Müstiline Venemaa

Seekord tuleb juttu Nikita Hruštšovi elu varajasest perioodist ning mõningatest versioonidest, mis puudutavad tema perekonnanime päritolu. Veel räägime tema lapsepõlvest.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

901. saates tuleb juttu sellest, kuidas reaalselt asuti Lenini surnukeha palsameerima ja paigutama mausoleumi.

1.novembril jõuab juba 23 aastat Vikerraadio eetris olnud ja kuulajate suure poolehoiu võitnud David Vseviovi saatesari "Müstiline Venemaa" eetrisse 900. korda.

Arutleme selle üle, kuidas võis juhtuda nii, et matmise asemel jõudis Lenini surnukeha mausoleumi. Räägime seisukohtadest, mis viitavad, et Lenini poolt loodud süsteem valmistas ette pinnase tema surnukeha palsameerimiseks ja mausoleumi paigutamiseks.

Saates tuleb juttu riigijuhtide ärasaatmise traditsiooni kujunemisest Tsaari-Venemaal ning esimestel Nõukogude võimu aastatel. Veel räägime sellest, kus ja kuidas toimus Lenini hüvastijätutseremoonia.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.

893. saates tuleb tuginedes arst Aleksandr Mjasnikovi mälestustele juttu Stalini elu viimastest päevadest, tema üha halvenevast kehalisest ja vaimsest tervisest ning sellest, mis toimus diktaatori elu viimsetel tundidel.

892. saates räägime Stalini vaimsetest kõrvalekalletest ja oletatavast paranoiast ning sellest, milliseid argumente ühe või teise seisukoha poolt tuuakse kirjanduses.

Saame teada, milline oli Stalini vaimne tervis. Räägime tema sadistlikest kalduvustest ja sellest, milliseid haigusi veel võis Stalin paljude autorite arvates põdeda.

890. saate teema on Stalini valitsemisajal rajatud punkrid. Räägime neist tähtsaimast, Kuibõševi (praegu Samara) linna rajatud punkrist, selle ehitamisest ja ehitajatest ning sellest, mismoodi see punker lõpuks välja nägi.

Jätkame eelmises saates tähelepanu all olnud Stalini tervise teemal, kuuleme tema seisundist sõjajärgsel ajal ja räägime sellest, kus Stalin veetis oma elu viimased aastad.

888. saates kuuleme, milliseid haigusi Stalin põdes ja millised tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid on tänaseni säilinud.

887. saates räägime sellest, millisteks muutusid suured vastuvõtud Kremlis Nikita Hruštšovi valitsemise ajal ning mida Hruštšov eelistas näha pidulaual.

866. saates jätkame Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide teemal. Saates kuuleme, kuidas tundsid ennast artistid laval ja publik saalis.

885. saates räägime Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide ettevalmistamisest ning atmosfäärist, milles muusikakollektiivid ja artistid pidid viibima.

Seekord on tähelepanu all naljakad vahejuhtumid bankettidel Kremlis ning üks peamine bravuuritseja, kuulus lendur Valeri Tškalov.

833. saates tuleb juttu etiketireeglitest, mis domineerisid suurtel vastuvõttudel Kremlis. Räägime, mis oli laudadel ja kuidas kohalolijad ennast tundsid.

Kuidas Kremlis korraldati suurte vastuvõttude kontsertprogramme ja millistest kriteeriumitest lähtuti artistide valikute tegemisel?

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid banketid ja nende korraldamine Kremlis.

1930. aastate keskpaigast alates kujunes NSV Liidus välja traditsioon korraldada Kremlis suuri vastuvõtte ja bankette.

879. saates räägime õhkkonnast, mis valitses poliitbüroos vahetult enne Stalini surma ning tema tulevikunägemusest, mille realiseerimiseks kutsuti kokku NLKP 19. kongress.

878. saates tuleb juttu 1950. aastate keskpaiga NSV Liidu ühest olulisest riigitegelasest Nikolai Bulganinist, tema tõusust karjääriredelil ning ametist tagandamisest.

877. saates räägime 1957. aastal toimunud Nikita Hruštšovi võimult kukutamise katsest ning tema toetajatest ja vastastest Keskkomitee Presiidiumi istungil.

