põhjal juba sootuks teisi meeli. Varasem muusika oli tunduvalt askeetlikum," vastas selle peale Erkki-Sven.Täna ongi plaanis koos Rauni ja Taivoga enam-vähem sealtsamast edasi minna. Mida tähendab õigupoolest kontrapunkt? millist rolli mängisid Euroopa polüfoonilises revolutsioonis Victoria ja Palestrina? ja kuidas see kõik mõjutas hilisemat fundamentaalset kosmoloogilist pööret?Raun käis koos Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga 130. saates "Usk lähitulevikku" [2], Taivo on stuudios esimest korda.Head uudistamist!H.————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7525992...[2] https://youtu.be/JAm607tjOpE?t=13 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Steven Vihalem osales koos Margus Hanno Murakaga saates "Nähtamatu surnu" [1]. Pärast saadet selgus, et Steven on moslem. See äratas huvi ja ma kutsusin Steven uuesti stuudiosse, et asja kohta rohkem teada saada. Steven kutsus kaasa oma elukaaslase Kristi Ockba [2].Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/pF1TgDHpJlQ?t=194[2] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/886... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "Mida Progress tahab" [2].Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" (koos Mihkel Kunnusega) [3] ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" (koos Mihhail Lotmaniga) [4]. Andres oli külas esimest korda.Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega Leonard Cohenile [5]. 6. minutil tuli jutuks "The Future" [6] ja 124. minutil "Anthem" [7], vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, Eva Piirimäe [8] ja Stanley Hauerwas [9]. Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas.Kuulmiseni!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...[3] https://www.youtube.com/watch?v=mnkZi...[4] https://youtu.be/DfVV4rdCjJ0?t=1[5] https://youtu.be/AeDRtANMROE?t=1[6] https://youtu.be/8WlbQRoz3o4?t=1[7] https://youtu.be/c8-BT6y_wYg?t=1[8] https://keeljakirjandus.eki.ee/589-60...[9] https://youtu.be/ap8GbP-_hHo?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist. Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma otsust end mitte vaktsineerida lasta [1]. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase [1] külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood" [2]. "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus.Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" [3] rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" [4] võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" [5] oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.youtube.com/watch?v=kxSJP...[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNy...[4] https://www.youtube.com/watch?v=iDf2k...[5] https://www.youtube.com/watch?v=xrrpW... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe" [1], kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse" [2].98. saates "Taevas Toledo kohal" [3] tuli jutuks El Creco .Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus" [4]. Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27).Head uudistamist!H.——————————-[1] https://youtu.be/gysb4jlbHdA?t=1[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Convers...[3] https://youtu.be/I5WaSxxLRT0?t=1[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Doubtin... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini.Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria" [1], kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", [2] kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" [3] (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu).Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" [4] on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."" [5], mis on siinkohal samuti väga asjakohane.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/HCLhiBrb0hs?t=89 [2] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11[3] https://youtu.be/KTJV23t8JiY?t=1[4] https://www.youtube.com/playlist?list...[5] https://youtu.be/zoDQBtQyN0U?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1899. aastal avaldas poola päritoluga inglise kirjanik Joseph Conrad oma kuulsa jutustuse "Pimeduse süda". 115 aastat hiljem tegi eesti kunstnik Vano Allsalu samanimelise abstraktse maali. Mis on nendel kahel teosel ühist? Sellest meil tänases vestluses koos Vano ja Märt Väljatagaga ongi plaanis rääkida.Joseph Conradi raamatule oli pühendatud sarja 24. vestlus "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [1], kus mu stuudiokülalisteks olid (:)kivisildnik ja Leo Kunnas. Vano Allsalu osales koos Kaiega saates "Suur lõputu karje" (nr 135) [2].Head uudistamist!H.