Eesti Eso

Emakeelepäeva valguses mõtleme korraks meie kultuuri alustalale – eesti keelele. Saates „Eesti eso“ käis külas räppar Genka ehk Henry Kõrvits, arutlusse võeti keelekasutus räpiriimides, inglise keele massiline pealetung ning palju muudki.

1980ndate lõpus loodud süsteem Human Design aitab inimesel end paremini tundma õppida ning ühendab endas mitmeid teisigi iidseid õpetusi (astroloogia, numeroloogia jne). Õpetuse järgi saab inimesed jagada erinevatesse aura- või energiatüüpidesse. Kuula ja saa teada, millised on erinevad tüübid!

Kas on võimalik, et sünnikuupäev võib inimese karakteri ja saatuse paika panna? Numeroloog Timo Reinpal võrdleb numeroloogiat astroloogiaga ja ütleb, et inimese saladused ja ülesanded avanevad temaga seotud numbrites.

Kristel Aaslaid on elupõline esineja, õigemini taidleja, nagu ta ise enda kohta ütleb. Laulmine, tantsimine, näitlemine ja mahukas lavakarjäär on Kristeli sõnul tema saatusesse kirjutatud. "Usun, et kõike on võimalik endale manifesteerida," ütleb ta.

Miks mehed petavad? Kas naised vaatavad ka pornot? Kuidas määratleda inimese armastusekeelt? Kas meeste ja naiste vahel on võimalik platooniline sõprus? Miks peavad mehed vahepeal kella kuueni hommikul väljas olema? Kas Epp Kärsin usub polügaamsetesse suhetesse? Kuidas mõjutab magamistoas toimuv suhet?

Vananemisega kaasneb tihtipeale hulganisti haigusi, mille algpõhjus võib peituda üldises põletikulises protsessis, mis meid rakutasandil aastatega üha enam kimbutama hakkab. Saates „Eesti eso“ käis külas Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, kes kirjeldas, kuidas põletik tekib ning kas seda on võimalik ka ära hoida. Lisaks võetakse arutlusse see, kui vanaks keskmine inimene tulevikus elab.

Eestlasi nimetatakse teatavasti maailma kõige vähem usklikuks rahvaks. Miks see aga nii on ja millist rolli mängib kirik ühiskondlikes küsimustes? Saates „Eesti eso“ käis neil teemadel vestlemas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Just nii kirjeldab oma vahistamist Tomas Legrant – elupõline kurjategija, kes on nüüdseks kuritegevusest loobunud. Uues „Eesti eso“ podcastis räägib mees, kuidas ta vangis pisaraid valas, millele sadu tuhandeid välja petetud raha kulutas ja miks ta muutuda otsustas.

Äsja ilmus Mehis Heinsaare uus romaan „Kadunud hõim“ – see on õpetlik muinasjutt, kust ei puudu lopsakas loodus, lopsakad rinnad ega inimsööjadki. Romaani algne mõte tekkis Mehisel juba 14 aastat tagasi – kuidas see siis lõpuks valmis sai?

Arnold Swarzenegger, Michael Jordan, Winston Churchill ja legendaarsest teleseriaalist „A-Rühm“ tuntud Hannibal – kõik ühel või teisel moel maailma vingeimad mehed. Mis neid aga ühendab?

Millega Jamaika enamikele meist seostub? Bob Marley? Usain Bolt? Kanepisuits? Või hoopis üliohtlikud getod? Tarrvi Laamann on Eesti kunstnik, kes elab pool aastast Jamaikal, pool Eestis. Saates „Eesti eso“ helistasime seekord teisele poole maakera ja rääkisime Tarrviga.

Mattias Naan on stand-up koomikuna tegutsenud juba kümme aastat. Istusime maha ning rääkisime saates „Eesti eso“ sellest, mis on naljakas ja mis mitte.

