Päevatee

Vikerraadio 50. sünnipäeva eel on „Päevateel“ külas kauaaegne Eesti Raadio teadustaja ja saatejuht, reporter ja toimetaja Age Raa.Age Raa töötas raadios 46 aastat. Algul diktorina, seejärel reporterina lastesaadetes ja muusikasaadete toimetajana. Ta tegi raadios lastesaateid ja muusikasaateid, tutvustas Eesti isetegevuslikke koore ja orkestreid, sõitis läbi terve Eestimaa ja salvestas palju muusikat. Age Raa on teinud otseülekandeid laulupidudelt, rahvatantsupidudelt ja rahvakunstiõhtutelt.

Alo Põldmäel on seitse ametit ja kaheksas see, mis kõik veel elus ette võib tulla. Ta on helilooja, laulja, muusikapedagoog, muusikateadlane, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi looja ja juht, fotograaf ja matkaja, lisaks tunneb huvi juugendstiili ja üldse vanade asjade vastu.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna tutvustab 2018. aasta jaanuaris jõustuvat korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder räägib, mis on uue eakuse rahvakogu ja kuidas inimesed saavad sinna oma ideid pakkuda. Natalja Org ajab juttu kutsete süsteemi arendaja, Kutsekoja juhatuse liikme Katrin Keremiga, kellele president Kersti Kaljulaid andis hiljuti Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna tutvustab 2018. aasta jaanuaris jõustuvat uut korteriomandi ja korteriühistuseadust. Inimesed peaksid sel aastal tegema teatud ettealmistusi, näiteks asutama ühistu, kuna see on järgmisest aastast kohustuslik.Natalja Org ajab juttu trio „Romanss“ liikmetega.Omaaegne tippvõrkpallur Tarvi Uljas räägib, kuidas tekkis rahvusvaheline võrkpallivõistkond „Uljas United“, mis koosnes ainult Uljase-nimelistest meestest.Arhiivilõigus meenutame Kalju Komissarovit.Saate autor on Ülle Karu. Kuula 11. märtsil kell 16.05.

Räägime Pärnu kultuurielust. Näitleja, muuseumitöötaja ja suupillifestivali korraldaja Elmar Trink tutvustab Koidula-muuseumis toimuvaid üritusi, juttu tuleb üleriigilisest etluskonkursist, suvelavastustest ja suupillimängijate tegemistest.Pärnu muusikaõpetaja ja koorijuht Elo Kesküla räägib käsikellade-koolist. Kui seni õpetas ta lapsi ja tööealisi inimesi, siis paar aastat tagasi otsustas ta luua ka seenioride ansambli, mis on väga hästi tööle hakanud. Eakate festivali raames toimunud konkursil „Aastad täis sära ja väärikust“ sai Elo Kesküla auhinna kategoorias „tegu eakale“.

Saate külaline on rahvatantsupedagoog, rahvatantsujuht ja tantsude looja Ilma Adamson, kes valiti 2014. aasta Aasta Kodanikuks. Tema loodud on ansambel "Sõprus" ning rahvatantsuõpetaja on ta olnud 60 aastat. Tema õpetaja ja suunaja oli Ullo Toomi, kellest Ilma Adamson räägib saates pikemalt. 2014 aasta suvel sai ta 80-aastaseks, ent veel juhendab ta kolme rahvatantsurühma. Ilma Adamson võrdleb eesti ja teiste maade rahvatantse ning räägib, milline on ehe rahvatants ja milline on seatud.

Notar Priidu Pärna räägib teemal – kas ühe abikaasa pangakontol olev raha kuulub ka surnud abikaasa pärijatele nt lastele eelmisest abielust?Natalja Org ajab juttu kunstnik Sirje Kriisaga.Margus Ubaga räägime tennisest. Miks ühed jõuavad absoluutsesse tippu ja teised mitte? Kuidas õnnestus Andre Agassil lugeda Boris Beckeri servi? Ta andis sellest teada siis, kui mõlemad olid tennisega lõpetanud.Kes ja miks on kõigi aegade parim tennisist?Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 18. veebruaril kell 16.05.

