Müstiline Venemaa

Räägime Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1940-1953, ametiposti kaotusest 1949. aastal ja tema abikaasast, kelleks oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane Polina Žemtšužina.

Saate peategelane on Vjatšeslav Molotov (Skrjabin). Räägime tema rollist NSV Liidu ja Saksamaa suhetes, tema varajasest eluperioodist ja tööalasest karjäärist.

Kõneleme hitlerliku Saksamaa ja stalinliku NSV Liidu kultuurisuhetest alates Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest kuni Saksamaa kallaletungini Nõukogude Liidule 1941. aasta suvel.

Saates tuleb juttu sellest, kuidas Moskvas hinnati 1940. a. Molotovi Berliini visiidi tulemusi ja kas neid arutati Poliitbüroo istungil. Kas Stalin muutis oma poliitikat tulenevalt Molotovi Berliini visiidist?

Seekord räägime Stalini juhistest Molotovile läbirääkimisteks Berliinis ja veel sellestki, kuidas Moskva vaatest lähtuvalt tuli maailma jagada.

Kõneleme Molotovi ja Ribbentropi kohtumisest 1940. aasta novembris Berliinis. Kuuleme, millest kohtumisel räägiti, milliseid ettepanekuid Ribbentrop ja Hitler Molotovile tegid ning kuidas viimane neile vastas.

Saates tuleb juttu sellest, mis tegelikult toimus okupeeritud Poola territooriumil ning kuidas tegutsesid julgeolekujõud.

Räägime sündmusest, mis leidis aset 1939. aasta 22. septembril Brestis, kui Saksa väed andsid linna üle Nõukogude poolele.

Saate teemaks on julgeoleku ettekanded 1939. aasta septembri alguses ning nõukogude inimeste arvamused NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingust.

Saates kõneleme Stalini tulevikuplaanidest seoses Ribbentropi pakti sõlmimisega ja sellest, miks oli tema jaoks nii oluline Bessaraabia hõivamine.

Räägime sellest, millest kirjutasid nõukogude ajalehed 1939. aasta septembri esimestel nädalatel ning kuidas muutus artiklite tonaalsus 17. septembril, pärast Punaarmee sisenemist Poola.

Saates kõneleme sellest, kuidas nõukogude ajakirjandus reageeris Molotovi-Ribbentropi paktile ning millest kirjutasid 1939. aasta 1. ja 2. septembri ajalehed Pravda ja Izvestia.

Räägime Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest ja pingest, mis valitses Berliinis enne seda kui Stalinilt saabus jaatav vastus ning sellest kui ruttu mõlemad pooled kokkuleppeni jõudsid.

Saate teema on 1939. aasta juulis alanud NSV Liidu ja Saksamaa vahelised eelläbirääkimised. Kes ja kuidas neid pidasid ja milliseks kujunes nende järgnev saatus?

Räägime Halhõn goli sõjalisest konfliktist Jaapaniga, alanud läbirääkimistest Inglismaa ja Prantsusmaaga ning suhete parandamise võimalustest Saksamaaga.

Saates kõneleme sellest, kuidas toimus 1930. aastate lõpus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mitteametlik suhtlus ning veel räägime "Kandelaki missioonist".

Räägime Hitleri ja Stalini suhetest 1930. aastate lõpus ning Nõukogude Liidu ja Saksamaa majandussuhetest, mis ei katkenud vaatamata ideoloogilisele vastasseisule.

Saates tuleb juttu 1938. aastal sõlmitud Müncheni kokkuleppest. Veel räägime Sudeedi kriisist ning põhjustest, miks Müncheni kokkulepe sündis ja milliste tagajärgedega see Tšehhoslovakkiale lõpes.

Räägime Itaalia diktaator Benito Mussolinist ja tema valitsusajast ning Nõukogude Liidu reaktsioonidest Itaalias asetleidnud sündmustele.

Juttu tuleb Saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri visiidist Moskvasse ja tema raamatust "Moskva 1937".

Saates kõneleme Prantsuse kirjaniku Romain Rollandi visiidist Stalini juurde.

Juttu tuleb sellest, kuidas Nõukogude Liit kasutas Lääne intelligentsi võitluses fašistliku Saksamaaga ning kuidas valmistati ette ja toimus 1935. aastal 21.– 25. juunil ülemaailmne kirjanike antifašistlik kongress.

Räägime brošüüris avaldatud seisukohtadest, mis nägid ette liidus Inglismaa ja Prantsusmaaga kallaletungimist hitlerlikule Saksamaale.

Seekord räägime antifašistliku liikumise sümbolist Dolores Ibárrurist, kodusõja eest Nõukogude Liitu saadetud Hispaania laste saatusest ning vahetult enne Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist ilmunud brošüürist "II imperialistlik sõda algas".

