Jäljed gloobusel

Karu tuli neli päeva tagasi Kariibi meres asuvast Jamaica kuningriigist ja see on täiesti piisav muljete settimise aeg. Nüüd võib juba rääkida mõnusast kulgemisest, soojast mereveest, logistilistest väljakutsetest ja veidratest riiki sisenemise tingimustest. Väints küsib ja täiendab entsüklopeediliste teadmistega. Nagu ikka. "Jäljed gloobusel" 123. saade. Jamaica. 14. novembril kell 11 Kukus.

Paar saadet tagasi oli Väintsil ja Karul külas Admiral Bellingshauseni pootsman. Seekord kutsusime sama aluse koka. Arktilistes vetes pidas seda ametit laulja Kaisa Ling, kes räägib talle omase sisemise põlemisega elust laeva pardal ja laulmisest kambüüsis ja tekil. "Jäljed gloobusel" 122. saade. Kaisa Ling, laulev laevakokk. 7. novembril kell 11 Kukus.

Kui Väints augusti lõpus ja septembri alguses Islandil ringi kolistas, siis avastas ta enda jaoks täiesti uue äpi – NaviCup. Pidi igati äge leiutis olema. Karu hakkas asja uurima ja selgus, et äpi autor elab Eestis ja on rahvuselt saarlane. Kutsusime ta endale mere ja Muhu tagant külla. "Jäljed gloobusel" 121. saade. Asko Berensiga NaviCupist ja teistest navigeerimisäppidest. 31. oktoobril kell 11 Kukus.

Eelmise nädala saatest jäi Väintsile ja Karule kõrvu helisema naer. Õnneks on neil vabad käed, et keda nad endale seltsi kutsuvad ning seetõttu saab Maris Pruuli naeru ja lugusid kuulata ka sellel nädalal. Koos võetakse stuudiost lahkumata ette reis läbi Loodeväila, Marise kolmas polaarekspeditsioon Admiral Bellingshauseni pootsmanina. "Jäljed gloobusel" 120. saade. Maris Pruuliga läbi Loodeväila. 24. oktoobril kell 11 Kukus.

Sellel korral on Väintsi ja Karuga stuudios maailmarändur, reisikirjanik ja piiritu unistaja Maris Pruuli. Kuidas saab inglise filoloogist mootorpurjelaeva pootsman? Kuidas polaaraladel kaheteistkümnekesi väikesel alusel ellu ja sõpradeks jääda? Või sõpradeks saada? "Jäljed gloobusel" 119. saade. Maris Pruuli. 17. oktoobril kell 11 Kukus.

Nii mõnusat monarhiat, kui Taanis, pole vist kusagil mujal. Eestlastele meeldib kindlasti ka see, et taanlaste kõrgeim tipp on madalam mitte ainult Suurest-, vaid ka Väiksest Munamäest. Aga otsimist on palju, sest riigi kõrgeima ja näiteks kolmandaks kõrge erinevus on vaid 51 sentimeetrit ning lisaks tekitavad segadust tippudes olevad viikingite võimsad hauakääpad. "Jäljed gloobusel" 118. saade. Taani.

Kolmandas Islandi saates jõuab Karu lõpuks ka saareriigi kõrgeimasse tippu, näol veider naeratus, sest enda arvates sai temast sellel hetkel esimene eestlane, kes tõusnud kõikide Euroopa riikide kõrgeimatesse tippudesse. Saame ka teada, kuidas käituvad islandlased tuhapilve all ja sees. Ning kuidas käituvad tuhavihmas eestlased, kellel ei olnud plaaniski tuhavihma sisse sattuda. Väints aga räägib lunnidest nii, et kaassaatejuht on põrandal pikali, pisarad silmis. Selline see Väints on. "Jäljed gloobusel" 117. saade. Island vol III.

Teise Islandist rääkiva saate alustuseks jõuab Väints lõpuks läbi Fääri saarte praamiga ka päriselt saareriiki kohale ja saab koos kaaslastega teada, et kuhu ja kuidas sõita tohib. Uued kohad aitab leida Väintsi uus sõber – äpp nimega NAVICUP. Karu kiidab Islandi loogilisust, laste riietumisstiili ja kõike muud sellel imelisel saarel, kus kõike on justkui nagu vähe, kuid see on uskumatult ilus. "Jäljed gloobusel" 116. saade. Island *vol.* II. 26. septembril kell 11 Kukus.