Notar Priidu Pärna räägib, et riik hakkab trahvima neid, kes pole pärast omaniku surma lasknud ennast kinnistusraamatusse kanda.Margus Ubaga räägime tema isast Toomas Ubast ja vanaisast, 1936. aastal Berliini OM-ist osa võtnud Reginald Ubast ning spordist, põhiliselt tennisest. Lapsena hakkas Margus Uba tennist mängima, tipptennisisti temast ei saanud, küll sai temast tennisekohtunik. Ehkki tema praegune amet ei ole seotud spordiga, on Margus Ubast isa eeskujul saanud samuti spordikommentaator, kes lisaks tennisele kommenteerib ka suusatamist, kergejõustikku ja teisi alasid.

Notar Priidu Pärna räägib eestkostest, kes seda kontrollib ja miks on seadused tegelikule elule nö jalgu jäänud.Natalia Org Raadio 4-st räägib Pille Lillega elust ja poliitikast, Muusikute Fondist ja eelseisvast Talvefestivalist.Stockholmi Eesti majas ajame juttu Rootsi Estonia seltsi esimehe Rein Tarmetiga. Põgenenud teismelisena koos vanematega Rootsi, on ta kogu elu töö kõrvalt tegelnud ka Eesti asjadega. Rootsi Estonia seltsi tulevik on tema arvates tume, sest ehkki praegu on selles liikmed 60 ringis, on tegemist enamasti eakate inimestega, noortel on omad tegemised.

Detsembri alguses, enne Jõule, esinesid Stockholmi Eesti majas Eesti „Seeniorlaulu“ konkursi tublimad vokaalsolistid. Kontserdi korraldas koos heade partnerite ja toetajate abil „Seeniorlaulu“ hing Toomas Kuter, kes juhtis kava ja esitas ka ise mõned laulud. Ajame juttu Rootsis elava eestlase, suurepärase solisti Raul Targamaaga, kontserdi eakaima esineja, 87-aastase alati särava Aleksandra Järvega, imeilusa häälega soprani Mai Lepaga, staažika seeniorlaulja Evi Pajulaga ja Kallastel elava Veera Paramonovaga ning lauljate klaverisaatja, arstist pianisti Benno Margusega.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: kui pojalaste pärijad on tema lapsed ja nende eestkostja on nende ema, siis missugused õigused on emal laste rahaga ümberkäimisel? Kas tohib osta uue maja ja kuidas saab täisealiseks saanud laps kontrollida, kui palju raha veel alles on?Eesti Rahvusliku klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe jätkab vanade klaverite tutvustamist. Missugune on kõige uuem leid?Natalia Org Raadio 4-st räägib Andres Mustoneniga sellest, millega tegelevad inimesed vanuses 60+. Juttu tuleb ka MustonenFestist ja teistest eelseisvatest kontsertidest.

Notar Priidu Pärna vastab kuulaja küsimusele: kui üks abikaasadest on saanud pärandina maja ja tahab seda müüa, kas ta saab seda teha teise abikaasa nõusolekuta; kas peab majas elavale abikaasale otsima uue elukoha; kas abikaasal on õigus kompensatsioonile?Doktor Helgi Kolk räägib Geriaatria kongressist Lissabonis. Juttu tuleb palliatiivsest ravist - kuidas teha inimese elu lõpp väärikaks? Kas on vaja kasutada nii palju toidulisandeid?Eesti Rahvusliku klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe tutvustab rariteetseid klavereid, mida sai näha klaverifestivali ajal toimunud näitusel.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele, mida kujutab endast notariaalne volikiri. Kas volikirjas saab eraldi välja tuua, mis teenuseid inimene võib teha ja mida mitte? Kas soovi korral saab volikirja muuta ja seda tühistada?Doktor Helgi Kolk räägib Geriaatria kongressist, mis toimus eelmise aasta lõpus Lissabonis. Kuidas hoolitseda eaka haige eest nii, et see oleks inimesele mugavam ja riigile odavam? Miks kasutatakse liiga palju omeprazoli ja teisi ravimeid?