Talisuplus ja regulaarne külma veega karastamine on viimaste aastate jooksul üha populaarsemaks muutunud. Kindlasti on paljud kuulnud ka maailmakuulsast jäämehest Wim Hofist, kelle jalajälgedes käivad tuhanded inimesed üle maailma. Mida see meetod endast kujutab ja kuidas end õigesti karastada, sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Wim Hofi meetodi ametlik instruktor Madis Meister.

Dubstep on 2000ndate alguses Inglismaal tekkinud elektroonilise muusika žanr. Stiili suursaadikuks tembeldatud USA raadiopersoon, DJ ja produtsent Joe Nice tuleb sel reedel juba kolmandat korda Eestisse. Istusime stuudiosse maha ja rääkisime, mis teeb dubstepi eriliseks.

Eneseotsingutega seoses on üha populaarsemaks saanud ayahuasca-rännakud – iidse Lõuna-Ameerika taimejoogi tarbimine koos šamaaniga, kes on psühhedeelses kogemuses inimesele ankruks. DMT on laias laastus seesama ainekombinatsioon, ainult et kristalsel kujul. Ära jääb oksendamine, kõhulahtisus ja rännak kestab tundide asemel vaid 15 minutit.

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas „Tulnuka“ stsenarist ja režissöör Rasmus Merivoo. Lõputööna valminud filmist sai hoopis midagi muud, kui esialgu plaanis oli. Spielbergi, Kubricku ja Tarantino filme hindav Rasmus näitas, et välku ja pauku saab teha ilma suure eelarveta. Kes oli teismeline Rasmus Merivoo – rullnokk või karvane? Kui suur oli filmi eelarve ja kust selleks raha leiti? Kuidas sündis „Tulnuka“ stsenaarium? Milline oli kohaliku filmimaailma reaktsioon? Kuidas Rasmuse elu pärast „Tulnukat“ muutus? Kas Merle Jääger oli kohe nõus kaamera ees tisse näitama? Kas rullnokad lähevad pärast surma taevasse tulnukate juurde?

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Tartu Ülikooli astrofüüsikaprofessor Peeter Tenjes. „Musta augu kõige olulisem omadus on see, et sealt ei tule midagi välja,“ ütleb Peeter. Musta augu haardest ei pääse isegi valgus. Lõputult tihe ja lõputult väike auk tekib tähe kokkuvarisemisel taevakeha elu lõpus. Seda nimetatakse stellaarseks mustaks auguks. Milliseid musti auke on aga veel olemas? Kui palju neid üldse olla võib? Antud teemast rääkides on kõige suuremaks müsteeriumiks muidugi see, mis juhtub musta auku sisenedes. Teooriaid on erinevaid, üks neist käsitleb musti auke kui nii-öelda ussiauke, mille kaudu on teoreetiliselt võimalik ka ajas rändamine. Kuidas see hüpoteetiliselt välja võiks näha? Ja miks pole ajas rändamise vanaisa-paradoks võimalik? Kui suure raadiusega mustad augud on? Kas kunagi ühinevad Linnutee ja meie suurima naabergalaktika Andromeeda mustad augud? Kui suur on universum? Kuidas mustad augud tähti „alla neelavad“? Mis juhtub inimesega, kes siseneb musta auku?

Andrues Vana sai enda sõnul selgeltnägijaks üleöö – ühel päeval läks mees magama ja ärkas hommikul täiesti uue inimesena. „Tol perioodil olin madalseisus ja mingi pinge minus lihtsalt murdus,“ ütleb mees. Saates räägib ta lähemalt, mis temaga siis juhtus. Enne suurt muutust suhtus Andrues igasugusesse esoteerikasse ja selgeltnägemisse pigem naljaga ega võtnud teemasid tõsiselt.

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Raimond Feil – mees, kes puutus vabastava hingamisega kokku Bali saarel ning sai sedavõrd intensiivse kogemuse, et tahtis sellele oma elu pühendada. Miks me pinnapealselt hingame? Mis on sügava hingamise eelised? Kuidas mõjutavad lapsepõlvetraumad meie hingamismustrit? Milline on õpetaja juhendamisel toimuv vabastava hingamise sessioon? Kuidas on praktika Raimondit aidanud?

