Tähenduse teejuhid

"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...[3]    • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].Peatse kuulmiseni!H.——————————————[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  [2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1]."Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus." Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].Jaksu ja rõõmsat meelt!H.—————————————————[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  [3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  [4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  [2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  [3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  [4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."Head uudistamist!H.———————————[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  [2]    • Huston Smith  [3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  [5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  [6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...[3]    • Piljardinurk  [4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...[5] https://www.apollo.ee/soud.html[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  [8]    • Aldous Huxley   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1]    • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio...  [2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...[4]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  [5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].Head uudistamist!H.[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  [2]    • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä...  [3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...[5]    • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)Head uudistamist!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[3]    • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo...  [4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...[6]    • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie [2] kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven."Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" [3] USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4]. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1]    • Rupert Sheldrake: "Aldous Huxley mõju...  [2] https://teejuhid.postimees.ee/7631119...[3] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[4]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.Head kuulamist!H.[1]    • David Lorimer "East and West"  [2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  [3]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  [4]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  [5]    • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M...  [6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti eest uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "Meie ajastu kriis" [1].Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus [2] "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides.15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga [4].Head suve!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...[3] https://www.amazon.com/Mountain-Silen...[4] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1].Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „Kompleksühiskondade kokkuvarisemine” [2] ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime Raul Söödi [3] ja Ivar Tröneriga [4] Tainteri kollapsiteooriast.———————————————[1] https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-...[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7733596...[4]    • 15. Alar Tamming ...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik August Künnapu [1]. "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad."Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates isa [2] ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka kasside telepaatilistest võimetest [3].Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] https://www.facebook.com/TallinnArtSp...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7586224...[3]    • Rupert Sheldrake:...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus," ütleb Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. Täna uurime koos Märt Läänemetsa [2] ja Peeter Vähiga [3], mis moodi Buddha kirgastumine siis tegelikult aset leidis. Juttu tuleb ilmeselt ka kaheksaosalisest teest ja neljast õilsast tõest [4].Peatse kohtumiseni!H.———————————[1]    • Rupert Sheldrake:...  [2]    • 58. Märt Läänemet...  [3] https://www.youtube.com/live/Cb9BXhfA...[4]    • Huston Smith: "Mu...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1]    • Hardo Pajula inte...  [2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2]."Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...[3] https://scientificandmedical.net[4]    • David Lorimer: "K...  [5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ma olen kuulnud ka seda, et kui te tahate elevandi välja juhatada ükskõik kui ohtlikust kohast, näiteks põlevas küünist, ei liigu ta enne sammukestki, kui on ta veendunud, et väljapääsutee teda kannab. Alles siis, kui ta on täiesti kindel, et rada on usaldusväärne, teeb ta oma esimese sammu. Kui tal sellist kindlust ei teki, siis ta jääb paigale ja hukub leekides, aga ebakindlale rajale ta ometi ei astu. Meiega on lugu samamoodi. Kui meil on väikegi kahtlus, et see eluviis, mida meile pakutakse on rumal, õõnes ega vii kuhugi, ei võta me seda omaks," räägib USA religiooniloolane Huston Smith klipis "Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast" [1]. Täna on meil plaanis rääkida Jan Uuspõllu ja Mait Vaiguga elevantide taltsutamise sõlmprobleemidest. Samale teemale olid pühendatud Tähenduse teejuhtide 13. [2] ja 25. number [3], vt ka "Kass tulisel plekk-katusel" [4].Peatse kohtumiseni!H.