Käbi ei kuku...

Kui jutuks tuleb lapsepõlv, on näitleja Martin Veinmann jäänud seni pigem napisõnaliseks. Saates "Käbi ei kuku..." teeb ta erandi ja avab tagamaid, kuidas kitsad olud, kodust lahkunud isa ja soov olla väärtustatud juhtisid teda teatri poole.

Sel pühapäeval avavad enda isiklikku ja perekonna lugu arhitekt Irina Raud ja Helena Raud. Ema ja tütre juttudes annavad tooni kaks väga tähtsat meest: Paul Luhtein ja Otto-Sven Raud.

Maalikunstnik ja õppejõud Tiit Pääsuke nendib, et kuna tal puuduvad kuldsed käed ja koos sellega oskused õpetada poeg Toomast, on ta suhtunud alati soosivalt tema püüdlustesse kunstiga seoses. Tiidu enda "tagala" oli hoopis teistsugune.

Hiljuti esimese novellikogu avaldanud Katrin Ruus on pigem tuntud eksabikaasade perekonnanime järgi. Andres Maimikuga tegi Katrin kaasrežissööri ja -stsenaristina mitu mängufilmi, abielu puhul Enn Tegovaga nihutas Katrini meedia huviorbiiti aga 35 aastat vanusevahet kunstnikuga. Mõlemast abielust on Katrinil tütar.

Sel pühapäeval on saates "Käbi ei kuku..." külas ema ja poeg, helilooja ja muusikapedagoog Piret Rips-Laul ning Andreas Rips.

"Ma võin välja näha suur ja kohmakas, aga tegelikult olen päris kõva angerjas," ütleb Kaisa Ling, kes veab vodevillibluusi mängivat ansamblit, tõlgib ja tõlgendab, vehib kätega ja räägib valjult. On teatraalne ja pisarateni emotsionaalne. Ka saates "Käbi ei kuku...", kui tema ja tema perekonna lugu aitab avada õpetajast ema Signe Söömer.

Sel pühapäeval toovad oma perekonna emotsionaalsemad mäluhetked Vikerraadio kuulaja ette Hannes ja Erik Hermaküla.

Näitleja ja meelelahutaja Henrik Normanni kuvand paistab üsna üheplaaniline – koomilised ja tragikoomilised seigad teevad temast kõmumeediale lihtsa saagi ning hooti tundub, et kahjutule kustutamise asemel paneb ta ise puid ainult alla. Saates "Käbi ei kuku...", kus vaatluse all on kasvatamine ning suhted lähedastega, avab Henrik endast seni vähe nähtud tahu.

Sel pühapäeval vestleb Sten Teppan Aita Põldmaga, kellega on kaasas poeg Jaak Põldma ja tütar Kris Eglite.

Peeter Hoppe on iseseisvuse taastanud Eesti kaitseväe üks ülesehitajatest. Brigaadikindrali auastmesse tõusnud ja NATO struktuurides meie huvide eest seisnud Peeter aga ei pelga tunnistada, et sõjaväelase karjääri tõttu takerdus tema teine kirg – saada muusikuks.

Räppar Sämi nimi, nägu ja looming saab tuttavaks aina rohkematele inimestele. Tema teine album "Südamelt ära" jõudis umbes 200 albumi konkurentsis viie parima hulka. Muusikaauhindade jagamiselt lahkus ta tunnustusega aasta hip-hop artist. Nüüd on aeg saates "Käbi ei kuku..." uurida lähemalt tema lugu.

Kuigi viimased valikud on muuseumijuhi Jaanus Rohumaa teatrist pigem kaugemale viinud, pole see side päriselt katkenud. Seda kas või Emili kaudu, kes lõpetas isa jälgedes teatrikooli. Pühapäeval jagavad isa ja tütar oma lugu teatris ja elus saate "Käbi ei kuku..." kuulajatega.

Pühapäevases "Käbi ei kuku..." saates jagab oma lugu Vanemuise näitleja Külliki Saldre, kellega koos on mikrofoni taga tütar Maarja Ojamaa.