Jah, sest ajast, kui me veest välja roomasime, on möödas juba hea hulk aastaid, ent kui palju inimene aja jooksul muutunud on? Kas õpime ainult oma vigadest? Metsast, inimesest, amööblikkusest, kirjutamisest ja paljust muust vestlesime kirjanik Valdur Mikitaga.

Podcast'is „Eesti eso“ käis seekord külas Redcurry.co kaasasutaja ja COO Asse Sauga. Mees alustas krüptoraha ostmist juba aastaid tagasi, kuid sai kohe alguses kätte valusa õppetunni. Mida peaks krüptoraha puhul jälgima ja mida Asse oma esimesest kogemusest õppinud on? Saates arutletakse krüptoraha olemuse üle – kuidas tekib selle väärtus, kuidas kujundeb hind, kes bitcoin'i asutas? Heites pilgu tulevikku – kas krüptovaluutast saab varsti meie igapäevane raha?

Seekordses „Eesti eso“ podcast'is käis külas Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni president Laur Sibold. Mis mäng see pokker siis ikkagi on? Ja kui oluline roll on bluffimise? Laur räägib ka lähemalt Eesti pokkerimängijatest – kui palju harrastajaid siin on, kus nad mängivad ja kui palju raha võidavad?

Tegelikult on hiromantiaga tegeldud juba tuhandeid aastaid. Käejoonte tõlgendamise kohta leiab andmeid nii piiblist kui koraanist. Kuigi jooned tunduvad meie peopesas täiesti juhuslikud, siis hiromantide sõnul saab neist välja lugeda nii minevikku kui ka tulevikku. Kuidas see täpsemalt käib?

Kui rääkida üledoosi tõttu põhjustatud surmadest, siis on Eesti paiknenud tabeli tipuotsas. Sellest, kas olukord on aastate jooksul muutunud ja milliseid meelemürke me üleüldse tarbime, käis saates „Eesti eso“ rääkimas Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemoloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Teatavasti leidis lõpplahendi Johnny Deppi ja Amber Heardi vaheline kohtuheitlus. USA kohtusüsteemi järgi kuulutasid objektiivsed jälgijad – vandekohtunikud – Johnny peaaegu kõigis punktides võitjaks. Amberi räigeid süüdistusi eksabikaasa suunas uskuma ei jäädud. Kas valetaja on võimalik kehakeele põhjal ära tunda? Kas valetaja väldib silmkontakti, žestikuleerib kätega? Või hakkab närvilisusest hoopis higistama? Viimases "Eesti eso" podcast'is käis külas politsei- ja piirivalveameti antropoloog Silvia Tänav, kes on petliku käitumisega seotud tunnuseid uurinud ka oma magistritöös.