Tuli pikalt oodata, et Väints käiks ära ühes Karu lemmikriigis Islandil. Ja nüüd ta käiski. Loomulikult pole nüüd enam midagi oodata ja tuleb kõrvutada Väintsi värsked elamused Karu lugudega aastatest 2009, 2010 ja 2018. Esimesse Islandi saatesse mahtus kõige rohkem tuult. Sest kui Islandil puhub, siis kivid lendavad ja linnud lähevad jala koju. "Jäljed gloobusel" 115. saade. Island. 19. septembril kell 11 Kukus.

Peale pikka sissejuhatust jõudsid Väints ja Karu koos oma saatekülalise Mart Reimann`iga ka lõpuks Kanada piirialadel Yukoni jõel toimuvate maratonideni, kus Mardil on olnud au tõusta poodiumile nii kaheste- kui ka üheste süstade klassis. Kui erinev on see võistlus kodumaisest Võhandu maratonist? Ja kas tasub supermarketist paati või süsta osta?

Väints ja Karu kutsusid külla loodusturismi ettevõtja ja kirgliku vee peal matkaja Mart Reimann`i, et rääkida temaga Kanada ja Alaska piirialadel toimuvast Yukoni jõe maratonist. Aga nagu ikka, läks jutt mujale. Rääkisime hoopis peamiselt lastega matkamisest.

Väints, Karu ja Annika Metsla jätkavad sealt, kus eelmisel nädalal pooleli jäi. Kas telefoniga on okei pildistada? Kuidas leida pildistamiseks suurepäraseid kohti, kus ei oleks juba 246 harrastusfotograafi ja juutuuberit ees? Kuidas saada inimesele lähedale ka siis, kui sul on kaamera käes? Kes seab piirid, et mida võib pildistada ja mida mitte?

Väints ja Karu on selles suhtes erinevad, et esimene vaatab tihti riike läbi kolmanda - ehk kaamerasilma, kuid teine unustab sageli pildistamise ja filmimise sootuks. Kuidas ja kui tihti aga peaks üldse reisidel kaamera järgi haarama? Kutsusime ülekuulamisele fotograaf Annika Metsla, kes on viinud fotosõpradest eestimaalasi nii Balile, Marokosse kui ka Kuuba saarele.

Väints ja Karu on tagasi "Jäljed gloobusel" esimeselt minipuhkuselt ja jätkavad sealt, kus juuli lõpus pooleli jäi. Botswana on riik, millel on kaks kõrgeimat tippu, sest keegi pole 100% kindel, et kumb neist ikkagi see veits kõrgem on. Karu puhul tähendas see lihtsalt seda, et tuli tõusta ühe päevaga kahte tippu ning seda läbi vaenuliku keskkonna, kus igal põõsal on okkad, 17 erineva suuruse- ja mustriga madu on surmavalt mürgised, ämblikud kaaluvad rohkem, kui meie daamide koerad ja inimeste poolt sissetallatud rajad puuduvad.

2024 aasta aprillis sõitis Karu koos kaaslastega ühel hetkel Namiibiast Botswanasse. Kuigi 70% sellest riigist on kõrb, leiab sealt tohutult loomi, linde, roomajaid, reptiile ja putukaid. Ja kui asud põhjas Kasane linnas, siis võid suvalisel päeval korraks üle piiri naaberriiki Zimbabwesse hüpata ja külastada ühte maailma võimsamat juga. Seda Victoria-nimelist.

Eelmisel nädalal alustatud jutud Aafrika väikeriigist Beninist saavad jätku. Väints kohtub kohaliku kuningaga, naudib troopilist niiskust kaldale palmide vahele tõmmatud ripptelgis ja aitab koos sõpradega kalameestel 3,2 km pikkust võrku ookeanist välja tõmmata. Ehk siis ta räägib Karule ja kuulajatele oma erinevatest ebaõnnestumistest ja illusioonide purunemistest selles kenas riigis.