"Ma andsin endale lubaduse, et minu alkoholitarvitamise tõttu ei pea keegi ebamugavust tundma või kannatama," meenutab Raivo Sersant ühte mälupilti lapsepõlvest, kui tema isa kangema kraamiga liialdama kippus. See seletab ka, kuidas Raivo mõnelegi muusikule lahutamatuks kaaslaseks saanud kärakast suutis eemale hoida.

Filmimees Peeter Simm pälvis hiljuti PÖFFi elutööpreemia. Kui värvikas lugude rääkija on Peeter ka kaamerata, saab selgeks saates "Käbi ei kuku...". Fookuses on võtmehetked lapsepõlvest, kooliajast ning meenutused seoses kahe tütrega, kellest stuudios on isaga noorem, tantsijaks õppinud Mari Simm.

Paljudel meist on "oma" Hannes Võrno: mõne jaoks meelelahutaja-koomik, teisele saatejuht või (moe)kunstnik, kolmandale sõjaväelane. Isegi poliitik? Kõik see on aga tühi-tähi võrreldes poja ja isa rolliga saates "Käbi ei kuku...", kui Hannes mõtestab senise elu emotsionaalseid tsunamisid, õppetunde ja õrnemaid hetki.

Aasta eelviimases saates räägivad enda perekonna lugu isa Tõnis ja tütar Triinu Lukas.

Pühapäevased jutud viivad meid eheda Eesti elu juurde sügaval lõunas, kus Triin Rätsep peab koos kahe noorema õega restorani Kolm Sõsarat. Saates, kus Triin jagab lugusid lapsepõlvest koos isa Enno Visseliga, rõhutatakse eriliselt sidet eelmiste põlvkondadega; tuletatakse meelde taluelu, mil mitte ainult mehed, vaid ka naised olid rauast; ja kasvatust suhtumisega "kõik panevad käed külge".

Senise lauljatee suurima soolokontserdi eel avab oma kujunemisloo tundlikumaid tahke Anett Kulbin. Et Aneti ema Margit Kulbin on õppinud pereterapeut, kulgeb meie jutuajamine kergelt teraapilises võtmes.

Jõulukuu esimeses "Käbi ei kuku..." saates jagab enda perekonna ja lähedaste lugu laulja ning helilooja Tõnis Mägi, kellega koos on Vikerraadio stuudios tütar Liidia Mägi, Tõnise neljast tütrest vanuselt kolmas, kelle ema on Kärt Johanson.

"Mu parimad sõbrad, kellega ma keskkooli ajal suhtlesin, pidudel käisin, need on surnud kõik. Neid ei ole enam. Siis ma mõtlen, et mul on ikka väga hästi läinud," tänab Guido Kangur vanemaid, kes aitasid tal pääseda keset "Jõhvi jampsi" murdumast.

Raul ja Romet Esko (EskoBros) tulevad PÖFF-il välja täispika debüütfilmiga "Mind on kaks", mis tegeleb kaksikuks olemise iseärasustega. Sarnast eesmärki kannab kohtumine nendega saatesarjas "Käbi ei kuku...". Kaksikutest poegade enesevaatlusele annab lisamõõtme moekunstnikust ema Siret Esko.

Võru keele nädala lõpetuseks on saates "Käbi ei kuku..." külas Kaisa ja Kaja Kuslapuu. Nii et kõik muhedad, aga ka mõtlemapanevad meenutused kõlavad sedapuhku võru keeles.

Lavakas kirjutati näitleja ja lavastaja Priit Strandbergi iseloomustusse "hea masinaõli", mis väljendab tema võimet panna kollektiivid ladusalt tööle.

Oktoobrikuu viimases "Käbi ei kuku..." saates jagavad meiega oma mõtteid ja mälestusi kaks sarmikat naist, kes armastavad lava.

Kostüümikunstnik Mare Raidma on riietanud näitlejaid ligi poolesajas filmis. Kerstin Raidma on häälestanud meie eelistusi ja meeli reklaamitöös. Saates "Käbi ei kuku..." jagavad kaks kunstnikku – boheemlasest ema ja punkarist tütar – värvikaid lugusid, mis kujundasid nende läbisaamist lähedastega ning maailmapilti.

