Käbi ei kuku...

Samal nädalavahetusel, kui algab laskesuusatamise MK-sari, võõrustame saates "Käbi ei kuku..." Tuuli Tomingat, meie ühte parimat sel alal. Pildid lapsepõlvest, kooskasvamine, künkad ja käänakud tippspordis - kõike seda aitab Tuulil meenutada ja jagada ema Tiina.

"Kui mu ema läks sünnitama, öeldi talle, et üks teist jätab oma elu siia laua peale," meenutab PÖFFi perenaine Tiina Lokk rasket ilmaletulekut, mille põhjustas nabanöör ümber beebi kaela.

Püstijalanaljade ajastu üks eredamaid lavatähti Mattias Naan tõdeb, et häbeliku tema puhul näitasid rööpad alguses ikka väga teises suunas, aga ometi jõudis ta publiku ette. Ema Katrin Naan nõustub - Mattias üllatas täiega.

"Mind endiselt hämmastab, kuidas psühholoogiliste probleemidega joostakse nõidade juurde," ütleb Ants Rootslane, kelle kohta kasutatakse kõige sagedamini tiitleid hüpnotisöör ja psühhoterapeut. Või kuulsuste hingetohter, nagu meelelahutusmeedia armastab teda kutsuda. Tema ise end esoteerikuks ei pea.

"Minu elu on möödunud isa ootuses," tõdeb Marika Mikelsaar, kes jutustab raskeid lugusid oma lapsepõlvest õige mitu. Ja see paneb küsima: kuidas pärast seda kõike tulla elust läbi pea püsti?

Ene Rämmeld sai kinopublikule tuttavaks Tiina rolliga filmis "Libahunt". Kui Panso jättis Ugala kogemusega näitleja välja teatrikoolist, sattus Ene teele režissöör Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar. Sündis "Lindpriid", mille keelamise järel küsis Karasjov Prantsusmaal poliitilist varjupaika. Plaan päästa kiiresti raudse eesriide tagant abikaasa Ene ja poeg Tarah, jäi aga venima.

Kirurg Rein Adamson lootis, et tema kolm poega tõmbavad samuti selga valge kitli. Nii sattusidki poisid juba varakult operatsioonisaali. Raske öelda, kas see otsustas asja, aga Martin, vendadest vanim, ongi isa jälgedes käinud ja isa-poeg teevad lõikusi tihti koos.

Sel pühapäeval räägivad lugusid kooskasvamisest Anni Arro, kes on leidnud väljakutse kokanduses, ning tema kunstnikust isa Jaak Arro.

"Kõige suurem probleem lapsevanemaks olemise juures on enda ego," tõdeb näitleja Märt Pius, kahe lapse isa. "Lapsed ei aja kunagi närvi, närvi ajab see, kui sa ei saa olukorrast aru. Sa ei tule toime ja selle peale ärritud."

"See on olnud naeratus läbi pisarate," kirjeldab muusik Toomas Anni lühidalt oma elu laval ja sellest eemal. Mees, kes müttas 17 aastat põllul, ajas vuntsid maha, sulatas kitarri ja Royorbisoniliku häälega tuhanded südamed. Ootamatut edu kroonisid kaks aasta meestartisti tiitlit 2009 ja 2010. Lugusid kooskasvamisest aitab isal meenutada ja mõtestada vanem poeg Tauri Anni.

Eestlaste lemmikfilmi "Kevade" režissöör Arvo Kruusement meenutab sooja sõnaga oma venda, kes enne langemist sõjakeerises oli tema tugi igas mõttes. "Kui ma tänaval käisin, ta kogu aeg parandas mind: käi sirgelt! Vot nüüd elu lõpuni ma hoian selja sirge".

Hooaja viimases saates räägivad lugusid kooskasvamisest Toivo ja Kaire Maimets.

Urve Uusberg on Andero, Uku ja Pärdi ema. Ta on dirigent, aga ka psühholoog, kes võttis diplomi vastu samal aktusel Anderoga. Kuidas see nii juhtus, saab saates vastuse. Nagu seegi, kuidas kolm poega leidsid oma kutse ja tee.

