Käbi ei kuku...

Tamra perekonnanimi oli üle poole sajandi seotud Viljandi Muusikakooli juhtimisega. Esmalt isa Kalle ja seejärel poeg Tonio. Seekord puudutavadki meie jutud Tonio võrdlemisi värvikat teekonda, seda nii perekonna kui ka töö mõttes.

Viire Valdma on näitleja kahe imelise lapsega. Noorema passi on kirjutatud Tom-Olaf Urb, (muusika)üldsus teab teda Reketina. Enne teda sündis aga Maria Urb ning just tütar jagab emaga kummagi lapsepõlve eredamaid seiku, kujunemisloo võtmehetki ja kaasteelisi.

Mart Ustav on Siberis sündinud poiss, kes astus Eestimaa pinnale esimest korda siis, kui oli saabunud aeg minna kooli. Keemiaõpingud tema klassis olid "vaimne püüdlus täiuslikkuse poole" nagu ta ütleb. Ja faktid kinnitavad seda: toonase Tartu 5. keskkooli keemiaklassist sai tuule tiibadesse viis tulevast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut, Mart Ustav nende seas.

Selle nädala saates tuleb juttu vaimse tervise muredest. Avameelse loo nende all murdunud vennast räägib Lauri Räpp, kelle luuletused ja laulutekstid on teinud temast paljude lemmiku. Lauriga on saates ema Vaida Räpp, kes ütleb Lauri kohta: kass, kes kõnnib omapäi.

Kuigi Villu Kangur tahtis lavakasse, algas tema tee publiku ette lavapoisina ja administraatorina. Näitleja sai temast tänu Merle Karusoole, "Kes mu üles noppis," meenutab ta unistuste täitumist. Nüüdseks on Villu ammu lavalt läinud, aga sõnu näitlejate suhu paneb ta endiselt. Näiteks komöödiasarja "ENSV" stsenaristina.

"See oli ikkagi saatus," arvab Liina Kersna kohtumisest ja kokkujäämisest Vahur Kersnaga. Tõsi, kui mõtelda, mida või keda ajakirjanikuks õppinud, kuid valdava osa tööelust ühes või teises rollis poliitikaga seotud olnud Liina "meediapõllult" kaasa võttis. Tutvus telemehega oli seda kindlasti.

Selle nädala saate alapealkiri võiks vabalt olla "Ei saa me läbi Lätita".

Olavi Ruitlane. Isa ja luuletaja, kes isegi oma loomingus on väljendanud selgelt, et luuletaja ei peaks tööd tegema. See on loomuvastane. Kaarel Ruitlane. Poeg ja elektritöömees. "Tahan, et mu perel oleks söök laual ja kõik oleks kindel. Ja mul on seda tunduvalt lihtsam saavutada oma tööga." Olgu see lähtekohaks saatele "Käbi ei kuku..." sel pühapäeval, kui oma loo räägivad isa ja poeg Ruitlane.

Sel pühapäeval vaatavad elu helgetele hetkedele aga ka keerulistele kohtadele tagasi ema ja tütar, Annely Allik ja Keili Sükijainen.

"Käbi ei kuku..." toob aasta esimeses saates kuulajate ette Kärt ja Joonas Hellerma loo. Ajakirjanikuna alustanud Kärt on, mida aeg edasi, nihkunud oma loominguliste töödega kirjanduse suunas. Ja Joonas on tuttav telenägu varsti kümme aastat eetris olnud "Plekktrummist".

Aasta viimases saates saame tuttavaks Nelise dünastiaga.

Jõululaupäeval räägivad oma perekonna väga erilise loo isa ja poeg, näitleja Indrek Sammul ja füsioteraapia tudeng Theodor Sammul.

Ove Musting kuulub Eesti parimate režissööride hulka. Jättes siin tähelepanuta teletööd, meenutagem tema mängufilmidebüüti "Kalev", mis tõi EFTA galal parima filmirežissööri auhinna.

"Elu on elu," nendib Urve Tauts saate "Käbi ei kuku..." lõpus.

"Minu meelest on oluline, et ma kuulsin ja nägin vanemate vaidlemisi ja tülisid. Ma ei taha neid peita ka oma laste eest. Minul on uskumus, et seda peab ka nägema. See on elu. See on päris," räägib Klaudia Tiitsmaa, kes on Ugala näitleja.

"Ma olin võidukarikas, mida siis jaotati omavahel," nendib kirjanik Eeva Park, kes räägib pühapäeval saates "Käbi ei kuku..." lugusid oma perekonnast. Eeva vanemad Aadu Hint ja Minni Nurme pidasid nõukogude ajal maha skandaalse ja laialdast tähelepanu pälvinud kohtulahingu. Lahutuse järel jäid lapsed emale. Eeva oli viiene...