—————————————————[1]    • Huston Smith: "Mu...  [2] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...[4]    • Cat on a Hot Tin ...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim.""Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake’i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...[3]    • Stanislav Grof   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Palve on radikaalne vastus elule," ütles Tähenduse teejuhtide 17. numbrile antud intervjuus [1] USA teoloog Matthew Fox [2]. Selles vastuses on Foxi sõnul koos nii jaatus kui eitus: "Müstik meis vastab jaatavalt, see on armastusest kantud vastus – via positiva. Selles on koos rõõm, heameel, imestus, ekstaas ja aukartus. Via negativa kujutab endast seevastu vaikset kontemplatsiooni. Siin on esiplaanil lein ja kannatused, millega me peame samuti hakkama saama. Vaiksest mõtisklusest kasvavad via creativa ja via transformativa. Esimene viitab kujutlusvõimele ja loomingulisele impulsile. Thomas ütleb, et seesama vaim, mis hõljus loomise kohal kõige alguses, on kohal ka kunstniku inspiratsioonipuhangus. Via transformativa on õigluse ja kaastunde tee, kus me üritame palves saadud suunised ellu rakendada."Tänases saates räägime palvest religioonipsühholoogi Tõnu Lehtsaare ja teoloog Tauri Tölptiga [3]. Nii Tauri kui ka Tõnu pidasid sel kevadel külalisloengu EBS-i "Oluliste raamatute" [4] sarja kuuluval kursusel "Alateadvuse invasioon" [5], mille fookuses oli Ameerika psühholoogi William Jamesi teedrajav teos "Usulise kogemuse mitmekesisus" [6].Peatse kohtumiseni!Hardo————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7457148...[2]    • Matthew Fox: "Ma ...  [3] https://teejuhid.postimees.ee/7675832...[4]    • Olulised raamatud  [5] https://drive.google.com/file/d/1Z9dj...[6]    • John Gray: "Willi...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Filmi juhtiv mõte on: "Kui tahad rahu, võta omaks ning usu! Kui tahad Tõde järgida, pead otsima!" Selle moto olen ma laenanud saksa filosoof Friedrich Nietzsche kirjast oma õele ning see iseloomustab kogu filmi, mis heidab pilgu Euroopa kultuuri ajalukku sügavuti ja küsib: "Kes on need inkvisiitorid, kes fanaatilise järjekindlusega on antiikajast peale püüdnud hävitada klassikalise kultuuri ideaale?" ütleb filosoof ja filmirežissöör Mart Raukas Postimehele antud intervjuus [1]. Ta räägib siin oma mängufilmist "Inkvisiitorid" [2], mis käsitleb antiikkultuuri süstemaatilise hävitamise näitel meie tänase tühistamiskultuuri lätteid.Ateena ja Jeruusalemm on meie tänase elukorralduse kaks sammast ning nendevaheline pinge võib-olla paljuski praeguste probleemide sügavaim põhjus. "Igas hotellitoas on piibel, sama hästi võiks seal olla aga ka "Odüsseia"," ütleb selle kohta USA jungiaanlik psühholoog James Hillman (vt TT#177 "Uus hingeteadus"[3]).Tänases saates on plaanis rääkida Mart Raukase ja teda filmi heli osas nõustanud Raun Juurikaga [4] inkvisiitoritest ja tühistamistkultuurist ning nende kaugematest ajaloolistest lätetest.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://elu24.postimees.ee/7662176/in...[2]    • Filmi INKVISIITOR...  [3] https://www.youtube.com/live/cE0InwTm...[4] https://www.youtube.com/live/JAm607tj... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "Tõhus depressioon" [1] Ameerika jungiaanlikku psühholoogi James Hillmanit [2].25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga" [3]. "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus.12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba Tähenduse teejuhtide kolmandas vestlusringis "Valu mõte" [4].Head uudistamist!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...[2]    • James Hillman: "D...  [3] https://teejuhid.postimees.ee/7651062...[4]    • 3. Meego Remmel j...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 188. vestlusring on pühendatud helilooja Heino Ellerile. Stuudios on kogu Elleri klaverimuusika plaatidele salvestanud pianist Sten Lassmann [1] abikaasa Mari Lassmanniga. Nagu mõnel sarnasel juhul varemgi tavaks olnud, kutsun mina omalt poolt kaasa Kaie [2].Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1]    • Heino Eller 135. ...  [2] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.Head uudistamist! H.—————————————[1]    • Stanislav Grof  [2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

”See, mida Volcker tegi, nõudis erakordset vaprust,” sõnas tema järeltulija tunnustavalt," kirjutasin ma oma 2015. aastal ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1]. Paul Volcker [2] oli USA keskpanga 12. president, kes oli ametis aastatel 1979–1987. Tema järeltulija oli Alan Greenspan, kes oli keskpanga eesotsas ligi kaks aastakümmet (aastani 2006).Jimmy Carteri ametisse määratud Volcker tõstis 1981. aasta suvel rahaturu lühiajalise intressimäära 20 protsendini. Selle tulemusel langes 1980. aastal 13,5 protsendini küündinud inflatsioonimäär kolm aastat hiljem 3,2 protsendi peale. Möödunud aastal oli USA inflatsioonimäär 8,0 protsenti, nii kõrge oli see viimati 1981. aastal. Inflatsioonist oli juttu ka sarja 151. saade "Varaklass – leib", kus osalesid Armin Kõomägi ja Kaarel Ots [3].Homme on Kaarel Tähenduse teejuhtide stuudios koos Peeter Koppeliga.Ootan seda jutuajamist suure huviga.Jaksu ja rõõmsat meelt!H.—————————————[1] https://www.apollo.ee/majanduslik-ini... [2]    • Ray Dalio & Paul ...  [3]    • Leivapätsi tootlu...