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio helioperaator Tiiu Hansen, kes töötas raadios 47 aastat. Tiiu Hansen lõpetas 1958. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal ning 1959. aastal sai temast Eesti Raadio helioperaator.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele, kuidas kaasomandit lõpetada.Doktor Helgi Kolk selgitab, miks tuleb vanemas eas aktiivse liikumisega olla ettevaatlik. Eakal inimesel võib olla luuhõrenemine, mis võib põhjustada luumurde, ka võib kukkumist põhjustada tasakaalu kaotus. Kui maal elav inimene teeb niigi rasket tööd, kas siis on veel vaja tegelda võimlemisega?Meil on külas Kalev Jahnson Tartu Seeniormeeste klubist. Millega tegelevad vanemas eas härrasmehed, miks oli meestele vaja eraldi klubi ja kas 80-sed mehed teevad 60-stele meestele spordis ära?

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele. Kui üks abikaasadest on loobunud oma osast maast teise abikaasa kasuks, siis kas ta saab hiljem seda otsust muuta?Doktor Helgi Kolk selgitab, kuidas mõjutab ravimite tarvitamine autojuhtimist. Tähelepanelikult tuleb jälgida ka gripiravimite ja toidulisandite kasutamist.Meenutame Eesti Raadio ajalugu. Omaaegsetest soomekeelsetest saadetest räägivad 60-ndail aastail raadios töötanud Pekka Lehtonen, kes on neist aastaist kirjutanud raamatu "Ülesandega ühe lahe", ning kauaaegne toimetaja Kulle Raig.

Stuudios on ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla, kes tutvustab „60+“ terviseraamatut „Avameelselt naistest“.Jätkame juttu Jüri Ilvesega, kes on pea 20 aastat olnud Tartu Pensionäride Ühenduse „Kodukotus“ tegemiste juures ja kuulub ka Tartu Seeniormeeste klubisse. Ta õpetab, kuidas õigesti teha kepikõndi ja kuidas vanemas eas vormi hoida.Meenutame Eesti Raadio ajalugu. Omaaegsetest soomekeelsetest saadetest räägin 60-ndail aastail siin töötanud Pekka Lehtonen, kes on neist aastaist kirjutanud raamatu „Ülesandega üle lahe. Propaganda mitu nägu“.

Ajakiri "60+" sai 5-aastaseks ja novembris ilmub ajakirja 50. number. Stuudios on peatoimetaja Eve Rohtla, kes räägib ajakirja saamisloost ja sellest, mida on edaspidi oodata.Ajame juttu Jüri Ilvesega, kes on pea 20 aastat olnud Tartu Pensionäride Ühenduse "Kodukotus" tegemiste juures. Ta on aastakümneid tegelnud rahvatantsuga, aitab organiseerida üritusi, kuhu kaasab ka noori. Jüri Ilvese suurimaks hobiks on sportlik tegevus.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele. Vanavanematelt on jäänud korter kunagises sovhoosi majas. Vanavanemad on surnud ja testamenti nad ei teinud. Kuidas vormistada korter küsija poja nimele, kes seal ka reaalselt elab?Doktor Helgi Kolk räägib autojuhtimisest vanemas eas. Mida kujutab endast kella-test ja kuidas vanem inimene ise saab kontrollida, kas ta võib veel autot juhtida või mitte?Jätkame juttu kunagise tippkümnevõistleja Jaan Lemberiga, kes alates 2011.aastast töötab Saaremaal Kärla Põhikooli direktorina.

Notar Priidu Pärna selgitab, mida tuleks lapsega reisile minnes silmas pidada. Välisministeeriumi kodulehelt tuleks uurida, milliseid dokumente on vaja lapsega eri riikidesse sisenemiseks.Doktor Helgi Kolk kõneleb autojuhtimisest vanemas eas. Kas on olemas vanusepiirang? Kui tihti tuleb arsti juures kontrollis käia? Missuguste tervisehädade puhul ei tohi autot juhtida?Ajame juttu kunagise tippkümnevõistleja Jaan Lemberiga, kes alates 2011.aastast töötab Saaremaal Kärla Põhikooli direktorina. Räägime 10-võistlusest enne ja praegu.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis puhul on lapsega reisile minnes vaja lapsevanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.Doktor Helgi Kolk räägib vanemaealiste reieluumurdudest ja sellest, miks meil Eestis nende paranemine nii kaua aega võtab.30. oktoobrini on kõikidel huvilistel võimalus Ukraina pealinnas Kiievis nautida Eesti, õigemini Saaremaa kunsti.