—————————[1] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1[2] https://youtu.be/SRADxah9jyc Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt [1]. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik."Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi" [2], "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani [3] bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu."Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7113984...[2] https://www.apollo.ee/kuidas-minna-ed...[3] https://www.youtube.com/watch?v=mAPG1...[4] https://www.amazon.com/Change-Your-Mi... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1[6] https://www.youtube.com/playlist?list...[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis.Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mis see on, mida me tegelikult kardame? Olen selle üle viimasel paaril aastal päris palju mõelnud. Täna on mul kõlas poksitreener Georgi Abolõmov ja Levila eestvedaja Daniel Vaarik, et kõnealuses küsimuses pisut selgust luua. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues.Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks."Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see vestluses Michael Malice'iga [1]: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa."Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "Alusmetsa liigirikkus", [2] kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik.Head uudistamist!H.——————————————————[1] https://youtu.be/L9HqHzA3atQ[2] https://youtu.be/Z6p-smADyoU Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod" [1]: "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale?"Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku [2] ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast" [3].Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://www.apollo.ee/kunnivaod.html[2] https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses[3] https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada Charles Eisensteini [1] artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud" [2]. Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid, näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub? Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.Peatse kuulmiseni!H.——————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e[2] http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/ Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta, mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista" [1]. Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne [2].See on endiselt parim kokkuvõtte sellest, kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga.Saatepealkiri tuleb 65. minutist, kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.Hardo————————————[1] https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista[2] https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Juubelisaates rääkisime Mari Jürjensi ja Pärt Uusbergiga muusikast ja loomingulisest impulsis, lõpuks jõusime nagu eelmiseski saates Joseph Conradi ja tema romaanini "Lord Jim". Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Teisipäeval 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud Edasit [1] umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli Levila [2] on paar aastat noorem.Saate pealkiri tuleb 11. minutist, kui me arutlesime, kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus."Head uudistamist!H.————————————[1] https://edasi.org/[2] https://www.levila.ee/ Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates räägime Peeter Liivi ja Alar Tamminguga Ken Wilberist, kes on eesti keeles esindatud koguni seitsme raamatuga: "Arm ja meelekindlus", "Atmani projekt", "Eedenist alates", "Integraalne meditatsioon", "Integraalne psühholoogia", "Kõiksuse lühilugu", "Kõiksuse teooria". Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali, eks?" küsis tema. "Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat." .... Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.Head uudistamist!Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Täna arutame Katariina Martensi ja Olav Poolametsaga Charles Eisensteini artiklit "Beyond Industrial Medicine" [1].Head uudistamist!H.————————————[1] https://charleseisenstein.substack.com/p/beyond-industrial-medicine Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kaks Maarjamaa meest on viimastel aastatel edendanud Keenia rahvamajandust. Selles saate uurimegi, millised on selle ettevõtmisega seotud ohud ja võimalused.