Sel pühapäeval meenutavad pildikesi lapsepõlvest ja räägivad kujunemisloo võtmehetkedest ema ja tütar, Sirje Helme ja Maarja Vaino.

Jaan Kirss mängis Apelsini hiilgeaegadel ansamblis trumme. Kumbki omal moel, aga nii Jaani poeg Ian Mikael kui ka tütar Helena Victoria on sammunud isa jälgedes. Pühapäeval räägivad "oma versiooni" perekond Kirsi loost Jaan ja Ian.

Sel pühapäeval räägivad oma perekonna loo Saue muusikakooli juht Kristiina Liivik ja üks tema kahest andekast pojast, maailmaski endale nime teinud džässpianist Holger Marjamaa.

"Mitte ükski minu vanematest ei õhutanud vaenu teise vastu. Mitte keegi ei öelnud, et see on tema süü ja temast nii nõme, et ta kasvatab teid sellistena. See võib lahutatud vanemate lapsi mõjutada," mõtiskleb Karl Johannes Viik põhjuste üle, kuidas on toimima pandud omavahelised suhted, kui tema isa ja ema teed lahku läksid. Tekkisid uued perekonnad, kasuvanemad.

Sel pühapäeval räägime lapsepõlvejutte ema ja tütrega. Mikrofoni juures on juhtide koolitaja Martina Põldvere ning Laura, keda teame meie naislauljate seas tämbri ja oleku poolest kui ühte eristuvamat ja meeldejäävamat.

Sel pühapäeval räägivad lugusid nooruspõlvest ja koos kasvamisest kauaaegne Estonia Rahvusballeti tantsija Triinu Leppik-Upkin ja tema ema, Tartu tähetorni hingeks hüütud ajaloo kaasprofessor Lea Leppik.

Rally Estonia eestvedajal Urmo Aaval jäi omal ajal grammi jagu puudu, et murda sõitjana rallimaailma tippu.

"Noortel poistel peab istuma ingel õla peal," tuletab Vahur Kalmre meelde ema sõnu, kui jutt läheb "napikate" peale. Poistel ikka juhtub. Nii temal endal kui ka poeg Ristol, kes Vahuri kolmest lapsest vanuselt keskmine.

Sel pühapäeval räägivad saates "Käbi ei kuku..." oma loo ema ja poeg, tantsu- ja liikumisõpetaja Anne-Ly Pihlak ja näitleja Miika Pihlak.

"Tema on olnud selline keeruline laps," ütleb Irene Käosaar sissejuhatuseks saates "Käbi ei kuku...", kus ühes emaga jagab lugusid lapsepõlvest ja kujunemise loost noorem poeg Andres.

Ettevõtja ja tippjuht Väino Kaldoja mehkeldas end poisikesena turuvarblaste kõrvale autokasti ja sõitis salaja heinatöödele. Nii et suhteliselt varakult saavutas ta majandusliku iseseisvuse ning jalgratta või koolitarvete ostmiseks polnud vaja vanematelt raha küsida. Nüüd juba aastaid figureerib tema nimi jõukamate edetabelis.

Tallinnas toimuva võrkpalli EMi tuules alustab "Käbi ei kuku..." uut hooaega külalistega, kelle elus on võrkpall väga tähtis. Mikrofoni ees on Kristiine Miilen, kes valiti möödunud hooajal Eesti parimaks võrkpalluriks.

Sel pühapäeval räägivad saates "Käbi ei kuku..." oma loo laulja Karl Madis ja tema vanim laps, meediategelane Carola Madis.

Calgary'88 järel on kahevõistlus eestlaste jaoks eriline ala. Selle, aga ka üldisemalt talispordi silmapaistvamaid tegijaid on Kristjan Ilves, kes räägib oma loo sel pühapäeval saates "Käbi ei kuku...".

Juuni esimeses saates meenutab lugusid lapsepõlvest ja kujunemisloo võtmehetki Lilleoru keskuse rajaja ja koolitaja Ingvar Villido. Temaga on saates poeg Siim Villido, kes õpib graafilist disaini ja on isale tema ettevõtmistes abiks.

"Kindlasti mitte," tõrjub Ando Aron küsimuse, kas ammused täitumata unistused võidusõitjana on kannustanud teda pojad Ralfi ja Pauli ringrajal võistlustulle saatma.

Suitsusaunadokumentaaliga tuntuks saanud režissöör Anna Hints on avameelselt jaganud mitmeid ehmatavaid seiku oma elust.

