Müstiline Venemaa

Jätkame filminduse teemat Leonid Brežnevi valitsemise ajal.

1966. aastal valmib Nõukogude Liidu üks armastatumaid komöödiafilme "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", režissööriks Leonid Gaidai.

1966. aastal valmib film "Andrei Rubljov", mille lavastaja oli tuntud Nõukogude filmirežissöör Andrei Tarkovski. Saates kuuleme filmivõtete käigust, kriitikast filmi aadressil ning linateose edasisest saatusest.

Seekord räägime uutest tavadest juubelite tähistamisel Leonid Brežnevi valitsemise ajal.

Tagantjärele on Nikita Hruštšovi süüdistatud selles, et ta rikkus suhted Rumeenia juhtkonnaga, soovides kontrollida Rumeenia siseasju ning tuues kaasa pingeid kahe riigi läbisaamises.

Saates tuleb juttu Leonid Brežnevi huvist spordi vastu ning tema tegevusest spordielu edendajana.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus rääkisime Leonid Brežnevi lemmikspordialast jäähokist.

1030. saates tuleb juttu NSV Liidu ja Hiina suhetest, mis halvenesid veelgi Leonid Brežnevi valitsemisajal.

Räägime 1966. aasta juunis toimunud olulisest sündmusest, kui Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Nõukogude Liitu.

Seekord on tähelepanu all 1968. aasta jaanuaris aset leidnud niinimetatud "Nelja protsess", kus kohtupingis olid Aleksandr Ginzburg, Juri Galanski, Aleksei Dobrovolski ja Vera Laškova, kes levitasid oma kirjutisi Nõukogude Liidus põrandaaluse kirjastustegevuse ehk samizdat'i kaudu.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, nõukogude kirjanike Juli Danieli ja Andrei Sinjavski kohtuprotsessil, kus neid süüdistati oma loomingus nõukogude riigi vastu suunatud propagandistlike materjalide levitamises.

Saates kuuleme, kuidas 1965. aasta alguses sekkub NSV Liit Vietnami sõtta, saates Põhja-Vietnami relvajõududele sõjalist abi, sealhulgas rasketehnikat, relvi ja sõdurite väljaõpet.

Tänase saate peategelane on Mihhail Andrejevitš Suslov, NLKP Keskkomitee ideoloogiatöö juht kulisside taga. Räägime tema elust ja vaadetest.

1947. aastal otsustas Stalin muuta 9. mai jälle tööpäevaks. Kuuleme selle otsuse põhjustest ning sellest, miks Leonid Brežnev muutis 1965. aastal 9. mai tähistamise taas riiklikuks suursündmuseks. Veel räägime filmi "Sõda ja rahu" valmimisest.

Seekord tuleb juttu kosmoselaeva Voshod 2 lennust ning Nõukogude Liidu kosmonaudist Aleksei Leonovist, kes käis esimese inimesena 1965. aasta märtsis avakosmoses.

Räägime niinimetatud Kossõgini majandusreformidest, kuuleme, kuidas sündis reformide idee ja keda majandusteadlastest peeti idee autoriks.

Seekord tuleb juttu Nikolai Podgornõist kui ühest võimalikust NSV Liidu liidri pretendendist. Räägime tema tegevusest Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena ning tema ametikohalt tagandamisest.

Tänase saate peategelane on Brežnevi-aegne NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin. Räägime tema elust ja tegevusest ning sportlikest harrastustest.

1019. saates räägime Leonid Brežnevi-aegsetest banketi- ja seltskonnamenüüdest ning muutustest Leonidi toiduvalikus küpsemas eas.

Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi tõusust NSV Liidu liidriks ja tema edu tagamaadest. Saate lõpus kuuleme Leonid Brežnevi toidueelistustest.

Saates räägime ajajärgust, kui Leonid Brežnev töötas Moldova Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretärina, tema edutamisest Moskvasse 1952. aastal ning suhtest rindesõbranna Tamara Laverchenkoga.

Aastatel 1964 – 1982 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev. Räägime tema päritolust, võimalikust rahvusest ning teekonnast NSV Liidu võimu tipu juurde.

Räägime Nikita Hruštšovi perekonnast ja tema laste edasisest elust.

Tänases saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi terviserikkest, sellele järgnenud surmast ning oletatavatest põhjustest, mis selleni viisid.

Räägime Nikita Hruštšovi tegevusest pensioniaastatel.

1964. aastal 14. oktoobril tagandatakse Nikita Hruštšov kõikidelt ametikohtadelt, kusjuures ametlikuks põhjenduseks toodi tema tervislik seisund.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus käsitlesime Hruštšovi vastase vandenõu tekkelugu. Sel korral kuuleme, kes olid peamised vandenõulased.

1010. saates kuuleme, kuidas sündis Nikita Hruštšovi vastane vandenõu ning räägime selle tekkimise põhjustest ja süüdistustest tema vastu.