Naiste tugikeskuse eestvedaja Margo Orupõld rõhutab, et kuigi tema tee lapse isaga läks lahku siis, kui tütar oli alles aastane, pole isiklikud läbielamised need, mis teda tulevase ameti juurde juhtisid. Aga saates tuleb juttu mõlemast – nii tööst kui ka perekonnast.

"Minus on kogu aeg olnud soov midagi saavutada. Ja mulle tundus, et vehklemine võiks olla see, kus ma võiksin ära teha midagi suurt," leiab saate "Käbi ei kuku..." selle pühapäeva külaline Nelli Differt - Euroopa pronks ja olümpia neljas naiste epees.

Veidi rohkem kui 30 aastat tagasi aitas Teet Margna pöörata meie televisiooniloos uut lehekülge ning on sest ajast püsinud valdkonna olulisemate tegijate seas.

Sel nädalal räägib käänakutest ja ristmikest oma eluteel Kalju Kivi - kunstnik ja filmimees, kelle karjäär vedurijuhiabina hääbus äratundmisega, et on rutiinse töö tarvis liiga boheemlane. Aga tööalaste valikute kõrval tulevad jutuks ka perekond ja lapsed. Viimaseid on Kaljul neli ning saates aitab isa olemust avada neist noorim, Kalju-Karl Kivi.

Kunstnikuna 40 aastat eestlaste telepilti kujundanud Tiina Alver on oma teekonna kaardistanud raamatus "Kaadri taga". Iga lehekülg toob televaatajale midagi meelde. Saates "Käbi ei kuku..." toome aga loomult tagasihoidliku Tiina "kaadrisse". Oma lapsepõlve ja perekonna lugu jagab ta noorema poja Ott Alveriga.

Alar Kivilo on meie mees Hollywoodis. Vahest ehk nõnda tutvustatakse siin kandis kõige sagedamini operaatorit, kelle kaamera ees on tööd teinud Bruce Willis, Keanu Reeves, Jessica Lange jpt.

Meedias nimetatakse teda enamasti ilusüstide kuningannaks. Saate "Käbi ei kuku..." jaoks on ta aga ema ja vanaema. Ehk veidi ka ettevõtja. Sel pühapäeval räägib oma loo Marju Karin, kellega koos jagab elu emotsionaalsemaid hetki tema neljast lapsest vanim, tütar Diana Teniste, kelle sündides oli Marju vaid 15.

Noored saavad kokku ja sünnib esimene laps. Teine laps sünnib, et pere oleks "täielik" pere - ema-isa ja kaks last, on tutvustanud perearst Eero Merilind enda nägemust. Ja edasi tuleb "täiuslik" pere, kus on isa-ema ja kolm või neli last. Selle teooria kohaselt on dr. Merilinnu pere täiuslik, sest üle 30 aasta koos püsinud vanematel on kolm last.

Sarja "Käbi ei kuku..." uue hooaja avab hiljutine juubilar, endine rallisõitja Margus Murakas.

"Meil ei ole kunagi olnud küsimust, et mina - mees - pean olema kodus, sest sina - naine - käid tööl," meenutab Kersti Kaljulaid aega, mil temast sai president ning laste eest hoolitsemine jäi varasemaga võrreldes veelgi enam abikaasa kanda.

"Ta ei tahagi võib-olla nalja teha, aga see kukub naljakalt välja," räägib Leonhard Sass Taalmaa oma isast Indrekust, laia haardega ja mitmekülgsest näitlejast. "Tõsiselt naljakas on ta nii laval kui ka eraelus."

Peeter Konovalov peab varsti juba 40 aastat muusikajuhi ametit Viljandi Ugalas. Et ka abikaasa Ülle on seotud kõik need aastad teatriga, kujundasid Ugala maja ja inimesed selle sees olulise osa nende poja Johan-Kristjan Konovalovi maailmapildist. "Juku tegi oma esimesed sammud Ugalas," ütleb Peeter, kes viib pühapäeval saates "Käbi ei kuku..." meid oma juurte ja lapsepõlvelugude juurde.

