Mari-Liis Madisson: «Märkmeid konspiratsiooniteooria võrdlevast uurimisest»

Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähenemise ja geopoliitilise ebakindluse üle. Sama vandenõunarratiiv omandab eri kontekstides erineva kõlapinna ja funktsiooni, olles ühtaegu vahend rahvusliku haavatavuse sõnastamiseks ning poliitilise mobilisatsiooni tööriist.