Mati Kaal nendib muie suul, et looma- ja loodusevärk on tema puhul kaasasündinud viga. Kui oli peenralt porgandit vaja või piimanõu külmast kaevuveest välja vinnata, ei tasunud emal Matit saata. Juhtus liiga tihti, et tema teele jäi imelik putukas või taim ja poissi võiski ootama jääda.

"Me oleme sündinud siia selleks, et vanemate mustreid muuta või täiendada, et mitte olla nende koopiad. Elu muutub ajas," räägib Juss Haasma endast kui isast. "Olen õnnelik, et ei ole näinud oma vanemaid kaklemas."

"Ta ütles, et teeb kompotti ja õunamahla sisse, aga purke ei ole," meenutab Jüri Kuuskemaa naiste vestlust Kadrioru lossis, mida ta kuulma sattus. "Vaatasin teda ja ütlesin: mina toon sulle purke!" Tänu tühjale taarale abikaasa leidnud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa peres on suureks sirgunud neli last. Kännule kõige lähemale, nagu Jüri ütleb, on kukkunud kõige noorem käbi. Viimastel aastatel Indias ja Hiinas diplomaadi ja konsulina töötanud poeg Mats Kuuskemaa ongi isaga saates.

"Tehke lapsed noorelt ja mõtlematult. Mis siis, et ei ole kodu ja kindlustatust ja igavest armastust lapse isaga. Te saate hakkama," julgustab Pille Minev naisi noorelt emaks saama.

Lembit Saarsalu on Eesti džässi visiitkaart, kellel on kahest abielust lapsed Irmeli ja Andreas. Muusikuna teatud staatusesse tõusmine tähendas juba nõukaajal arvukalt välisreise, millest ei saanud ära öelda. "Täisprofina elad sa omas maailmas," nendib Lembit, et isiklikule elule oli sel oma hind.

"Ükskõik, kui mudas ma olen, ma tõusen püsti, pühin end puhtaks, ajan pea selga ja lähen edasi," ütleb näitleja Ülle Lichtfeldt, kui palun tal meenutada, kuidas ta sai üle vägivaldsest suhtest 20ndates.

"Muusika on minu jaoks elu," tõdeb dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. Kõlab kummaliselt, aga viiul päästis teda ka Nõukogude armeest, sest vabastuse kirjutanud arst teadis sama pilli õppiva tütre järgi, et "selliste" mõtted ongi mujal. Muusikast räägime omajagu, sest ka järgmised põlved on näppupidi sees - poeg Mattias ansamblis Regatt ja pojapoeg Frederik ehk boipepperoni ansamblis Pitsa.

Laulja Hanna-Liina Võsa räägib saates "Käbi ei kuku...", et oli hea laps ja ema-isa tema pärast palju muretsema ei pidanud. "Armun ära ja saan noorelt lapse. Kõik mu suur karjäär jääb tegemata. Ma arvan, et see on nende kõige suurem mure olnud," ütleb ta naerdes. "Mul oli suur armastus vahetult enne, kui ma Ameerikasse läksin. Ja ema ütles, et ma olen nii palju visualiseerinud oma teed ja miski ei saa olla takistuseks."

"Isa ei rääkinud minuga tükk aega, kui ma lavakasse sisse sain," meenutab Piret Kalda aega, kui ta Tartust otse keskkoolipingist Tallinnasse näitlejaks õppima pääses.

"Saanud teada, et ma kavatsen kõige tähtsama mängu asemel hoopis naisele sünnitusele appi minna, ei suutnud jaapanlased seda mõista," kirjeldab aastaid välismaal käsipalli mänginud Riho-Bruno Bramanis. Pidanud nädal aega "kriisikoosolekut", tulid klubi tähtsad ninad lageldale enda arvates parima võimaliku lahendusega, kuidas eestlane ikkagi platsile saada. Aga nii, et ka tema abikaasa last ilmale tuues ikkagi hoitud oleks. Milles seisnes "geniaalne" idee, kuulete saates aga etteruttavalt võib öelda, et mõttekäik oli jaapanlastele väga iseloomulik.