Mõni kuu tagasi murdsin üsna rumalalt-õnnetult käe – proovisin võimlemispallil püsti seistes tasakaalu hoida ja prantsatasin sealt nagu viis kopikat maha. Otse küünarnukile – ai! EMO-s sain diagnoosiks küünarluumurru ning vihjati, et tegelikult läks isegi hästi. Halvemal juhul oleksin vajanud operatsiooni. Käsi pandi õlavarrest randmeni kipsi, patsutati seljale ja öeldi, et paari nädala pärast võta kips maha ja kaheksa nädalat ära raskusi tõsta. Paari nädala pärast aga selgus röntgenpildilt, et luu pole veel kokku kasvanud. Ja ka nelja nädala pärast polnud luu veel kokku kasvanud! Raske juhtum! Liikuva jäseme taastumisel – põlve, küünarnuki, õla jne – on kõige suuremaks ohuks selle jäigastumine. Nii ütles mulle Google. Pärast ei lähe käsi enam lihtsalt sirgeks ega paindu täielikult kokku. Ka perearst soovitas kätt vaikselt liigutama hakata, ehkki kandsin edasi ortoosi, mis nägi välja kui robotkäsi. Et paranemisprotsessi kiirendada, broneerisin aja taastusraviarstile. Umbes kuueminutiline kohtumine läks aga oodatust rabedamalt – arst soovitas mul kätt vähemalt kuu aega veel ortoosis paigal hoida. Kui üldiselt soovitatakse liikuva koha murdu fikseerituna hoida 2–3 nädalat, siis antud taastusravispetsialist käskis kätt liikumatuna hoida 8 nädalat. Pärides liikuvuse ja jäigastumisohu kohta, karjus vanem härra mulle tatti pritsides näkku ja ähvardas invaliidistumisega, kui ma tema juhiseid ei järgi. Noh, pisut ebaviisakas suhtlusviis, aga see-selleks, mõtlesin. Vanakooli mees. Ikkagi oma ala spetsialist – konkreetselt vigastustest taastumisele pühendunud arst. Muidugi kuulad, kui nii karmide tagajärgedega ähvardatakse. Aga tegelikult ... tegelikult oleks liikumisega pidanud alustama oluliselt varem. Õnneks jõudsin lõpuks füsioterapeudi juurde, kellega tuli üsna jäigaks muutunud käsi sõna otseses mõttes lahti murda. Tänaseks on käsi täielikult taastunud ja seda paljuski tänu Jörgen Puisile, kes käis saates "Eesti eso" füsioteraapiast lähemalt rääkimas.

Kuidas palka juurde küsida ja oma rahaasjad korda saada, sellest käis saates "Eesti eso" rääkimas kümme aastat investeerimisega tegelenud Kristi Saare. Inimestel on keeruline väga pikalt ette mõelda. Kui pole selleski kindel, mis toimub järgmisel nädalal, siis 30–40 aastat tulevikku vaadata tundub igapäevatoimetuste kõrval hoomamatu kaugusena. Kindlasti ei taha aga keegi meist pensionieas oma lastele või lähedastele koormaks jääda, mistõttu võiks süstemaatilise rahatarkusega alustada kohe. "Distsiplineeritus on enda rahaasjade korraldamisel üks põhilisi märksõnu," ütleb Kristi. Kuidas palka juurde küsida? Kui palju võiks kuus kuluda eluasemele (üüri- või laenumakse), transpordile või toidule? Mitu protsenti palgast peaks kõrvale panema? Mida tähendab meelerahufond? Mida rohkem raha, seda parem inimene – kas kultusfilmist "Wolf of Wall Street" tuntuks saanud väide vastab tõele? Kuidas mõjutab inimese elu pidev rahapuudus? Kust alustada oma investeerimiskarjääri?

Indrek Hargla käis saates "Eesti eso" ning kirjeldas lähemalt oma töömeetodeid. Miks on kõige parem kirjutada pimeduses? Kui kaua võtab ühe romaani kirjutamine aega? Kuidas sündis apteeker Melchior? Milliseid nõuandeid annab Indrek algajatele kirjanikele? Kumb on olulisem – idee või stiil? Need küsimused võetakse jutu käigus täpsemalt arutlusse.

Briti väljaanne The Sun esitas juba neli aastat tagasi Pentagonile palve avaldada materjalid, mida USA kaitseluureagentuur (DIA) maaväliste objektide ja olendite kohta kogunud on. Nüüd, pärast aastaid kestnud läbirääkimisi jõudis avalikkuse ette suur hunnik dokumente, kus on kirjeldatud pehmelt öeldes kurioosseid juhtumeid. Viimases "Eesti eso" saates käis külas ufoloog Igor Volke, kes teemat kommenteeris. Näiteks on dokumentides välja toodud viis seksuaalse alatooniga kokkupuudet maaväliste olenditega. Mõned neist on lõppenud ka rasedusega. Pentagoni dokumentides on kirjeldatud juhtumeid põhjalikult uuritud ning kuigi lood kõlavad ulmeliselt, on paljudel neist nüüd küljes nii-öelda ametlik tempel. Ufolaevadega kokku puutunud inimeste vigastusi on uurinud arstid, kes leiavad, et maaväliste objektide-olenditega kohtumised on tõendatud. 1500 lehekülje vahelt leiab aga sündmusi, mis tunduvad üha kummalisemad – tulnuklaeva märganud inimesed on raporteerinud ajanihkeid. Viieminutiline kogemus on pärast kella vaadates kulgenud tegelikult üle poole tunni. Kas tulnukatel on võime ajas rännata? Kuigi tavainimesele tunduvad sellised lood justkui ulmefilmist, ei tulnud dokumentide sisu Igor Volkele üllatusena. Kas sarnaseid vigastusi või seksuaalseid kokkupuuteid tulnukatega on juhtunud ka Eestis?