Notar Priidu Pärna kõneleb sundvõõrandamisest seoses Balti Raudtee ehitusega.Doktor Helgi Kolk räägib dementsusest. Kuidas seda diagnoositakse, kas see on tingimata vananemisega seotud ja miks tehakse nii vähe dementsuse teste? Mida kujutab endast kultuuriline gerontoloogia?Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikoolis algas 8. õppeaasta. Ajame juttu Väärikate Ülikooli programmijuhi Mari Suurvälja ja kahe üliõpilasega ning kuulame helilõiku Vahur Kersna avaloengust „Mis on elus tähtis?“Arhiivilõigus kuuleme katkendit ühest 1966. aasta „Muusikalisest tunnist“.

Notar Priidu Pärna selgitab, miks on vaja sundvõõrandamise seadust muuta. Kas sundvõõrandada võib, kui omanik ei hoolitse oma kinnisvara eest?Inimesed elavad kauem. Doktor Helgi Kolk räägib pikaealisust soodustavatest faktoritest. Eluiga pikendab aktiivne eluviis. Kuidas kaitsta aju vananemise muutuste eest ja kas on võimalik ära hoida või pidurdada Alzheimeri tõbePõlvkondadevahelisest koostööst räägib Vanemaealiste Poliitikakomisjoni juht Tiina Tambaum. Uurime, millega see komisjon tegeleb ja kuidas tuua vanemaealisi inimesi kodust välja vabatahtliku tööga tegelema.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis on sundvõõrandamine. Mis puhul seda rakendatakse ja miks on seadust vaja muuta?Doktor Helgi Kolk räägib Soomes Tamperes toimunud Põhjamaade Gerontoloogia kongressist. Millest on tingitud inimeste pikem eluiga ja kuidas saavutada seda, et rohkem oleks tervelt elatud aastaid.Augusti lõpus toimus Tallinnas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu majas järjekordne tänuüritus, kus tunnustati aktiivseid vanemaealisi inimesi põlvkondadevahelise koostöö edendamise eest.

Päevatee suvekülaline on Janne Kütimaa, kellega räägime Ahvenamaast. Esimest korda läks ta Ahvenamaale 1998. aastal, kui otsis suveks tööd. Ta sattus ühele eraldatumale saarele Kökarile. Ja ehkki esialgu tabas teda šokk, sest elu seal oli kasin, igav ja üksildane, ja ta tahtis sealt ainult ära saada, oli just see vaikus ja rahu, mis teda sinna tagasi tõmbas. Samuti meri ja loodus. Janne Kütimaa räägib Ahvenamaa elust ja inimestest, ka sellest, kuidas on Ahvenamaa seotud eestlastega.

Markku Lehtonen on Haapsalus elav soomlane, kes armastab Eestit. Talle meeldivad Eestimaa, eesti keel ja eesti naised. Esimest korda sattus Markku Lehtonen Eestisse 1972. aastal. Esimene mulje oli, et siin on väga pime ja et eesti keel on väga ilus, kuigi ta ei saanud siis sellest aru. Ta hakkas Eestis käima, algul külas, hiljem grupijuhina. Ja ehkki tal oli alguses pidevalt "saba" taga ja vahepeal sai ka sissesõidukeelu, ei heidutanud see teda. 1991. aasta augustisündmusi jälgis ta kodulinnast Turust. Seejärel tuli Eestisse ja jäigi siia.

10. augustil tähistas armastatud laulja ja näitleja Helgi Sallo 75. sünnipäeva. Kordame saadet, mis on salvestatud 5 aastat tagasi, Helgi Sallo 70. juubelisünnipäeva ajal.Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake laupäeval 16.06.