Pärast 2004. aasta pronksivõitu külgvankrite motokrossi MM-il profispordist loobunud Are Kaurit meenutab, et panuse tegemine ühele kaardile ehk karjäärile spordis 90ndate alguses tundus ka kõige lähedasematele inimestele kahtlane. Eriti noore pere puhul.

Tarmo Kruusimäe oleks elanud justkui mitu elu. Sedavõrd radikaalsed tunduvad kursimuutused tema teekonnal. Ehkki ta tegutseb juba pikemat aega poliitikas, jääb ta teatud seltskonna jaoks alatiseks punkliikumise järellainetuses (põhiliselt) Kuloga tuntuks saanud "Kojameheks".

Jüri Pootsmann meenutab, et läbikukkumine Eurovisioonil oli pärast õnnestumiste jada "loogiline" hetk, mis pidi varem või hiljem juhtuma. On tõsi, et pehmelt öeldes lünklikule muusikaharidusele vaatamata end kohalikes oludes tippu laulnud noore mehe teekond oli seni kulgenud konarusteta.

Toivo Tänavsuu ütleb, et pole kunagi mõistnud inimesi, kes panevad lapsesaamise n-ö ootele, kuni olemas on maja, auto jm. Nelja last kasvatav ajakirjanik ja Vähiravifondi Kingitud elu eestvedaja sai esimest korda isaks 21-aastaselt. "Kui on hea ja mõistlik abikaasa, kes toetab ja vajadusel motiveerib, siis pole ju midagi ületamatut."

On lihtne öelda: usalda oma last! Aga kui usaldust kuritarvitatakse? Kuidas luua kodune keskkond, mis ühest küljest tagab isale-emale autoriteedi, aga samal ajal julgustab last vanematega kõigest rääkima? Need on mõned pidepunktid vestluses, kus löövad kaasa Ita-Riina Pedanik ja Liina Ariadne Pedanik.

Seekord kuuleme saates keskmisest sagedamini sõna "töö". Kui Heino Tartes meenutab lapsepõlve, siis põhiliselt tööd see ühe paljulapselise maapere võsukese jaoks tõepoolest tähendas.

"Talunikel kaob motivatsioon tegutsemiseks, kui nad ei näe, et keegi nende tegevust edasi viib. Selle koha pealt ma ei saa üldse nuriseda," ütleb Urmas Sellis, keda teatakse kotkamehena. Raamatukangelasest Nils Holgerssonist inspiratsiooni saades oma elu lindude jälgimisele pühendanud Sellise kodutalus Valgjärve vallas on aastaid lambaid kasvatatud.

"Emaks saamine on ülitore kogemus, aga see vastutus, et mina pean olema eeskuju kellelegi teisele...," kirjeldab Marta Vaarik emotsionaalset segadust, mis elu ühte tipphetke saadab.

"Ma ei ole alati nõus kristliku printsiibiga, et kui lüüakse vastu paremat põske, siis keera vasak ette, " ütleb meelelahutaja Artur Raidmets saates "Käbi ei kuku". "Ei tohi ise rünnata, aga kui ikka lüüakse - eriti kui see puudutab perekonda - siis tuleb ka vastu lüüa."

"Armastus spordi ja konkreetsemalt jäähoki vastu on tunne, millele on raske ei öelda," tõdeb Robert Rooba ja võrdleb seda tunnetega kahe inimese vahel. Eesti parim mängumees asus jääväljakutel unistust ellu viima varateismelisena lahe taga, sest hokikultuuride erinevuse mõttes on Soome võrreldes Eestiga teine planeet.

Aasta viimases saates räägivad kooskasvamise lugusid mõneti vastuolulise kuulsusega koolitaja Epp Kärsin ja tema ema Merike. Paari kogemust arutame külalistega avameelsemalt kui kunagi varem siin saates tehtud on. Suure pere laps Merike loovutati pärast ema surma plikatirtsuna kasuperre.