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide 27. numbris [1] varajase muusika ansambli Cantores Vagantes [2] kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist Reinut Tepiga [3].Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7694928...[2] https://www.emic.ee/?sisu=interpreedi...[3]    • 25. Reinut Tepp j...   Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionalistliku projekti teoloogiline olemus ilmneb selle püüdluses kõikehõlmavuse poole. See tunnistab õigeks vaid ühe teadmiste hankimise viisi ja heidab kõik teised asjakohatutena kõrvale. Õigeid teadmisi annab ainult meie süsteem ja me suudame selgitada kõike. See kõlab juba väga religiooni moodi," tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 26. numbri juhtkirjas "Põhjatu ülbus" [1] šveitsi antropoloogi Jeremy Narbyt.Jeremy Narby pidas möödunud aasta 1. detsembril külalisloengu [2] EBS-i kursusel "Metsa meel" [3]. Narby loengut käisid kuulamas ka Raun ja Robert. Täna vaatamegi üheskoos sellele õhtupoolikule tagasi.Peatse kohtumiseni!H.—————————————————-[1] https://teejuhid.postimees.ee/7675836...[2]    • 5. Jeremy Narby "...  [3] https://drive.google.com/file/d/1oEk7... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kuningas Lear on Shakespeare'i kõige conradlikum kangelane," ütles "Oluliste raamatute" kursusesarja üheksandal hooajal "Sügaviku kutse" [1] külalisloengu pidanud Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev [2].Täna on Tiit stuudios koos Lembit Petersoniga [3]. "Lembit Peterson teeb kuningas Learina ühe oma elu rollidest ja just tema on see, kelle pärast tasub ja tuleb Vladimir Baitšeri lavastust vaadata," kirjutas Heili Sibrits Postimehes [4]. Tänases keskustelus tuleb tõenäoliselt juttu nii Conradist, Shakespeare'ist kui ka Theatrumi 2018. aasta lavastusest [5].Ootan seda vestlust suure huviga.Head aastapäeva!H.———————————-[1] https://drive.google.com/file/d/1-PCa...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7479918...[4] https://kultuur.postimees.ee/6461955/...[5] https://www.theatrum.ee/events/kuning... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.Kuulmiseni!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...[2] https://metsalaulupidu.ee Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Hooaja esimeses saates räägime Agne ja Alariga pärimuskultuurist. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tänu Dostojevski geniaalsusele tunduvad kõik tema kangelased meile täiesti reaalsete inimestena. Vagura liignime ja hirmutava eesnimega vürst Lev Mõškin [lev on vene keeles ’lõvi’ ja mõška ’hiireke’, H. P.] näib samuti täiesti käegakatsutava inimesena," kirjutas Jelena Skulskaja Tähenduse teejuhtide 23. numbris. Jelena nupuke oli samanimelise saatesarja 21. vestlusest "Teine tulemine", mis oli pühendatud Fjodor Dostojevski romaanile "Idioot".Täna pöördume koos Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga selle teose juurde tagasi. Nii Irina kui Jaan on Tähenduse teejuhtide stuudios teist korda, 116. saates "Täiuslik kunstiteos" oli jutuks "Anna Karenina".Peatse kuulmiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Territooriumilt, mis paikneb sealpool surma on meil üsna vähe usaldusväärseid reisikirju. Surmalähedasete kogemustega on asi mõnevõrra parem, tänu meditsiini arengule langevad need omaks palju rohkematele inimestele kui varem. Mida need meile meist ja maailmast räägivad? Sellest me täna vestelda kavatsemegi.Peatse kuulmiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase vestluse käimalükkavaks teemaks on Terje Toomistu 2017. aastal valminud menukas dokumentaalfilm "Nõukogude hipid". Terje vestluskaaslaseks on Herbert Murd ja meil on kavas rääkida nõukogude ajast, rahuliikumisest, hipidest ja kontrakultuurist laiemalt.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"See raamat on ühtaegu nii vanamoodne kui radikaalselt uuenduslik. See on vanamoodne, sest see toetub klassikalistele hingekäsitlustele, uuendusmeelne seetõttu, et see pakub välja ideid, millest nüüdisaegne psühholoogia mööda vaatab," kirjutab oma 1975. aastal ilmunud peateose "Re-Visioning Psychology" eessõnas Ameerika psühholoog James Hillman [1].Mu enda jaoks on Hillman olnud Jordan Petersoni [2], Rupert Sheldrake'i [3] ja Richard Tarnase [4] kõrval üheks viimaste aastate kõige olulisemaks leiuks. Ma avastasingi ta tegelikult 2021. aasta kevadel Richard Tarnasega tehtud intervjuust [5]. Mul on väga hea meel, et ma saan talle nüüd viimaks omaette saate pühendada. Mu mõlemad vestluspartnerid on "Re-Visioning Psychology" eelnevalt läbi lugenud.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.youtube.com/playlist?list...[3] https://www.youtube.com/playlist?list...[4] https://www.youtube.com/playlist?list...[5] https://youtu.be/Af-khwHKl5s?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1 [2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

2018. aastal asutasid EBS ja EBS üheskoos kursusesarja "Olulised raamatud", mis jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Novembri alul lõppenud kursus oli pühendatud Joseph Conradi romaanile "Lord Jim". Täna vaatamegi neljakesi sellele ettevõtmisele tagasi. Agne ja Kaie lõid kursusel kaasa, Ain elas toimuvale kaasa Agne vahendusel.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 8. numbri [1] teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "Üleloomulik loodus" [2] ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku Raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi.Head uudistamist!H.——————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231083...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230590... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.