Jäljed gloobusel

Saksamaast rääkima hakates arvasid Väints ja Karu, et ega neid mälestusi üle ühe saate ei ole kogunenud. Aga eelmisel nädalal pajatama hakates läks aeg sellise hooga, et Baieri Alpidest ja Saksamaa kõrgeimast tipust Zugspitzest ei jõudnudki rääkida. Selle vea saame parandatud, sest tegemist oli reisiga, kus kehv ettevalmistus tegi meie plaanides pidevalt elegantse radikaalsusega muudatusi.

Väints ja Karu arvasid pikalt, et Saksamaa on liiga suur, et sellest rääkida. Aga enam mitte. Saatesse mahub Berliini Müür ja palju tuntud sakslasi. Ning Väintsi ja Karu hägused ja veel hägusemad mälestused ka.

Väints, Karu, Tõnis ja Kalle jõudsid eelmises saates Kosovo kõrgeimasse tippu, kuid sealt on vaja ka alla saada. Sest ees ootavad Põhja-Makedoonia pealinn Skopje, imeline Ohridi linn, Albaania pohmellis piirivalvurid, Bosnia alternatiivsed maanteed ja Horvaatia rannik.

Väints ja Karu jätkavad Balkanil. Kuna Kosovo kõrgeimasse mäe Rudoka tippu tõusti neljateistkümnekesi, siis on igati loogiline, et sellest räägitakse neljakesi. Stuudios on lisaks saatejuhtidele matkakaaslased Tõnis Veltmann ja Kalle Konrad, kes aitavad mägimatka lahti mõtestada oma kogemustest ja tunnetest lähtuvalt.

Väints ja Karu jätkavad koos Meelis Kuboga Balkani avastamist ja jõuavad saate lõpuks ka viimasesse Euroopa riiki, kus Väints jälgi teinud pole – Kosovosse. Kontrastid on vägevad ja koerad on staatilised.

Millalgi pidi see juhtuma. Väints ja Karu on esimest korda koos välismaal ning ühendavad lõdva randmega automatka mägimatkaga. Et jutud oleksid müstilisemad, siis on meeste saatekülaliseks mustkunstnikust reisikaaslane Meelis Kubo.

Väintsi ja Karu külaline Sven Sester on endiselt Aserbaidžaani aukonsul. Seetõttu peab ta mõnedel hetkedel olema sellest põnevast riigist rääkides poliitiliselt korrektne. Aga Väints ja Karu ei pea ja räägivad oma lugusid ka vahele ning üks on kindel - kõigile kolmele Aserbaidžaan meeldib.

Väintsi ja Karu külaline on paarikümnekordne Eesti meister bridžis, kes vahelduse mõttes töötab samaaegselt erasektoris ja Tallinna Linnavolikogus. Aga lisaks on ta ligemale aasta olnud Aserbaidžaani aukonsul ja seega on just temalt paslik küsida, et kuidas Aserbaidžaanil läheb. Endise rahandusministrina on tal kindlasti oma nägemus.

Väints ja Karu saavad Avo Heinaga vesteldes teada, et mis veinituristil seljas on ja kus tasuks Prantsusmaal või Itaalias sööma minna. Ning kui keeruline või vähekeeruline on rännata, kui vasak pool eriti ei liigu. Tõelise Itaalia fännina viib Avo meid vahepeal Prantsusmaalt üle piiri ka naaberriiki.

Väintsi ja Karu külaliseks on kunagine professionaalne rahvasportlane Avo Hein, kelle reisimisharjumused muutusid 10 aastat tagasi, kui treeningul saadud insult tema vasaku kehapoole väheliikuvaks tegi. Aga hea toidu ja veini juurde saab ju ka lennukiga sõita ja seda Avo pidevalt teebki. Ning ta naudib täiega vana Euroopat.

Prantsusmaa jutud jätkuvad Vahemere rannikuga ning loomulikult kuuleb ka sellest, kuidas Karu Mont Blanc`i tippu jõudis. Ja kuidas teist korda jõudis. Väints aga on käinud koopas, mis on ühe kõrvalasuva koopa koopia. Hull lugu.

Väintsil ja Karul on Prantsusmaa meelde jäänud läbi selle, et nad eriti ei taha inglise keelt rääkida. Ja kui sööd baguette`i, siis on igemed verised. Ning Karu ei saa aru, miks vahepeal Prantsuse autotootjad autosid ehitades disainereid ei palganud. Ja Väintsi sõbralt varastati seal riigis motikas ära ning talle endale müüdi kell, mis käis 12 minutit ja siis ei käinud enam kunagi. Õnneks on Prantsusmaal ka head ja paremat.

Väints ja Karu jätkavad koos külalistega "Seitsme tipu klubist" nende mägede ja lugude avastamist. Sellesse saatesse mahuvad läbi Triin Seli ja Andras Kaasiku juttude neli allesjäänud tippu: Alaska tuutele ja tummistele miinuskraadidele avatud Põhja-Ameerika kõrgeim Denali, Lõuna-Ameerika kuivusega jahmatav Aconcagua, inimsööjate ja kullakaevanduste vahel kõrguv Puncak Jaya ning muidugi "Tema ise" - Aasia ja ühtlasi maailma kõrgeim tipp Džomolungma.