"See on kõige suurem lollus, millega mina olen elus tegelenud," meenutab Mikk Saar kriitilisi aegu teismelisena, mis võinuks viia tulevase laulja vangimajja, "kui sulle ei meeldi iga päev oma nahka päästa, siis õnneks ütleb mõistus, et sellele tuleb joon alla tõmmata."

"Minu jaoks on lapsevanema kõige tähtsam ülesanne see, et sa tood lapsed protestieast tervena ja armideta läbi. Olen kaitseinglitele väga tänulik, et ma sain seda teha," räägib Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults, pidades silmas tütar Mari-Liisi ja poeg Karli.

Jumalata maailma piiskop Joel Luhamets ette ei kujuta, aga enne usulist pööret, nagu ta seda nimetab, jõudis ta õppida elektriasjandust. Ülikoolist antud hoiatus - teadus ja usk ei käi kokku - osutus tõeks ning kogu edasine (töö)elu on seotud kirikuga.

"Kui ei oleks olnud deliiriumis joodikut, kes käib pussnuga taskus ringi, siis oleks üks 18-aastane inimene ellu jäänud," räägib Euroopa Parlamendis töötav Jaak Madison tapetud vanemast vennast. Ja tunnistab, et perekonda tabanud tragöödiad - Jaagu noorem vend sai õnnetuse tagajärjel sügava puude - panevad mõtlema, miks asjad juhtuvad. Jaaguga on saates ema Heli Madison, kelle sõnul oli pisike Jaak paipoiss.

Rääkides kaksikutest Raimondist ja Taanielist nendib Tanel Tein, et klotsiladuja ta pole ning ootab aega, kui pojad juba asjalikumad on.

"Kas saatus on meid hoidnud või hellitanud?" küsib sarja uues saates Urmas Kruuse ja vastab ise: "Ega ikka ei ole küll." See tuleb jutuks siis, kui endine Elva ja Tartu linnapea, praegune riigikogu liige nendib, et on pidanud abikaasa Katriniga üle elama kõige hullema, mis vanematega saab juhtuda - matnud oma lapse.

Helilooja Helena Tulve ütleb, et lapsepõlv ei ole kõige lihtsam, kui sinu koolidirektorist vanaema soovib sinult kõiges parimat. Nõukaaja olud tähendasid seda, et perest eemal olnud Helena elas vanaema juures mitu aastat. Kasvatus oli range mitmes mõttes, ka sotsiaalselt, mille hea külg oli õpitud oskus keskenduda ja üksindust taluda. Ja neid oskusi on heliloojal päris kindlasti vaja.

40 aastat Justamenti teinud Toomas Lunge ütleb, et bändile aluse pannud sügisene jalutuskäik Tartus Riia mäel kuulub tema saatust kujundanud sündmuste hulka.

Kaheksakümnendad olid Heino Endenile kuldsed - rahvusvahelised tiitlid korvpallis, abielu vene iluvõimlemistšempioniga ning poeg Anthony. Kui saavutusi palliplatsil ei võta keegi, siis abieluga sellist garantiid kaasa ei tule. Nii tõi järgmine kümnend endaga juba uued väljakutsed, muu hulgas üksikisana Soomes.

Võib-olla on seda saatuse ettekuulutamiseks palju nimetada, aga kirjanik Maimu Berg kutsus tütart juba lapsepõlves preili paragrahviks. Kuigi hüüdnime tingis tütre pedantne koristamiskirg (ka ema järel), sai Julia Laffranque'ist tõepoolest kohtunik.

Kui sai selgeks, et boheemlastest vanemad ei saa noorima õe kasvatamisega piisava rangusega hakkama, võtsid kaks vanemat õde asja spartalikus vaimus enda kätte, meenutab Maarja Kangro koomilist seika lapsepõlvest. Muhedaid lugusid kuulete saates teisigi, aga mitte ainult.