Harri Tiido taustajutud

Eelmine nädal rääkisime seoses Eesti Aafrika-suunaliste kavadega Venemaa huvitatusest Mustal mandril askeldamisest. Täna "Harri Tiido taustajuttudes" vaatleme, kuidas Hiina samasse kanti suhtub.

"Eesti võttis mõni aeg tagasi vastu "Aafrika strateegia", määratlemaks oma huve Mustal mandril. Seega peaks meid huvitama, kelle või millega võib seal tegemist tulla. Tänases jutus räägin pisut Venemaa huvist selle mandri vastu," tutvustan Harrri Tiido tänast taustajuttu.

"Kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov umbes kolm nädalat tagasi Pekingis käis, kuulutas ta pressikonverentsil mõlema riigi pürgimustest saada üle sõltuvusest Lääne finantssüsteemist. Viide oli seejuures nii pankadevahelisele maksesüsteemile kui ka rahvusvaluutade kasutamisele," tutvustab Harri Tiido selle nädala esimest taustajuttu.

"Möödunud nädala Eesti Ekspressis ja seejärel Eesti Päevalehe laupäevalisas oli juttu Poola katoliiklikust juristide ühendusest Ordo Iuris, selle taustast ja sidemetest Eestiga. Lisan pisut teavet, mis põhineb valdavalt Višegradi riikide uurivate ajakirjanike võrgustiku vsquare.org poolt üllitatud infol. Kõnealuste ühenduste ideoloogia jääb siinkohal kõrvale," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Paar nädalat tagasi pälvis Prantsusmaa Strateegiliste uuringute fondi Hiina ja Aasia ekspert Antoine Bondaz Twitteris Hiina Pariisi-saatkonna tähelepanu. Nimelt tituleeris Hiina suursaadik Lu Shaye teda sõnapaariga "petite frappe", mida võiks vist tõlkida kui "väike suli" "väike pätt" või "väike huligaan". Diplomaadi jaoks tavatu sõnakasutus ja tõtt öelda ei tule mulle meelde, et oleksin oma diplomaadiaastate jooksul mõnda suursaadikut, või üldse diplomaati, kuulnud avalikus meediaruumis selliseid väljendeid pruukivat," tutvustab Harri Tiido seekordset taustajuttu.

"Tänast päeva arvestades oleks ehk paslik rääkida mõne sõnaga vandenõuteooriatest. Oleme teemat Taustajuttudes puudutanud mullu detsembris seoses USA-s levinud QAnon liikumisega, kuid täna pisut üldisemalt," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Varem oli ikka nii, et kui keegi teid Kuu peale saatis, siis võeti seda kui pehmet solvangut. Nüüd on aga nii, et riigid suisa rüselevad Kuu peale minemisega, nagu ka avaruumi asustamisega. On tekkinud eri riikide rühmitused, kes omavahel konkureerivad Maa kaaslase vallutamisel," tutvustab Harri Tiido selle nädala esimest taustajuttu.

"Mitmed USA presidendid on püüdnud avaldada Euroopa liitlastele survet, et nood suurendaksid panust kaitsevõime arendamisse. Eriti jõuliselt tuli selle sõnumiga avalikkusesse president Donald Trump. Euroopa riigid on aga paraku ikka veel jalgu järel lohistamas ning mõnes riigis tekkis Trumpi pressingu tulemusel hoopis täiendavaid negatiivseid tundeid ameeriklaste suhtes. Ilmekalt on taolised tunded esile tulnud Prantsusmaal, kes tahaks olla Euroopa riik number üks, kuid ilma ameeriklasteta," tutvustab Harri Tiido selle nädala teist taustajuttu.

"Ühes veebruarikuu Taustajutus mainisin Euroopa strateegilisest autonoomiast rääkides ka Euroopa Tulevikukonverentsi. Selle käivitamine lükkus eelmisest aastast tänavusse ja nüüdseks on euroliidu kolm presidenti allkirjastanud ka Ühisdeklaratsiooni konverentsi teemal. Selle start on kavandatud 9. maile, elik Euroopa päevale," tutvustab Harri Tiido ürituse väljavaateid tänases taustajutus.

