Päevatee

"Päevateel" on külas Reet Linna, kes tähistas 1. juunil 75. sünnipäeva.

Stuudios on notar Priidu Pärna. Möödunud aasta lõpul muutis maa-amet ca 300 000 katastriüksust ja omanikke sellest ei teavitatud. Lisaks muudeti kõlvikute andmeid ja sellega võis kaasneda maamaksu tõus.

Kordame saadet, mis on salvestatud 2010. aasta mais. Jüri Aarma rääkis saates oma lapsepõlvest Siberis, kooliajast Pärnus ning õpingutest, töödest ja tegemistest Tallinnas.

"Päevatee" saade on pühendatud Johann Voldemar Jannsenile, kelle sünnist möödus 16. mail 200 aastat.

Notar Priidu Pärna räägib ülalpidamiskohustusest. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli räägib, kuidas sündis mõte luua väärikate ülikool ning mida tahavad eakad inimesed õppida. Värska Kuurortravikeskuses ajame juttu dr Lia Linnamäe ja sotsiaaltöötaja Kaire Leikiniga (pildil). Kui tihti peaks kuurortravi saama, et see mõjuks, ja mitu päeva korraga? Millist ravi määrab arst ja mida võib inimene ise valida? Juttu tuleb ka tööalasest rehabilitatsiooniteenustest tööealistele inimestele.

Notar Priidu Pärna räägib ülalpidamiskohustusest, mis on kirjas perekonnaseaduses. Kas see ka tegelikus elus toimib? Mida teha, kui üks osapooltest oma kohustusi ei täida?

Notar Priidu Pärna selgitab, mis on tehnorajatiste talumistasud ja kes peaksid neid taotlema. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai.

18. aprillil tähistas kauaaegne estoonlane Arne Mikk oma 85. sünnipäeva. Estonia teatriga, täpsemalt teatrimajaga, on ta seotud olnud 67 aastat. 1952. aastal hakkas ta õppima Tallinna Muusikakoolis professor Aleksander Arderi klassis ja samal aastal asus tööle Estonia ooperikoori.

Tartu Ülikooli väärikate ülikool tähistas 3. aprillil 10. aastapäeva. Pidulik aastapäevakonverents "Aktiivsena eluteel" toimus Pärnus, sest just sealt sai Tartu Ülikooli Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja ettevõtmisel asi alguse. Kuuleme katkendeid ettekannetest, räägivad Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen ja väärikate ülikooli õppija Mari Tarand.

Kordame saadet, kus "Päevatee" külaline oli kauaaegne Rahvusooperi "Estonia" laulja ja näitleja Kalju Karask.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kihlusest, abielust ja lahutusest. Meil ei ole kihlusel õiguslikke tagajärgi, ainus katseaeg on avalduse andmisest registreerimiseni, mis peab olema vähemalt kuu aega. Sel ajal saab vararežiimi perekonnaseisuametis muuta , hiljem saab seda teha vaid notari juures. Ka lahutusavaldus tuleb sisse anda vähemalt kuu aega enne lahutust.

Päevatee külaline on ansambel "Fix", kes eelmisel aasta lõpul tähistas oma 50. sünnipäeva. "Fixi" esindavad saates ansambli asutajaliige Väino Land ja kauaaegne liige Priit Pihlap. Räägime ansambli algusaastatest, tegevusest ja sellest, miks on "Fix" nii kaua vastu pidanud. Priit Pihlap räägib, miks ta "Fixiga" liitus ja miks ta laule hakkas kirjutama. Saatejuht on Ülle Karu. Saade oli esmakordselt eetris 2014. aastal.

Mare Tommingas

Doktor Helgi Kolk räägib sellest, kui vanale inimesele võib teha operatsiooni. Kas vanust arvestatakse, millised on riskid, mis puhul kindlasti nt puusaproteesimise operatsiooni teha ei või?

Külas on ajakirjanik Ene Pajula, kes pälvis presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Doktor Helgi Kolk räägib dementsusest ja Alzheimeri tõvest. Kas inimesel peaks olema õigus ise otsustada, kui kaua teda ravida ja elus hoida? Tartu Linnamuuseumis on avatud näitus "Rõõm purustab mure. Kunstiühingu "Pallas" kogu". Näitust vaatavad üks koostajaist kunstiühingu "Pallas" esimees Enn Lillemets ja Ulvi Karu.

Doktor Helgi Kolk räägib mäluhäiretest ja dementsusest. Kui inimene ise ei tunnista, et tal on mäluga probleeme, kuidas ta arsti juurde saada? Kuidas kodus aidata mäluhäiretega inimest?

Doktor Helgi Kolk räägib mäluhäiretest. Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on ealiste iseärasustega või haigusega?

See on isemoodi juubelisaade. Kuna Tõnu Aav ütles, et ta on kõik juba ära rääkinud, siis otsustasime, et räägime muusikast, millel on olnud tema elus tähtis koht.

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor Tiina Tambaum tutvustab uut töövihikut Särts, milles on ülesanded täiskasvanutele üheskoos lahendamiseks oma vanade vanematega. Ülesandeid koostades on arvestatud eakate inimeste elukogemuse, mälestuste ja teadmistega. Töövihik pakub parajalt pinget ja ka (taas)avastamisrõõmu.

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor Tiina Tambaum räägib, kuidas väärtustada eakat inimest.

Jõulueelne "Päevatee" vaatab ajas tagasi. "Selle aasta algul tuli mul ära saata kaks väga lähedast kolleegi "Muusikalisest tunnist" – Helve Võsamäe ja Vello Mikk," ütleb saatejuht Ülle Karu.