Väintsile ja Karule tulid külla Triin Selli ja Andras Kaasik. See on esimest korda, kui meie saates on korraga vestlemas isa ja tütar. Neid seob lisaks veresidemetele ka armastus kõrgete mägede vastu ja kuulumine eksklusiivsesse "Seitsme tipu klubisse", mille liikmed on tõusnud iga kontinendi kõrgeimasse tippu. Esimesse saatesse mahtusid neist kolm - Aafrikas erinevaid kliimavöötmeid läbiv Kilimanjaro, Antarktise mandril kõrguv jäine Vinson ja Euroopa kahe tipuga iludus Elbrus.

Väints ja Karu istuvad teist nädalat järjest suud ammuli ja kuulavad, mida Jakob Rosin räägib. Sest tema terve ellusuhtumine ükskõik millesse on relvitukstegevalt äge ja tema vaatenurk asjade toimimisele terav. Kuigi ta ei näe.

Väintsile ja Karule tuli külla Jakob Rosin. Kapuutsiga pusa, teksad, Skechersid jalas. Täiesti normaalne noor mees. Lihtsalt lisavarustusena hoiab ta käes valget keppi, sest temalt on ära võetud nägemine. Sellele vaatamata tripib Jakob mööda maailma ja hoolitseb Eestis selle eest, et ligipääsud vajalikele teenustele ja avalikus ruumis oleksid olemas ka erivajadusega inimestele.

Marko Aleksejev seisis (nagu iga tippsportlane) ühel hetkel silmitsi faktiga, et sportlaskarjäär sai just läbi. Mida teeb olümpiasportlane peale karjääri lõppu, kui ta ei taha ennast suureks süüa või suureks juua? Marko valis loodusturismi ja toimetab juba mitmendat kümnendit Varbola lähedal Preeriakojas ja jagab esivanemate tarkust edasi nendele, kes vastu võtta oskavad.

Väintsile ja Karule tuli külla mees, kelle käes on siiani Eesti siserekord kõrgushüppes ja jalgades soov astuda esivanemate radadel. Marko Aleksejeviga räägime tema sportlasteest ja paikadest, kuhu tippsportlane võistlusvälisel ajal jälgi jätab. Ja muidugi rahast, joovastavatest jookidest ja naistest ka, sest muidu pole ju kuulajal huvitav.

Eelmisel nädalal jõudsime koos Leho Valmasega juba Angolasse kohale. Kuid seda võrratut maad avastada ja seal elavaid imelisi inimesi avada veel ei jõudnud. Kui kellelgi on võimalus, siis ostke lennupiletid ja lennake kohale. Kahetsema ei pea kindlasti.

Karu käis kevadel Aafrika alumises pooles Angola nimelises riigis. Et jutt sellest põnevast ja sõbralikust maast oleks adekvaatsem, siis kutsusime stuudiosse ka Karu reisikaaslase Leho Valmase. Lehoga saame lisaks Angola juttudele vestelda ka tema tööst, sest tehnilise produktsioonifirma juhina on ta lisaks Euroopale tööd teinud ka Aasias ja Ameerikas.

Jätkame sealt, kus eelmine nädal pooleli jäime ehk luusime koos Ivo Tšetõrkiniga mööda Nicaraguat. Üks ägedamaid riike maailmas oma Vaikse Ookeani, Kariibi mere, troopiliste metsade ja vulkaanidega. Kui võimalusi on, siis minge. Pigem kohe.

Väints käis vahepeal Nicaraguas. Võitles kuumusega ja otsis tulutult teisi turiste. Leidis hoopis uue riigi, mis kuulub tema lemmikriikide *top* 3 hulka. Kutsusime andmete õigsuse kontrolliks saatesse ka Väintsi seekordse reisikaaslase Ivo Tšetõrkini. Juttu jätkus.

Nagu lubatud, ei lasknud Väints ja Karu oma eelmise saate külalist Rene Satsit vahepeal koju ning panid ta nädala möödudes uuesti mikrofoni taha istuma, et saaksime koos rääkida Rene ühest lemmikriigist, mille nimi on Laos. Kuidas seal elatakse ja mismoodi see riik toimib, on aeg-ajalt suur müsteerium. Kuid kuidagi siiski toimiv müsteerium.

Väints ja Karu kutsusid juubelisaate külaliseks Rene Satsi, kes oskab nii reisida kui ka reisimisest rääkida ja kirjutada ning teeb seda saatejuhtidega sarnaselt ilustamata ja kolestamata. Ja et ta on ligi kolmandiku oma elust veetnud Eestist eemal, siis on tal ka adekvaatne kõrvalpilk meie väikese kodumaa arengutele.

Väintsi ja Karu õllejutud koos õllekoolitaja Karl Hallikuga keskenduvad selles saates õlleturismi Mekale. Ei ole teist sellist riiki, kus ajalugu ja tänapäev on õllest nii läbi imbunud kui Belgias. Igas linnas ja igas kloostris mulksub ning muliseb. Iga nurga peal saab mekutada. Iga belglane on asjatundja oma linnakese õllede alal.