"Sügisel on Venemaal ees Riigiduuma valimised. Üldiselt peaks idanaabri poliitiline maastik olema suures osas välja kujunenud – on Kremli käepikendus – "Ühtne Venemaa" - kellele on antud ülesanne saada valimistel kaks kolmandikku kohtadest. On niinimetatud süsteemisisene opositsioon – Zjuganovi kommunistid ja Žirinovski liberaal-demokraadid, kes alati kandideerivad ja veendunud pooldajate turvil ka alati Duumas esindatud on, kuid kellel ei ole mingit ambitsiooni valimisi võita ja valitsuses vastutust kanda," juhatab Harri Tiido sisse tänase taustajutu.

"Meenub, et kui mind 1974. aastal nõukogude armeesse võeti, siis võtsin kaasa vaid ühe raamatu – sellesama Švejki. Ja leidsin meie Poola piiril paiknevast väeosast mitu tegelast, kellede prototüübid Hašek oli ajalukku kirjutanud. Nii näiteks meenutas väeosa komandör väga täpselt seda kindralit, kes kannatas selgitamise ja seletamise maania all," tutvustab ajakirjanik Harri Tiido tänast tausajuttu.

"Kolme Mere Algatus selle praeguses vormis peaks olema mõeldud Põhi-Lõuna suunaliste infrastruktuuriprojektide elluviimiseks nii osalejariikide kui ka USA rahadega. Tegelikult ongi ameeriklased need, kelle tugev toetus ja ka mõningane ärgitamine kogu asja liikvele pani. Vormiliselt oli küll algataja Poola president Andrzej Duda 2016. aastal. Ja ladina keeles võiks seda algatust kutsuda "Trimariumiks". Selline ladinakeelne variant oleks antud kontekstis paslik, kuna Põhi-Lõuna suunalist riikide kogumit on poolakad püüdnud kokku saada ka sõdadevahelises perioodil, siis nimetati algatust Intermarium, elik "Meredevaheline"," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul meenutas välisminister ka Eesti pürgimust saada Arktika Nõukogus vaatlejaliikmeks. Euroopa Liit on nii-öelda taotluspõhine vaatleja elik saab osaleda ja vaadelda, kui esitab taotluse konkreetseks kohtumiseks. Vaatlejastaatuse saamist on seni takistanud tüli hüljeste ja hülgenahkade pärast eelkõige alalise liikme Kanadaga," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Kuuendal sajandil kirjutatud "Filosoofia Lohutus" on olnud läbi aegade erineva tähendusega. Keskajal ja hiljemgi on seda massiliselt tõlgitud ja uusi tõlkeid tuleb meie ajani välja – näiteks Vikerraadio kodulehel on viide digitaalsele raamatuversioonile, koopiana aastal 1897 ilmunud trükist. Minul on laual aastal 1969 tehtud tõlge Folio Society suurepärases köites. Ja harilikult on tõlgid kirjutanud raamatule ka eessõna või sissejuhatuse, mistõttu nende võrdlemine annaks hea ülevaate Boethiuse teksti suhtumise muutumisest ajas ja ruumis…" tutvustab ajakirjanik Harri Tiido tänast taustajuttu.

"On mitmeid küsitlusi teemal, mida arvavad naaberrahvad valgevenelastest, kuid raskem on leida vastupidist uuringut – mida arvavad valgevenelased naaberrahvastest. Poola Idauuringute Instituut on selle tänuväärse töö ära teinud," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrelli ebaõnnestunud Moskva-visiit on saanud palju kriitikat ja tähelepanu on juhitud ka Vene välisministri Lavrovi süüdistavale sõnaseadmisele pressikonverentsil. Jüri Luik on Eesti Päevalehe kirjutises andnud viiteid sellest, millele pidanuks venelastega läbirääkimistel tähelepanu pöörama," tutvustab Harri Tiido nädala teist taustajutu teemat.