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Miks me peaksime tundma huvi kreeka mütoloogia vastu?" [1] küsib oma mõtlemapanevas loengus kümmekond aastat tagasi surnud jungiaanlik hingeteadlane James Hillman [2]. Ta vastab sellele küsimusele kohe esimesel minutil: me peame müütide vastu huvi tundma, sest kui me seda ei tee, siis muutume paratamatult fundamentalistideks, st me hakkame võtma asju sõnasõnaliselt, mitte mütoloogiliselt.Meid kollitatakse tänapäeval igal sammul mingite Excelitega, Hillmani parafraseerides on aga Exceli põhi mütoloogiline.Täna on mul hea võimalus küsida Andreaselt ja Olavilt, kas nemad ka kreeka müütide vastu huvi tunnevad, ja kui tunnevad, siis miks.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=blF0NdSm1lQ&t=2424s[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt"Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "Kujutlusvõime on taju lõiketera" [1]. Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "Ürgne maa Siber" [2] teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel".Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals").Head uudistamist!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069[2] https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Linnake, kus ma üles kasvasin, oli lõputus tasas põhjapreerias kokku klopsitud vaid viiskümmend aastat varem. Alberta osariigis asuv Fairview oli osa piirialast ja seal olid seda tõestavad kauboikõrtsid. Hudson's Bay Company kaubamajas Main Streetil osteti ikka veel kohalikelt küttidelt kokku kopra-, hundi- ja koiotinahku. Seal elas kolm tuhat inimest, 400 miili kaugusel lähimast linnast. Kaabeltelevisiooni, videomänge ega internetti ei olnud olemas. Fairview'is ei olnud lihtne süütut meelelahutust leida, seda eriti viie talvekuu jooksul, mil pikad perioodid –40-kraadised ja isegi külmemad ööd olid tavapärased.Maailm on teistsugune paik, kui on sedavõrd külm. Meie linna joodikud lõpetasid oma kurva elu kiiresti. Nad kaotasid hommikul kella kolme ajal lumehanges teadvuse ja külmusid surnuks. Neljakümnekraadise pakasega ei lähe keegi heast peast õue. Esimese hingetõmbega ahendab kuiv jääkõrbeõhk kopsud. Ripsmetele tekib jää ja need jäävad üksteise külge kinni. Pikad dušist märjad juuksed külmuvad kõvaks ning seisavad hiljem, soojas majas täiesti kuivaks sulanuna, elektrit täis, iseenesest püsti nagu kummitusel. Lapsed proovivad mänguväljaku metallkonstruktsioone lakkuda ainult ühe korra. Suits majakorstendest ei tõuse üles. Külma käest lüüa saanud, vajub see allapoole ja koguneb uduna lumistele katustele ja aedadele."Nii kirjutab 2016. aastal üleöö maailmakuulsaks saanud Kanada psühholoog Jordan Peterson [1] oma raamatus "12 elu mängureeglit: Vastumürk kaosele" [2]. Kõnealune lõik tuleb peatükist, kus tutvustatakse kolmandat reeglit "Suhtle inimestega, kes tahavad sulle parimat".Mul on pea võimatu olla Petersoni suhtes erapooletu, selleks oli ta mulle mingil ajal liiga oluline. "Petersoni mõju mulle oli sõna otseses mõttes transformatiivne. Tänu temale sain ma teada, et see psühho-geograafiline paikkond, kus ma alates 2013. aasta veebruarist olin viibinud, kannab nime purgatoorium [3]," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide teise numbri juhtkirjas [4]. Peterson avaldas sarja esimeste saadete teemade valikul põhjapanevat mõju. Saatesarja [5] ja lehe [6] ühine pealkiri tuleb otse Petersoni esimesest raamatust "Maps of Meaning" [7].Nüüd jõudis asi viimaks nii kaugele, et 21. jaanuaril salvestasime Kärt Kunnuse ja Aleksander Eeri Laupmaaga [8] preeriaprohvetist esimese vestluse (ma ei välista sugugi, et me Petersoni juurde lähiajal veel tagasi pöördume). Jutt käis – nagu alati – siia ja sinna. Muuhulgas tulid kõne alla isiksusetüüpide suure viisiku mudel, woke culture, kaos ja kord, Carl Gustav Jung, feminism, naiselikkus ja mehelikkus, reformatsioon ja protestantism, vari ja paljud teised tähtsad teemad.Head kuulamist!H.————————————— [1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l[2] https://www.apollo.ee/12-elu-mangureeglit.html?gclid=Cj0KCQiAosmPBhCPARIsAHOen-MfLge_Xjp-Mv5KJyB066XmQBXi0clWoYjvgXLfy333tgSkg7npZPsaAgh1EALw_wcB[3] https://teejuhid.postimees.ee/7389792/mark-vernon-tegelik-tervenemine-algab-purgatooriumis[4] https://teejuhid.postimees.ee/7092405/hardo-pajula-tahenduse-teejuhid-2-juhtkiri[5] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n[6] https://teejuhid.postimees.ee[7] https://www.amazon.com/Maps-Meaning-Architecture-Jordan-Peterson-ebook/dp/B07K6S9SJ8/ref=sr_1_3?crid=11COQHT7O5WS2&keywords=Jordan+Peterson&qid=1643289247&sprefix=jordan+peterson%2Caps%2C172&sr=8-3[8] https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Täna räägime Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga samal teemal pisut pikemalt.H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases teises vestluses räägime Kristiine gümnaasiumi 9. klassi õpilaste Jan Martin Metsla ja Ruben Rahuojaga legendaarsest Briti pundist "Monty Python" [1].Mind huvitab eelkõige see, kuidas need poisid Püütonid üles leidsid ja mida nad veel lisaks vaatavad, kuulavad ja loevad.Head uudistamist!H.