Saate peategelane on Stalini järgne riigijuht Georgi Malenkov. Räägime tema võimule tulekust, tegevusest riigijuhina, tagandamisest ametipostidelt ning võimult kõrvaldamisest.

875. saates räägime Lavrenti Beria arreteerimisest ja mahalaskmisest ning seda sündmust kajastavatest erinevatest versioonidest.

874. saates tuleb juttu tuleb Nõukogude Juudi Antfašistliku Komitee likvideerimisest ja sellest, millist karistust pälvisid komitee liikmed. Veel räägime "Arstid-tapjad" protsessist ning sellest, kuidas see algas.

873. saates tuleb juttu Stalini käsul 1948. aasta jaanuaris nimeka teatritegelase ja juudi aktivisti Solomon Mikhoelsi kõrvaldamisest ning Nõukogude Juudi Antfašistliku Komitee likvideerimisest.

Räägime sellest, kuidas kulges kosmopolitismi vastane kampaania, millised kosmopoliite paljastavad artiklid ilmusid ajakirjanduses ning kuidas loomeinimesed neile reageerisid.

Saates kõneleme 1948. aastal alanud kosmopolitismi vastasest kampaaniast, sellest, mis seda ajendas ning millised olid esimesed kampaaniat käivitanud signaalid.

Juttu tuleb Stalini viimastel eluaastatel toimunud "Arstid-mõrtsukad" protsessist ning sellele eelnenud kosmopolitismi vastasest kampaaniast.

Räägime Lavrenti Beria tegevusest Stalini surmast alates kuni tema arreteerimiseni juunis 1953. aastal ning otsustest, mis võeti vastu sisepoliitika, majanduse ja liiduvabariikide küsimuses.

Saates jätkame NSV Liidu aatomiprojekti käsitlemisega, räägime Vene tuumafüüsiku ja aatompommi looja Igor Kurtšatovi tööst ja saavutustest ning Saksa teadlaste rollist NSV Liidu aatompommi valmistamisel.

Räägime tuumauuringutest NSV Liidus 30ndate aastate lõpus, nõukogude füüsikuid tabanud sundvärbamise ja repressioonide lainest 37. aastal ning NKVD rollist NSV Liidu aatomiprojekti alustamisel.

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Kõneleme neljakümnendatel aastatel toimunud rahvaste massilisest deporteerimisest ja Lavrenti Beria rollist selle operatsiooni läbi viimisel.

Juttu tuleb relvastatud väeüksustest, mis otseselt allusid sõja ajal NSV Liidu julgeolekule. Veel räägime organisatsioonist SMERŠ, karistuspataljonidest ning tõkkeüksustest.

Räägime Lavrenti Beria tegevusest II maailmasõja esimestel päevadel ning nendest ettepanekutest Hitlerile, millega Stalin lootis peatada Saksamaa kallaletungi NSV Liidule.

Tänase saate peategelane on Lavrenti Pavlovitš Beria.

Saates tutvume NSV Liidu julgeolekuorganisatsiooni sõjaeelsete juhtidega. Räägime Feliks Dzeržinskist ja tema töö jätkajatest.

Täna räägime Talvesõja lõpunädalatest, Soome ja Nõukogude Liidu kaotustest rindel ning Vene ajaloolaste hinnangust Talvesõjale.

Saates tuleb juttu sõjategevusest Talvesõja esimestel nädalatel ning mitmeid Punaarmee üksusi tabanud suurtest kaotustest.

Tänase saate teema on Talvesõja-aegne Soome vastane nõukogude propaganda ja muudatused sellel rindel. Veel räägime Otto Wilhelm (Wille) Kuusineni valitsusest.

Räägime Nõukogude Liidu suhetest Soomega pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist ja nõudmistest, mida Nõukogude Liit Soomele esitas.

Saates tuleb juttu Nõukogude Liidu ja Soome suhetest 1930. aastate lõpus ja Helsingis 1938. aasta aprillis toimunud salajastest läbirääkimistest.

Räägime Vjatšeslav Molotovi pensionile saatmisest, millega ta tegeles ja kuidas elas ning tema elu viimastest aastatest.

Saates tuleb juttu Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1953-1964 ning sattumisest Molotovi, Malenkovi, Kaganovitši ja nendega liitunud Šepilovi parteivastase grupi koosseisu.