"Hiljuti üllitas USA Atlandi Nõukogu kirjutise pealkirjaga "Pikem Telegramm. Teel Ameerika uue Hiina-strateegia suunas". Kirjutis on tõesti ¨tublisti pikem kui Kennani oma, üle 80 lehekülje. Üllitisel on autori kohale märgitud "Anonymous" elik "Anonüüm". Toimetajad märgivad, et tegemist on "administratsiooni endise kõrge esindajaga", kes ei soovi praegustes oludes teatud põhjustel oma nime avaldada," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

"Veebruari alguses, 5. kuupäeval, jõustus USA ja Venemaa vahelise strateegilise relvastuse lepingu pikendamine veel viieks aastaks. Asi oli päris napikas – Trumpi administratsioon soovis kasutada lepingut Venemaa survestamiseks, Venemaa sellega ei nõustunud ja leping oli kokku varisemas," tutvustab Harri Tiido nädala teist taustajuttu.

"Mullu kevadel oli Euroopa Liidul kavas korraldada Euroopa Tuleviku Konverents, mis lükkus aga koroona tõttu edasi. Nüüd püütakse seda taas käivitada ja nende pürgimuste taustal käivad vaidlused ka konverentsi teemade ulatuse üle, " tutvustab Harri Tiido selle nädala esimest taustajuttu.

"Oli vist aasta 2003 kui president Putin vastas vastuseks kliima soojenemise jutule, et jäämäed on sulanud ka ilma inimese abita, ka soojenemine on toimunud looduslikel põhjustel, mitte inimtegevuse tulemusena. Ja Putin lisas, et paar-kolm kraadi soojem keskkond on Venemaale ainult kasuks, viljakasvatus Siberis laieneb ja venemaalased saavad kasukate arvelt kokku hoida…" tutvustab Harri Tiido neljapäevast teemat.

"Antiigiajaloolane Tom Holland, keda palun siinses kontekstis mitte segi ajada samanimelise filminäitlejaga, ütles korra, et iga lääneriik kes kunagi on olnud ka impeerium või üliriik, on alati elanud teadmisega iseenese surelikkusest. Läänes teab enamus inimesi alateadvuse tasandil, mis on impeerium. Ja teab, et mis on kord tõusnud, see peab ükskord ka langema," tutvustab Harri Tiido teisipäevast taustajuttu.

"Kui tuleviku ennustamine on raske, siis mineviku ennustamine tihti veelgi raskem. See pädeb ka Venemaa, või selle territooriumi kohta, kus Venemaa praegu paikneb," tutvustab neljapäevast taustajuttu Harri Tiido.

"Eurooplased kalduvad arvama, et Ameerika ühiskond on katki ja Euroopas on tekkinud neli poliitilist hõimu. "European Council on Foreign Relations" ehk Euroopa Välissuhete Nõukogu viis läbi järjekordse uurimuse eurooplaste arvamustest ja suhtumistest," tutvustab Harri Tiido nädala esimest taustajuttu.

"Mõnikord on kasulik, kui näppu jääb mõni vana raamat, mille uuesti lugemine annab selle sisule uue värvi. Nii jäi minule raamaturiiulil ette 1927. aastal prantsuse keeles ilmunud Julien Benda raamat "Intelligentsi, ehk parem oleks öelda "haritlaste" reeturlus". Inglisekeelne üllitis pärineb aastast 2014. Mõtleme ajas tagasi – Esimene Ilmsõda oli 9 aastat tagasi lõppenud, kuid elamas veel inimmälus, natsism ei olnud Saksamaal veel võimule tulnud, kuigi oli juba pead tõstnud," tutvustab Harri Tiido taustajuttu.

"Rohkem kui kaks aastat tagasi üllitas ajaloolane Timothy Snyder raamatu pealkirjaga "Tee mitte-vabadusse". Snyder on tuntud oma kriitilise suhtumise poolest Putini Venemaasse ja ka Trumpi administratsiooni. Mullu sügisel, enne USA presidendivalimisi, avaldas netikülg Eurozine usutluse temaga. Hakatuseks selgitas Snyder oma raamatust pärit terminit "sadopopulism", mida ta kasutab Trumpi rezhiimi kohta," tutvustab Harri Tiido selle nädala esimest taustajuttu.

"USA uut presidenti Joe Bidenit on ennustatud olema Venemaa suhtes kriitilisem kui Donald Trump, kes mingil põhjusel vältis Kremli kritiseerimist. Kuid suure tõenäosusega on ka Bidenil vaja Moskvaga suhteid hoida, kasvõi relvastuslepete plaanis. Aga nende suhete foonil on veel üks asjaolu, mis võib USA-s mõju omada – nimelt Vene raha, pluss investeeringud," tutvustab ajakirjanik Harri Tiido neljapäevast taustajuttu.