"Teeks nii, et ei oleks fašist! Teeks nii, et ei oleks rassist!" Sedasi kõlab lüürika plaadilt "Oleg", mis valmis Genka ja DEW8 koostöös. Mehed pärjati hiljuti ka aasta hip-hop artisti tiitliga. Kes on müstikasse ja interdistsiplinaarsusesse kalduv DEW8? Saates "Eesti eso" käis külas Siim Parisoo ehk DEW8, kes selgitas ka huvitava artistinime tagamaid. "Ausalt öeldes on selle nime tähendus alles selgumas," ütleb Siim, seega tasub kõrvad kikkis ja meeled erksad hoida. Kellega on siis tegu – produtsendi, räppari, videomeistri või hoopis maalikunstnikuga? Siim tegutseb mitmel rindel ja tõdeb, et mingeid piire pole mõtet endale ümber ehitada. Kuidas sai muusikukarjäär alguse? Millist muusikat kuulas DEW8 lapsepõlves? Miks tõmbab teda tumeduse poole? Kuidas teha hittlugu? Milline näeb välja DEW8 loomeprotsess? Milline näeb välja DEW8 tavaline päev? Kui olulist rolli mängivad tunnustused ja auhinnad? Kui olulist rolli mängib produtseerimisel tehnoloogia? Millised on kunstniku tulevikuplaanid?

Esiteks peab muidugi ära mainima, et Jaan Aru ei kutsu üles inimesi illegaalsete ainetega omavoliliselt katseid tegema. Mees tutvustab viimases "Eesti eso" podcastis erinevaid teadusuuringuid, mis sel alal tehtud, ja selgitab põnevat uurimisvaldkonda teadlase pilgu läbi. Kas teatav hulk inimesi on loovad-loomingulised ja ülejäänud pole seda emapiimaga lihtsalt kaasa saanud? Seda ei tasuks kindlasti arvata, sest loovuse võib endas avastada igaüks. Igaühest ei saa geeniust, kuid igaüks võib jõuda enda potentsiaalini. Kuidas aga enda loovust arendada? Kas kaheks tundi TikTokis on liiga palju? Kust tulevad geeniused? Kuidas tekib ajus uus seos? Kui kaua kirjutas Jaan oma uut raamatut "Loovusest ja logelemisest"? Mida soovitab mees koolinoortele? Need ja mitmed teised teemad uues saates!

Viimases "Eesti eso" podcastis on külas Reedik Pääsuke, kes on varem ka saatejuhi õlga opereerinud. Tõsistest traumadest taastumine võib kulgeda kiiresti, aeglaselt, see võib toimuda edukalt, aga võib lõppeda ka tüsistustega. Saates selgitab doktor Pääsuke, millest see sõltub ja kuidas täielikult taastuda. Kui kaua luu kokku kasvab? Kuidas mõjutab taastumist vanus? Aga luutihedus? Millist rolli mängib toitumine ja teised harjumused? Kas õllejoomine tekitab põletikku? Miks võiks ka eakamad inimesed jõutrenni teha? Miks on meie luud proteesidest või titaanluudest paremad? Kui kaua tuleb taastada atrofeerunud lihaseid? Mida jälgida füsioteraapia juures?