Räägime 1933. aasta Leipzigi kohtuprotsessist, mille tulemusel puhkes propagandistlik sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Veel tuleb juttu kommunistidest, kes sattusid protsessi süüpinki ning nende edasisest saatusest.

Juttu tuleb sellest, kuidas Nõukogude propaganda reageeris Hitleri võimuletulekule ning kuidas nõukogude inimestele tõestati, et Nõukogude Liidu suurimaks vaenlaseks on kujunenud hitlerlik Saksamaa.

Saates kõneleme Hispaania kodusõjast, Nõukogude Liidu abist Hispaania valitsusele ja Saksamaa toetusest diktaator Francisco Francole ning sellest, millised olid Saksamaa ja Nõukogude Liidu huvid selles konfliktis ja kuidas nad võitlevaid pooli toetasid.

Saates tuleb juttu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa majandussuhetest, nende jätkumisest pärast Hitleri võimuletulekut ning kuulsa Saksa näitlejanna Carola Neheri, kes põgenes Hitleri võimu ajal Nõukogude Venemaale, elust ja saatusest.

Räägime Saksa ja Nõukogude Venemaa tankistide õpetamisest Kaasani salajases tankistide koolis, selle kooli rajamisest, õppeprogrammist ning kursuste lõpetanutest.

Seekord tuleb juttu keemiarelva katsetustest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa koostööna. Veel räägime sellest, millal ja mis põhjustel lõpetas oma tegevuse Lipetski salajane lennuväe kool.

Räägime Saksa lendurite ettevalmistamisest Lipetski salajases lennuväe koolis, kooli õppeprogrammist ning kooli õpilaste ja õpetajate koosseisust.

Räägime esimestest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa salajastest läbirääkimistest ning konkreetsetest sammudest, mida mõlemad pooled astuvad uue relvastuse tootmiseks.

Räägime Saksa saadiku Mirbachi atendaadist ning selle teo sooritanud Nikolai Andrejevi ja Jakov Bljumkini edasisest käekäigust.

Arutleme selle üle, miks mäss läbi kukkus ja kuidas bolševikud selle maha surusid.

Räägime Vene ühiskonna ja poliitiliste parteide reageeringust lepingule Saksamaaga, vasakpoolsete esseeride vastuseisust lepingule ning Saksa saadiku tapmisest.

Saates tuleb juttu Brest-Litovski rahulepingust, Saksamaa ja Nõukogude Venemaa suhetest ning Wilhelm II elu viimastest aastatest.

Millised olid Venemaa ja Saksamaa omavahelised suhted ning kuidas eskaleerusid sündmused 1914. aasta juuli viimastel päevadel, vahetult enne Esimese maailmasõja puhkemist.

Räägime tsaar Nikolai II ja Preisimaa kuninga Wilhelm II omavahelisest suhetest ja kirjavahetusest.

Seekordse saate teema on saksavastane šovinistlik propaganda, mis puhkes Esimese maailmasõja alguses, rüüstamised ja pogrommid ning sakslaste vastu suunatud seadusandlus Venemaal.

Räägime sakslaste rollist Sankt-Peterburis ja Vene valitsejate perekondades ning tööstusharudest, mille omanikeks olid saksa päritolu ärimehed.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

Räägime sakslastest Peeter I järgsel Venemaal, Katariina II (pildil) ümberasustamise poliitikast ning Volga-äärsete sakslaste autonoomsest oblastist.

Saate teemadeks on esimesed Venemaal elanud sakslased, Moskva välismaalaste asuala Nemetskaja Sloboda ja Peeter I sakslastest sõbrad.

Alustame uut teemaplokki, milleks on Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu ja sakslaste mõju Venemaa ajaloole. Publiku küsimustele vastavad David Vseviov, Peeter Helme ja Karsten Brüggemann.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 80. aastapäeva eel arutas saatejuht David Vseviov saate avalikul salvestusel koos Karsten Brüggemanni ja Peeter Helmega, kuidas kujunesid ja arenesid Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhted pärast monarhiate kukutamist nendes riikides.

Saates tuleb juttu nõukogude võimu suhtumisest spordirõivastesse ning riietumisstiilist pärast oktoobripööret.

Räägime kuulsatest aeronautidest ja nende saavutustest Venemaal ning pikamaalennust Sankt-Peterburist Moskvasse.

Saates tuleb juttu õhupallidest ja lennukitest ning lennunduse vallas saavutatud rekorditest.

Räägime Jekaterina Timošenko abielust Vassili Staliniga ning Vassili isiklikest autodest.

Saate autor David Vseviov räägib 20. sajandi alguses toimunud rahvusvahelistest autovõidusõitudest, milles osalesid ka võistlejad Venemaalt.