Päevatee suvekülaline on zooloog, parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik Aleksei Turovski, kes 4.augustil tähistas 70. juubelisünnipäeva. Tallinna Loomaaias on ta kirjas vanem-metoodikuna, mis tähendab tema sõnul seda, et teeb kõike, mida vaja.Aleksei Turovski räägib oma vanematest, kes kohtusid sõja ajal Moskva Riiklikus Ülikoolis. Nende jaoks oli kõige olulisem lapse huvide arendamine. Isa põhimõte oli see, et igale lapse küsimusele tuleb alati vastata. Seda on Aleksei Turovski järginud kogu oma elu. Ta ei jäta kunagi ühelegi küsimusele vastamata!

Ants Liimets on kauaaegne Narva linnasekretär ja Narva Eesti Seltsi esimees. Piirilinnas tuntud inimesega räägime sellest, mida ta on 23 Narvas elatud aasta jooksul uut ja huvitavat kogenud, milleks on vaja Narva eestlastele oma maja ja kuidas piirilinnas eesti keelt ja meelt hoida. Saate autor on Jüri Nikolajev. Kuulake 23. juulil kell 16.05.

Peeter Kaljumäe on sündinud, kasvanud, koolis käinud ja töötanud Pärnus, kus elab põhiliselt ka praegu. Tallinnas Georg Otsa nimelises Muusikakoolis õppis klaverit ja laulmist. Koos Peeter Kaberiga lõi kupleeansambli „Talong“. Töötanud Pärnu Endla teatris ja Vanalinnastuudios, viimasel ajal põhiliselt teatris „Varius“. Kaljumäe on teinud kaasa telelavastustes ja filmides, tegutsenud konferansjee ja õhtujuhina. Saates tuleb muu hulgas juttu sellest, kuidas ta koolipoisina üritas „Bajadeeri“ lavastada, koostööst Olaf Kopvillemiga ning kohtumisest ja kooslaulmisest Demis Roussosega.

Päevatee suvekülaline on kauaaegne Pärnu Endla teatri näitleja Jüri Vlassov. Räägime kooliajast, tormilisest noorusest, "Endla" teatrist, kus Jüri töötas 45 aastat, ansamblist Kuldne Trio ja pensionile jäämisest.Saade oli esmakordselt eetris 2014. aasta suvel. Selle suve juulikuu kaheteistkümnel õhtul elustab Endla Teater Paikuse-Reiu vabaõhulaval Kuldse Trio tekkimise ja üleliiduliseks kuulsuseks saamise uskumatu loo lavastuses „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“. Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 9. juuli 2016 kell 16.05.

Päevatee suvekülaline on 75-aastane koerulane, elupõline emakeele ja kirjanduse õpetaja, harrastusnäitleja ja lavastaja, luuletaja, mitmete näidendite ja kodulooliste raamatute autor, isa, abikaasa ja vanaisa Herbert Last, kellel käis külas Olev Kenk.Kuula 2. juulil kell 16.05.

Marje Metsur lõpetas 1965. aastal Lavakunstikooli II lennu ja töötas seejärel kuni 2009. aastani ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Ta on üks Noorsootetari asutajaliikmeist. Marje Metsur meenutab, et algul pandi teda ka poiste rollidesse, aga kuna tal oli liiga naiselik figuur, siis sai ta õigepea hakata tüdrukuid mängima. Kui ta Võrumaalt Tallinna tuli, elas ta kõigepealt ühiselamus, kus oli 10 tüdrukut toas. Aga ehkki seal polnud isegi duširuumi, oli elu tore, kõike jagati omavahel ja teistega tuli arvestada.

„Päevateel“ on külas kauaaegne raadioreporter, -ajakirjanik ja toimetaja Vello Mikk. Päritolult on ta mulk, aga suurema osa oma elust veetnud Tallinnas, kus elab praegugi. Lõpetanud tollases Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakutuuri ja muusika eriala, töötas Vello Mikk lühikest aega õpetajana, tuli siis Eesti Raadiosse noorte reporterite kooli, kus tema juhendajaks oli ka Valdo Pant. Õige pea sai temast „Päevakaja“ reporter, seejärel töötas ta aastakümneid „Rametos“ ja „Muusikalises tunnis“ ning tegi Vikerraadios muusikasaateid.