Jan Kaus on tekste avaldanud juba üle 20 aasta. Kuivõrd on aga kirjanikuametit võimalik õppida? Milline on hea tekst? Kuidas enda kirjutamisoskust parandada? Kui määrav on toimetajatöö? Milline näeb välja Jani kirjutamisprotsess? Miks peaks raamatuid lugema?

Kes meist poleks 20ndates pidutsenud? Lauri Pedaja jaoks olid nooruspõlves peetud peod aga pisut kangemad, kuna seks ajaks oli saavutatud ka kuulsus. Alkohol, narkootikumid, naised ... wannabe-rokkstaar nagu Lauri ise ütleb.

Vennaskonna laulja Tõnu Trubetsky on pärast sõpradelt kuuldud kogemusi ka ise sügavamalt ufoloogiasse süvenenud. Mehe sõnutsi pole sugugi võimatu, et meie planeedi läheduses paiknevad tulnukalaevad, mille asukad vaatavad meelelahutuse eesmärgil meie televisiooni ja käivad inimeseks maskeerununa siin külaski. Tõnu käis saates "Eesti eso" ning rääkis ufoloogiahuvist lähemalt. "90ndatel nägid minu head tuttavad Ülemiste järvel tulnukaid, kes maandusid, et oma laeva parandada. Nii neile vähemalt tundus," ütleb Tõnu. Tema sõnul tegid nad maavälistest olenditest lausa pilte ja üritasid neid Soome ajakirjanduses ka avaldada, ent vahele astus politsei ...

Kirjanik sõitis mõni kuu tagasi täiskuuvalgel jalgrattaga. Tuld polnud, kiivrit ammugi mitte. Juhtus aga nii, et tormi käigus murdunud puuoks talle ette jäi ja sadulast lennutas. Tõnu mängis enda sõnutsi natuke rumalalt ka kangelast – sõitis toona ise veel autoga traumapunkti ja ütles, et midagi hullu pole juhtunudki. Kulm õmmeldi kokku ja mees lasti põhjalikuma ülevaatuseta koju. Alles jaanuarikuus ilmnesid aga kukkumise tõelised tagajärjed. Eluohtlikku seisundisse langenud kirjanik viibis sel ajal Kreekas ning pidi sealt kiiremas korras tagasi lendama. Mis Tõnuga täpsemalt juhtus, saab kuulata värskest "Eesti eso" podcastist. Saates tuleb juttu paljust muustki. Miks loobus kirjanik kaks korda kirjanikupalgast? Miks kiidetakse Eestis keskpärast kirjandust? Kes on kirjanik? Kuidas muutis hiljutine surmaga silmitsi seismine Tõnu mõttemaailma?

Mis need nõiavõimed siis täpsemalt on ja kas neid saab kasutada ka näiteks läbi Skype'i? Viimases "Eesti esos" käis külas Nõid Sirkka, kes kirjeldas oma nõiateed läbi elu – asi sai alguse auravärvide tajumisest lapsepõlves. Sirkka aitab inimestel iseennast leida ning on selle jaoks loonud kolm kuud kestva kursuse. Paljuski seisneb tema õpetus elementide tasakaalus – maa, vesi, tuli ja õhk. Naine räägib, et aastaid tagasi kontoritööd tehes pidi ta pärast tööpäeva paljajalu maapinnale astuma, et stressi sõna otseses mõttes maandada. Aastate jooksul on kolmekuulise kursuse katkestanud ainult kolm inimest. Mida see endast täpsemalt kujutab? Sirkka räägib saates ka praktilisemat juttu – kuidas kaasaegne nõid rahalises mõttes elab, milliseid eluraskusi on naine oma rajal ületanud ja palju muud.

Paavo Matsin on alkeemiliste kalduvustega rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik. Tema raamatuid on raske kuhugi žanrikasti paigutada, ent Euroopa kirjandusauhinnaga pärjatud "Gogoli disko" on ilmunud juba 12 keeles. Paavo on kodumaisel kirjandusmaastikul kahtlemata erakordne nähtus. Rahvusvaheline edu, romaanivõistluse esikoht, mänedžer ja kujundaja, kes on muuseas ka Viljandi abilinnapea... midagi sellist pole enamikel ette näidata. Mis veel omapärasem – klassikalisi toimetajaid Paavo ei kuula. Kõik teeb ise, korraga ja puhtalt.