Aastal 2017 sattus Väints koos sõpradega Orjaranniku väikeriiki, mida peetakse voodoo sünnimaaks. Müstiline turg, kus müüakse ahvikäppasid, kuivatatud kameeleone ja siile ning maagilisi musti pulkasid, mis teevad omaniku võitmatuks. Rahvuspark, kus värav pannakse kinni põhjusel, et loomad sinna sisse ei saaks.

Terje Abramsiga sujus jutt nii hästi, et palusime tal stuudiosse jääda ka teiseks Araabia Ühendemiraatide saateks. Karu räägib lisaks ka AÜE sees olevast Omaani enklaavist, mille sees on omakorda AÜE enklaav ning muidugi ka tõusust Ühendemiraatide kõrgeimasse punkti. Selle saatega alustab "Jäljed gloobusel" oma kolmandat aastat. Palju õnne teile, kallid kuulajad ja meile ka.

Väints ja Karu tundsid ära, et on õige aeg rääkida Araabia Ühendemiraatidest. Kana nad ise on sellel moodsal araabiamaal veetnud kahe peale ainult 4 päeva, siis kutsusid nad stuudiosse appi Terje Abramsi, kes on seal elanud, töötanud ja armunud juba 11 aastat.

Jätkame riigiga, mida tutvustatakse ka nimetusega "Aafrika algajatele". Vaatame üle mõned Namiibia kuulsad paigad ja kõrgeima tipu Köningsteini. Käime Etosha rahvuspargis ja sõidame Kaprivi triibule, kus Karu avastab Aafrika looma- ja linnuriigi selle parimas mahlas. Kõik söövad kõiki ja värvid on müstilised.

Mõnes riigis elab ruutkilomeetri kohta nii vähe inimesi, et ainult Mongoolias elab veel vähem. Kõrb ja imeilusad düünid. Mürki täis tegelased põõsastikes. Rahvuspargid. Ookean. Karu käis Namiibias alles paar kuud tagasi. Väints aga läheb kohe, kui võimalus tekib.

Kellega rääkida riigist, mis vahetab viimasel ajal oma nime sagedamini, kui mõni autoomanik pidurikettaid? Eks ikka selle inimesega, kes on olnud selles riigis nii Eesti Vabariigi suursaadik kui ka Euroopa Liidu suursaadik. Väints, Karu ja Orav kolavad nii mägedes, ausammastest tulvil pealinnas Skopjes kui ka piirialadel, kus alavad peamiselt albaanlased.

Kas reisida on lihtsam, kui sul on taskus diplomaatiline pass? Kas suursaadik saab päriselt ka Eesti heaks midagi suurt ära teha? Kas kurja noodi saatmise juures saab tavalised viisakused ära jätta? Kui hea pass on Eesti Vabariigi kodanikel? Nendele ja teistele küsimustele otsime vastuseid mehelt, kes hetkel on diplomaadi leiba söönud juba veidi üle 30 aasta ning teab ka põhjuseid, miks diplomaat ei tohi kunagi armuda asukohariiki.

Uskumatul kombel on "Jäljed gloobusel" tandem Andres Karu ja Väino Laisaar jõudnud oma jälgedega sajanda saateni. Ajaloomuuseumi suvesaalis avalikult salvestatud juubelisaates teevad nad statistikat, räägivad tekkinud mõtetest ning vastavad kuulajate eriilmelistele küsimustele.

Ilusa numbriga 99. saate salvestasid Väints ja Karu avalikult Eesti Ajaloomuuseumi Suvesaalis Maarjamäel. Külaliseks kutsusime mehe, kes tegelikult hoopis meid külla kutsus - kultuuriveduri, lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaa. Räägime Jaanusega Tai Kuningriigist, mis on jätnud temasse kustumatuid elamusi ja painutanud tema mõttemaailma.

Väints ja Karu räägivad teist saadet järjest Leedust. Sest meil näiteks ei ole oma suletud tuumajaama ega Nida poolsaart, mis viib Venemaale. Ja enamik meist ei ole katoliiklased ning meie kõrgeim tipp ei ole viimase paarikümne aasta jooksul muutunud. Leedus aga on.