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Notar Priidu Pärna räägib abielust ja lahutusest. Abielu võib registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või kirikus. Avaldust ei saa esitada elektrooniliselt, abielluda soovijad peavad ise kohale minema ja avalduse täitma. Abielu saab sõlmida mitte varem kui kuu ja mitte hiljem kui kuus kuud avalduse andmisest.

Notar Priidu Pärna räägib korteriühistutest. Kui vana kortermaja kipub lagunema, on ühistul kohustus see korda teha. Kui üksmeelt ei leita, on võimalus ka kohtutee ette võtta.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Kuulaja küsib: kas odavam on teha kinkelepingut või testamenti? Notar Priidu Pärna selgitab, et see sõltub sellest, kas inimene tahab kohe oma vara üle anda või pärast surma. Saates tuleb juttu notari- jm tasudest.

Kui inimene on üles kirjutanud oma eluloo või pannud kirja mälestused, siis mida nendega teha? Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul võib need tuua Kirjandusmuuseumi või ka mõnda teise muuseumi, kus need kenasti hoiule pannakse ja andmed arvutisse kantakse, nii et hiljem on neid kerge üles leida. Oodatud on ka päevikud ja vanad pildid.

Linnuökoloogia teadur Marko Mägi ütleb, et linnalinde ei ole vaja toita, nad saavad kõik ise kätte.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenu tagatisest. Kas tagatise võib võla katteks maha müüa? Kuidas saab tagatiselt hüpoteegi maha võtta? Doktor Helgi Kolk räägib eakatesse suhtumisest. Kuidas vanemaealine inimene saab ise negatiivset suhtumist muuta? Kuidas saavad noored ja eakad inimesed koostööd teha, et mõlemad rahul oleks?

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenust. Kes võib anda tagatise? Mis võib juhtuda, kui laenuvõtja ei suuda laenu maksta? Missugused kohutused on tagatise andjal?

Augustis toimus 20. korda eakate tänuüritus, kus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas tublisid eakaid inimesi. Sel aastal valiti välja need, kes on panustanud kogukonnatöö edendamisse.

Vaatluse all on kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, täiendav ravimihüvitis ja sõeluuringud, 19. sajandi Tartu Linnakodaniku muuseum ja Herman Aunapuu näitus.

23. septembril oleks meie hea kolleeg, kauaaegne raadioajakirjanik, reporter ja toimetaja Vello Mikk tähistanud säravalt oma 80. sünnipäeva. Paraku tahtis saatus teisiti, pool aastat tagasi lahkus ta meie hulgast, jalapealt, olles teel sõpradega kohtumisele.

Notar Priidu Pärna räägib, kus ja kuidas notarid suvel abielusid registreerivad ja tutvustab üht uut seadust, mis suve hakul vastu võeti - kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust ehk nn Rail Balticu seadust.

Esimesel koolipäeval on "Päevateel" külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, kes on seda ametit pidanud 50 aastat.

2018. aasta augusti lõpus möödus 50 aastat ühest Eesti spordi suursündmusest - 1968. aastal tuli "Kalevi" võrkpallimeeskond NSVL võrkpallimeistriks. Kuna NSVL võrkpallitase oli absoluutne maailma tipp, võrdus see tollal peaaegu et olümpiavõitjaks tulekuga. Rääkimata rahvuslikust uhkusest. Ajame juttu omaaegse tippvõrkpalluri Tarvi Uljasega, kes kuulus "Kalevi" meeskonda.

Õie Pritson on "Gustavi" kohviku peakondiiter, kes lapsena tahtis ta hoopis näitlejaks saada.

"Päevatee" on külas Hilje Bergil, kes töötas omaaegses ENSV Riiklikus Noorsoosteatris ja Tallinna Linnateatris 42 aastat, algul õmbleja ja rätsepana, hiljem kostüümiala juhatajana.

Teater Varius sai 2017 aasta sügisel 30-aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Neeme Kuningas on aastakümneid töötanud Rahvusooperis "Estonia" koorilaulja, pealavastaja, peanäitejuhi ja peaprodutsendina.

Rene Soom on Rahvusooperi "Estonia" ooperisolist ja operetiartist ning teatri "Varius" näitleja. Ta on pärit Lihulast ja paikse (maa)inimesena elaks seal siiamaani, kui Lihulas oleks olnud Muusikakool, Muusikaakadeemia ja, mis veel parem, ka "Estonia" teater. Kuna kõike seda seal ei olnud, tuli tulla Tallinna. Õnneks elab ta ka praegu metsas ja mere ääres ehk Viimsis.

Luule Žavoronoki perekonnanime, mis eesti keeli lõokest tähendab, mäletab enamik meist aastaid tagasi multifilmidele järgnenud tiitritest. Võõrapärase nimega eestlanna on optimistlikuna välja tulnud nii Siberi-aegadest kui ka rasketest haigustest.

16. juunil tähistab oma 80. juubelisünnipäeva näitleja Siina Üksküla. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu. Tema kursusekaaslased olid Aarne Üksküla, Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Maila Rästas, Ines Aru jt

Päevatee suvekülaline on helilooja ja muusikapedagoog Alo Põldmäe.

Doktor Helgi Kolk räägib kopsupõletikust. Miks see ähvardab grippi haigestunuid ja eakamaid inimesi ning voodihaigeid? Kas vastab tõele, et praegu on kopsupõletikku rohkem ja ligi pooled eakamatest haigestunutest võivad sellesse surra? Dr Helgi Kolk räägib ka sellest, et ravisoovitustesse, mida meedias ohtrasti jagatakse, tuleks suhtuda ettevaatlikult ja kriitiliselt.