Seekordse "Eesti eso" saates oli külas spordibioloog Kristjan Port, kellega üritasime inimese pea sisse vaadata – millest me mõtleme? Soojätkamine ja ellujäämine vallutavad meie igapäevased mõtted, selge see, ent kuhu paigutada siis elektriarve? Mustvalge maailmavaate järgi on inimesed head ja halvad ning me ise kuulume alati just heade kampa. Kahetasandilises maailmavaates saab inimesed jagada ka rikasteks ja vaeseteks – kas see on paratamatu? Mis juhtuks, kui igale eestlasele näiteks kodanikupalka maksta? Sa oled see, mida sööd! Ja see, millest mõtled? Kuidas mündi teist külge näha ja õnnelikum olla?

Astroloogidelt oodatakse aasta alguses suurejoonelisi ennustusi uueks aastaks. Intuitiivne astroloog Anu Kallavus aga argiste ennustustega ei tegelegi. Mida see intuitiivne astroloogia siis õigupoolest tähendab?

Viimases "Eesti esos" käis külas Elar, kes märkas 2018. aastal hiigelsuurt õhusõidukit. Masin liikus hiirvaikselt ning liugles Elari hinnangul vaid paarisaja meetri kõrgusel. Meest jahmatas objekti suurus – võrdkülgse kolmnurga ühe külje pikkus ulatus sadadesse meetritesse. Tohutu lahmakas! Elar polnud autos üksi, kaasas oli ka tollal seitsmendas klassis käiv poeg. Kas võis juhtuda, et Elar kujutas seda endale ette? Kas hiigelsuurt objekti võisid näha ka teised liiklejad? Kuidas sellise asja kogemine meest mõjutanud on? Küsimusi on tõesti palju. Lähemal uurimisel selgub, et Elariga on seletamatuid asju juhtunud ennegi ...

Viimases „Eesti eso“ saates oli külaliseks endine Jehoova tunnistaja Margus (32), kes veetis sekti liikmena enamuse oma elust – viie-aastaselt asusid tema vanemad Jehoovat tunnistama ning ametlikult astus mees organisatsioonist välja alles eelmisel aastal. Margus räägib saates pikalt ja põhjalikult ära oma loo. Ilmselt on paljud meist kuulnud – või isegi käes hoidnud – kurikuulsat brošüüri Vahitorn. Mis tunne on aga juba koolieelikuna käia võõraste inimeste kodudes usku kuulutamas? Margus selgitab, et paljuski tekitatakse Jehoova tunnistajatele nii-öelda sisemine süütunne. Juba koolipingis tundis ta enda sees kõikide päästmata hingede talumatut raskust. Usutööd ärgitati tegema igal võimalusel. Oma kahekümnendad eluaastad veetiski mees peasjalikult usutööd tehes. Ta käis poole kohaga tööl, et misjonireiside eest maksta.

„Eesti eso” saates on seekord külaliseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käekirjaekspert Eve Kristjankroon. Kusjuures ülemäära palju sellise ametipositsiooniga inimesi meil polegi – Eestis on käekirjaeksperte ainult neli. Eve Kristjankroon selgitab saates, kas filmides nähtu peab paika või on ikkagi pigem pseudoteadus. Kas käekirja abil saab midagi kirjutaja karakteri kohta väita? Kas käekirja abil saab määrata vanust või sugu? Milline näeb välja käekirjaeksperdi töö? Kuidas lahendati 2011. aastal Mustamäel toimunud külmavereline mõrv just käekirja abil? Milliseid dokumente üritavad inimesed kõige rohkem võltsida? Kuidas kirjutada võltsimiskindlat allkirja?