Apteeker Melchiori rollis tuntuks saanud Märten Metsaviir rõhutab oma intervjuudes läbivalt, et introvertsuse tõttu peab ta näitlejaks saamist kummaliseks juhuseks. Emadepäeval räägib ta enda kujunemisloost lähemalt ning teeb seda ema Irja Heinmaa abiga.

Sirje Argus on pälvinud tunnustuse Eestimaa spordihing. Ta on pühendanud ligi 60 aastat hobustele, ponidele ja ratsaspordile. Seda nii sportlasena, kohtunikuna, treenerina, aga ka emana, sest tema ainus laps - poeg Paul-Richard Argus - on viimaste aastate parim takistussõitja Eestis.

Aprillikuu viimases saates räägivad lugusid koos kasvamisest Mare ja Maria Peterson.

Merle Talvikust sai tänu tohutule tahtmisele näitleja. Varietee taustaga solisti ei usutud. Ometi pääses ta lavakasse ning sealt edasi kinolinale. Näiteks Jaak Joala partneriks filmi "Teisikud".

"Ma olen alati nagu aerutaja, kes istub näoga sõidu suunas. Ma selle pärast ei hakanud ka sõudmist tegema. Mulle ei meeldinud see, et ma liigun selg ees ja ma ei näe, kuhu ma lähen," räägib Are Eller, kes kuulus aerutajana 15 aastat oma ala tippu.

Laiem avalikkus teab teda räpp-ansambli 5MIINUST esindusnäona, kes kasutab artistinime Estoni Kohver. Saates "Käbi ei kuku..." piilume Kohvri, pärisnimega Kristjan Jakobsoni silmi varjavate päikseprillide taha. Kes sealt tegelikult vastu vaatab? Teekonna tema lapsepõlve ja kujunemislukku teeb kaasa Krisi ema Katrin Jakobson.

"Ma olen ülitänulik kõikide võimaluste eest, mis ma olen saanud. Aga ma tunnen, et see on mind natukene tühjaks pigistanud," vaatab Grete Paia tagasi 10 aastat kestnud popkarjäärile. "Ma arvasin, et mulle meeldib tähelepanu. Aga kui seda kõike on väga palju, ei ole see minu jaoks."

Sel pühapäeval vilksavad meie juttudest tihti läbi nimed nagu Jaan Kross ja Ellen Niit, sest oma loo räägivad kirjanikepaari tütar Maarja ja tütretütar Marion Undusk.

Katrin Mandel sai muusikasõbrale tuttavaks 90ndate teises pooles, kui ta esinejanime Kate all meie ette astus. Nüüd on ta saates "Käbi ei kuku..." tütre Meriliniga. Kasvatuspsühholoogina puutub ta palju kokku vanemluse teemadega. Nii et lisaks isiklikele lugudele mahub seekord saatesse kuhjaga "õpikutarkust".

"Kui mina peaksin noorusaega kokku võtma, siis see on otsing: kes ma olen, mis must saab?" ütleb Pärtel-Peeter Pere, kellele pääs riigikokku tähendab elus taas uut etappi. Eks ta on varemgi õrnalt poliitikat "nuusutanud", kuid enne viimaseid valimisi esines ta kui linnastrateeg.

Sel pühapäeval räägib oma kujunemisloo Henry Kõrvits, keda teame räppar Genkana koosseisudest Toe Tag ja A-Rühm. Kui Henry isa Harry on näitlejana ja muusikuna samuti enamusele tuttav, siis ema Viiu kohta seda öelda ei saa. Aga temagi õppis omal ajal "pedas" ja Nukuteatrisse tööle mindi Harryga koos.

Urmas Naudre õppis meremeheks, ent elu on serveerinud talle hoopis muid väljakutseid kui loksumine lainetel. Ta on pulmaisa, jõuluvana ja õhtujuht. Aga saate "Käbi ei kuku..." jaoks tõuseb muu kõrval esile paarkümmend aastat tööd Palivere lastekodu kasvandikega.

Sel nädalal räägivad saates "Käbi ei kuku..." oma perekonna loo kommunikatsiooniekspert Aune Past ja aastaid ema jälgedes käinud, kuid nüüd küberturvalisuse teemadele pühendunud Liisa Past.

Peeter Peetsalu nimi ei kõla tänapäeval just liiga tuttavalt. Aga 60ndate aastate lõpus kuulus ta tele- ja filmimeeskonda, kes tõi ekraanile menukid nagu "Horoskoop" ja "Mehed ei nuta". Ning mis veel – Vikerraadios aegade parimaks sügislauluks valitud Jaak Joala "Naer" sündis Peetri sõnadele.