„Päevateel“ on külas teatripere – isa Tõnu Tamm ja ema Mari Lill ning nende tütar Elisabet Reinsalu - kes kõik on töötanud ühes teatris, omaaegses ENSV Riiklikus Noorsooteatris või praeguses Tallinna Linnateatris. Tõnu Tamm lõpetas lavakunstikooli II lennu 1965. aastal ja samast aastast kuni 1976. aastani töötas Noorsooteatris, Mari Lill lõpetas lavakunstikooli III lennu 1968. aastal ja töötas Noorsooteatris kuni 1977. aastani, Elisabet Reinsalu lõpetas lavakunstikooli 20. lennu 2002. aastal ja sellest ajast siiani töötab ta Tallinna Linnateatris.

Päevatee suvekülaline on Kaie Altmets, kes on elupõline õppija, külaelu edendaja ja umbrohutoitude propageerija. Ta on pidanud zootehniku ja postiljoni ametit, juhtinud Järvamaal terviseedendamist ning on praegugi Koigi valla arendusjuht ja umbrohufestivali korraldaja. Kuigi Kaie Altmetsal on pensionile jäämisest veel paar aastat puudu, unistab ta oma ettevõtte käivitamisest ja sellest, et oleks rohkem aega 11 lapselapsega tegelemiseks. Saate autor on Olev Kenk. Kuula 4. juunil kell 16.05.

Notar Priidu Pärna selgitab, millest sõltub võlgade aegumine. Kas on olemas tahtlik ja tahtmatu mittemaksmineKa sel suvel on avatud teeliste kirikud. Kirikusaadete toimetaja Meelis Süld räägib, kui palju neid on, mida neis näha ja kuulda saab ning kas kirikud pakuvad ka öömaja.Oleme väikesel mõisatuuril. Külastame Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa. Giidide juhendamisel vaatame neis imekaunites paikades ringi, kuuleme mõisate ajaloost ja praegustest tegemistest.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 28. mail kell 16.05. Ülemine foto: Vihula mõisas, giid Salme Gordejeva

Notar Priidu Pärna selgitab, kes vastutab kinnisvara ostu-müügi puhul, et see kuulub kindlasti müüjale, et sellel poleks võlgasid ega muid probleeme.Sel nädalal 50. juubelit tähistav muusik ja näitleja Peeter Kaljumäe meenutab, kuidas „Endla“ teatri trupp Kanada-USA piiril hätta jäi ja kuidas president Lennart Meri nad välja aitas.Arhiivilõik aastast 1966. Tollane raadio mittekoosseisuline toimetaja Vello Lään tegi „Muusikalisse tundi“ saate soovikontsertide ajaloost. Palad, mida armastati siis, on populaarsed praegugi.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 21. mail kell 16.05.

Notar Priidu Pärna selgitab, missuguseid sanktsioone saab elatisvõlgnike suhtes rakendada. Võimalik on ära võtta jahiluba, kalastamisluba ja autojuhtimisõigus.Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe räägib „Estonia“ klaverist ja „Vanemuise“ klaverist. Klaverimeister Ernst Hiisilt telliti klaver Kremlisse Stalini juubeliks.Ka tänases saates sirvime "Saja aasta jutte". Hans Kaldoja loeb teise osa Enn Tomsoni loost „Pommer, Pommer – miks sa ei räägi“.Meil on külas näitleja ja muusik Peeter Kaljumäe (pildil), kes tähistab järgmisel nädalal oma juubelisünnipäeva.

Notar Priidu Pärna selgitab, mida kujutavad endast täitevmenetluse seadustiku muudatused, mis kergendavad elatisvõlgnikelt elatise sissenõudmist.23. aprillil toimus 10. korda seeniorlauljate võistulaulmine. Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno, kes oli ka ise žüriis, ajab juttu korraldaja Toomas Kuteri ja vanema vanuserühma (66 ja vanemad) võitja Raul Targamaaga Stockholmist.Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe tutvustab Eesti Vabariigi algusaastatel tegutsenud Eesti klaverimeistreid.