"Aasta lõpus ning uue aasta alguses tehakse alailma erinevaid kokkuvõtteid ja ennustusi. Kuigi mulle ennustamine eriti ei meeldi, viskan siiski omalt poolt ka kümme senti sellesse katlasse," tutvustab Harri Tiido teisipäevast taustajuttu.

"Viimase aasta või paari jooksul on ilmunud sedavõrd palju liberalismi ja kõigi selle avaldumisvormide vältimatut hääbumist ning surma kuulutavaid raamatuid ja artikleid, et briti analüütik Timothy Garton Ash oli sunnitud tõdema – "ilmselt on liberalism veel vägagi elus". Muidu ju tema lahkumisest nii palju ei räägitaks," tutvustab Harri Tiido taustajuttu.

"Nädal tagasi rääkisime USA senise presidendi Donald Trumpi kohtualastest muredest. Täna aga samast teemast Venemaal, kus võimuritel sarnased mured," tutvustab Harri Tiido nädala esimest taustajuttu.

"Aasta 2017 detsembris siirdus vastselt USA Luure Keskagentuuri Euroopa salaoperatsioonide osakonna juhiks nimetatud Marc Polimerόpoulos lähetusse Moskvasse, kus tal olid ees ka kohtumised Nõukogude eriteenistuste esindajatega. Pärast ühte kohtumist hotelli tagasi jõudes ja magama minnes, ärkas ta järsku kohutava enesetundega," tutvustab Harri Tiido taustajuttu.

"USA-s on mure lahkumisjärgsete kohtuasjade pärast Donald Trumpil päris ilmne. Ta ei taha kohe kuidagi ametit maha panna. See on mõistetav kasvõi juba tema pea kohal rippuva võlakoorma pärast – võlgu olla tal umbes miljard dollarit, neist 450 miljonit peaks ta tagastama eeloleva kahe aasta jooksul," tutvustab Harri Tiido oma selle nädala esimest taustajuttu.

"Aasta lõpp on kohe käes ja nii mõneski peres tähendab see ka erinevate jookide tarbimise kasvu. Venemaal on uut aastat ikka tervitatud šampusega, kuid samuti viinaga. Viin on üldse Venemaal märgilise tähendusega nähtus," tutvustab diplomaat Harri Tiido selle nädala taustajuttu.

Aastal 2002 üllitas briti filosoof John Gray raamatu "Straw Dogs" elik "Õlest koerad". Mõiste "õlest koerad", tähistas Hiinas omal ajal kehtinud kommet põletada neid kujundeid teatud rituaalide ajal. Kuid tervikuna oli raamatu eesmärk heita kinnas seisukohale, et inimene on kõige keskus ja kogu ajalugu sõltub ainult inimese tegemistest ja mõtlemistest.

Kuna oleme pandeemia järjekordses laines, siis on paslik meenutada ühte raamatut, mis inimkonda hoiatas selle eest, kuid tulutult. Raamat on John Barry "The Great Influenza" elik siis "Suur gripp" ja jutt on sada aastat tagasi möllanud niinimetatud "hispaania gripist", millel paraku ei olnud Hispaaniaga rohkem seoseid kui tõik, et viiruse kätte suri Hispaania tollane kuningas.

Oleme oma taustajuttudes puudutanud ajaloolist mälu, unustamist ja ajaloo kasutamist poliitilistel eesmärkidel Venemaal. Täna toome sellesse teemasse sisse põhjanaabri Soome, kellel hoolimata muidu viisakatest suhetest idanaabriga on sellega jätkuvalt probleeme. Ja nagu ikka, on Venemaa valinud tüli kiskumiseks Teise Maailmasõja eelse, aegse ja järgse ajastu.

Võtame täna jutuks Ameerika isolatsionismikalduvused, mis senise presidendi ajal eredalt esile tõusid. Ajendiks suvel lõpul ilmunud Charles Kupchani raamat Ameerika katsetest end maailmast ära lõigata.