Viimases „Eesti eso” saates käis külas kogemuskoolitaja Epp Kärsin, kellega seksiteemad ka arutluse alla võeti. Epp peab seksist rääkimisel oluliseks just teadlikkust – et suhtes olevad inimesed võtaksid teema teadlikult käsile ega jätaks seksi laste kasvatamise või tööprobleemide tõttu tagaplaanile. Tuhandeid inimesi koolitanud naine teab kindlasti ka seda, mis olukord eestlaste magamistubades üldiselt valitseb.

Seekordses saates „Eesti eso” käis külas härra Turovski, kellega arutati inimese ja looma erinevuste üle. Mis meid loomadest eristab? Aga millises osas oleme sarnased? Mida tuleb teha krae vahele pissiva ahvipojaga? Kas Aleksei on pigem koera- või kassiinimene? Kui palju avastamata liike võib leiduda ookeanis? Kas loomade hoidmine loomaaias on eetiliselt põhjendatud? Need ja paljud teised küsimused arutatakse saates läbi.

Seekordses saates „Eesti eso” käis külas usundi-uurija Ringo Ringvee. Ringo on akadeemiliselt satanismi uurinud ning selgitab jutu käigus lähemalt, mida satanism endast kujutab. Satanism sai alguse ühest karismaatilisest tegelasest ning jõudis otsapidi ka poppkultuuri, eriti raskemasse muusikasse. Paljuski ongi ideoloogia aluseks kristluse eitamine, šokeerimine ja individualistlik maailmavaade. Kui jumalakartlik keerab pärast kõrvakiilu ette teise põse, siis mida teeb satanist?

Mõni aeg tagasi käis saates külas Urmas Sõõrumaa, kellega sai põgusalt pimeruumist vesteldud. Kõlab põnevalt, mõtlesin, mispeale tekkis tahtmine asja ka ise proovida. Tuleb välja, et omapärane pimedas veetmise kogemus on levinud nii ärimeeste kui loomeinimeste hulgas. Tegelikult ei pea aga sugugi iseennast otsima minema – pimedasse võib minna ka lihtsalt välja magama. Uni on seal hoopis sügavam. Mõni kuu hiljem jõudsingi Silvani, kes mind lahkelt Pärnu lähedal vastu võttis ja pimeruumi juhatas. Lülitasin väikses majakeses korgid välja ja nii see algaski – 50 tundi omas mahlas praadimist. Ilma söögi, wifi ja muu kärata...

Tänapäeval elame küll kauem kui kunagi varem, ent kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Kui viimased aluaastad tuleb annatada, siis... mis elu see on!? Tuntud spordiarst doktor Mihkel Mardna avaldab pika eluea saladuse.

Tänavuse „Selgeltnägijate tuleproovi” võitis Kirsti Timmeri tütar Merily Timmer, kes käib juba kuuendat põlvkonda nõiarada. Praeguse hetke kuulsaim nõid käis saates „Eesti eso” oma lugu rääkimas.

Ingaga kohtume tegelikult juba kaks nädalat varem. Saame stuudio ees kokku, tutvume põgusalt ning seejärel istume mikrofonide taha ja hakkame rääkima. Vestlus tüürib põnevatel teemadel siia-sinna ning märkamatult möödub poolteist tundi. Saate salvestamise ajal kõlab kõik mulle kristallselgelt – heli on puhas ja mitte miski ei anna põhjust tehnilises kvaliteedis kahelda. Kui aga pärastpoole saadet kuulama hakkan, selgub ootamatu tõsiasi: meie vestlust Ingaga saadab ei tea kustkohast tekkinud sahin ja särin. Hääled kostuvad justkui kuskilt kaugelt kivi alt. Ühesõnaga asi on täielikult rikutud ja sellisel kujul ma seda avaldada ei saa. Jube piinlik on, aga helistan Ingale ja selgitan olukorra ära. Tema hakkab seepeale vaid naerma ja ütleb, et ei imesta absoluutselt. Ja on nõus tagasi tulema!