Räägime Priit Aimla lapsepõlvest ja kooliajast Võrus, sõjaväest ja õpingutest Tartu Ülikoolis, tööst turismibüroos ja Eesti Raadios. Priit Aimla kõneleb kohtumistest vene humoristidega, saatest "Nõukogude naerumeistreid" ja ülipopulaarsest "Meelejahutajast". Saame teada, kuidas ta sattus poliitikasse ja mida arvab praegusest naljast. Saade on salvestatud Priit Aimla 70-ndaks sünnipäevaks 2011. aasta aprillis. Saate autor ja toimetaja Ülle Karu. Kuula 30. aprillil kell 16.05.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimustele: kas koduse testamendi võib arvutis valmis trükkida ja siis allkirja alla panna? Kas on vaja kahte tunnistajat? Kas kuupäeva võib parandada testamendi peal ja selle siis uuesti välja trükkida?Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringut tutvustavad Emori uuringuekspert Janika Hämmal ja Praxise analüütik Märt Masso.Tantsuvõistlusest vanemaealistele räägib kolleeg Natalja Org Raadio 4-st, kes ka ise võistlusest osa võtab.Meenutame Ülle Ullat (pildil). Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 16. aprillil kell 16.05.

Millega tegelevad vanemaealised inimesed, kuidas tulevad endaga toime, milliseid teenuseid nad vajavad ja kui rahul on nad oma eluga? Vanemaealiste uuringut tutvustavad Emori uuringuekspert Janika Hämmal ja Praxise analüütik Märt Masso (foto: Äripäev).Mis on kevadväsimus, kuidas sellest üle saada ning milliseid vitamiine ja toidulisandeid võib kasutada? Nõu annab Tallinna Linnaapteegi Solarises juhataja Merle Niglas.

Notar Priidu Pärna räägib pärimisregistrist – andmetega tutvumisest ja koduste testamentide edastamisest.Kuidas käis teatrite asjaajamine nõukogude ajal ja milliseid õukondlkikke mänge see endaga kaasa tõi? Teatrimasina valitsemisest ja sellega kaasnenud kentsakatest juhtumistest räägivad Kalju Orro, Jaak Viller ja Märt Kubo.Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga eksponaate tutvustavad Silva ja Tuve Kärner. Saame teada, mis asi on „Kummaliste kulgurite killavoor“.Arhiivilõigus meenutame kauaaegse raadiokolleegi Vello Läänega Raadio ajalugu.Saatejuht on Ülle Karu.

Notar Priidu Pärna räägib pärimisregistrist – selle eesmärgist, andmetega tutvumisest ja koduste testamentide edastamisest. Ajakirjanik Kaire Uusen kuulutas jaanuaris välja lugude kogumise ehk "Saja aasta jutud". Vaatame üle saabunud lood, mis olid kõik huvitavad, liigutavad ja väga isiklikud.Folklorist Marju Kõivupuu räägib matusekommetest läbi aegade - mis on esivanematelt üle võetud ja kuidas need aitavad toime tulla leinaga.Räägime Heidi Sarapuu ja Priit Volmeriga „Variuse“ teatrist ja Benno Hansenist ning sellest, miks tenoril läheb hääl ära, aga bassil mitte.

Doktor Helgi Kolk vastab raadiokuulaja küsimusele: mis on coli-bakter ning mis vahe on helikobakteril ja coli bakteril?Folklorist Marju Kõivupuul ilmus raamat „Inimese eluring“. Räägime, kuidas tähistati lapsele nime panekut, miks oli vanasti nimepäev tähtsam kui sünnipäev ja kuidas on läbi aegade muutunud matusekombed?21. märtsil möödub 125 aastat omaaegse tuntud „Estonia“ bassi Benno Hanseni sünnist. Sel puhul on teatris „Varius“ valminud kultuurilooline lavastus „Mojens!“.