"Ma olen ärimees, kes müüb teatud toodet, nii Läänes, kui kodus," ütles mulle kord Trilateraalse Komisjoni kohtumise ajal toimunud vastuvõtul usalduslikult Sergei Karaganov, kes neil kokkusaamistel tihti kutsutud külalisena osales.

Me elame maailmas, mis täitub järjest uute terminitega. Näiteks vihakõne või vaenukõne ja Euroopa Liidu nõudmised selle kriminaliseerimiseks. Vastaspoolel on aga termin "poliitiline korrektsus", mis viimaste aastakümnetega on üha enam levinud nii termini kui väitlusvahendina.

Tänu ühe valitsuserakonna esindajatele on termin "süvariik" Eestis päris hästi tuntud. Mõni aeg tagasi lisandus sellele terminile veel "püsiriik", kuid kuna mulle eneselegi ei ole päris selge, mida see tähistab, siis piirdun "süvariigist" rääkimisega.

Poola ajakiri "Nowa Europa Wschodnia" avaldas mõni aeg tagasi ülevaate uuringust, mille tellis Venemaa Levada Keskuselt Poola-Vene dialoogi ja kokkuleppe keskus. Käivitati eksperiment, selgitamaks venelaste suhtumist välispoliitika küsimustesse.

Mitu vaatlejat on märkinud, et USA presidendivalimistel on sedapuhku ka märgiline tähendus - Trumpi kui suure mõjukeskuse radikaalpopulistliku liidri saatus võib ju mõjutada ka temale orienteerunud Euroopa radikaalpopulistlikke jõude.

Ajaloolase Yuval Harari arvates ei ole praegune pandeemia meie tsivilisatsioonile kuigivõrd suur oht, suured probleemid seisavad meil alles ees…

Kas konservatiividel ja liberaalidel on erinev ajuehitus? Ameerika Ühendriikide äsjastel valimistel tuli ilmsiks demokraatide ja vabariiklaste pooldajate tugev polariseeritus ja avalik vaen üksteise suhtes. Ühe ühiskonna liikmed, kuid sedavõrd erinevate seisukohtadega – nagu oleks tegemist erinevate rahvaste, erineva ajaloo ja nüüdisaja taju ning erineva tulevikupildiga. Eks inimese arengus ühe või teise poliitilise spektri osa suunas ole palju mõjureid, kuid Ameerika teadlased on nüüd jõudnud nende tuvastamisel välja neurobioloogiani.

Täna räägime sigadest – kommunistlikest ja ka fašistlikest. Poliitikutel palun kohe maha rahuneda, juttu ei tule neist. Räägime ikka neist päris kärssninadest, kes meie toidulauda rikastavad ja mõnel pool ka tubaste lemmikloomadena elavad. Ja üleüldse – minu arvates on väga ebaõiglane võrdlus, kui kedagi nimetatakse seaks – see on justkui solvang, kuid tihti võib see solvang olla vastupidine – solvav seale, mitte inimesele, kellega teda ebaõiglaselt võrreldakse.

Õhtuleht avaldas hiljuti kirjutistesarja valmisolekust sõjaks. Stroomi keskuse kõrval oleva bussipeatuse reklaamipinnal oli Päästeameti üleskutse hoida kodus nädalast toidu- ja joogivaru. Kui olin veel Helsingis tööl, siis ka seal jooksis meedias läbi üleskutse tagada isiklikul ja perekondlikul tasandil kriisivalmidus. Niisiis räägime kriisist ja selleks valmistumisest.

Septembri lõpus 2020 liitus Vikerraadioga kogenud diplomaat Harri Tiido, kes kaks korda nädalas pakub lühilugude sarjas sissevaadet rahvusvahelisse poliitikasse.

Järjekordne sõnum islamistide kuriteost Pariisi äärelinnas, kus kooliõpetaja tapeti ja tal lõigati pea küljest, ei tundugi enam nii võikana kui varasemad sõnumid islamistide mõrvadest.

Septembri lõpus 2020 liitus Vikerraadioga kogenud diplomaat Harri Tiido, kes kaks korda nädalas pakub lühilugude sarjas sissevaadet rahvusvahelisse poliitikasse.