Umbes 20 aastat tagasi imestati, kuidas Peep Vain kõnnib ise ja paneb teisedki kõndima tulistel sütel. Koolitajana on ta kehastunud rockstaariks, kelle järgi ekstaasis massid on valmis piire nihutama. Toona žongleeris ta mõistetega raha ja rikkus, vanuse lisandudes ilmusid nende kõrvale muutus ja müstika.

"Minu unistus oli pääseda kunstiakadeemiasse," viib kunstnik ja filmimees Riho Unt meid tagasi keskkooli lõpetamise aega, mil tuli valida suund, kuhu jooksu pista. Ning lisab erialasele hasardile veel ühe kaaluka argumendi: "Kunstiakadeemia tekkel, kui sa seda peas kandsid, sa võisid saada ükskõik millise tüdruku endale."

Pildikesi lapsepõlvest ja koos kasvamisest meenutavad endine baleriin Tatjana Järvi ja näitleja Ellen Kilgas. Ehkki esikohal on ema ja tütre lugu, viib jutt meid sageli Elleni isa Tõnu Kilgase juurde. Ainuüksi saatekülaliste hääletoonist on lihtne välja lugeda, kui värvikat rolli mängib kahe naise mälestustes kevadel kolm aastat tagasi surnud eksabikaasa ja isa.

"Tsiviilis" arhitekti ametit pidav Kristjan Prii on laiemalt tuttav seltskonnast "Uhhuduur", kelle siht ja eesmärk on teha jalgrattal ring ümber maakera.

Emadepäeval ajame juttu kahe emaga. Ja tuleb etteruttavalt öelda, et meenutuste meeleolude amplituud on... suur.

"Kirjanik olla - sellel peab olema väike konks. Missioonitunne kohe kindlasti," leiab Kalju Saaber, Virumaa juurtega mees, kes on kodukandile truu tänaseni.

Eeva Mägi tõi filmis "Mo Mamma" vaataja ette mõned purunemisohtlikud ja väga isiklikud hetked tütre ja ema vahelistes suhetes. Sel pühapäeval on need samad tütar ja ema, Eeva Mägi ja Maria Mägi-Rohtmets, saates "Käbi ei kuku...". Arutame filmist kummitama jäänud konarusi lapse ja vanema läbisaamises, aga väga põnevate seikadega perekonnalugu ka üldisemalt.

Sel pühapäeval räägib oma perekonna traagilise loo Allan Kroll - endine Lasnamäe pätt ja praegune Tallinna vangla kaplan.

"Tegelikult üsna tihti mõtlesin, et lõpeks see juba rutem. Ja samas tahtsin, et ei lõpe ka," räägib Anneli Rahkema sclerosis multiplexi diagnoosi saanud isast, keda tütar hooldas 15 aastat. "Ma arvan, et on väga inimlik tunda niimoodi."

Aarne Üksküla. Üks ja ainus. Igati mõistetav, et poeg Sander pidas isa seatud latti liiga kõrgeks, et samades jälgedes liikuda. Kristjan ja Sandra Üksküla, Sandri lapsed ja Aarne lapselapsed, astusid aga ometigi teatrikooli ja õppisid näitlejaks. Kristjan teab, et kuigi vanaisa nentis kahetsusenoodiga hääles, et "väga kahju", ei olnud ta sügaval südames sugugi õnnetu, et teatripisik suguvõsas edasi elab.

"Minu naisel on tark ütlus: tead, ma olen alati otsustanud oma parimate teadmiste järgi. Ja ma olen ise ka proovinud niimoodi talitada," ütleb pianist Johan Randvere. "Siis saan tagantjärele mõelda rahuliku südamega, et ma tegin otsuse ja ma tean, miks ma selle tegin."

"Et olla piisavalt õnnelik, peab olema piisavalt hea tervis ja piisavalt halb mälu," laenab ajakirjanik Rein Sikk tsitaadi, et panna punkt saatele "Käbi ei kuku...".