Juttu tuleb Nikolai II suurejoonelistest jahiretkedest Belovezskaja puštšas. Tegemist oli väga suurte üritustega, milles osales palju tähtsaid külalisi. Saates kuuleme, millised olid tolleaegsed jahipidamise tavad ja reeglid.

Räägime Venemaa valitsejate jahipidamisest läbi erinevate ajastute ning kuuleme lugusid NSV Liidu juhtide jahiretkedest.

Puhkame koos Nikita Hruštšoviga suvilas, mis oli ehitatud spetsiaalselt tema vajadusi silmas pidades. Juttu tuleb Nikita puhkamisest ja päevakavast ning värvikatest sündmustest ja kohtumistest enne tema ametist tagandamisest.

1006. saates räägime Venemaa kuninglikule perekonnale ehitatud Livadia paleest erilise kliima ja rikkaliku loodusega Krimmi poolsaarel, mis oli Venemaa keisrite ja hiljem ka Nõukogude Liidu juhtide meelispuhkepaik.

1005. saade jutustab lilliputtide pulma korraldamisest ("Jääpulm") meelelahutuse eesmärgil Katariina õukonnas.

Sel korral räägib David Vseviov valitsejate lõbutsemisest läbi sajandite, narride kasutamist lõbu saamiseks, mis Ivan Julma puhul võis lõppeda narri surmaga. Ka liliputte kasutati õukonna lõbustamiseks.

Juttu tuleb 1963. aasta novembri lõpus alanud vene luuletaja, esseisti, dramaturgi ja tõlkija Jossif Brodski tagakiusamisest, sellele järgnenud vahistamisest, kohtuprotsessist ja karistusest.

Räägime Nikita Hruštšovi suhtumisest kultuuri ja avangardkunsti, kuuleme 1962. aasta lõpus alanud laiaulatuslikust kampaaniast abstraktsionismi vastu ning haridussüsteemi ja ideoloogia valdkonda puudutavatest reformidest.

28. septembril toimus saate "Müstiline Venemaa" 1000. osa salvestamine. Saade on kaheosaline: esimene osa, 1000. saade oli Vikerraadio eetris 2. oktoobril (kuulake siit) ja teine, 1001. saade on eetris 9. oktoobril kell 11.20.

28. septembril toimus saate "Müstiline Venemaa" 1000. osa salvestamine. Saade on kaheosaline: esimene osa, 1000. saade on Vikerraadio eetris 2. oktoobril ja teine, 1001. saade 9. oktoobril kell 11.20.

999. saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi muusikamaitsest ja muusikast, mis oli pühendatud talle. Saates kõlavad laulud nii nõukogude kui ka lääne autoritelt.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus käsitlesime 1962. aasta juuni alguses toimunud Novotšerkasski linna Budjonnõi-nimelise veduritehase tööliste vastuhakku valitsuse otsusele tõsta toiduainete hindu.

Kuuleme rahutustest NSV Liidus 1960. aastate alguses, mis olid tingitud toiduainete- ja tariifide hinna järsust tõusust.

Juttu tuleb 1962. aasta NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu ühismäärusest tõsta järsult toidukaupade hindu. Saates kuuleme, kuidas rahvas sellele reageeris.

Saates räägime Kuuba kriisi lahenemisest ja Fidel Castro visiidist Moskvasse 1963. aastal. Kuuleme, kuidas visiit kulges ning milliseid tulemusi see andis.

Seekord tuleb juttu Kuuba kriisiga seonduvatest sündmustest, mis leidsid aset 22. ja 26. oktoobril 1962. aastal ning esimestest sammudest, mis viitasid kriisi diplomaatilisele lahendamisele.

Räägime märgilistest sündmustest, mis toimusid 1962. aasta oktoobris Kuuba kriisi ajal ning sellest, kuidas neile reageeriti Washingtonis ja Moskvas.

Kuuleme, kuidas arenes Kuuba kriis pärast president Kennedy teleesinemist ning milliseid samme kavandati Partei Keskkomitee presiidiumi istungil.

Saate peategelane on polkovnik Oleg Penkovski, kes töötas 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses Nõukogude sõjaväeluures. Tegemist oli topeltagendiga, kes luuras nii NSV Liidu kui ka lääneriikide heaks. Räägime tema tegevusest ja saatusest.

990. saate teema on Kariibi kriisi kujunemislugu. Kuuleme sündmuste ahelast, mis kriisini viisid ja Nikita Hruštšovi tegevusest selles olukorras.

Räägime sündmusest, mis on läinud ajalukku kui vastasseis Charlie kontrollpunktis Berliini kriisi ajal. Veel tuleb juttu sellest, kui suur osa NSVLiidu majandusest oli rakendatud sõjaliste eesmärkide täitmiseks.

Seekord tuleb juttu USA ja Venemaa riigipeade John Kennedy ja Nikita Hruštšovi kokkusaamisest Viinis 1961. aasta juunis ning pingete kasvust kahe riigi vahel. Veel räägime põhjustest, mis viisid otsuseni eraldada Lääne-Berliini Ida-Berliinist müüriga.