——————————————————[1] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Monty_Python Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"On üks hiljuti ilmunud raamat, mida ma pean väga oluliseks, – "Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus". Selle autoriks on Ameerika teoloog David Bentley Hart," ütles oma suurepärases kõnes "Taasavastades Jumalat" [1] Briti bioloog Rupert Sheldrake [2].Ma kuulasin Sheldrake'i loengut millalgi 2018. aasta hiliskevadel. Sel aastal ilmus David Bentley Harti eelnimetatud raamat Kristiina Kivili [3] tõlkes eesti keeles. Täna uurimegi Kristiina ja Jonas Nahkoriga [4], mis teeb "Jumalakogemusest" olulise raamatu.Head uudistamist!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=oxsNpMpPT3Q[2] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38&t=1s[3] https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=51[4] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=99 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõik hingab koos," ütles neoplatonistlik filosoof Plotinos [1]. Tänase saate pealkiri on seega Plotinose parafraas."Kogu maailma iidsed müstikud ja nüüdisaegsed teadlased nõustuvad sellega, et kõik vibreerib ja seega tekitab heli. Tiibeti mantraajana traditsioonis, mis on kestnud tänaseni, usutakse, et pühadeks sümboliteks pole mitte ainult sõnad, vaid kõik helid ja tähed. Iga silp annab edasi teatud sagedust. Mantrad on tantristlikus traditsioonis inimmõistust ületava spirituaalse jõu edasiandjad. Nad on vahendid, mis panevad tööle ja manavad välja meie teadvuses peituva latentse hingejõu, mis võimaldab meil suunata oma saatust," kirjutatakse kollektiivi Yang Chenma plaadil "Mother of Sound" [2].Need sõnad andsid tänase vestluse üldise suuna. Mantrade kõrval rääkisime budismist, muusikast ja teadmiste hankimise kahest erinevast teest.Head kuulamist!H.———————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7253438/hardo-pajula-ja-richard-tarnas-koik-hingab-koos[2] https://www.amazon.com/Chenma-Fernando-Sallum-Coleman-Changchub/dp/B002ZXQX4W Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule "Alkeemiline kaemus" [1]. "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses.Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest "Tuleviku psühholoogia" [2], mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile Stanislav Grofile [3].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html[2] https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94[3] https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.Head uudistamist!H.——————————————[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Möödunud aastal esietendus Draamateatris Itaalia kirjaniku Stefano Massini näidend "Lehman Brothers". Ma nägin seda tänu Alarile paar nädalat tagasi. Hendrik Toompere lavastus jättis mulle sügava mulje. Suurepärane lugu, suurepärased näitlejad, suurepärased muusikud – neli ja pool tundi läksid märkamatult.Mul oli tõesti hea meel võõrustada täna Tähenduse teejuhtide stuudios Alarit ja Hendrikut, tänu kellele see meeldejääv teatriõhtu minu jaoks teoks sai. Vestlus liikus nagu ikka siia-sinna-tänna. Jutuks tulid Kondratjevi tsüklid [1], hüperinflatsioon, konflikt, tempoga mängimine, improvisatsioon, James Hillman [2], George Friedmani väga oluline raamat "Maru enne rahu" [3], igavene noorus ja mitmed muud päevakajalised teemad.See oli huvitav vestlus.H.———————————————[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Kondratjevi_lained[2] https://edasi.org/99454/hardo-pajula-hinge-eestkostja/[3] https://www.amazon.com/Storm-Before-Calm-Americas-Discord-ebook/dp/B01N4VZB3T/ref=sr_1_1?crid=PPG99PORUQML&keywords=george+friedman+the+storm+before+the+calm&qid=1636576014&sprefix=George+Friedman%2Caps%2C273&sr=8-1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Richard Tarnas [1] on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat "The Passion of the Western Mind" [2] on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid lingi [3] sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi Rebel Wisdom [4] eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud intervjuus [5].28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega [6] Richard Tarnasest, tema raamatust "The Passion of the Western Mind", süvapsühholoogiast, vabast tahtest, füsikalismist, ülevalgustatud kontorist, kohvilaksust, keskkonnaeetikast, Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest.Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG[2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3[3] https://www.gaiamind.com/Tarnas.html[4] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4[5] https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne[6] https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Arengud ja suundumused, mis ühel abstraktsioonitasandil ilmnevad ajutiste administratiivsete tagasilöökidega teel tehnokraatlikku utoopiasse, võivad teisest vaatenurgast meenutada Paabeli torni kokkuvarisemist [1].Mida on sel iidsel lool meile praegu pakkuda? Sellest räägime täna (:)kivisildniku [2] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [3].Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11[2] https://www.youtube.com/watch?v=1GlRZLPFNlE&list=PLhpEK-_b7mfHV67I6wxQvcb1n1UOqIY7T&index=1[3] https://teejuhid.postimees.ee/7230656/aleksander-eeri-laupmaa-surma-kihid Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

131. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche [1] 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd" [2].Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel; 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17[2] https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Improvisatsiooni eeterlik vorm on reaalajas komponeerimine," kirjutab Raun Juurikas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud artiklis "Nähtamatud sündmused" [1]. Tema sõnul üritatakse improvisatsioonis ühendada nii kuulamine, interpreteerimine kui komponeerimine. "Selles seisundis on muusik sundinud end väga piiratud mälualale, milles opereerimiseks on vajalik teadmatus ja usk lähitulevikku," kirjutab ta.Täna on Raun stuudios koos oma bändikaaslaste Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga, kellega räägimegi reaalajas juhtuvast heliloomingust. Pakkusin üheks lähtekohaks välja 1966. aasta dokumentaalfilmi "Džässpianist Bill Evans loomingulisest protsessist ja eneseharimisest" [2].Usun, et see saab olema haarav vestlus.Head kuulamist!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7274903/raun-juurikas-nahtamatud-sundmused[2] https://www.youtube.com/watch?v=QwXAqIaUahI&t=1380s Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust.Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4].Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5]. Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7].Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge.Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari.Head päeva!H.——————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7[2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11[3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s[4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1[5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla[6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1[7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6[8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/[9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/[10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed[11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93[12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/ Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid", lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]).Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming.Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse.Ma usun, et sellest tuleb lustakas vestlus.H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121[2] https://www.thefarside.com Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"See, millele me tähelepanu pöörame, hakkab paratamatult kasvama ja arenema ning võtab endale järjest rohkem ruumi. Suur osa maailma tähelepanust ja energiast on hetkel suunatud silmaga nähtamatule tegelasele, millele/kellele on antud asjakohaselt uhke nimi: kroonviirus," kirjutab Anna Luik Tähenduse teejuhtide 8. numbris [2]. "Käivitunud on klassikaline suhtedraama, mida nimetatakse psühholoogias Karpmani kolmnurgaks. See draama kujutab endast ringtantsu, kus on kolm osatäitjat: agressor, ohver ja päästja. Nimetatud rollid võivad vahelduda, vahel teadlikult, enamasti aga alateadlikult," jätkab ta samas.Homses vestluses on plaanis rääkida ohvrirollist Karpmani kolmnurga kontekstis. Anna kutsus endaga stuudiosse kaasa psühhoterapeudi ja koolitaja Merit Lage [3].Kuulmiseni!H.———————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=YXjf8a0zgNk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=34[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230643/anna-luik-karpmani-kolmnurk[3] https://meritlage.ee Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tähelepanuväärselt on tüüpilised triksterimotiivid ühitatud alkeemilises Mercuriuse kujus, olgu näiteks tema kalduvus kavalateks, osalt lõbusateks, osalt õelateks (mürk!) vempudeks, tema võime oma kuju muuta, tema kahetine, pooleldi loomalik ja pooleldi jumalik loomus, tema sattumine igat liiki piinamiste kätte ja — last but not least — tema sarnastumine päästja [Heilbringer] kujuga," kirjutab Carl Gustav Jung raamatus "Neli arhetüüpi" [1].126. vestluse fookuses ei olnud aga Šveitsi psühhiaater [2], vaid USA korvpallur Dennis Rodman [3]. NBA ajaloo parimaks lauavõitlejaks peetud Rodman võitis aastatel 1989—1998 Detroit Pistonsi ja Chicago Bullsi koosseisus viiel korral liiga meistritiitli. Lisaks eelöeldule on ta käinud Madonnaga nii kinos kui kohvikus, tegelenud wrestling'uga, mänginud filmis ja Soome korvpalliliigas (Torpan Pojat) ning sõbrunenud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-un'iga [4]."Popkultuuri kategoorias oli Rodman trikster, kes tahtis natuke vinti keerata, rikkuda ründaja tuju. Ta kasutas oma NBA üldise taseme taustal võrdlemisi piiratud oskusi väga targalt ära," iseloomustas legendaarset kaitsemängijat Tõnis Kahu (29. minut). "Võrreldes sellega, mis temast arvatakse, oli ta uskumatult tark," sekundeeris Tõnisele Rauno Pehka (15. minut). Lauavõitlus rajaneb tõenäosusteoorial, selgitas Rauno, ja kuidagi olid seitse hooaega järjest NBA-s kõige rohkem lauapalle hankinud Rodmanil põrkenurgad teistest paremini välja rehkendatud. Mis vähemalt sama oluline: tänu erakordsele füüsilisele andekusele suutis ta oma arvutused ka meeskonda teenima panna.Kahetunnise vestluse käigus tulid lisaks Rodmanile jutuks hiphop ja räpp, David Stern, Pearl Jam, Nirvana, Phil Jackson, Doug Collins ja Red Auerbach.Kui Jungiga sai juba kord alustatud, siis tõmbame temaga otsad kokku ka: "Mõtlevale vaatlejale igatahes annab nii trikster kui ka jõulupuu küllaldaselt alust ja põhjust mõtisklemiseks. See, mida vaatleja nendest asjadest mõtleb, sõltub loomulikult suurel määral tema vaimulaadist" ("Neli arhetüüpi").Nii vist on tõesti.Head kuulamist!Hardo—————————— [1] https://pilgrim.ee/neli-arhetuupi.html#.YUn9RC0RphE[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15[3] https://www.youtube.com/watch?v=vlnsGMTd0nU[4] https://abcnews.go.com/Politics/dennis-rodmans-friendship-kim-jong-things/story?id=55815698 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"G. I. Gurdjieff: Pühad hümnid" [1] on Ameerika džasspianisti Keith Jarretti 1980. aastal ilmunud album, millel ta esitab armeenia-kreeka-vene filosoofi ja müstiku Georgi Gurdžijevi [2] muusikat vene helilooja Thomas de Hartmanni seades.Aasta varem oli esilinastunud Peter Brooki film "Kohtumisi tähelepanuväärsete inimestega" [3], mille aluseks on Gurdžijevi samanimeline raamat (pseudoelulugu). "See kõik algas, kui Jeanne de Salzmann ütles mulle: "Ma tahan teha sellest raamatust filmi. Kas te saaksite mind aidata?" Muidugi haarasin ma sellest erakordsest võimalusest kohe kinni," meenutab legendaarne lavastaja linateose alguslugu [4].Mida leidsid sellest kahtlemata tähelepanuväärsest mehest Keith Jarrett ja Peter Brook? Mida leiavad sellest saatekülalised Rainis Toomemaa, kes tõlkis äsja kõnealuse teose eesti keelde, ja Robert Jürjendal, kellelt ma paar aastat tagasi Gurdžijevist esimest korda kuulsin? Need olidki 2021. aasta sügishooaja avasaate peamised küsimused.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLKjjIa7cwTkI_VFlaV92ghVKqu41M-F3e[2] https://www.nytimes.com/1979/07/29/archives/getting-in-touch-with-gurd-jieff.html#:~:text=According%20to%20Ouspensky%2C%20Gurdjieff%20stressed%20method%2C%20process%2C%20the,on%20feeling%2C%20and%20the%20yogi%20on%20the%20mind[3] https://www.youtube.com/watch?v=uYhv0O0gUTk[4] https://www.youtube.com/watch?v=90Sn8vPLr18 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Sarja 124. saade on pühendatud õhtumaade vaimuloo ühele alustalale Aquino Thomasele.Olen seda vestlust kaua plaaninud ja mul on väga hea meel, et see lõpuks teoks saab.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 4. juunil Tartus salvestatud vestlusring oli pühendatud Betti Alverile. Stuudios olid Siim Lill ja Enn Lillemets. Jutuajamise lähtepunktiks oli Ennu eelmisel aastal valminud dokumentaalfilm "Ilmauks on irvakil"*.Head uudistamist!H.————————————* https://etv2.err.ee/1608106360/betti-alver-ilmauks-on-irvakil Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.